Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2020, Tallinn Kohtuasja number
2-19-5110
Kohtuasi
Tallinna linna (Kesklinna Valitsuse kaudu) avaldus XX kinnises asutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.05.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja eestkostja Tallinna linna Kesklinna Valitsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.05.2020 määrus osas, millega maakohus otsustas lugeda XX tahtevastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimine lõpetatuks 23.05.2021 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2). Muus osas jätta määrus muutmata, kuid täpsustada resolutsiooni punkti 1.
2.1.Pikendada XX (isikukood XXXXXXXXXXX) tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimist alates 24.05.2020 kuni erihooldusteenuse vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 23.05.2021.
2.2.Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest XX eestkostjale Tallinna linna Kesklinna Valitsusele.
2-19-5110
2.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud XX menetluskulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.XX määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Avaldaja esitas 14.04.2020 Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku kinnises asutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimise tähtaja pikendamiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik paigutatud varasema kohtumäärusega tema nõusolekuta kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele kuni 24.05.2020 kl 15.45. Puudutatud isiku erihooldusteenusele paigutamise aluseks olevad asjaolud ei ole ära langenud.
2.AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu saatis Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale 03.04.2020 puudutatud isiku iseloomustuse ja tema raviarsti dr KK arstitõendi. Iseloomustusest nähtub, et puudutatud isikut ei ole Valkla Kodus viibitud perioodi jooksul eraldusruumi paigutatud. Tema suhtes on tehtud kolm juhtumikirjeldust seoses 16.09 ja 17.09.2019 aset leidnud ebaadekvaatse käitumisega (ei olnud kontaktne, ei võtnud ravimeid, jutust ei saanud aru, karjus ebaloomuliku häälega), samuti 09.11.2019, kui leiti prügikastist väljasülitatud tabletid. Perioodi jooksul viibis isik ühel korral haiglaravil 17.09.– 16.10.2019. Isikul puudub haiguskriitika. Ravimeid võtab ta vastavalt raviskeemile töötajate range kontrolli all, kuna kippus ravimeid peitma, mistõttu nuttis pidevalt, pikalt ja valjuhäälselt. Samuti ei suutnud öösiti magada. Koostöös psühhiaatriga on muudetud raviskeemi, mille tulemusel on saavutatud mõningane stabiilsus. Orienteerub ajas, kohas, ruumis. On teadlik endast ja ümbruskonnas asuvatest isikutest. Lühimälu on korras. Pikaajaline mälu on ka korras, mäletab minevikus toimunut. Enesehinnang on kõrge. Käitumiselt on ta üldiselt rahulik ja väljapeetud. Konfliktsituatsiooni ajal sulgub oma tuppa ja keeldub vestlustest. On valmis rääkima ainult materiaalsetest asjadest. Kodutööde tegemisel vajab meelde tuletamist ja motiveerimist. Võtab osa osakonna koristus- ja korrastustöödest. Teda motiveerib märkamine, suits ja uued riided. Ei suhtle tavaliselt siis, kui tal midagi vaja ei ole. Üldiselt vahetab ta kaasklientidega vaid mõned üksikud laused; suhtleb teistega peaasjalikult siis, kui endal tee või kohv otsas, küsides, kas keegi talle laenaks. Suhtlemisviis on üldiselt rahulik. On esinenud ka pealekäimist ning hääle tõstmist, kui asjad ei ole temale ootuspäraselt kulgenud. Oma vanematega isik ei soovi suhelda. Rehabilitatsiooniteenustest on keeldunud, personalilt võtab abi vastu just nii palju, kui on vaja olnud. Valkla Kodu on seisukohal, et puudutatud isik vajab jätkuvalt ööpäevaringset erihoolekandeteenust kohtumääruse alusel.
3.Puudutatud isiku raviarsti dr KK 15.03.2020 arvamusest nähtub, et viibides ööpäevaringsel erihooldusteenusel Valkla Kodus, tekkis puudutatud isikul ravi foonil seisundi ägenemine,
2-19-5110 mistõttu vajas ravi SA PER Psühhiaatriakliinikus 17.09–16.10.2019. Peale haiglat on isiku psüühiline seisund olnud stabiilsem, kuigi oli periood, mil ta keeldus suukaudsetest tablettidest. Isik vajab oma ebastabiilse psüühilise seisundi tõttu jätkuvalt viibimist tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel.
4.Tallinna Vaimse Tervise Keskus saatis 08.04.2020 Tallinna Kesklinna Valitsusele rehabilitatsioonimeeskonna seisukoha puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaja pikendamise kohta. Keskus alustas isikule rehabilitatsiooniteenuse pakkumist 09.08.2019 ning isik on saanud teenust kokku 9 korda (teenuse osutamine toimus reeglina kord kuus, kuna puudutatud isik ei olnud teenustest huvitatud ja sisulise koostööni ei ole jõutud). Vastuvõttudel oli isik kontaktne, rääkis meelsasti oma igapäevaelu tegevustest ja tulevikuplaanidest. Spetsialistide hinnangul on enim takistavaks asjaoluks isiku puudulik haiguskriitika ning ebaadekvaatsed tulevikuplaanid. Puudutatud isik ei ole saanud Valkla Kodu teenuse vajalikkusest aru ning plaanib kindlasti hakata peagi omaette elama. Ravivajadusest arusaamine on formaalne ja tablettide võtmise kohta tundusid isikul olevat päheõpitud „õiged vastused“. Tema käitumine (vähemalt nende kohtumiste põhjal) ei ole olnud teiste inimeste jaoks ohtlik, kuid puudulik haiguskriitika on eelkõige ohtlik kliendile endale. Tuginedes rehabilitatsiooniplaanile, spetsialistide hinnangule Valkla Kodus osutatud rehabilitatsiooniteenuse jooksul ning silmas pidades vähest taastumisaega toetatud keskkonnas, oli Keskuse rehabilitatsioonimeeskond seisukohal, et isik vajab jätkuvalt kindlalt struktureeritud, turvalist elukeskkonda, kus on tagatud piisav suunamine ja ööpäevaringne juhendamine igapäevatoimingutes ning järelevalve riskide maandamisel ohtlikkuse osas eelkõige endale. Rehabilitatsioonimeeskond leidis, et Valkla Kodus on pädevus ja võimalus kliendi ennast ohustava käitumisega toime tulla kõige parem, samuti vajab isik aega raviga kohanemiseks ning täieliku mõju tekkimiseks toetatud ja kontrollitud keskkonnas.
5.Avalduse kohaselt esineb puudutatud isikul pikaajaline ning raske kuluga psüühikahäire (alates 2003. a paranoiline skisofreenia), mistõttu ei ole ta püsivalt võimeline aru saama oma käitumisest ega seda juhtima. Isik simuleerib ravimite võtmisega või ei tarvita ravimeid üldse; Valkla Kodus viibitud perioodi jooksul on kinnitust leidnud kolm juhtumit, kus ta ei võtnud vajalikku ravi, ta kogus tablette ja püüdis tahtlikult ennast mürgitada. Ravisoostumuse ja haiguskriitika puudumise tõttu ei adu oma tervislikku seisundit, Valkla Kodus viibitud perioodi jooksul ei ole haiguskriitikat ega ravisoostumus tekkinud. Ravimeid võtab vastavalt raviskeemile töötajate range kontrolli all, periooditi on keeldunud suukaudsest ravist.
6.Psühhootiliste elamuste tõttu on puudutatud isik käitunud ettearvamatult ja agressiivselt, olles ohtlik nii endale kui teistele. Tal on esinenud luulud (jälitus-, pealtkuulamis- ning mürgistusluul), millest tingitult käitub ebaadekvaatselt. Ravimiteta on muutunud vaenulikuks vanemate, eestkostja, sotsiaalteenust osutava personali suhtes. Isik on sarisuitsetaja, kes ei suuda järgida tuleohutusnõudeid, mistõttu on ta ohtlik nii endale kui teistele. Ka stabiilse ravi foonil võib isik olla ärritunud, negatiivsete mõtete ja hoiakutega, on käitunud ebaadekvaatselt. Kontrollitud keskkonnas viibides on kogunud tablette ja üritanud ennast mürgitada, seades oma elu ohtu.
7.Puudutatud isik ei ole enda hinnangul haige, ta ei soovi viibida koos haigetega ning arvab, et tuleb iseseisvalt elamisega toime. Tegelikkuses on isik varasemalt keeldunud koostööst eestkostjaga (nt varjas oma elukohta, ei olnud telefoni teel kättesaadav); käesolevalt pöördub eestkostja poole, et rahuldada oma materiaalseid vajadusi (telefon, riided, taskuraha), sisulist kontakti ei ole isikuga eestkostjal tekkinud. Puudutatud isik on võimeline rahumeelselt vestlema juhul, kui tema mõtteid ei vaidlustata, kuid tema psüühiline seisund on kõikuv ja sellest tingitud koostöövalmidus muutlik. Kriitikat oma tervisliku seisundi ja toimetuleku osas
2-19-5110 ei ole isikul välja kujunenud. Ta ei soovi teha koostööd Valkla Kodu personaliga ega ole valmis tegema sisulist koostööd rehabilitatsioonimeeskonnaga. Muude abinõude kasutamine ei ole isiku koostöövalmiduse puudumise tõttu võimalik; varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks. Samuti puudub isikul sotsiaalne tugivõrgustik, kes oleks võimeline tema käitumist ohjama.
8.Eeltoodut arvestades leidis avaldaja, et puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamine on põhjendatud, kuna esinevad kõik sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud asjaolud: isikul esineb raske kuluga psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumist juhtida ja sellest aru saada; isik vajab stabiilset ravi tagavat ning kontrollitud keskkonda, vastasel juhul loobub ta ravist, muutudes ohtlikuks nii iseendale kui ümbritsevale; isik keeldub vaba tahte alusel ravimite võtmisest ja pakutud sotsiaalteenustest. Puudutatud isikute seisukohad
9.Akti nr 7.1-3/241 (ekspert EE) kohaselt on ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis puudutatud isiku vaimse seisundi hindamiseks teostatud eriolukorrast tingituna Skype videosilla teel Valkla Kodu ja SA PERH Psühhiaatriakliiniku vahel 24.04.2020.
10.Ekspertiisil oli uuritav väliselt rahulik, kuid eemalolev, huvita, tuimenenud olekuga. Kontakt formaalne, ei ole huvitatud vestlusest oma elu ja tervise teemal. Edaspidiseks plaane ei ole, plaanib Valkla Kodust lahkuda, veendunud, et sotsiaalhoolekandeosakond peab talle andma elamise. Tahab vormistada passi, veendunud, et passi omamine on kohustuslik, IDkaarti ei tunnista isikut tõendava dokumendina. Plaanis minna „kuhugi puhkama“. Jääb mulje, et tahab minna Venemaale, sest sinna ID-kaardiga ei pääse. Varjab oma plaane, sisulist vestlust praegustest reisipiirangutest ei õnnestu pidada. Oma sõnul mingeid abistavaid teenuseid ega eestkostet ei vaja, ei mõista enda toimetulekuraskusi ega pideva toetusravi vajadust psühhofarmakonidega.
11.Kehaliselt on uuritav korrapärase kehaehitusega, rahuldava toitumusega oma eale vastava välimusega naine. Kehalisi kaebusi ei esita. Hingamine vaba, südametöö regulaarne, siseorganid ägeda patoloogiata, stabiilses kehalises seisundis. Neuroloogilist koldeleidu ei ole. On määratud tablettravi hüpotüreoosi tõttu L-Thyroxin 150 mikrogrammi igapäevaselt, mille annab personal.
12.Psüühiliselt on isik selgel teadvusel. Tema mõttekäik on hüplev, laialivalguv, vastab küsimustele valikuliselt, ei ole huvitatud andmete andmisest enda elu ja tervise kohta, dissimuleeriv, väidab, et on terve ega vaja abistavaid sotsiaalteenuseid. Kriitikata enda aastatepikkuste toimetulekuraskuste ja ravivajaduse suhtes. Elulooliste andmete andmisel on ebatäpne, laialivalguv, väidab, et ei mäleta üksikasju. Isoleeruva eluviisiga, ei suhtle teiste inimestega, mingeid huvisid tal ei ole. Kontakt temaga ei ole usalduslik, eitab meelepetteid. Paranoilisi luulumõtteid ei avalda spontaanselt, kuid on usaldamatu oma eestkosteasutuse töötajate, vanemate, sotsiaaltöötajate vastu. Üleoleva ja negatiivse suhtumisega kaasklientidesse, hoidub omaette. Suhtleb materiaalsel pinnal, kui vaja poest maiust tuua, kohvi laenata, kui tahab eestkostjalt riideid või taskuraha tuua lasta jms.
13.Uuritaval on esinenud paranoilisi luulumõtteid, mõjustuselamusi, kuulmismeelepetteid, mis on ilmnenud psühhoosi ägenemisel. Kontrollitud keskkonnas pikemaajalise antipsühhootilise ravi foonil on seisund muutunud stabiilsemaks – impulsiivsus ning ennast ja teisi kahjustavad tendentsid on vähenenud märgatavalt, kuid püsib risk, et omaette elades puuduliku
2-19-5110 haiguskriitika tõttu omavoliliselt katkestatud antipsühhootilise ravi foonil haiguse ägenedes eskaleerub ennast ja teisi kahjustav käitumine peagi.
14.Emotsionaalselt on uuritav eemalolev, passiivne, tuimenenud, enesekeskne, huvita, pahura olekuga, negatiivne. Kui ei saa oma tahtmist, ärritub, ägestub, hakkab sõimama. Jätab taibutu mulje, kuigi intellekt vastab formaalselt haridusele ja elukogemusele. Primitiivse olekuga. Mälu käepärasuse häired, huvita, tahteta, ignorantne. Tahteelu aktiivsus on märgatavalt alanenud, on kujunenud tahte-tundeelu defekt. Käitumine on aastaid olnud mõjutatud psühhootilistest elamustest, veidralt enesekeskne, on esinenud agressiivset käitumist, mõtlemine ja tegutsemine on kaootilised. Esineb kerge kognitiivne defitsiit: vähenenud on keskendumisvõime, taiplikkus, arusaamis- , õppimis- ja otsustusvõime. Plaane edaspidiseks ei ole, samuti plaane ega oskusi oma iseseisva elu korraldamiseks. Puudub haiguskriitika. Ei tunne huvi ja on ükskõikne alaealise poja ja oma vanemate vastu, keeldub nendega suhtlemast. Sihipärased tegevused on häiritud, vajab igapäevastes tegevustes suunamist ja järelvalvet, et peseks ennast, et korrastaks ümbrust ja ennast. Ise ei näita initsiatiivi toidu valmistamisel, meelsasti sööb Valkla Kodus valmistoitu. Nõusid peseb ja koristab suunamisel, juhendamisel. Vabal ajal lamab, vahel loeb, vaatab televiisorit, kõnnib. Ei oska selgitada, mida loeb või milliseid saateid on vaadanud. Kui vihastab, isoleerub oma tuppa. Mõistab, et taskuraha vähe, selle kulutab maiuste peale poes. Koos sotsiaaltöötajaga koostab talle vajalikust nimekirja eestkostja jaoks, kes toob vajaliku. Ei suuda planeerida sissetulekuid ja väljaminekuid, vajab sotsiaaltöötaja abi. Ei tunnista rehabilitatsiooniteenuse vajadust, keeldub koostööst sotsiaaltöötajatega.
15.Ekspert leidis kokkuvõtvalt, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (vaimuhaigus) – püsikululine paranoidne skisofreenia, mis avaldub tajumise ja mõtlemise häiretes, tahtetundeelu skisofreeniale omastes muutustes ja kognitiivses (tunnetuslikus) defitsiidis. Paranoidset skisofreeniat tuleb käsitleda raske psüühikahäirena, mis piirab tema võimet oma käitumisest ja tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, ta ei saa ravivajadusest aru ja oma psüühikahäire tõttu võib ta olla ohtlik endale või teistele, puuduliku haiguskriitika tõttu ravita jäämisel psühhoos ägeneb ning psühhootilises seisundis on ta olnud agressiivne enda, vanemate ja meditsiinitöötajate suhtes. Uuritav ei ole suuteline iseseisvalt toime tulema, võib käituda ebaadekvaatselt ja ennast kahjustavalt.
16.Ekspert lisas, et isiku tervislik seisund ei võimalda tal eluga iseseisvat toimetulekut ning ta vajab tulenevalt oma tervislikust seisundist erihoolekandeteenuse jätkamist tugevdatud järelevalvega ööpäevaringselt hoolekandeasutuses tahtest olenemata kohtumääruse alusel, kuna muud abinõud ei ole turvalisuse tagamiseks piisavad. Isik vajab hoolekandeasutusse paigutamist ööpäevaringsele erihooldusteenusele kuni üheks aastaks. Ekspert ei täheldanud isiku vaimses tervises dünaamikat võrreldes tema suhtes 29.04.2019 läbiviidud (ekspertiisiakt nr 7.1-3/80; ekspert Peeter Valvur) psühhiaatrilisel ekspertiisil tuvastatuga. Isik vajab tulenevalt oma tervislikust seisundist erihoolekandeteenuse jätkamist tugevdatud järelevalvega ööpäevaringselt hoolekandeasutuses tahtest olenemata kohtumääruse alusel, kuna muud abinõud ei ole turvalisuse tagamiseks piisavad.
17.Puudutatud isik selgitas kohtu poolt telefoni teel ärakuulamisel 22.05.2020, et tal on juba koht olemas Pääskülas ühiselamus, sinna läheb peale Valkla Kodust lahkumist. Ta helistas ja lubati ühiselamukoht, tema valis Nõmme linnaosa ühiselamu, sest Nõmmel on kõige rohkem rohelust. Kui Pääskülla ei saa, siis on nõus ühiselamu kohaga mujal. Töövõimetuspension on üle 500 euro kuus ja sellega tuleb toime. Saab ise hakkama, vanemate juurde ei koli, kuna seda ei taha vanemad ega tema.
2-19-5110
18.Valkla Kodu klienditöö juht DJ rääkis, et puudutatud isikul on probleeme tablettide võtmisega, sülitab ravimid salaja prügikasti. Kuna suukaudsete ravimite võtmisega on probleeme, siis tehakse talle iga kuu depoosüst. Isik võtab lisaks ka tablette ja kui rohi on võtmata, isik tardub koridoris ja seisab ühe jala peal. Isik ei osale vabatahtlikult söögitegemises ega korista vabatahtlikult. Maakohtu määrus ja põhjendused
19.Harju Maakohus pikendas 22.05.2020 määrusega puudutatud isiku tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimist alates 24.05.2020 tähtajaga kuni 1 aasta, s.o kuni 23.05.2021. Kohus määras lugeda isiku tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimine lõpetatuks 23.05.2021 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest isiku eestkostjale. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõige 1) ja puudutatud isiku menetluskulud riigi kanda (TsMS § 172 lõige 3).
20.Kohus tugines SHS § 105 lõigetele 1 ja 4 ning TsMS § 5391 lõigetele 1 ja 2. Kohus on käesolevas asjas määranud puudutatud isiku suhtes läbi viia ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspert on leidnud, et isikul esineb raske psüühikahäire (vaimuhaigus) – püsikululine paranoidne skisofreenia, mis avaldub tal tajumise ja mõtlemise häiretes, tahtetundeelu skisofreeniale omastes muutustes ja kognitiivses (tunnetuslikus) defitsiidis. Ekspert on märkinud, et paranoidset skisofreeniat tuleb käsitleda raske psüühikahäirena, mis piirab isiku võimet oma käitumisest ja tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Kohtu hinnangul on eeltoodu abil tõendatud, et isikul esineb raske psüühikahäire SHS § 105 lõike 1 punkti 1 mõttes, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
21.SHS § 105 lõike 1 punktist 2 tuleneb, et isik paigutatakse hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui isik on paigutamata jätmisel endale või teistele ohtlik. Ekspert on leidnud, et isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, ta ei saa ravivajadusest aru ja oma psüühikahäire tõttu võib ta olla ohtlik endale või teistele, puuduliku haiguskriitika tõttu ravita jäämisel psühhoos ägeneb. AS Hoolekandeteenused 03.04.2020 koostatud puudutatud isiku iseloomustusest nähtub, et teda ei ole Valkla Kodus viibitud perioodi jooksul eraldusruumi paigutatud. Isiku suhtes on tehtud kolm juhtumikirjeldust seoses 16.09 ja 17.09.2019 aset leidnud ebaadekvaatse käitumisega (ei olnud kontaktne, ei võtnud ravimeid, jutust ei saanud aru, karjus ebaloomuliku häälega), samuti 09.11.2019, kui leiti prügikastist väljasülitatud tabletid. Puudutatud isiku raviarsti 15.03.2020 tõendist nähtub, et viibides ööpäevaringsel erihooldusteenusel kohtumääruse alusel Valkla Kodus, tekkis isikul ravi foonil seisundi ägenemine, mistõttu vajas ravi SA PER Psühhiaatriakliinikus 17.09– 16.10.2019. Peale psühhiaatriahaiglas viibimist on isiku psüühiline seisund olnud stabiilsem, kuigi oli periood, mil ta keeldus suukaudsetest tablettidest. Kohtu hinnangul ei ole SHS § 105 lõike 1 punktist 2 tulenevad eeldused praeguseks siiski ära langenud. Võttes arvesse avalduses esitatud asjaolusid (sh AS Hoolekandeteenused 03.04.2020 koostatud iseloomustust ning puudutatud isiku raviarsti tõendit), võib asuda seisukohale, et isiku mõtlemine ja käitumine on hooti psühhootilised. Kohus nõustus eksperdi märgituga, et ravimite võtmata jätmine raskendab haigust ning suurendab ohtu psühhoosiks, millises olukorras võib puudutatud isik iseennast ja teisi kahjustada. Isik on psühhootilises seisundis olnud agressiivne enda, vanemate ja meditsiinitöötajate suhtes.
2-19-5110
22.Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku suhtes varasemate abimeetmete rakendamine osutunud küllaldaseks. Kohtule nähtub asjaoludest, et isik haigestus psüühiliselt 2003. a, mil viibis ägeda psühhootilise seisundi tõttu esmakordselt haiglaravil SA PERH Psühhiaatriakliinikus. Haiglaravi on ta vajanud aastatel 2003–2019 samas raviasutuses (ja lisaks Moskvas) kokku 11-l korral raske psüühikahäire paranoilise skisofreenia tõttu. Ekspert on ekspertiisiaktis märkinud, et ta ei tähelda isiku vaimses tervises dünaamikat võrreldes tema suhtes 29.04.2019 läbiviidud (ekspertiisiakt nr 7.1-3/80; ekspert P. Valvur) psühhiaatrilisel ekspertiisil tuvastatuga. Avalduse aluseks olevatest asjaoludest ja eksperthinnangust nähtuvalt ei ole isikul haiguskriitikat ega arusaamist pideva toetusravi vajaduse ning enda igapäevaste toimetulekuraskuste suhtes kujunenud. Isik vajab tulenevalt tema tervislikust seisundist erihoolekandeteenuse jätkamist tugevdatud järelevalvega ööpäevaringselt hoolekandeasutuses tahtest olenemata kohtumääruse alusel, kuna muud abinõud ei ole turvalisuse tagamiseks piisavad. Isikul ei ole paranoilise skisofreenia tõttu haiguskriitikat ega arusaamist pideva toetusravi vajaduse ning enda igapäevaste toimetulekuraskuste suhtes. Kohus leidis, et ravi katkestamisel tekiks isiku haiguse raske ägenemine ja iga uue ägenemise ravi oleks veelgi komplitseeritum.
23.Avaldaja on kohtult taotlenud isiku paigutamist hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusele tähtajaga kuni üks aasta. Ekspert on samuti teinud kohtule ettepaneku pikendada ravi ühe aasta võrra. Võttes arvesse tsiviilasjas kogutud teavet, siis asus kohus TsMS § 538 lõike 2 ja SHS § 105 lõike 5 alusel seisukohale, et puudutatud isik tuleb ööpäevaringsele erihooldusele paigutada tähtajaga kuni üks aasta, alates 24.05.2020 kuni 23.05.2021.
24.Kohus viitas TsMS § 539 lõikele 1, SHS § 105 lõikele 6. Puudutatud isiku ravi pideva jätkumise vajadust arvestades tunnistas kohus TsMS § 539 lõike 4 alusel määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega isiku eestkostjale. Määruskaebus
25.Puudutatud isik esitas talle määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata.
26.Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik töövõimetu raske puudega isik, kes enne Valkla Kodu erihoolekandeteenusele paigutamist elas sotsiaalpinnal. Isik on viibinud varem mitmel korral tahtevastasel psühhiaatrilisel ravil. 09.06.2020 külastas esindaja puudutatud isikut Valkla Kodus. Isik oli kohtumisel teadvusel ja kontaktne, teadis oma isikuandmeid ja avaldas soovi kohtumäärust tema Valklas viibimise tähtaja pikendamiseks vaidlustada. Isiku hinnangul ei ole tema Valklas viibimise tähtaja pikendamine põhjendatud, kuna ta ei ole sedavõrd haige nagu tema kaaskliendid. Valklasse paigutamise põhjusena tõi ta välja erimeelsused vanemate ja eestkostjaga, kellega tal on halvad suhted. Isik kasutab ravimeid kogu aeg, kuna ravi on siiski vajalik. Terviseprobleemina nimetab skisofreeniat, mida on vaja ravida. Hirme, hääli jmt eitab. Ei pea end vägivaldseks. Sooviks elada sotsiaalpinnal või toetatud elamise teenusel või äärmisel juhul avatud hoolekandeasutuses. Majandamisega saaks isik oma sõnul hakkama, kuna saab pensioni ja tema kasutada on 180 eurot kuus, ülejäänud raha läheb eestkostja kasutusse. Valklas häirib see, et vabadust ei ole. Tööd ta Valklas ei tee, sest see ei ole tasuv. Mingeid vägivallajuhtumeid Valklas isiku sõnul ei ole esinenud. Sama kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid.
27.Kohus on mh tuginenud asja lahendamisel eksperdi arvamusele, kes toetas avalduse rahuldamist. Puudutatud isik leiab, et kohtu seisukoht, et isik tuleb paigutada tema tahte vastaselt veel aastaks kinnisesse asutusse erihoolekandele, ei ole põhjendatud. Kohus on
2-19-5110 vaidlustatud määruse tegemisel rikkunud menetlusnorme ja hinnanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Puudutatud isik on veendunud, et on võimeline toime tulema väljaspool hoolekandeasutust. Kui isikule on vajalik tugevdatud järelevalvega kontrollitud keskkond, siis selleks peab olema isiku ohtlikkus lähitulevikus kindel. Isik ei ole enda sõnul ohtlik enda ega teiste suhtes. Varasema kohtupraktika kohaselt on isiku erihoolekande puhul kinnises asutuses oluline hinnata võimalikke alternatiive. Puudutatud isikul ei ole olnud viimasel ajal ühtegi juhtumit, kui ta oleks olnud otseselt argessiivne. Viimane vahejuhtum oli septembris 2019 ja see ei ole samuti seotud vägivaldsusega. Isiku ärrituvust ei saa võrdsustada ohtlikkusega. Puudutatud isik on nõustunud ravimeid kasutama ja lubanud seda teha ka kinnises asutuses viibimise lõpetamisel. Isik on nõus teenusega avatud hoolekandeasutuses, nt Rakveres või Pirital. Ka asja materjalidest nähtub, et isiku seisund on viimasel ajal täielikult stabiliseerunud. Menetlusosaliste seisukohad
28.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
29.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 22.05.2020 määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus otsustas lugeda puudutatud isiku tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimine lõpetatuks 23.05.2021 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega (resolutsiooni punkt 2). Muus osas on määrus seaduslik ja põhjendatud, kuid ringkonnakohus täpsustab tähtaja osas määruse resolutsiooni punkti 1 sõnastust. Määruskaebus jääb rahuldamata. TsMS § 654 lõike 22 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
31.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et puudutatud isiku suhtes hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tingimused ei olnud täidetud. Isiku saab paigutada SHS § 105 lõike 1 järgi tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama, kui on täidetud kõik nimetatud sättes sisalduvad tingimused, sh 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik.
32.Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Määruskaebuses ei ole ka vaidlustatud psüühikahäire esinemist, selle raskust ega asjaolu, et ravita jäämisel piirab psüühikahäire isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Seega ei ole määruskaebemenetluses enam vaidluse all, kas SHS § 105 lõike 1 punktis 1 sätestatud eeldus on täidetud.
33.Samuti leidis maakohus põhjendatult, et jättes puudutatud isiku suhtes pikendamata kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimise, võib ta osutuda eelkõige endale ohtlikuks, st täidetud on SHS § 105 lõike 1 punkti 2 tingimus. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei
2-19-5110 saa aru oma haiguse tõsidusest (vt 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, punkt 14.1). Avaldaja on avalduses esile toonud, et puudutatud isik simuleerib ravimite võtmisega või ei tarvita neid üldse. Valkla Kodus viibitud perioodi jooksul on kinnitust leidnud kolm juhtumit, kus puudutatud isik ei võtnud vajalikke ravimeid, ta kogus tablette ja püüdis tahtlikult ennast mürgitada. Ravisoostumuse ja haiguskriitika puudumise tõttu ei adu puudutatud isik oma tervislikku seisundit, Valkla Kodus viibitud aja jooksul ei ole haiguskriitika ega ravisoostumus tekkinud. Ravimeid võtab vastavalt raviskeemile töötajate range kontrolli all, periooditi on keeldunud suukaudsest ravist. Ravita jäämisel muutub tema käitumine ebaadekvaatseks ja konfliktseks. Ka stabiilse ravi foonil võib olla puudutatud isik ärritunud, negatiivsete mõtete ja hoiakutega, on käitunud ebaadekvaatselt.
34.Psühhiaater EE eksperdiarvamusest nähtub, et puudutatud isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, ta ei saa ravivajadusest aru ja oma psüühikahäire tõttu võib olla ohtlik endale või teistele, puuduliku haiguskriitika tõttu ravita jäämisel psühhoos ägeneb ning psühhootilises seisundis on ta olnud agressiivne enda, vanemate ja meditsiinitöötajate suhtes. Samuti leiab ekspert, et puudutatud isiku tervislik seisund ei võimalda tal eluga iseseisvat toimetulekut, ta võib käituda ebaadekvaatselt ja ennast kahjustavalt. Ekspert ei täheldanud puudutatud isiku vaimses tervises dünaamikat võrreldes tema suhtes 29.04.2019 läbiviidud psühhiaatrilisel ekspertiisil tuvastatuga.
35.Samuti nähtub kokkuvõtvast hinnangust erihooldusteenuse osutamise kohta Valkla Kodus, et puudutatud isikul ei ole välja kujunenud kriitikat oma seisundi kohta. Tema suhtes on tehtud kolm juhtumikirjeldust seoses 16.09 ja 17.09.2019 aset leidnud ebaadekvaatse käitumisega (ei olnud kontaktne, ei võtnud ravimeid, jutust ei saanud aru, karjus ebaloomuliku häälega), samuti 09.11.2019, kui leiti prügikastist väljasülitatud tabletid. Perioodi jooksul viibis isik ka haiglaravil 17.09 – 16.10.2019.
36.Puudutatud isiku raviarst on välja toonud, et peale haiglas viibimist on isiku psüühiline seisund olnud stabiilsem, kuigi oli periood, mil ta keeldus suukaudsetest tablettidest. Raviarsti hinnangul vajab puudutatud isik oma ebastabiilse psüühilise seisundi tõttu jätkuvalt viibimist tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel.
37.Tallinna Vaimse Tervise Keskuse (kus osutatakse puudutatud isikule rehabilitatsiooniteenust alates 09.08.2019, kokku on toimunud 9 kohtumist) spetsialistide hinnangul on enim takistavaks asjaoluks isiku puudulik haiguskriitika ning ebaadekvaatsed tulevikuplaanid. Ravivajadusest arusaamine on formaalne ja tablettide võtmise kohta tundusid isikul olevat päheõpitud „õiged vastused“. Puudulik haiguskriitika on eelkõige ohtlik isikule endale. Seega leidis rehabilitatsioonimeeskond, et isik vajab jätkuvalt kindlalt struktureeritud, turvalist elukeskkonda, kus on tagatud piisav suunamine ja ööpäevaringne juhendamine igapäevatoimingutes ning järelevalve riskide maandamisel ohtlikkuse osas eelkõige endale.
38.Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus õigele järeldusele, et puudutatud isiku ohtlikkus iseendale väljendub haiguskriitika puudumises ja sellest tulenevas ravimite võtmata jätmises. Seejuures ei ole kohus lähtunud üksnes eksperdiarvamusest, vaid asjas esitatud seisukohtade ja tõendite kogumist. Haiguskriitika (jätkuvat) puudumist ja probleeme ravimite võtmisel on esile toonud kõik puudutatud isikuga Valkla Kodus viibitud perioodi jooksul vahetult kokku puutunud spetsialistid.
39.Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ja hoiakuid ravi vajalikkuse suhtes, leidis maakohus õigesti, et vajalik on jätkuvalt ööpäevaringne erihooldus kinnises hoolekandeasutuses. Seoses kaebuse väitega, et viimasel ajal ei ole olnud ühtegi juhtumit, kus
2-19-5110 puudutatud isik oleks olnud otseselt agressiivne, märgib kolleegium järgmist. Praegusel juhul otsustas maakohus puudutatud isiku erihooldusteenusel viibimist pikendada eelkõige seetõttu, et senise ravi tulemusel ei ole isikul veel tekkinud ravisoostumust, mistõttu võib puudutatud isik kinnisest asutusest vabanemisel olla ohtlik eelkõige iseendale. Lisaks viitab kolleegiumi hinnangul agressiivsusega seonduvate juhtumite puudumine sellele, et ravi tulemusel on puudutatud isiku psüühikahäire kontrolli all. See aga ongi osutunud võimalikuks kontrollitud keskkonnas ja olukorras, kus puudutatud isik on ravimeid võtnud. Eksperdi arvamusest nähtuvalt võib puudutatud isiku tervislik olukord pigem kindlasti kui tõenäoliselt koheselt halveneda, kui ta teenuselt eemal viibides ravimeid ei manusta. Puudutatud isiku paljasõnaline väide, et ta on valmis väljaspool kinnist asutust võtma vabatahtlikult ravimeid, ei ole senist haiguslugu lugedes veenev. Praegusel juhul on asjas tuvastatud, et senise ravi tulemusel ei ole puudutatud isikul haiguskriitika ja ravisoostumus veel tekkinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutatud isiku ohtlikkust endale või teistele võimalik vältida muul viisil kui hoolekandeasutuses ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusega SHS § 105 lõike 1 punkti 3 mõttes. Kolleegium selgitab, et hiljemalt aasta möödumisel maakohtu määruse tegemisest tuleb maakohtul uuesti üle vaadata erihooldusteenusel viibimise pikendamise vajadus (avaldaja poolt vastava avalduse esitamisel) ning kui selleks ajaks on puudutatud isikul haiguskriitika ja ravisoostumus tekkinud, on võimalik, et kohaldatakse ka vähempiiravamaid abinõusid.
40.Sõltumata eeltoodust leiab kolleegium, et käesolevas asjas on vajalik täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole avaldaja alates 04.07.2019, kui puudutatud isik on viibinud Valkla Kodus, taotlenud tahtevastase ravi kohaldamist puudutatud isikule. Seega puudutatud isik viibib küll kinnises asutuses, kuid talle ei ole määratud tahtevastast sundravi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seetõttu maakohtu määrus õige osas, milles maakohus sidus erihooldusteenusel viibimise tähtaja tahtevastase ravi lõpetamise otsusega (maakohtu lahendi resolutsiooni punkt 2). SHS § 105 lõike 4 kohaselt otsustab täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus TsMS-is täisealise isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. SHS § 105 lõike 5 järgi võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. SHS § 105 lõike 6 järgi teatab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kelle juures täisealine isik kohtuotsuse alusel nõusolekuta hooldamisel viibib, täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise, peatamise või lõpetamise vajadusest viivitamata täisealise isiku eestkostjale ja elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, lisades teatele psühhiaatri arvamuse täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise peatamise, pikendamise või lõpetamise põhjendatuse kohta. TsMS § 539 lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega isiku kinnisesse asutusse paigutamise, kui paigutamise eeldused on ära langenud. Kohus võib kinnisesse asutusse paigutamise lõpetada isiku enda või tema eestkostja või isiku elukoha järgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel. Eeltoodust tulenevalt saab kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja siduda SHS § 105 lõikes 1 loetletud asjaolude äralangemisega, s.o erihooldusteenuse vajaduse äralangemisega, mitte aga tahtevastase ravi lõpetamisega. Seega tuleb vastavas osas maakohtu määruse resolutsiooni muuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.TsMS § 172 lõike 3 alusel jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud riigi kanda.
2-19-5110 (allkirjastatud digitaalselt) /Ele Liiv, Peeter Pällin, Imbi Sidok-Toomsalu/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.