Osaühingu Jõhvi Kuldkalake hagi Raimond Äri vastu Osaühingule Jõhvi Kuldkalake kuuluva vara tagastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
2902,28 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. mai 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Raimond Äri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Raimond Äri (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Igor Sumarok Vastustaja (hageja): Osaühing Jõhvi Kuldkalake (rk: 10200616), esindaja Maksim Fedotov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 5. mai 2020 otsus hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse ning Raimond Ärilt väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Osaühingu Jõhvi Kuldkalake hagi Raimond Äri vastu osaliselt ning mõista Raimond Äri ebaseaduslikst valdusest Osaühingu Jõhvi Kuldkalake valdusesse välja mobiiltelefon iPhone 6 Plus.
3.Ülejäänud osas (tolmuimeja DS 5800, kliimaseade Mitsubishi Electric M 32/MU2-50 GE, lumepuhur Alpina, akutrell BS 18 ja võsalõikur BC 520 väljanõudmiseks) jätta hagi rahuldamata.
5.Jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 82% Osaühingu Jõhvi Kuldkalake kanda ja 18% Raimond Äri kanda.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Jõhvi Kuldkalake (hageja) esitas 26.07.2019 maakohtule Raimond Äri (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat hagejale tagastama hagejale kuuluvad asjad: tolmuimeja DS 5800 (ostuhind 280 eurot), kliimaseadme Mitsubishi Electric M32/MU2-50 GE (ostuhind 1406 eurot), mobiiltelefoni iPhone 6 Plus (ostuhind 800 eurot), lumekoristusmasina (lumepuhuri) Alpina (ostuhind 129,17 eurot), akutrelli BS 18 (ostuhind 168,35 eurot), kompressori 310 Bar Electric 3F (ostuhind 1618 eurot) ja trimmeri (võsalõikuri) BC 520 (ostuhind 118,76 eurot; algselt oli hagis murutrimmeri hinnaks märgitud 1159 eurot). Hagiavalduse kohaselt soetas hageja nimetatud vara ajavahemikus 2010–2018 hageja vahenditest ja hageja nimele ning neid kasutati hageja tegevuses. Asjade soetamise ajal olid kostja ning hageja seaduslik esindaja ja osanik Anastassia Äri abielus ning elasid X asuvas majas, kus hoiti ka neid asju. Abielu lahutati 08.06.2018, peale seda jäi majja elama kostja üksi. Hageja asjad asuvad endiselt maja territooriumil, st kostja valduses, kuna kostja ei lubanud A. Äril majast lahkudes neid kaasa võtta. 03.07.2019 pöördus hageja esindaja kostja poole ja palus hageja vara tagastada. Kostja pöördumisele ei vastanud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et asjad on tema omandis ja kostja valdab asju ebaseaduslikult. Hageja majandusaasta aruandest nähtuvalt moodustas hageja põhivara 2016. aastal 180 eurot ja 2017. aastal 0 eurot. Samuti on ebaselge, kuidas on asjad seotud hageja tegevusega, s.o zoo-, kala- ja tööstuskauba jaemüügiga. 06.01.2020 täiendas kostja vastuväiteid ning väitis, et ei tea midagi kompressorist ja akutrellist BS 18. Mobiiltelefoni kasutab alates ostmisest kostja ja see on tema omandis. Tolmuimeja, kliimaseade, lumekoristusmasin Alpina ja trimmer soetati X maja elanike huvides. Hageja ei ole deklareerinud erisoodustust asjade kasutamisest juhatuse liikme huvides. Asjad omandati füüsiliste isikute poolt ning kuuluvad kostja ja A. Äri ühisvara hulka. Hageja esitatud asjaolude põhjal saaks järeldada, et asjade valdus on seaduslik, sest tekkis hoiulepingu alusel. 06.04.2020 seisukohas väitis kostja, et tema valduses ei ole kompressorit, akutrelli BS 18 ja lumepuhur Alpina. Mobiiltelefoni ja tolmuimeja ostis kostja oma rahaliste vahendite arvelt.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 5. mai 2020 otsusega hagi osaliselt ning mõistis R. Äri ebaseaduslikust valdusest Osaühingu Jõhvi Kuldkalake valdusesse välja tolmuimeja DS 5800, kliimaseadme Mitsubishi Electric M 32/MU2-50 GE, iPhone 6 Plus, lumepuhuri Alpina, akutrelli BS 18 ja võsalõikuri BC 520. Maakohus jättis hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 947,10 eurot ja viivise menetluskuludelt (947,10 eurolt) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võib hageja ostudokumentide alusel teha järelduse, et hageja ostis asjad oma vahenditest ja need kuuluvad hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ole asjade eest tasunud. Hageja on selgitanud ja esitanud tõendid, mille kohaselt raamatupidamisreeglitega loetakse juriidilise isiku omandisse soetatavaid esemeid, mille hind ei ületa 150 eurot, väheväärtuslikeks ja kiiresti kuluvateks. Sellised asjad on lumepuhur, akutrell ja võsalõikur. Tolmuimeja, kliimaseade, iPhone 6 Plus ja kompressor on kantud kuludesse bilansis kajastamise hetkel ning kantakse kui väheväärtuslik vara bilansijärgsele arvestusele. Seetõttu ei ole neid majandusaasta bilansis. Samas kajastuvad kõik esemed hageja raamatupidamises. Lumepuhur, akutrell ja võsalõikur on arvele võetud, kuid arvestatud kui väheväärtuslikud varad (alla 150 euro). Inventuur on läbi viidud 31.12.2017, asjad on olemas ja töökorras. Tolmuimeja, kliimaseade, iPhone 6 Plus ja kompressor on arvele võetud, põhivara inventuur on läbi viidud 31.12.2017, asjad on olemas ja töökorras. Hageja selgitas, et tõend on võetud hageja raamatupidamisprogrammist. Hageja selgitus, miks ei ole asju hageja 2017. a majandusaasta aruandes, on arusaadav. Arvestades raamatupidamiskohustuslastele kehtivaid nõudeid, ei ole tõenäoline, et hageja oleks ostnud vallasasjad ilma nõuetekohaste raamatupidamisdokumentideta. Raamatupidamisdokumentides esitatud andmed vastavad asjade soetamisdokumentidele ning tõendid vastavad ka raamatupidamise seaduse nõuetele. Vastuseks kostja avaldatule, et kostja kasutab iPhone 6 Plus’i, on hageja esitanud mobiiltelefoni arved ja tasumiste maksekorraldused. Arved on esitatud hagejale ja tasutud hageja poolt ning arvetes ei ole kasutajaks märgitud kostja, vaid hageja ja hageja seaduslik esindaja. 06.04.2020 menetlusdokumendis on kostja esmakordselt avaldanud, et mobiiltelefon ja tolmuimeja osteti kostja rahaliste vahendite arvelt. Kostja seda tõendanud ei ole. Samuti on kostja esmakordselt avaldanud, et hageja fotodel olevad trimmer ja lumefrees on soetatud hageja seadusliku esindaja ja kostja maja hooldamiseks ning ei olnud soetatud hageja poolt. Kohus on 15.04.2020 selgitanud, et kostja 06.04.2020 taotlused ei ole nõuetekohased ja on esitatud hilinemisega. Kohus lahendab asja seni esitatud asjaolude ja tõendite alusel. Maksu- ja Tolliameti tõend, millest nähtuvalt hageja 01.01.2015 kuni 31.01.2020 erisoodustusi deklareerinud ei ole, ei tõenda kostja vastuväiteid, et asjad olid omandatud füüsiliste isikute poolt ning kuuluvad kostja ja A. Äri ühisvara hulka. Tsiviilasjas nr 2-18-11619, kus menetleti A. Äri hagi kostja vastu kaasomandi lõpetamiseks, esitas kostja vastuhagi ühisvara jagamiseks, märkides ühisvarana ka tolmuimeja DS 5800, lumefreesi Alpina ja trimmeri. Vastuhagi menetlusse ei võetud. Seega ei ole tuvastatud, et asjad oleksid abikaasade ühisvara. Kuna hageja oli registreeritud aadressil X (kuni 20.11.2018), siis on eluliselt usutav, et hageja kasutas maja ka kodukontorina, hoidis seal äriühingu vara ja kasutas seda äriühingu huvides. Asjade omandiõiguse tuvastamisel ei oma tähtsust see, millise tegevusalaga hageja tegeleb. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 53 lg-test 1, 2 ei ole kliimaseade maja oluline osa, kuna seda saab eraldada, ilma et maja või kliimaseade häviks või oluliselt muutuks.
Hageja tõendid on omavahel kooskõlas ja hageja on tõendanud omandiõigust asjadele. Kostja tõendid ei tõenda, et hagejal omandiõigus puudub ja/või asjad on eraisikute omandis. Kostja vaidlustab valdust kompressori, akutrelli BS 18 ja lumepuhuri Alpina osas. Hageja ei ole tõendanud, et kompressor on kostja valduses. Nii hageja kui kostja fotodel on sama ruumi samal riiulil kaks musta karpi. Kostja on avaldanud, et ühes karbis on akutrell Metabo. Kuna kostja esitletud akutrelli karp on analoogne teise karbiga, on usutav, et teises karbis on samuti akutrell. Kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et teises karbis on vaidlusalune akutrell, saab lugeda tõendatuks, et kostja valduses on ka akutrell BS 18. Hageja fotodelt ja eksperthinnangule lisatud samast fotost nähtub lumepuhur Alpina (valge korpusega, peal kiri „Alpina“). Täiendavalt on lumepuhuri valdus tõendatud sellega, et tsiviilasjas nr 2-18-11619 on kostja esitanud vara nimekirja, milles märgib, et lumefrees Alpina asub X. Kostja ei ole tõendanud, et valdab hagejale kuuluvaid asju õiguslikul alusel, nt hoiulepingu või tasuta kasutamise lepingu alusel. Seega tuleb hagi rahuldada, v.a kompressori osas, ja mõista ülejäänud asjad asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.R. Äri esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. mai 2020 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kohus analüüsinud kõiki asjaolusid ja tõendeid ning kostja vastuväiteid kogumis. Hageja ei ole tõendanud, et esemed on hageja omandis. Hageja tõendid on ebausaldusväärsed. Hageja seadusliku esindaja poolt 13.12.2019 allkirjastatud ja 31.12.2017 dateeritud dokument „Väheväärtuste varade loetelu OÜ Jõhvi Kuldkalake seisuga 31.12.2017“ on kohtumenetluse jaoks loodud dokument, mis ei oma tõenduslikku tähendust. Hageja seletused on vasturääkivad. Kui asjad olid soetatud selleks, et teha muudatusi hageja kauplustes (nagu hageja väitis 09.12.2019 kohtuistungil), siis ei ole eluliselt usutav, et neid oli vaja hoida X majas. Samuti ei ole arusaadav, kuidas tolmuimeja, mobiiltelefon, lumepuhur ja võsalõikur saaksid aidata teha muudatusi hageja kauplustes. Hageja seaduslik esindaja ei kasutanud X ruume hageja kontorina. Kuna hagejal on mitu poodi, siis hageja registreerimisaadressiks oli mugavam kasutada hageja seadusliku esindaja elukohta. Hageja seaduslik esindaja ei suutnud selgitada ühtegi asja soetamise asjaolusid, kuid kinnitas, et kviitungid tõi talle kostja ja kostja tasus asjade eest sularahas. Tõendamata on, et asjad osteti hageja rahalistest vahenditest, mitte hageja seadusliku esindaja ja kostja rahalistest vahenditest. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kajastaks rahaliste vahendite väljamaksmist hageja poolt. Kviitungid ei tõenda, et hageja need asjad soetas. Kliimaseadme näol on tegemist maja küttesüsteemiga ning see osteti kostja ja hageja seadusliku esindaja elutingimuste tagamiseks majas. Seadme konstruktsioon läbib maja konstruktsioone. Kliimaseade on maja oluline osa, sest seda ei saa eraldada, ilma et maja või kliimaseade häviks või oluliselt muutuks. Maksu- ja Tolliameti vastus, millest nähtub, et hageja ei ole deklareerinud makse, mis tuleb maksta äriühingu vara kasutamisel eraisikute poolt, tõendab samuti, et asjad ei kuulu hagejale. Seega asjad ei ole soetatud hageja poolt hageja majandustegevuse korraldamiseks, vaid hageja seadusliku esindaja ja kostja poolt ühise majapidamise korraldamiseks X majas; 2) ei ole millegagi tõendatud kohtu järeldus, et on usutav, et teise musta karbi sees on samuti akutrell. Lisaks on järeldus vastuolus kohtu poolt 15.04.2020 kohtuistungil öelduga.
5.Osaühing Jõhvi Kuldkalake vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtukulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus hinnanud poolte väiteid ja tõendeid õigesti. Hageja esitas tõendid, mis kinnitasid hageja omandiõigust asjadele ja asjade asumist kostja valduses. Kostja väited olid vastuolulised. Kostja ei esitanud tõendeid, mis oleksid hageja väited ümber lükanud, mh ei esitanud kostja ühtegi tõendit selle kohta, et asjad on A. Äri ja kostja ühisvara.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas vaidlustas maakohtu otsuse kostja ning ta palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ning jättis menetluskulud kostja kanda. Sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kompressor 310 Bar Electric 3F väljanõudmise osas ning selles osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada hagi rahuldamise ulatuse ning menetluskulude jaotuse ja kostjalt väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse välja mobiiltelefoni iPhone 6 Plus. Muus osas (s.o tolmuimeja, kliimaseadme, lumepuhuri, akutrelli ja võsalõikuri väljanõudmiseks) tuleb hagi jätta rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest tuleb jätta 82% hageja ja 18% kostja kanda. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
8.Hageja esitas kostja vastu vindikatsiooninõude asjade, s.o tolmuimeja, kliimaseadme, mobiiltelefoni, lumepuhuri, akutrelli, kompressori ja võsalõikuri (trimmeri) väljanõudmiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja kohustuseks on tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ning, et kostja valdab neid asju õigusliku aluseta. Kui hageja on oma tõendamiskoormise täitnud, tuleb kostjal tõendada, et hageja ei ole asjade omanik või et kostja valdab asju õiguslikul alusel. Asja materjalidest nähtuvalt olid hageja seaduslik esindaja ja kostja abielus ja nad elasid X. Hageja seadusliku esindaja ja kostja abielu lahutati 08.06.2018 ning X asuva elamu ühisomand lõpetati 16.03.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-11619. Hagiavalduse kohaselt oli X hageja registreeritud asukohaks, vaidlusalused asjad asusid X elamus ning pärast abielu lahutamist ja hageja seadusliku esindaja elamust väljakolimist keeldus kostja hageja seaduslikule esindajale neid tagastamast.
9.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja vaidlusaluste asjade omanik. Seega on hageja kohustuseks tõendada, et ta on hagiavalduses nimetatud asjade omanik. Hageja on tuginenud asjade omandiõiguse tõendamiseks ostuarvetele. Arvetest (I kd, tl 8-13, 151) nähtub see, et arve on esitatud tasumiseks hagejale. Samas ei ole hageja tõendanud, et hageja on asjade eest tasunud. Seega ei piisa ainuüksi arvetest, et hageja on vaidlusalused asjad omandanud, kuna AÕS § 92 lg 1 järgi tekkib vallasomand üleandmisega. Mobiiliteenuste arvete ja arvete tasumise maksekorraldustega (I kd, tl 188-222) on tõendatud, et arved telefoniteenuste eest esitati hagejale ning arved tasus hageja. Seega tõendavad nimetatud tõendid, et 24.04.2015 arve nr 2 (I kd, tl 12) alusel ostetud mobiiltelefon oli hageja kasutuses ja valduses. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja vastuväite kohaselt kasutab
tema vaidlusalust mobiiltelefoni. Kuna kostja ei ole tõendanud mobiiltelefoni valdamise õiguslikku alust, on maakohus õigesti selles osas hagi rahuldanud. Ülejäänud asjade osas ei ole hageja enda omandiõigust tõendanud ning selles osas on maakohus ebaõigesti hagi rahuldanud. Kostja on tuginenud muu hulgas sellele, et vaidlusalused asjad ei kajastatud hageja raamatupidamises. 13.12.2019 menetlusdokumendis (I kd, tl 166) on hageja tuginenud OÜ Jõhvi Kuldkalake raamatupidamisreeglitele ja märkinud, et esemed, mille hind ei ületa 150 eurot, loetakse väheväärtuslikeks ja kiiresti kuluvaks. 2017. a majandusaasta aruande lisa 1 (I kd, tl 77) järgi kajastatakse bilansis varasid maksumusega üle 150 euro ning kasutusajaga üle ühe aasta. Ringkonnakohus märgib, et eelmärgitud raamatupidamisreegleid ei ole hageja esitanud ning seetõttu ei saa ka väita, et lumepuhur, murutrimmer ja akutrell (soetamismaksumus alla 150 euro) oleksid käsitletavad kiiresti kuluvateks. Samuti ei saa tugineda 2017. a majandusaasta aruande lisale 1 ja väita, et vaidlusaluseid asja ei peagi bilansis kajastama, kuna hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste asjade kasutusaeg oleks alla ühe aasta. Nähtuvalt asja materjalidest olid asjas soetatud aastatel 2010-2015 (v.a akutrell) ning puudub vaidlus, et asjad on senini kasutuses. 13.12.2019 menetlusdokumendis (I kd, tl 166) on hageja märkinud tolmuimeja, kliimaseadme ja kompressori kohta, et need asjad kantakse kuludesse bilansis kajastamise hetkel. Samas ei ole hageja tõendanud, et tolmuimeja, kliimaseade ja kompressor oleks kajastatud bilansis soetamise ajal. Arvestades ülaltoodut ning kostja vastuväiteid, oleks hageja pidanud tõendama vaidlusaluste asjade (v.a mobiiltelefon) raamatupidamises arvele võtmist koheselt peale soetamist. Selliseid tõendeid hageja esitanud ei ole ning seetõttu on põhjendatud kostja väide, et hageja ei ole tõendanud vaidlusaluste asjade (v.a mobiiltelefon) omandiõigust. Hagi esitati kohtule 26.07.2019 ning pärast kostja vastuväiteid esitas hageja koos 13.12.2019 seisukohaga inventuuri aktid seisuga 31.12.2017 (I kd, tl 167-169). Aktid on koostanud hageja seaduslik esindaja ainuisikuliselt ning nendelt ei nähtu koostamise kuupäeva ega raamatupidaja allkirja. 15.04.2020 kohtuistungil (II kd, tl 29) kinnitas hageja, et tegemist on hoopis väljavõttega ja raamatupidaja pani sellele oma allkirja. 09.12.2019 kohtuistungil (I kd, tl 159159 pöördel) kinnitas hageja, et tema poolt on kõik dokumendid esitatud ja praegu ta rohkem dokumente esitada ei saa. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus kostjaga, et hageja 13.12.2019 esitatud inventuuri aktid ei ole usaldusväärsed ega tõenda hageja omandiõigust (v.a mobiiltelefon). Seetõttu leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud akutrelli, tolmuimeja, kliimaseadme, lumepuhuri ja murutrimmeri omandiõigust. Maakohtu vastupidine seisukoht on põhjendamatu.
10.Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus tuvastas otsuse p-s 8.3, et vaidlusalune akutrell BS 18 on kostja valduses ja seda fotode (II kd, tl 13-15) alusel. Ringkonnakohus leiab, et kuigi fotol (II kd, tl 13) on kujutatud riiulit ja sellel olevat kahte musta karpi, ei ole võimalik tuvastada, et teises mustas karbis on vaidlusalune akutrell BS 18. Maakohus on nimetatud asjaolu valesti tuvastanud. Lisaks tuvastas maakohus otsuse p-s 8.2 , et vaidlusalune kliimaseade ei ole elamu oluline osa (TsÜS § 53 lg 1 ja 2) ning ka see asjaolu tõendab hageja nõude põhjendatust. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. TsÜS § 55 lg 1 kohaselt ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Eksperhinnangu (I kd, tl 106-130) p 3.4 kohaselt on X elamus lokaalne kombineeritud küte ja mh kasutatakse õhksoojuspumpa. Kostja seisukohast nähtuvalt on vaidlusaluse kliimaseadme
puhul tegemist maja küttesüsteemiga, mida ei ole võimalik eraldada ilma elamut või kliimaseadet oluliselt kahjustamata. Nimetatud asjaolule ei ole hageja vastuväidet esitanud. Ka Riigikohus on leidnud, et elamu kliima tagamiseks vajalikke kütteseadmeid saab pidada ehitise oluliseks osaks (vt lahend nr 3-2-1-144-08). Samuti ei ole hageja esitanud põhjendusi, kuidas vaidlusalune kliimaseade on seotud hageja majandustegevusega. Seega tuleks ka sel põhjusel jätta hageja nõue vaidlusaluse kliimaseadme väljaandmiseks rahuldamata.
11.Lähtudes hagi hinnast 4520,28 rahuldati hagi 800 euro väärtuses, s.o 18% ulatuses ja jäeti rahuldamata ca 82% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 82% ulatuses hageja ja 18% ulatuses kostja kanda. Sellest tulenevalt tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega jäeti kostja kanda tema enda ja osaliselt hageja menetluskulud. Seejuures kostja menetluskulusid maakohus kindlaks ei määranud. Kuna ringkonnakohus muutis maakohtu otsust sel määral, et muuta tuli ka menetluskulude jaotust, jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse maakohtu määrata (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15, p-d 21-22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.