4.Tühistada kohtuistungi toimumine ajaga 28.10.2020.a kell 10:00.
5.Tagastada M Kale (K, isikukood x) 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot järgmise menetluses tasutud riigilõivu arvelt: OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid (registrikood 10113774) poolt 13.01.2020.a Rahandusministeeriumi pangakontole tasutud riigilõivu 350 eurot arvelt.
6.Kanda tagastatav riigilõiv 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid (registrikood 10113774) arveldusarvele xxx. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
7.Jätta menetluskulud M Ka (K, isikukood x) kanda. 1 (5)
8.Välja mõista M Kalt (K, isikukood x) J Ji (J, isikukood x) kasuks menetluskulud 594 (viissada üheksakümmend neli) eurot.
9.Välja mõista M Kalt (K, isikukood x) J Ji (J, isikukood x) kasuks viivis menetluskulude 594 (viissada üheksakümmend neli) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.M K (hageja) esitas 13.01.2020 Harju Maakohtule hagi J Ji (kostja) vastu testamendi tühisuse tuvastamise nõudes koos hagi tagamise avaldusega. Kohus jättis 14.01.2020 kohtumäärusega hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse käiguta. Hageja esitas 30.01.2020 kohtule puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi. Kohus 31.01.2020 määrusega rahuldas hageja hagi tagamise avalduse. Kohus 31.01.2020 jättis hagi uuesti käiguta. Hageja esitas 20.02.2020 puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi. Kohus võttis hagi 26.02.2020 määrusega menetlusse. Kostja vastas hagile 11.03.2020. Kohus määras kohtuasjas istungi 28.10.2020. Hageja esitas 23.09.2020 hagist loobumise avalduse koos poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamise taotlusega. Kohus küsis kostjalt seisukoha hagist loobumisele avaldusele ja andis vastamiseks tähtaja. Kostja esitas 28.09.2020 seisukoha hagist loobumise avaldusele, millest nähtuvalt kostja nõustub hagist loobumisega ja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 594 eurot. Hageja esitas 28.09.2020 enda menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 05.10.2020 seisukoha kostja menetluskuludele, milles palub mõista välja kulud mitte suuremas summas kui 275 eurot. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud 23.09.2020 hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukoha hagist loobumisele avaldusele ja andis vastamiseks. Kostja esitas 28.09.2020 seisukoha hagist loobumise avaldusele, millest nähtuvalt kostja nõustub hagist loobumisega ja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 594 eurot. 2 (5)
3.TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
4.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus 31.01.2020 määrusega rahuldas hageja hagi tagamise avalduse. Kohus lõpetab käesoleva määrusega tsiviilasja menetluse. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise.
5.Kohus määras kohtuasjas istungi toimumise ajaga 28.10.2020 kell 10:00. Kohus tühistab kohtuasjas määratud istungi 28.10.2020 kell 10:00, sest kohus lõpetab käesoleva määrusega tsiviilasja menetluse.
6.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagist loobunud ja taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist taotluses märgitud kontole. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 350 eurot. Kohus määrab sellest poole (175 eurot) hagejale tagastamiseks vastavalt esitatud taotlusele.
7.TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus lõpetas menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja kannab kostja menetluskulud, sest hageja loobus hagist ja hageja ei ole põhjendanud hagist loobumist sellega, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Kohus jätab kostja menetluskulud hageja kanda.
8.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja taotleb lepingulise esindaja kulude 594 eurot kindlaksmääramist. Hageja vaidleb kostja lepingulise esindaja kulude suurusele vastu ning palub hagejalt mõista kulud välja mitte suuremas ulatuses kui 275 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 3 (5)
Kostjat esindas lepingulise esindajana Kuldar Kirt. Kostja esindaja on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi ja on seega TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud esindajaks. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitamisele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Hageja on vaielnud vastu kostja lepingulise esindaja kulude suurusele. Kostja lepinguline esindaja tegi järgmised toimingud, millele kulus aega kokku 5,4 tundi (5 tundi ja 24 minutit): 11.03.2020 hagiga tutvumine ja kostja vastuse koostamine 4,9 tundi, 15.04.2020 hageja taotlusega tutvumine ja vastamine 0,2 tundi, 28.09.2020 hageja taotlusega tutvumine ja kostja seisukoha koostamine 0,3 tundi. Kohus on seisukohal, et hagiavaldusele vastamine on kostja õiguste kaitseks vajalik seaduses sätestatud toiming. Hagiga tutvumine on vältimatu eeldus seaduse nõuetele vastava kostja vastuse koostamiseks. Kohus leiab, et asi ei olnud õiguslikult keerukas. Samas oli hagi esitatud puudustega, mille kõrvaldamiseks esitas hageja kahel korral menetlusdokumendi, mis muutis hagi ebaülevaatlikuks. Kostja on hagile vastanud menetlusdokumendiga, mille sisuline tekst on kolmel ja poolel leheküljel. Hagi ebaülevaatlikkust, asja vähest keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse nõuetele vastava kostja vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg kuni viis tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja lepingulise esindaja poolt kostja vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud 4,9 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kohus on seisukohal, et vastaspoole tähtaja pikendamise taotlusega ja hagist loobumise avaldusega tutvumine ning kohtule nende kohta seisukoha avaldamine on vajalikud toimingud, sest kujutavad endast TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist. Kohtu hinnangul on tähtaja pikendamise taotlusega tutvumise ja taotlusele vastamiseks kulunud aeg 0,2 tundi (12 minutit) ning hagist loobumise avaldusega tutvumise ja avaldusele vastamiseks kulunud aeg 0,3 tundi (18 minutit) minimaalne vajalik aeg, et vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenust osutada. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 5,4 tundi oli põhjendatud ja vajalik. Kostja on kohtule avaldanud kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 110 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli vähese õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt suur ning vaidlusküsimused ei ole õiguslikult keerukad. Kohus leiab, et kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 110 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasu suurus põhjendatud ja vajalik, kui see ei ületa 110 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu). Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on kostja lepingulise esindaja kulud 594 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 5,4 x tunnitasu 110 eurot = 594 eurot). Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks kostja menetluskulud lepingulise esindaja kulude osas ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 594 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4 (5)
Kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist hagejalt. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskulude 594 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.