AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus K E vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
253,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (4PS OÜ; e-post [email protected]); Puudutatud isik: K E (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Elari Arjakas (e-post: [email protected]; tel: 527 7744)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada osaliselt tsiviilasja nr 2-20-8610 menetlus seoses loobumisega põhinõudest summas 233 eurot.
2.Rahuldada avaldus osaliselt.
3.Mõista puudutatud isikult K E (isikukood: xxxx) välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu kasuks viivis 3,62 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Mõista puudutatud isikult K E välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 300 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 250 eurot).
6.Mõista puudutatud isikult K E välja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2-20-8610 Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) palub K Elt (puudutatud isik) välja mõista kahjuhüvitise summas 233 eurot (põhinõue), viivise põhinõudelt seisuga 12.06.2020.a summas 2,27 eurot ja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni.
2.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustusvõtjaks on S L. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot.
3.01.04.2020 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 01.04.2020 xxxx korteris veekahju – ülemine naaber uputab. Kahjusada sai esik ja vannituba.
4.Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. xxxx OÜ selgituse kohaselt sai veeleke alguse korterist nr xxxx, kus tehakse remonti.
5.Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xxxx üle 01.04.2020 ning koostas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris xxxx esiku laminaat paisunud. Köögi lagi on veekahjustusega. Avaldaja esindaja pildistas korteri nr xxxx nähtavad kahjustused. Fotod on lisatud avaldusele.
6.Korteri nr xxxx remondiks tegi hinnapakkumise xxxx OÜ summas 666,13 eurot. Hageja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.
7.Avaldaja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 233 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole, omavastutus summas 100 eurot jääb kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas kahju summas 233 eurot.
8.Puudutatud isik on korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 15.04.2020 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 29.04.2020. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud.
9.Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustust. Puudutatud isik oleks pidanud hoiduma teise kaasomaniku kahjustamistest. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik (KrtS § 31 lg 4). Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest, tema rikkumist saab eeldada. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr xxxx. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103). Eeltoodust tuleneb, et
2-20-8610 oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter nr xxxx on saanud 01.04.2020 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Avaldaja hinnangul on KrtS § 31 lg 1 p 1 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Avaldaja hinnangul oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Korter nr xxxx siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise xxxx OÜ kokku summas 666,13 eurot. Avaldaja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 233 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole, omavastutus summas 100 eurot jääb kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas kahju summas 233 eurot. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise (ta ei hoidnud vee sattumisest põrandale) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.
10.Avaldaja saatis 15.04.2020 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 29.04.2020. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 30.04.2020.
11.Kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 29.04.2020. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 30.04.2020. Viivised avalduse esitamise seisuga 12.06.2020 (periood 30.04.2020 – 12.06.2020 ehk 44 päeva eest) on 2,27 eurot (233 * 44 * 0,0219%).
12.Seoses puudutatud isiku vastuväidetega märgib avaldaja järgmist. Poolte vahel on avaldaja hinnangul vaidlus eelkõige selles, kas ja millal on avaldaja kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Sellest tulenevalt on vaidluse all ka viivise suurus. API rõhutab oma vastuse p 1.3, et ta ei olnud kahjunõudest teadlik põhjusel, et ta ei ela alaliselt registreeritud aadressil. Rahvastikuregistri andmete põhjal on API elukohaks xxxx. Avaldaja saatis 15.04.2020 API-le kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (vt avalduse lisa 10) rahvastikuregistri järgsele aadressile: xxxx. Avaldaja on kahjunõude saatnud API-le lihtkirjaga (selles vaidlus puudub, vt API vastus2 p 1.2). TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Avaldaja on API-le suunatud tahteavalduse väljendanud kirjalikult ning lihtkirjaga API-le postitanud tema rahvastikuregistris olevale aadressile. TsÜS § 69 lg 2
2-20-8610 kohaselt peetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks ja kehtivaks muutunuks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tahteavalduse kehtivaks muututumine ei sõltu sellest, kas tahteavalduse saaja on selle sisuga tutvunud. Järelikult ei pea TsÜS § 69 lg 2 järgi tahteavalduse jõustumiseks olema tahteavalduse saaja igal juhul tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik. Riigikohus selgitab (3-2-1-156-05, p 10), et TsÜS § 69 lg-s 2 sätestatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda ei tähenda seda, et tahteavalduse saaja peab selle kättesaaduks lugemiseks tahteavaldusest teada saama. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks hetkest, mil tahteavalduse saajaga sarnasel isikul on tavapärastel asjaoludel võimalus tahteavaldusest teada saada. Kas ja millal tahteavalduse saaja tahteavaldusest tegelikult teada saab või selle kätte saab, ei oma käesoleval juhul tahteavalduse jõustumishetke määramisel tähendust. Mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda sõltub sellest, millal tahteavalduse tegija võib tavapärastel asjaoludel arvestada sellega, et saaja on selle kätte saanud. Kui saaja ei ole tahteavaldust kätte saanud või ei ole saanud seda kätte õigeaegselt, s.t tahteavalduse jõudmine saajani on takistatud, tuleb poolte õigustatud huve kaaludes selgitada, kas tahteavalduse saajani mittejõudmise riski kannab tahteavalduse tegija või saaja. PostiS § 29 lg 1 kohaselt postisaadetis loetakse kättetoimetatuks, kui postisaadetis on saajale üle antud postkontoris, väljastatud isiklikult või postkasti kaudu. PostiS § 30 lg 3 kohaselt postisaadetise kättetoimetamise võimatuse korral tagastatakse postisaadetis saatjale. Avaldajale ei ole tagasinõuet tagastatud, järelikult ei ole kättetoimetamine võimatuks osutunud ja kiri on jõudnud vähemalt API postkasti (PostiS § 30 lg 3 kolmas alternatiiv) ning seega tema mõjusfääri. API ei ole väitnud, et tal puudub postiaadress, postiaadress oleks olnud ebatäpne (PostiS § 30 lg 1 p 1); või tal puudub postkast (PostiS § 30 lg 1 p 4). Riigikohus on rõhutanud, et eemalviibijale tehtud tahteavalduse jõustumiseks ei pea tahteavalduse saaja igal juhul olema tahteavalduse tegelikult kätte saanud ega selle sisust teadlik, oluline on vaid see, et saajal tekkis mõistlik võimalus avaldusega tutvuda. Mõistliku võimalust tahteavaldusega tutvuda eeldatakse, kui tahteavaldus on saadetud saaja elukohta (3-2-1-156-05, p 10). Seega saab ka käesoleval juhul TsÜS § 69 lg 2 ja RRS § 39-1 lg 1 alusel eeldada, et API-l oli mõistlik võimalus tagasinõudega tutvuda. Samuti ei ole API väitnud, et ta ei ela oma rahvastikuregistris oleval aadressil (TsÜS § 14 lg 2). Seadusest ei tulene, et kahjunõue ehk võlausaldaja ettepanek kohustuse täitmiseks tuleb kätte toimetada nii nagu kohtumenetlusseadustikus menetlusdokumente. Eeltoodu tõttu oli avaldajal mõistlikult võttes ja tuginedes TsÜS § 14 lg 1,2 ja § 69 lg 2 II lausele, alus saata kahjunõude avaldus API enda poolt näidatud elukohajärgsele ja kahju põhjustanud koha aadressile. PostiS § 2 lg 2 alusel on avaldajal õigus eeldada, et tahtevaldus toimetatakse API-le kätte. Tahteavalduse kättetoimetamine ei ole osutunud võimatuks (PostiS § 30 lg 3). Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks saab pidada ka kirja saatmist posti teel (3-2-1-53-17 p 13). Sellisel juhul tuleb TsÜS § 70 järgi lugeda tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil kiri pidanuks tavapäraselt saaja postkasti jõudma. Avaldaja hinnangul jõuab lihtkiri tavapärastel asjaoludel Eestis adressaadini 1-2 päevaga. Seega on avaldaja käitunud mõistlikult ja tavapäraselt, kui ta postitas kahjunõude lihtkirjaga. API väide, et tema andmed on kättesaadavad avalikest andmebaasidest, on paljasõnaline ning tõendamata. API nõustub oma vastuse p 1.4, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Asjaolu, et API ei ela alaliselt „viidatud aadressil“, on avaldaja hinnangul temast endast lähtuv risk, mille tagajärjed peaksid jääma API kanda.
2-20-8610 Kui API vahetab elukohta, ei ole keeruline täiendada ka rahvasikuregistri andmeid. Läbi riigiprotaali Eesti.ee kulub sellele vähem, kui 5 min. Avaldaja hinnangul ei ole kohtuvälise kahjunõude esitamisel viide TsMS § 306 lg 1 asjakohane, sest tegemist ei olnud tsiviilmenetlusega vaid kohtuvälise tahteavalduse väljendamisega, mida reguleerib TsÜS.
13.Kuna kahjunõue tasuti alles pärast kahjuavalduse kohtusse esitamist 09.07.2020, siis on olnud API kohustuse täitmisega viivises alates 30.04.2020 kuni 09.07.2020 ehk 71 päeva. Seega on viivise suurus 3,63 eurot (233 * 71 * 0,08/365). Avaldaja juhib kohtu tähelepanu, et API on oma 27.06.2020 e-kirjas pidanud avaldaja viivisenõuet asjakohaseks ning mõistlikuks (vt API vastuse lisa 4).
14.Põhjusel, et API on 09.07.2020 tasunud avaldajale 233 eurot, loobub avaldaja põhinõudest summas 233 eurot. Avaldaja jääb viiviste nõude juurde. Kuna API on põhinõude avaldajale hüvitanud pärast kahjuavalduse esitamist kohtule, tuleks poolte menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel API kanda. Puudutatud isiku seisukoht
15.Avaldaja tõi oma avalduses välja, et 15.04.2020. a on avaldaja esitanud puudutatud isikule kahju hüvitamise nõude lihtkirja teel puudutatud isiku registrijärgsele aadressile. Puudutatud isik sai esmakordselt teada kahjunõudest tema vastu pärast seda, kui kohus oli võtnud käesoleva avalduse menetlusse ning teavitas sellest puudutatud isikut e-kirja teel. Avaldaja ei ole teinud omalt poolt ühtegi muud pingutust peale lihtkirjaliku kahjunõude, et saada kontakti puudutatud isikuga. Kuna puudutatud isik ei ela alaliselt registreeritud aadressil, ei olnud ta teadlik üldsegi tekkinud kahjunõudest ega selles viidatud kuupäevast, milleks tuleb võlgnevus tasuda. Puudutatud isiku kehtiv e-maili aadress kui ka telefoninumber on kättesaadav avalikest andmebaasides (kasutades nt Google otsingumootorit ja sisestades otsingusõnaks puudutatud isiku nime). Veelgi enam, kui avaldaja oleks saatnud oma kahjunõude tähitud kirjaga, oleks olnud antud juhul selge, et kahjunõuet ei ole saadud kätte toimetada viidatud aadressil.
16.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-16 p-s 12 toonud välja, et TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud. Eelnevast tulenevalt saab üldjuhul eeldada, et kui dokument on TsMS-i sätete kohaselt menetlusosalisele kätte toimetatud, siis on ta vastava tahteavalduse ka TsÜS § 69 lg 1 mõttes kätte saanud, v.a juhul kui kohtumenetluses on dokument kätte toimetatud, kasutades mõnda nn kättetoimetamisfiktsiooni (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-189-15, p 13). Sellisel juhul muutub tahteavaldus kehtivaks hetkest, kui menetluses on tuvastatud TsÜS § 69 lg-s 2 või 3 sätestatud eelduste täitmine. Võttes arvesse, et puudutatud isik sai teada tema suhtes esitatud kahjunõudest esimest korda teada kohtu vahendusel 25.06.2020.a (kuupäev, mil e-toimiku portaali vahendusel on dokumendid vastuvõetud), tuleb lugeda kättetoimetamise kuupäevaks mitte 15.04 (väidetav lihtkirja saatmise kuupäev), vaid 25.06.2020. a.
17.Puudutatud isik nõustub avaldaja õigusliku põhjendusega viivise tasumise osas ning on nõus tasuma põhisummalt viivist. Võttes arvesse, et puudutatud isiku hinnangul on saanud ta tahteavalduse kätte 25.06.2020, palub puudutatud isik kohtul välja mõista lisanduv viivis
2-20-8610 ainult perioodi 26.06.2020 kuni 09.07.2020. a eest. Puudutatud isik on tasunud põhinõude avaldajale 09.07, millest tulenevalt on Puudutatud isiku hinnangul lisanduva viivise nõudeks 0,71 eurot.
18.Puudutatud isiku hinnangul on antud juhul täiesti ebaproportsionaalne saata üks lihtkiri (mille kohaletoimetamist ei ole avaldaja tõendanud) ning juhul, kui soovitud tulemust ei saavutatud, alustada kohtumenetlust koos kaasnevate menetluskulude ja riigilõivuga. Antud juhul ei ole puudutatud isikul kohustust teavitada avaldajat oma elukohast või selle muutusest.
19.Puudutatud isik vaidleb avaldaja poolt viidatud menetluskulude väljamõistmisele täielikult vastu. Kuna puudutatud isik ei soovi, et kohtumenetluse kestel lisanduks viivis põhinõudelt, tasus ta selle menetluse kestel. Ei ole täidetud TsMS § 168 toodud eeldused. Samuti on avaldaja oma avalduses selgitanud, et ta jääb viivisenõudele kui ka menetluskuludele kindlaks, seega ei saa väita, et puudutatud isik oleks justkui hagi täielikult õigeksvõtnud. Kohtumääruse põhjendused
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
21.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et avalduses esitatud põhinõudest summas 233 eurot loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada nimetatud nõude osas tsiviilasja menetlus.
22.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule tähtaegselt ega hiljem esitanud ja ei ole nõudele vastu vaielnud.
23.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas, mille kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks: • avaldaja ja S L vahel on 08.04.2018 sõlmitud kodukindlustuse leping, mille kohta on väljastatud poliis nr 402382478 (t lk 8-9) ning millega on kindlustatud korter aadressil xxxx perioodil 29.04.2018 – 28.04.2021, kusjuures omavastutuse suuruseks on 100 eurot; • 01.04.2020 edastas S L avaldajale teate, et samal päeval on xxxx korteris toimunud veekahju - ülemine naaber uputab ja kahjusada sai esik ning vannituba (tlk 10); • avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta ning xxxx OÜ selgituse (tlk 11) kohaselt sai veeleke alguse korterist nr xxxx, kus tehakse remonti; • avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr xxxx üle 01.04.2020 ning koostas vara ülevaatuse akti (tlk 12), mille kohaselt on korteris xxxx esiku laminaat paisunud, lisaks on köögi lagi veekahjustusega;
2-20-8610 • • • • • •
korteri nr xxxx remondiks tegi hinnapakkumise xxxx OÜ summas 666,13 eurot (tlk 13); avaldaja hüvitas korterile nr xxxx põhjustatud kahju summas 233 eurot (tlk 14, maksekorraldus); korteriomandi xxxx omanik on puudutatud isik K E (tlk 15-16, kinnistusraamatu väljavõte); avaldaja on saatnud kahjunõude (tlk 17) puudutatud isikule lihtkirjaga tema rahvastikregistri järgsele aadressile; puudutatud isik ei ela rahvastikuregistrile esitatud aadressil; puudutatud isik on pärast hagiavalduse esitamist hüvitanud avaldaja põhinõude 233 eurot, mis laekus avaldaja arvelduskontole 09.07.2020 (tlk 46, maksekorraldus).
24.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
25.Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 01.04.2020.a, kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
26.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.
27.Kuivõrd puudutatud isik on avaldajale tekkinud kahju hüvitanud ning kohus on nimetatud osas menetluse lõpetanud, ei analüüsi kohus kahjunõude eelduseid sisuliselt.
2-20-8610
28.Pooled vaidlevad, millal on nõue sissenõutavaks muutunud ning kui suur on seega sissenõutavaks muutunud viivis. Avaldaja leiab, et nõue on muutunud sissenõutavaks pärast 15.04.2020 nõudekirjas märgitud kohustuse täitmise tähtaja (29.04.2020) möödumist, s.o 30.04.2020. Puudutatud isik leiab, et tal ei ole olnud mõistlikku võimalust nõudekirjaga tutvuda enne 25.06.2020.a, mil ta selle e-toimiku portaali vahendusel on kätte saanud. Kiri on adresseeritud puudutatud isiku rahvastikuregistri järgsele aadressile. Puudutatud isik märgib, et ta ei ela nimetatud aadressil, ühtlasi ei ole avaldaja tõendanud, et kiri oleks aadressile kohale toimetatud. TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 ls 2 sätestab, et eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Avaldaja on õigesti märkinud, et tähtsust ei oma asjaolu, kas puudutatud isik on nõudekirjaga tutvunud või selle tegelikult kätte saanud. Eelviidatud sätete kontekstis on oluline, et nõudekiri on jõudnud puudutatud isiku mõjusfääri (s.o eluvõi asukohta) ning tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seadusest ei tulene, et nõudekiri tuleks vastaspoolele kätte toimetada, mistõttu on piisav selle edastamine lihtkirja teel. Puudutatud isik on märkinud, et ta ei ela alaliselt rahvastikuregistris märgitud aadressil, mistõttu ei saa nõudekirja lugeda kättesaaduks. Kohus ei nõustu nimetatud käsitlusega. Puudub vaidlus, et xxxx on märgitud rahvastikuregistris puudutatud isiku elukohana. RRS § 65 lg 1 sätestab, et isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. RRS § 68 sätestab, et rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt. Puudutatud isik ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid mõistliku võimaluse tutvuda kõnealusele aadressile saadetud tahteavaldustega. Kohus loeb avaldaja selgituste (eelkõige viited postiseadusele ja asjaolule, et avaldajale ei ole lihtkirja tagastatud) pinnalt põhistatuks asjaolu, et avaldaja on kõnealusel aadressil lihtkirjaga nõudekirja edastanud. Kuna puudutatud isik on aadressi xxxx märkinud rahvastikuregistris oma elukohana, loeb kohus nõudekirja TsÜS § 69 lg 2 ls 2 kohaselt kättesaaduks. Seega leiab kohus, et nõue muutus sissenõutavaks alates 30.04.2020.
29.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja on viivist summas 2,27 eurot arvestanud alates 30.04.2020.a kuni 12.06.2020.a seadusjärgses määras võlgnevuselt 233 eurot. Puudutatud isik on pärast avalduse esitamist hüvitanud avaldaja põhinõude 233 eurot, mis laekus avaldaja arvelduskontole 09.07.2020. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 3,62 eurot (periood 30.04.2020 - 09.07.2020; määr 8% aastas, põhivõla suurus 233 eurot). Vaatamata sellele, et avaldaja on loobunud põhinõudest selle rahuldamise tõttu, ei ole avaldaja loobunud edasiulatuva viivise nõudest. Kuivõrd puudutatud isik on põhinõude
2-20-8610 rahuldanud, puudub alus edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Kohus jätab nimetatud nõude osas avalduse rahuldamata.
30.Eelnevale tuginedes rahuldab kohus avalduse osaliselt ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise 3,62 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldajal esines vajadus kohtusse pöördumiseks, kuivõrd puudutatud isik ei hüvitanud tähtaegselt avaldajale tekkinud kahju vaatamata avaldaja vastavasisulisele nõudekirjale. Avaldaja on põhinõudest loobunud, kuivõrd puudutatud isik on pärast avalduse esitamist nõude rahuldanud, mistõttu ei tähenda avaldusest osaline loobumine avaldaja jaoks menetluskulude kandmise kohustust (TsMS 168 lg 5). Seega tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
32.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu kokku summas 600 eurot (käibemaksuta). Õigusabi on osutatud 5 tundi, tunnitasu on 120 eurot.
33.TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Riigilõivu kandmine on tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
35.Kohus, kontrollinud avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
36.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 jõudnud järgmisele seisukohale: „Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud
2-20-8610 tsiviilasja hinna ulatuses.“ Käesoleva tsiviilasja hind on 253,97 eurot ning esindajakulude kogusuurus on tsiviilasja hinnaga võrreldes enam kui kaks korda suurem. Kohus märgib, et käesoleval juhul esineb vajadus esindajakulude vähendamiseks eelviidatud lahendis toodud kaalutlustel. Kohus vähendab esindajakulude suuruse 250 euroni.
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 300 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 250 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.