Pankrotiavalduse esitaja/võlgnik: K.K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx ); Pankrotihaldur Andrus Õnnik (halduritunnistus nr 36, OÜ Pärnu Pinker Albert, Lai 10, Pärnu; e-post: [email protected] )
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada K.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu.
2.Kinnitada K.K. pankrotimenetluses pankrotihalduri Andrus Õnniku (Õnnik) 21.09.2020 koostatud ja kohtule esitatud aruanne ning selle lisana K.K. võlausaldajate tunnustatud nõuded ja nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: Nr.
Võlausaldaja
II järk PlusPlus Capital AS Eesti Vabariik MTA kaudu Eesti Vabariik RTK kaudu TF Bank AS Julianus Inkasso OÜ Port One OÜ Swedbank Liising AS Luminor Bank AS Luminor Liising AS Kohtutäitur Enno Kermik Bondora AS Krediidikaitse Grupp OÜ Swedbank AS (tingimuslik)
Tsiviilasi nr 2-19-7117 14 Aktiva Finants OÜ KOKKU II järk III järk 15 Telia Eesti AS KOKKU III järk
KOKKU NÕUDED
6 233,60 231 401.81 242,95 242,95 231 644,76
2,69 100%
100%
6 233,60 231 401.81 242,95 242,95 231 644,76
Võlgnik ei ole ühelegi nõudele vastuväiteid esitanud.
3.Vabastada Andrus Õnnik võlgnik K.K.’i pankrotihalduri kohustustest.
4.Jätta K.K.’i pankrotimenetluses menetluskulud võlgnik K.K.’i kanda. Anda võlgnikule pankrotihalduri tasu kandmiseks xxxxxxxxxxx € (kolmsada üheksakümmend seitse eurot, lisandub käibemaks) ulatuses menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.
5.Määrata K.K. (pankrotis) pankrotihalduri Andrus Õnnik’u töötasu suuruseks PankrS § 23 ja § 651 lg 1 alusel xxxxxxxxxxx eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot), mis koos lisanduva käibemaksuga xxxxxxxxxxx € välja maksta menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert (a/a EE311010902001686003 SEB Pank AS-is). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
6.Algatada menetlus võlgnik K.K. (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamiseks. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (PankrS § 175 lg 1, lg 11).
7.Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel PankrS § 173 järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel PankrS § 172 ja 173 järgi : Usaldusisik saab anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust. (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-7117 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb K.K.l esitada kohtule kord aastas tegevusaruanne (blankett lisatud) võlgniku tulust võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne perioodi 13.10.2020-31.10.2021 sissetulekute ja väljamaksete kohta esitada kohtule hiljemalt 30.11.2021.a.
8.Käesolev määrus toimetada kätte menetlusosalistele (sh. võlgnikule koos kohustustest vabastamise menetluse aruandeblanketiga ja 17.12.2019 jaotusettepaneku lisaga nr 4 – võlausaldajate rekvisiidid). Määrus saata peale jõustumist täitmiseks pankrotihalduri tasu osas Riigi Tugiteenuste keskusele.
9.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
1.Pärnu Maakohtu 30.05.2019 pankrotimäärusega kuulutati välja K.K.’i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur 21.09.2020 kohtule esitatud aruandes palub K.K.’i pankrotimenetluse lõpetada raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, puudub müüdav pankrotivara, tagasivõitmise võimalused ja sissetulek, millest saaks teha olulisi kinnipidamisi. Haldur taotleb võlgniku nimel menetlusabi pankrotimenetluse kulude katmiseks halduri tasu osas.
2.Pankrotihalduri aruande kohaselt on pankrotivarasse pankrotimenetluse kestel vahendeid laekunud kokku 452,xxxxxxxxxxx, kõik halduri poolt sissetulekutest kinnipeetud summadena. Pankrotimenetluse algul puudusid andmed selle kohta, et võlgnikul oleks laekumisi, millest oleks lubatud teostada kinnipidamisi. Menetluse kestel asus võlgnik miinimumpalgaga tööle OÜ-sse Bilaina hotelli administraatorina. Võlgniku sissetuleku arestimisel tuli arvestada sellega, et võlgnikul on üks alaealine laps.
2.1.PankrS § 146 nimetatud väljamakseid on asjas kokku 452,xxxxxxxxxxx, sh vastavalt 30.05.2019 kohtumäärusele ajutise halduri osaliseks tasuks (sh käibemaks) xxxxxxxxxxx €, panga teenustasudeks 0,32 €. 30.05.2019 kohtumäärusega mõisteti pankrotivara arvelt välja ajutise halduri tasu xxxxxxxxxxx ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € ( kokku xxxxxxxxxxx €). Menetluses oli vahendeid sellest xxxxxxxxxxx € tasumiseks ning xxxxxxxxxxx € ulatuses jääb ajutisel halduril tasu saamata. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku xxxxxxxxxxx € ( so. 1 aasta, 3 kuud ja 22 päeva x xxxxxxxxxxx/kuus, sh käibemaks). Kuludest xxxxxxxxxxx on kohus kinnitanud 31.01.2020.a. määrusega ning xxxxxxxxxxx € on veel kinnitamata. Seoses menetluses vahendite puudumisega haldur täiendavate kulude kinnitamist ei taotle.
2.2.K.K. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid, pandieseme müügist saadud tulu puudub. Aruande koostamise päevaks müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Jaotiste alusel väljamakseid ei ole vahendite puudumisel tehtud ja haldur palub kinnitada 15 võlausaldaja saamata jäävad nõuded kogusummas 231 644,76 eurot. Halduri selgitusel oli Ajutise halduri aruande kohaselt oli K.K. ́i varade väärtuseks 0,00 € ja kohustuste suuruseks vähemalt 29-ne võlausaldaja ees kokku 650 069,35 eurot. Pankrotihaldur edastas PankrS § 34 märgitud teate kõigile teadaolevatele võimalikele võlausaldajatele. Nõudeavalduse 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-7117 pankrotimenetluses esitas 20 võlausaldajat, millest tunnustati 15 võlausaldaja nõuded. Suurim teadaolnud võlausaldaja Spratfil OÜ (pankrotis) teatas, et ei kavatse nõuet esitada. Käesolevat menetlust iseloomustab keerukate nõuete suur arv. Pankrotimenetluse algul puudusid andmed selle kohta, et võlgnikul oleks laekumisi, millest oleks lubatud teostada kinnipidamisi. Menetluse kestel asus võlgnik miinimumpalgaga tööle OÜ-sse Bilaina hotelli administraatorina. Pärast halduripoolseid korduvaid taotlusi on haldurile esitatud võlgniku palgalehed jm nõutud andmed ning haldur on saanud teostada arestitavate summade ümberarvutused. Ümberarvutuste teostamine oli keerukam seetõttu, et võlgniku palvel kanti tema poolt lapsele makstav elatis otse elatise saaja kontole ja palgalehtede puudumisel polnud halduril täpselt ülevaadet võlgniku sissetulekust.
2.3.Pankrotimenetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude osaliseks või täielikuks väljamaksmiseks. K.K.’i pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole PankrS § 106 alusel kohtus nõudeid vaidlustatud. Kohtukulud puuduvad.
3.K.K.’i pankrotimenetluse käigus pankrotihaldur vormistas enda nimele võlgniku pangakontode kasutusõiguse, on koostanud ja edastanud pankrotimenetluse teated võlausaldajatele, valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku, valmistanud ette ning viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku, koostanud ja esitanud kohtule PankrS § 132 sätestatud aruande ning jaotusettepaneku, suhelnud võlausaldajatega, suhelnud võlgnikuga, kontrollinud võlgniku laekumisi, teinud vajalikud arvutused, andnud üle laekunud mittearestitavad summad ja koostanud menetluse lõpetamise aruande, kogu töömaht 15 tundi ja 30 minutit.
4.Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks temaga seotud äriühingute kohustuste ebamõistlikult suur ja liialt optimistlik käendamine. Äriühingute majandustegevuse ebaõnnestumisel asusid võlausaldajad kohustuste täitmist nõudma käendajalt. Maksejõuetus tekkis 2016. aastal, kui temalt asuti käenduslepingute alusel kohustusi kohtu kaudu sisse nõudma. Pankrotiseaduse mõistes on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.
5.Pankrotihaldur kinnitab, et K.K.i pankrotimenetluses puudub müümata pankrotivara või saadaolev vara. K.K.i pankrotiavalduse läbivaatamisel oli ilmne, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutine. Kuna võlgniku vara ei võimaldanud pankrotimenetluse kohast läbiviimist, oli alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 lg 1 kohaselt. Samas on võlgnik esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 kuulutati pankrot välja. K.K. pankrotimenetluses muu pankrotivara peale sissetuleku puudub ning sissetulekut on lubatud arestida ainult vähesel määral. Eelnevast lähtuvalt on vahendite pankrotivarasse laekumine lähiajal ebatõenäoline. Menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude täies ulatuses väljamaksmiseks.
6.Pankrotihalduril on K.K. pankrotimenetluses oma ülesannete täitmiseks kulunud 15 t ja 30 min. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni 96 €/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx €. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu sellises ulatuses maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Eeltoodust lähtuvalt teeb haldur kohtule ettepaneku määrata pankrotihalduri tasuks kokku xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx € ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert.
7.K.K. on koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule ka avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Pankrotihalduri hinnangul puuduvad asjas PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolud, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ega keegi teine ei ole teinud ettepanekuid usaldusisiku nimetamiseks ega avaldanud soovi usaldusisikuks 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-7117 hakkamiseks. Haldur palub kohtul rakendada PankrS § 172 lg-t 6 ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 07.10.2020 kohtus toimunud ärakuulamisel võlgnik K.K. kinnitas, et on pankrotihalduri aruandega tuttav ja vastuväiteid ei ole. Jääb oma kohustustest vabastamise avalduse juurde. On nõus ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Tal on üks ülalpeetav - 3 aastane laps. Hetkel on sissetulek miinimumpalk. Võlgniku haridus on lõpetamata kõrgharidus. Kohtunik selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise korda ja usaldusisiku kohustusi s.h. töötamise kohustust ja töökoha kaotamisel töötuna arvele võtmise ja töökoha otsimise kohustust, aruannete esitamise kohustust. Samuti seda, et võlgnik peab avama eraldi konto, kuhu kanda summad, mis kord aastas võlausaldajatele vastavalt jaotusettepanekule välja maksta. Kohtumääruse põhjendused
8.Pankrotimenetluse lõpetamine. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 05.09.2019 vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 100 sätestatud korrale ning § 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Kokku 15 võlausaldajat, sh 14 neist II rahuldamisjärgus ja 1 võlausaldaja III rahuldamisjärgus on esitanud nõuded kogusummas 231 644,76 eurot, jaotiste alusel midagi välja ei ole makstud. Seega kohus kinnitab võlausaldajate nõudeosade suuruse, mille ulatuses võlausaldajad raha ei ole saanud, summas 231 644,76 eurot. K.K. ́il puudub pankrotimenetluse jätkamiseks, sh pankrotimenetluse kulude katteks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik pankrotimenetluse ajal on töötanud, kuid tema töötasu on olnud miinimumpalga suuruses, lisaks on võlgniku ülalpidamisel alaealine laps, mis ei võimalda üldjuhul sissetulekust lubatud kinnipidamisi teostada. Võlgnikul puudub igasugune realiseeritav vara. Eelnevast lähtuvalt on täiendavate vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Seega mõistlik on pankrotimenetlus lõpetada. Eeltoodud alustel kuulub pankrotimenetlus pankroti raugemise tõttu lõpetamisele, Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest.
9.Pankrotimenetluse kulud. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ja PankrS § 150 lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud avaldaja, so võlgnik K.K. kanda. PankrS § 65 lg 1 ja 11 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, kuid kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel (maksimaalne tasumäär 96 €/tund). Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihalduri esitatud tasunõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtutoimiku ja halduri aruande põhjal pankrotimenetluse keskmist keerukust ja võlausaldajate nõuete hulka arvestades on kohtu hinnangul halduri mõistlik töömaht asjas 15 t 30 min. Kohus määrab halduri tasu suuruseks taotletud summas xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €. Kuna halduri tasu nõuet pankrotivara arvel rahuldada ei saa, siis lähtudes PankrS § 65 lg 11 ja menetlusabi taotlusest, tuleb määrata asjas võlgnikule menetlusabi andmine haldurile tasu maksmiseks ning mõista TsMS § 183 lg 2 alusel halduri kasuks välja tasu xxxxxxxxxxx eurot (+ käibemaks xxxxxxxxxxx €), mis 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-7117 hüvitada menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ja jätta tagastamatu menetlusabina riigi kanda. Summa kanda pankrotihalduri taotlusel tema büroole OÜ Pärnu Pinker Albert. Pankrotihaldur täiendavate vajalike kulude kinnitamist ei taotle.
10.Kohustustest vabastamine menetlus. PankrS § 171 lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 05.09.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekule, mille päevakorras oli ka usaldusisiku kinnitamine, ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Ükski isik ei ole ka soovinud usaldusisiku ülesandeid enda peale võtta, mistõttu haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud. PankrS § 172 lg-st 6 juhindudes jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtul ei ole praegu alust kahelda K.K. suutlikkuses täita enda usaldusisiku ülesandeid. Samuti kohtul ei ole alust kahelda võlgniku usaldusväärsuses, võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul igasugune vara ja sissetulek puudub. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik täiendavalt hinnata, kas usaldusisiku määramine on asjas vajalik või mitte. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita, eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Samuti võlgnik peab viivitamata kohtule teatama endal igasuguse sissetuleku või muu tulu tekkimisest, tööle asumisest, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Kohus hoiatab K.K.it, et kui võlgnik süüliselt (s.o hooletusest või tahtlikult) rikub PankrS § 173 sätestatud kohustusi (eelkõige 3 kohustust: 1) tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida; 2) mitte varjata oma tulusid ja vara ning 3) oma sissetulekutest seaduses ettenähtud osa hoiustada ja üks kord aastas võlausaldajatele välja maksta), keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 176 lõikes 3 võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. See tähendab, et võlgnik K.K. suhtes elatisevõla nõuded ei lõpe ka siis, kui võlgnik läbib edukalt kohustustest vabastamise (reeglina 5-aastase) menetluse ja PankrS § 175 lg 1 alusel kohus vabastab võlgniku ülejäänud kohustustest.