OÜ Jõhvi Kuldkalake hagi R. Ä. vastu OÜ-le Jõhvi Kuldkalake kuuluva vara tagastamise kohustamiseks
Tsiviilasja hind
4520, 28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Jõhvi Kuldkalake, registrikood 10200616, registrijärgne aadress Salu 1-12 Kohtla-Järve 31024 Hageja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov, e-post xxx Kostja: R. Ä., ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx xxx xxxxx, epost xxx Kostja lepinguline esindaja: Igor Sumarok, e-post xxx
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 15.04.2020, istungil osalesid hageja seaduslik esindaja, hageja lepinguline esindaja, kostja ja kostja lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista R. Ä. ebaseaduslikust valdusest OÜ Jõhvi Kuldkalake valdusesse välja: tolmuimeja DS 5800, kliimaseade Mitsubishi Electric M 32/MU2-50 GE, iPhone 6 Plus, lumepuhur Alpina, akutrell BS 18 ja võsalõikur BC
3.Jätta OÜ Jõhvi Kuldkalake menetluskulud osaliselt R. Ä. kanda. R. Ä. menetluskulud jätta tema enda kanda.
4.Välja mõista R. Ä.`lt OÜ Jõhvi Kuldkalake kasuks hageja menetluskulud 947, 10 eurot.
5.Välja mõista R. Ä.`lt OÜ Jõhvi Kuldkalake kasuks viivis menetluskuludelt (947, 10 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad
1.Hagi ja selle täpsustuse kohaselt ajavahemikus 2010 kuni 2018.a. soetas OÜ Jõhvi Kuldkalake oma vajadusteks järgmise vara:
1.tolmuimeja DS 5800 – hind 280,00;
2.kliimaseadme Mitsubishi Electric M 32/MU2 – 50 GE – hind 1406,00;
3.iPhone 6 Plus – hind 800,00;
4.lumekoristusmasina Alpina – hind 129,17;
5.akutrelli BS 18 – hind 168,35;
6.kompressori 310 Bar Electric 3F – hind 1618,00;
7.murutrimmeri BC 520 – hind 1159,00. Kostja valduses olevate esemete üldhind moodustab 5560,52 eurot. Kõik asjad olid soetatud OÜ Jõhvi Kuldkalake initsiatiivil ja selle vahenditest. Samuti kasutati neid viimase ajani OÜ Jõhvi Kuldkalake funktsioneerimiseks. Seega olid asjad OÜ Jõhvi Kuldkalake omandiks. OÜ-le Jõhvi Kuldkalake kuuluvaid asju hoiti majas aadressil Xxx xx, xxx vald, Ida-Virumaa, seda nii A. Ä., kui R. Ä. teadmisel ja nende nõusolekul. Samal ajal A. Ä., olles OÜ Jõhvi Kuldkalake osanik ja juhatuse liige, soetas asju firma vajadusteks. Asjade soetamisel vormistati need firma nimele ning soetati firma vahenditest. R. Ä. ise OÜ Jõhvi Kuldkalake tegevuses või nimetatud asjade soetamises ei osalenud. Asjade soetamise ajal olid R. Ä. ja A. Ä. ametlikus abielus ja elasid majas aadressil Xxx xx, xxx vald, Ida-Virumaa. Maja on A. Ä. ja R. Ä. kaasomand ning oli soetatud nii A. Ä., kui ka R. Ä. vahenditest. R. Ä. ei avaldanud ühtegi pretensiooni selle kohta, et asjad asuvad majas. 8.juunil 2018.a. lahutati R. Ä. ja A. Ä. vaheline abielu ning sellest hetkest alates A. Ä. enam selles majas ei ela. Sinna jäi elama R. Ä. Kuid OÜ-le Jõhvi Kuldkalake kuuluvad asjad asuvad endiselt maja territooriumil, s.t R. Ä. valduses. Kui A. Ä. lahkus majast, ei lubanud kostja nimetatud asju kaasa võtta. 03.07.2019.a. pöördus hageja esindaja kirjalikus vormis R. Ä. poole ja palus vabatahtlikult tagastada OÜ-le Jõhvi Kuldkalake kuuluv vara. OÜ Jõhvi Kuldkalake teavitas kostjat sellest, et juhul, kui
viimane keeldub tagastamast OÜ Jõhvi Kuldkalake vara, jätab firma endale õiguse vastavalt AÕS § 32, § 34 lg 1, § 80 lg 1, lg 2 sätetele pöörduda kohtusse ja nõuda need välja kohtu korras. Ametlik pöördumine saadeti kostjale ja tema esindajale e-posti ja tavaposti teel. Seisuga 22.07.2019.a ei ole kostja OÜ Jõhvi Kuldkalake pöördumisele vastanud. Kostja ei ole tagastanud firma vara ja ei ole teatanud, millal kavatseb seda teha. Hageja nõudeks on kohustada kostjat tagastama OÜ-le Jõhvi Kuldkalake kuuluvad asjad: tolmuimeja DS 5800; kliimaseade Mitsubishi Electric M 32/MU2-50 GE; I Phone 6Plus; lumekoristusmasin Alpina; akutrell BS 18; kompressor 310 Bar Electric 3F ja trimmer BC 520.
2.Hageja selgitab 18.09.2019 seisukohas, et A. Ä. (OÜ Jõhvi Kuldkalake seaduslik esindaja) ja R. Ä. vahel oli kohtuvaidlus, mis oli seotud vara jagamisega. Tsiviilasja nr 2-xxx raames esitas R. Ä. kohtule A. Ä. vastuettepaneku abikaasade vara jagamise kohta. Oma avaldusele lisas R. Ä. selle vara nimekirja, mida ta soovis jagada. Muuhulgas olid selles nimekirjas ka esemed, millede sissenõudmist hageja nõuab. Nendeks on tolmuimeja DS 5800, kliimaseade Mitsubishi Electric M 32/MU2 ja lumekoristusmasin Alpina. Seega, tunnistas kostja ise, et need asjad asuvad majas aadressil Xxx xx, xxx vald, Ida-Virumaa, kus kostja elab. 19.12.2019 menetlusdokumendis selgitab hageja, et kooskõlas OÜ-s Jõhvi Kuldkalake kehtestatud raamatupidamisreeglitega, loetakse juriidilise isiku omandisse soetatavaid esemeid, mille hind ei ületa 150 eurot väheväärtuslikeks ja kiiresti kuluvateks. Sellisteks asjadeks on muuhulgas: lumekoristusmasin (lumepuhur) Alpina; akutrell BS 18 ja murutrimmer (võsalõikur) BC 520. OÜ Kuldkalake esitab kohtule väljavõtted raamatupidamisregistrist järgmiste asjade kohta: tolmuimeja DS 5800, kliimaseade Mitsubishi Electric M 32/MU2-50 GE, iPhone 6Plus, kompressor 310 Bar Electric 3F. Vastavalt raamatupidamisarvestuse reeglitega kantakse sellised asjad kuludesse bilansis kajastamise hetkel. Seejuures kantakse need kaubad väheväärtusliku vara arvestuse bilansijärgsele arvele. Sel põhjusel ei ole neid ka OÜ Jõhvi Kuldkalake aastases põhibilansis. Seejuures on kõik loetletud asjad kajastatud OÜ Jõhvi Kuldkalake raamatupidamises. Niisiis kinnitavad kohtule esitatud dokumendid järgmiseid fakte: asjad olid soetatud OÜ Jõhvi Kuldkalake vahenditest ja asjad on kajastatud OÜ Jõhvi Kuldkalake juriidilise isiku varana. 17.01.2020 menetlusdokumendis leiab hageja, et hageja on hagi aluseks olevad asjaolud tõendanud, kuid kostja oma vastuväiteid tõendanud ei ole. Hageja täpsustas, et aadressil Xxx xx, xxx vald, IdaVirumaa asuv maja oli kantud äriregistrisse firma juriidilise aadressina ajavahemikus 01.02.201120.11.2018.a. Kuna maja soetasid A. Ä. ja R. Ä. ühiselt ning asub nende osaomandis, ei näe hageja põhjust, miks nimetatud ruume, mis olid A. Ä. osaks, ei oleks saanud kasutada tema ettevõtlustegevuseks. Seda enam, et kostja ei esitanud selle suhtes ei pretensioone ega vastuväiteid. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on alusetu ja tõendamata ning seetõttu ei kuulu rahuldamisele (06.09.2019, 25.10.2019 menetlusdokumendid). Kostja leiab, et hageja peab esitama tõendid, et väljanõutav vara on tema omandis. Pärast omandiõiguse tõendamist, AÕS § 82 lg 1 kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Kostja esitab OÜ Jõhvi Kuldkalake 2016-2017.a aasta aruande, millest nähtuvalt OÜ Jõhvi Kuldkalake põhivara moodustab aastal 2016 180 eurot ja aastal 2017 0 eurot. Seega, hageja väide tema omandiõigusest ei vasta registrile esitatud informatsioonile. Samas aastaaruandes on märgitud, et OÜ Jõhvi Kuldkalake tegutseb zoo-, kala- ja tööstuskauba jaemüügiga. On ebaselge, millisel viisil hagiavalduses märgitud asjad on seotud hageja tegevusega. Sama
aastaaruande lisa 1 p 4 kohaselt OÜ Jõhvi Kuldkalake põhivarana bilansis kajastatakse varasid maksumusega üle 150 euro. Kogu vara, mille valduse üleandmist nõuab hageja on maksumusega üle 140 eurot. Teiseks, hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses nimetatud vara asub kostja ebaseaduslikus valduses. R. Ä. ja A. Ä. olid abielus ja elasid majas aadressil Xxx xx, xxx vald, Ida-Virumaa. Seega, isegi juhul, kui A. Ä. hoidis firma vara R. Ä. elukohas, siis vara valdus asjade üle Xxx xx, xxx vald, Ida-Virumaa elanike poolt ei saa olla ebaseaduslik või omavoliline. Isegi juhul, kui eeldada, et hagiavalduses nimetatud vara asub hüpoteetiliselt kostja valduses, siis võib kostja AÕS § 46 alusel hageja nõude rahuldamisest keelduda, kuna hageja valduse äravõtmine ei olnud omavoliline (st see ei toimunud AÕS § 40 lg 2 esimese lause mõttes valdaja nõusolekuta seadusvastaselt) ja tal on õigus vara vallata. 06.01.2020 menetlusdokumendis avaldab kostja, et AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kostja avaldab ka, et ei tea mitte midagi kompressorist 310 Bar Electric 3F ja akutrellist BS 18. IPhone 6Plus kasutab kostja ostmise ajast kuni käesoleva ajani ja antud mobiiltelefon on tema omandis. Tolmuimeja DS 5800, kliimaseade Mitsubishi Electric M 32/MU2 – 50 GE, lumekoristusmasin Alpina, trimmer BC 520 on soetatud ja kasutatud maja aadressil Xxx xx, xxx vald, Ida-Virumaa elanike huvides. Hageja poolt esitatud asjaolude põhjal saaks järeldada, et hagiavalduses nimetatud asjade valdus on seaduslik, sest tekkis seaduslikul alusel ehk hoiulepingu alusel. Juhul, kui hageja arvates, hageja ja kostja vahel on lepingulised suhted ja kostja rikub hoiulepingu tingimusi, siis peaks hageja esitama hagi muul alusel, aga mitte vindikatsioonihagi. Hagis nimetatud asjad olid majas aadressil Xxx xx, xxx vald, Ida-Virumaa. Maja on R. Ä. ja A. Ä. ühisomandis ja asjade soetamise ajal R. Ä. ja A. Ä. elasid koos samas majas. Kostja arvates, hageja väide, et hageja kasutas hagiavalduses mainitud asju oma Ä.tegevuses ei ole mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud. Eluliselt on usutav, et antud asjad olid soetatud aadressil Xxx xx, xxx vald elavate eraisikute huvides ja oli üleantud tasuta nendele kasutamiseks. Kostja andmetel hageja ei ole deklareeritud erisoodustust või tasunud tulumaksu hagis nimetatud asjade kasutamisest juhatuse liikme huvides. Seega, antud asjad olid omandanud füüsiliste isikute poolt ja kuuluvad R. Ä. ja A. Ä. ühisvara hulka. 06.04.2020 menetlusdokumendis avaldab kostja veelkord, et hageja ei ole asjadele omandiõigust tõendanud. Kohtuistungid
4.09.12.2019 kohtuistungil arutas kohus pooltega läbi hagi aluseks olevad asjaolud ja kostja vastuväited ning selgitas pooltele nende tõendamiskoormist. Hageja kinnitas, et hageja soovib OÜ-le Jõhvi Kuldkalake kuuluvate asjade (nimekiri asjadest on esitatud) tagastamist. Alternatiivset nõuet esitatud ei ole. Pooled olid nõus sellega, et hageja nõue on esitatud AÕS § 80 alusel. Sellega seonduvalt ei ole aktuaalne aegumise vastuväide ja asjas ei kohaldu AÕS § 44-46 sätted. Hageja täpsustas, et murutrimmer BC 520 õigeks hinnaks on 118,76 eurot, mitte 1159 eurot. Seega hageja vähendas hagihinda.
5.15.04.2020 kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ning leidis vastuseks kostja 06.04.20 menetlusdokumendile, et kostja poolt esitatud seisukoht on vastuolus sellega mida ta varem on esitanud. Hageja palus hagi rahuldada. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, jäi seisukohale, et hageja ei ole enda nõuet tõendanud. Kohus selgitas, et kostja 06.04.20 menetlusdokumendis esitatud võimalikud taotlused ei ole nõuetekohased ja on esitatud hilinemisega. Kohus lahendab asja seni esitatud asjaolude ja tõendite alusel.
Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Kohus hindab otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1).
7.Hageja on menetluses jäänud nõude juurde OÜ-le Jõhvi Kuldkalake kuuluva vara, so tolmuimeja DS 5800; kliimaseadme Mitsubishi Electric M 32/MU2-50 GE; iPhone 6Plus; lumekoristusmasina Alpina; akutrelli BS 18; kompressori 310 Bar Electric 3F ja trimmeri BC 520 tagastamise kohustamiseks ja tuginenud asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 80. AÕS § 80 lg 1 ja 2 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja valduse väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 kohaselt valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. AÕS § 90 kohaselt loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist; kaudse valduse korral kehtib nimetatud eeldus ainult kaudse valdaja suhtes. AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega, AÕS § 80 lg 1 sätestatud nõude eeldusena tuleb hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja, et kostja valdab neid asju ilma õigusliku aluseta. Vaidluse korral tuleb hagejal ka tõendada, et kostja valdab temale kuuluvat asja (AÕS § 82 lg 1). Kui hageja on oma tõendamiskoormise täitnud, siis tekib kostjal kohustus tõendada, et tal on õigus vaidlusaluseid asju vallata.
8.Hageja on hagi asjaoludena esile toonud, et hageja soetas ajavahemikus 2010 kuni 2018.a. oma vajadusteks järgmise vara: tolmuimeja DS 5800 – hind 280,00; kliimaseadme Mitsubishi Electric M 32/MU2- 50 GE – hind 1406,00; iPhone 6 Plus – hind 800,00; lumekoristusmasina/lumepuhuri Alpina – hind 129,17; akutrelli BS 18 – hind 168,35; kompressori 310 Bar Electric 3F – hind 1618,00 ja murutrimmeri/võsalõikuri BC 520 – hind 118,76 eurot. Kõik asjad olid soetatud hageja vahenditest ja hageja nimele ja kasutati hageja tegevuses. Hagejale kuuluvaid asju hoiti majas aadressil Xxx xx, xxx vald, Ida-Virumaa. Asjade soetamise ajal olid R. Ä. ja A. Ä. (hageja seaduslik esindaja) ametlikus abielus ja elasid majas aadressil Xxx xx, xxx, Ida-Virumaa. 8.juunil 2018.a. lahutati R. Ä. ja A. Ä. abielu ning sellest hetkest alates A. Ä. enam majas Xxx xx, ei ela. Sinna jäi elama R. Ä. Hagejale kuuluvad asjad asuvad endiselt maja territooriumil, s.t R. Ä. valduses. Kui A. Ä. lahkus majast, ei lubanud kostja nimetatud asju kaasa võtta.
8.1.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja seaduslikuks esindajaks on A. Ä.. R. Ä.l hagejaga kokkupuuted puuduvad (tl 6 I kd, kohtuistungil, tl 30 II kd). A. Ä. ja R. Ä. olid abielus 02.09.2010 kuni 08.06.2018 (tl 40, 14-16 I kd). A. Ä. ja R. Ä. kaasomandis on kinnisasi asukohaga Xxx xx xxx (tl 28-29 I kd). A. Ä. elas Xxx xx kuni 08.06.2018, misjärel jäi sinna elama R.Ä. üksi. Kuni 20.11.2018 oli hageja registreeritud aadressile xxx xx xxx. Tsiviilasjas nr 2-xxx menetleti A. Ä. hagi R. Ä. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes, milles R. Ä. esitas A. Ä. vastu vastuhagi ühisvara jagamise nõudes (tl 97-105 I kd). R. Ä. hagi menetlusse ei võetud (kohtuistungil, tl 155-156 I kd). Seega, on vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel tuvastatud, et hageja oli kuni 20.11.2018 registreeritud aadressile Xxx xx xxx. Xxx xx xxx oli ka hageja juhatuse liikme A.Ä. ja kostja R.Ä.
ühine kodu kuni 08.06.2018, mil A.Ä. senisest ühisest kodus välja kolis ja eraldi elama asus. Xxx xx xxx jäi elama R.Ä. üksi. Hageja poolt esile toodud asjaolude alusel jäid hagejale kuuluvad vallasasjad Xxx xx xxx, s.t R. Ä. valdusesse. Hageja soovib enda omandiks olevaid asju kostjalt välja nõuda. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu kuna hageja ei ole enda nõuet tõendanud.
8.2.Vaidluse lahendamiseks on vajalik esmalt tuvastada, kas hageja on vaidlusaluste asjade omanik. AÕS § 92 lg 1 järgi tekib vallasasja omand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Üldjuhul läheb asja omandiõigus üle koos asja valduse üleminekuga. Hageja kui juriidiline isik sai vaidlusaluste asjade valduse ja sellega omandiõiguse esindaja A.Ä. kaudu. Hageja on vallasasjade suhtes omandiõiguse tõendamiseks tuginenud ostuarvetele (tl 8-13, 151 I kd), raamatupidamisdokumentidele (tl 167-169 I kd) ning mobiiltelefoni arvetele ja tasumiste maksekorraldustele (tl 188-205, 206-222 I kd). Kostja on esitanud tõenditena hageja majandusaasta aruande (tl 72-83 I kd), iMac arve ja maksekorralduse (tl 141, 142 I kd) ja taotlenud tõendi väljanõudmist MTA-lt (tl 5-7 II kd). Arvest nr xxxxx nähtub, et lumepuhuri (lumekoristusmasin) Alpina kui kauba saaja on hageja, arve kuupäevaks on 04.11.2011, kauba maksumuseks 129, 17 eurot, tasumisele kuuluvaks summaks koos transpordiga asukohta Xxx xx xxx 163,01 eurot (tl 8 I kd). Kostja arvet vaidlustanud ei ole, vastuväitena on esitanud, et kostja ei tea, kus lumepuhur asub. Arve-saatelehest nr xxxxx nähtub, et akutrelli BS 18 kui kauba eest maksja, samuti kauba saaja on hageja, kontaktisikuks on A. Ä., arve kuupäevaks 14.07.2017 ja kauba maksumuseks 168,35 eurot (tl 9 I kd). Kostja arvet vaidlustanud ei ole, vastuväitena on esitanud, et ei tea, kus akutrell asub. Arvest nr xxxxx nähtub, et kompressori 310Bar Electric 3 F kui kauba saaja on hageja, arve kuupäevaks on 08.08.2013, kauba maksumuseks 1618 eurot, kohaletoimetamise aadressiks Xxx xx xxx (tl 10 I kd). Kostja arvet vaidlustanud ei ole, vastuväitena on esitanud, et kompressor ei ole kostja käes. Arve-saatelehest nr xxxxx nähtub, et kliimaseadme Mitsubishi Electric M32/MU2- 50 GE kui kauba eest maksja on hageja, arve kuupäevaks 29.10.2010, kauba maksumuseks 1406 eurot, tasutud sularahas (tl 11 I kd). Arvel on kirjas venekeelne märkus, mis tõlgituna on „vara ei ole arvel“, mille kohta on hageja selgitanud, et see on kirjutatud arve väljastaja poolt, hageja on asja omandiõiguse kohta esitanud ka raamatupidamisdokumendid, millest nähtub, et kliimaseade on hageja bilansis. Kostja arvet ei vaidlusta, vastuväitena on esitanud, et seade on elumaja osa ja ei kuulu hagejale. Raamatupidamisdokumente kontrollida ei saa. Arve-saatelehest nr xxx nähtub, et iPhone 6Plus kui kauba ostjaks on hageja, arve kuupäevaks 24.04.2015, kauba maksumuseks 800 eurot, tasutud sularahas (tl 12 I kd). Kostja on avaldanud, et arve kirjutas A.Ä. ise. Hageja selgitas, et arve on väljastatud Fintelsat OÜ poolt, telefon osteti hageja vahenditest ja R.Ä. tõi selle koos arvega hagejale. Sularahaarvest 02.05.2014 nähtub, et tolmuimeja DS 5800 kui kauba eest maksjaks on hageja, kauba maksumuseks 280 eurot (tl 13 I kd). Hageja selgitas, et kauba ja arve tõi hagejale R.Ä. Arvest nr xxxxx nähtub, et võsalõikuri BC 520 (murutrimmeri) kui kauba saajaks on kliendina hageja, kauba maksumuseks koos lisavahenditega on 118, 76 eurot, tasutud sularahas (tl 151 I kd). Kostja on avaldanud, et tasus kauba eest oma vahenditest. Hageja ostudokumentide alusel võib teha järelduse, et hageja ostis vaidlusalused asjad oma vahenditest ja need asjad kuuluvad hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et hageja asjade eest tasunud ei ole. Kostja on tuginenud hageja 2017 aasta majandusaasta aruandele, millest nähtub, et hagejal seisuga 31.12.2017 materiaalsed põhivarad puuduvad (bilansis märgitud 0 eurot). Seetõttu leiab kostja, et hageja väide omandiõiguse osas ei vasta registrile esitatud informatsioonile. Hageja on selgitanud (aruande lisa 1.4 ja lisa 4, tl 77, 79 I kd) ning esitanud täiendavad tõendid (tl 167-169 I kd), mille kohaselt kehtestatud raamatupidamisreeglitega, loetakse juriidilise isiku omandisse soetatavaid
esemeid, mille hind ei ületa 150 eurot väheväärtuslikeks ja kiiresti kuluvateks. Sellisteks asjadeks on lumepuhur, akutrell ja võsalõikur. Tolmuimeja, kliimaseade, iPhone 6Plus ja kompressor on kantud kuludesse bilansis kajastamise hetkel ning kantakse kui väheväärtusliku vara bilansijärgsele arvestusele. Sel põhjusel ei ole neid ka hageja majandusaasta bilansis. Samas kajastuvad kõik vaidlusalused esemed hageja raamatupidamises. Hageja raamatupidamisdokumendist nähtub, et hageja omandisse soetatud esemed, so lumepuhur Alpina, akutrell ja võsalõikur on arvele võetud, kuid arvestatud kui väheväärtuslikke varasid (alla 150 euro). Vara osas on läbi viidud inventuur seisuga 31.12.2017 ning asjad on olemas ja töökorras. Tolmuimeja, kliimaseade, iPhone 6 Plus ja kompressor on arvele võetud, põhivara inventuur on läbi viidud seisuga 31.12.2017 ning asjad on olemas ja töökorras. Hageja on selgitanud, et tõend on võetud hageja raamatupidamisprogrammist. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja selgitus selle kohta, miks ei ole vaidlusaluseid asju hageja 2017. aasta majandusaasta aruandes on arusaadav ja arvestatav. Seega, ei ole kostja seisukoht selle kohta, et kui majandusaasta aruandest nähtuvalt on põhivarad märgitud 0, siis hagejal vaidlusaluste asjade omandiõigus puudub, asjakohane. Kostja on avaldanud, et hageja poolt esitatud ostuarved ei ole usaldusväärsed ja, et raamatupidamisdokumente ei ole võimalik kontrollida (kohtuistungil, tl 156 I kd, tl 29 II kd). Kohus leiab vastuseks kostja seisukohale, et arvestades raamatupidamiskohustuslaste suhtes kehtivaid nõudeid, ei ole tõenäoline, et hageja oleks ostnud ja omandanud müüjatelt vallasasjad ilma nõuetekohaste raamatupidamisdokumentideta. Kohtu hinnangul vastavad hageja raamatupidamisdokumentides esitatud andmed asjade soetamisdokumentidele ning esitatud tõendid vastavad ka RPS nõuetele. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja on vastuseks kostja poolt avaldatule, et kostja kasutab iPhone 6Plus esitanud täiendavalt mobiiltelefoni arved ja tasumiste maksekorraldused (tl 188-205, 206-222 I kd). Esitatud tõenditest nähtub, et arved on esitatud hagejale, arved on tasutud hageja poolt ning arvetes ei ole kasutajaks märgitud kostjat, vaid hageja ja hageja seaduslik esindaja. Kostja oma täiendavas 06.04.2020 menetlusdokumendis (tl 8-12 II kd) on esmakordselt avaldanud, et mobiiltelefon ja tolmuimeja DS 5800 olid ostetud kostja rahaliste vahendite arvelt, mida kostja tõendanud ei ole. Kostja on ka esmakordselt avaldanud, et hageja fotodel olevad trimmer ja lumefrees oli soetatud hageja seadusliku esindaja ja kostja maja hooldamiseks ning nimetatud esemed ei olnud soetatud hageja poolt. Kohus on 15.04.20 selgitanud, et kostja 06.04.20 menetlusdokumendis esitatud võimalikud taotlused ei ole nõuetekohased ja on esitatud hilinemisega. Kohus lahendab asja seni esitatud asjaolude ja tõendite alusel. Seega on esitatud tõenditega koostoimes tõendamist leidnud, et ka tolmuimeja DS 5800, iPhone 6Plus, võsalõikur ja lumepuhur on omandatud hageja vahenditest ja kuuluvad hagejale mitte kostjale. Kostja taotlusel on MTA-lt välja küsitud tõend ja esitatud vastamiseks küsimus: „Kas OÜ Jõhvi Kuldkalake (registrikood 10200616) deklareeris erisoodustust tolmuimeja DS 5800, kliimaseadme Mitsubishi Electric M 32/MU2–50 GE, lumekoristusmasina Alpina ja trimmeri BC 520 juhatuse liikme A. Ä. huvides?“ Kostja soovis saadava tõendiga tõendada asjaolu, et vaidlusalused asjad olid omandatud füüsiliste isikute poolt ja kuuluvad R. Ä. ja A. Ä. ühisvara hulka ning, et hageja ei ole deklareerinud erisoodustust, mis oli väidetavalt tehtud seoses äriühingu Jõhvi Kuldkalake vara kasutamisega A. Ä. huvides. MTA vastusest nähtub, et vorm TSD alusel ei ole OÜ Jõhvi Kuldkalake deklareerinud erisoodustusi perioodil 01.01.2015 kuni 31.01.2020 (tl 5-7 II kd). Seega nähtub esitatud vastusest üksnes see, et erisoodustusi hageja viidatud perioodil deklareerinud ei ole, kuid see ei tõenda kostja vastuväiteid selle kohta, et vaidlusalused asjad olid omandatud füüsiliste isikute poolt ja kuuluvad R. Ä. ja A. Ä. ühisvara hulka. Siinkohal ja etteruttavalt märgib kohus, et asjas on esitatud tõend, millest nähtub, et tsiviilasjas nr 2-xxx menetleti A. Ä. hagi R. Ä. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes, milles R. Ä. esitas A. Ä.
vastu vastuhagi ühisvara jagamise nõudes, kus olid ühisvarana märgitud ka tolmuimeja DS5800, lumefrees Alpina ja trimmer (tl 100, 104 I kd). R. Ä. vastuhagi menetlusse ei võetud (kohtuistungil, tl 155-156 I kd). Seega, ei ole käesolevaks hetkeks vaidlusaluste vallasasjade osas tuvastatud, et see oleks abikaasade ühisvara ja seda ei ole ka jagatud. Vastuseks kostja seisukohale, leiab kohus, et kui hageja oli registreeritud aadressile Xxx xx xxx, siis on eluliselt usutav, et hageja kasutas maja ka kodukontorina ja hoidis äriühingu vara samuti seal ja kasutas seda äriühingu huvides. Vastuseks kostja seisukohale, et kliimaseade Mitsubishi Electric M 32/MU2-50 GE on elumaja osa ja ei kuulu hagejale, märgib kohus, et asja olulise osa mõiste sätestab TsÜS § 53 lg 1, mille kohaselt asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. TsÜS § 53 lg 2 järgi ei saa asi ega selle olulised osad olla eri isikute omandis. Kliimaseade ei ole elumaja oluliseks osaks, kuna seda saab eraldada nii, et elumaja ega ka kliimaseade häviks või oluliselt muutuks. Kostja poolt täiendavalt avaldatu osas märgib kohus, et kohtu hinnangul ei oma tähtsust vaidlusaluste asjade omandiõiguse tuvastamiseks see, millise tegevusalaga hageja tegeleb. Hagile lisatud arve Apple iMac kohta (tl 7 I kd) ei ole asjassepuutuv, kuna ei sisaldu hagi esemes (hageja selgitus kohtuistungil, tl 157p-158 I kd, tl 25p II kd). Seega kostja vastuväited ja tõend selle arvega seonduvalt vaidluse lahendamiseks tähtsust ei oma (tl 139-140, 141, 142 I kd). Kohtu hinnangul on hageja tõendid omavahel kooskõlas ning hageja on tõendanud omandiõigust vaidlusalustele asjadele. Kostja tõendid ei tõenda, et hagejal omandiõigus puuduks ja/või asjad oleksid eraisikute omandiks. Seega on tuvastatud, et hageja on vaidlusaluste asjade omanik.
8.3.Järgmiseks on vajalik tuvastada, kas kostja valdab asju ilma õigusliku aluseta. Vaidluse korral tuleb hagejal ka tõendada, et kostja valdab temale kuuluvat asja (AÕS § 82 lg 1). Vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel on tuvastatud, et hageja oli kuni 20.11.2018 registreeritud aadressile Xxx xx xxx. Xxx xx xxx oli ka hageja juhatuse liikme A.Ä. ja kostja R.Ä. ühine kodu kuni 08.06.2018, mil A.Ä. senisest ühisest kodus välja kolis ja eraldi elama asus. Xxx xx xxx jäi elama R.Ä. üksi. Hageja poolt esile toodud asjaolude alusel jäid hagejale kuuluvad vallasasjad Xxx xx xxx, s.t R. Ä. valdusesse. Kostja on vastuse hagile seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses nimetatud vara asub kostja valduses. 09.12.2019 kohtuistungil on kostja avaldanud, et tolmuimeja asub tema juures (kohtuistung, tl 155 I kd). Peale 09.12.2019 toimunud kohtuistungit on kostja esitanud menetlusdokumendi, milles avaldab, et ei tea mitte midagi kompressorist 310 Bar Electric 3F ja akutrellist BS 18. iPhone 6Plus kasutab kostja ostmise ajast kuni käesoleva ajani ja antud mobiiltelefon on tema omandis. Tolmuimeja DS 5800, kliimaseade Mitsubishi Electric M 32/MU2 – 50 GE, lumekoristusmasin Alpina, trimmer BC 520 on soetatud ja kasutatud maja aadressil Xxx xx, xxx vald, Ida-Virumaa elanike huvides (kostja 06.01.20 menetlusdokument, tl 171- 176 I kd). Esmalt märgib kohus, et kostja on seega kõigepealt ise avaldanud, et iPhone 6Plus, tolmuimeja DS 5800, kliimaseade Mitsubishi Electric M 32/MU2 – 50 GE, lumekoristusmasin Alpina ja trimmer BC 520 asuvad kostja valduses. Vastuväidetena on esitatud asjaolud, mida kohus on analüüsinud eelnevalt, so tuvastamaks vaidlusaluste asjade omandiõiguse. Kostja on oma täiendavas 06.04.2020 menetlusdokumendis (tl 8-12 II kd) lisanud, et akutrelli BS 18, kompressor 310 Bar Electric 3F, lumefreesi Alpina tema valduses ei ole. Hageja fotodel olevad trimmer ja lumefrees oli soetatud hageja seadusliku esindaja ja kostja maja hooldamiseks ning nimetatud esemed ei olnud soetatud hageja poolt. Mobiiltelefon oli ostetud kostja rahaliste vahendite
arvelt. Asjaolu, et hageja tasus mobiiltelefoniga seotud mobiilteenused, ei tõenda asjaolu, et mobiiltelefon oli soetatud hageja poolt ning see on hageja omand. Tolmuimeja DS 5800 oli soetatud kostja poolt ja tema arvelt, seega ei ole tolmuimeja hageja omandiks. Vastuväidetena on esitatud asjaolud, mida kohus on analüüsinud eelnevalt, so tuvastamaks vaidlusaluste asjade omandiõiguse. 15.04.2020 toimunud kohtuistungil tõendite uurimise raames on kostja avaldanud enda seisukohad, mis on esitatud otsuse p-s 8.2. Seega tuleneb eeltoodust, et kostja vaidlustab valdust üksnes kompressori 310 Bar Electric 3F, akutrelli BS 18 ja lumepuhuri Alpina osas. Ülejäänud asjade osas kostja valdust ei vaidlusta, on esitanud vastuväited, mis on analüüsitud eelnevalt asjade kuuluvuse kindlakstegemisel ja mida kohus siinkohal üle ei korda. Kohus on tuvastanud, et hageja on vaidlusaluste asjade omanik. Hageja on asjaolude tõendamiseks tuginenud fotodele (tl 92-96, sama tl 186, 187), R. Ä. vastuhagile A. Ä. vastu ühisvara jagamise nõudes tsiviilasjas nr 2-xxx ( tl 97-105 I kd) ja OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa eksperthinnangule (tl 106-130 I kd). Kostja on vastutõendina esitanud 3 fotot (tl 13-15 II kd). Hageja on avaldanud, et hageja fotod on tehtud Xxx xx xxx majast ja garaažist, mille kinnituseks on esitatud ka eksperthinnang samast ajast. Kostja seda väidet vaidlustanud ei ole. Nii hageja kui ka kostja fotodelt nähtub (tl 92 I kd, tl 13 II kd), et tegemist on sama ruumi sama riiuliga, mille ülemisel riiulil on 2 musta karpi. Kostja on avaldanud, et ühes karbis on akutrell Metabo, mille kohta on esitanud täiendavalt 2 fotot (tl 14-15 II kd), mistõttu ei ole hageja tõendanud, et kostja valduses on vaidlusalune akutrell BS 18. Kohtu hinnangul on usutav, et teise musta karbi sees on samuti akutrell, kuna kostja poolt esitletud akutrelli karp on analoogne teise karbiga. Kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et teises karbis on vaidlusalune akutrell, siis saab lugeda tõendatuks, et kostja valduses on ka akutrell BS18. Hageja fotodelt (tl 93 ja 95) ja eksperthinnangule lisatud samast fotost (tl 125 I kd) nähtub ka lumepuhur Alpina, so valge korpusega, peal kiri „Alpina“. Täiendavalt võib lumepuhuri valduse lugeda tõendatuks sellega, et tsiviilasjas nr 2-xxx on R. Ä. esitanud vara nimekirja, milles märgib, et lumefrees Alpina asub xxx xx (tl 104 I kd). Kohus ei ole hageja tõendite alusel tuvastanud kompressor 310 Bar Electric 3F asukohta, st esitatud fotodelt, kostja vastuhagist ega eksperthinnangust nimetatud eset tuvastada võimalik ei ole. Fotodel (tl 93, 95 I kd) on Makita elektriniiduk (tumeroheline, osaliselt musta värvi). Asjade asetus on fotodel erinev ja fotol tl 93 on niiduki peale asetatud tumeroheline kastmisvoolik. Fotodel ei ole vaidlusalust kompressorit. Seega, ei ole hageja tõendanud, et kompressor 310 Bar Electric 3F on kostja valduses. Ülejäänud vaidlusaluste asjade valdust kas kostja ei vaidlusta või on kohus tuvastanud, et vaidlusalused asjad asuvad kostja valduses. Vastuseks kostja väidetele, märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et valdab hagejale kuuluvaid asju õiguslikul alusel, näiteks hoiulepingu või tasuta kasutamise lepingu alusel. Kokkuvõtvalt, loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalused asjad kuuluvad hagejale ning asjad on kostja valduses, va kompressor 310 Bar Electric 3F. Kostja ei ole teiste vaidlusluste asjade osas tõendanud, et tema oleks asjade omanik või tal oleks muu õiguslik alus asju vallata. Seega, tuleb hagi rahuldada, va kompressor 310 Bar Electric 3F osas ja mõista AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse välja: tolmuimeja DS 5800, kliimaseade Mitsubishi Electric M 32/MU2-50 GE, iPhone 6 Plus, lumepuhur Alpina, akutrell BS 18 ja võsalõikur BC 520. Kohus nõude sõnastust muutes nõude piire ei ületa ja leiab, et eraldi ei ole vaja tunnustada hageja omandiõigust vaidlusalustele asjadele. Õiguskirjanduses on viidatud, et AÕS § 80 lõikes 1 sisalduv viide nõude suunatusest omandiõiguse tunnustamisele ei oma sisulist tähendust, vaid on pigem deklaratiivse iseloomuga. Kohtulahendiga, millega vindikatsiooninõue rahuldatakse, tuvastatakse (ja „tunnustatakse“) ühtlasi ka hageja omandiõigus välja nõutava asja suhtes (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2014, § 80 komm 3.4.1, lk 367).
9.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1). Kohus jätab hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohasel on hageja menetluskulud kokku 1475 eurot, sh riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 1050 eurot (tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjas on välja toodud ka õigusabi osutamisel tehtud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg, so 10, 5 tundi. Hageja on esitanud taotluse väljamõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (tl 18-20 II kd). Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja menetluskulud esitatud suuruses on põhjendatud ja vajalikud. Hageja on märkinud vara hinnaks (hagihinnaks) esialgu 5560, 52 eurot, mida on vähendanud ning vara hinnaks (hagihinnaks) on jäänud 4520, 28 eurot, millest kompressori hind on 1618 eurot. Kuivõrd kohus ei mõista kostjalt hageja kasuks kompressorit välja, so rahuldab hagi osaliselt, jäävad hageja põhjendatud menetluskuludest 64, 21% (hagi rahuldamise ulatus) ulatuses kostja kanda ja ülejäänud ulatuses hageja enda kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 947, 10 eurot (1475x64,21/100). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel, kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise menetluskuludelt (947, 10 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 09.10.2020. a otsusega nr 2-19-11256.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.