2-19-16536 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud kostja Suur Ameerika Jäähalli OÜ kanda.
6.Rahuldada hageja OÜ EJHL kindlaksmääramiseks osaliselt.
Kinnisvara
avaldus
menetluskulude
7.Mõista kostjalt Suur Ameerika Jäähalli OÜ hageja OÜ EJHL Kinnisvara kasuks menetluskuluna välja 2950 eurot.
8.Mõista kostjalt Suur Ameerika Jäähalli OÜ hageja OÜ EJHL Kinnisvara kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on OÜ EJHL Kinnisvara hagi Suur Ameerika Jäähalli OÜ vastu märkuse kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes.
2.Hageja on 15.09.2020.a esitanud taotluse hagist loobumiseks. Hageja selgitas, et kostja andis 08.09.2020 digitaalselt allkirjastatud nõusoleku registriosa nr xxxx kolmandasse jakku kantud märkuse „28.06.2004 on sõlmitud üürileping (lõppemise tähtpäevaga 16.12.2053) Suur Ameerika Jäähalli OÜ-ga (reg.kood 11038632, Tallinn)“ kustutamiseks Seega andis kostja nõusoleku, mille andmiseks kohustamiseks oli hageja esitanud hagi. Hageja kinnitas, et on teadlik TsMS §-s 432 nimetatud hagist loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja hinnangul tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda, kuivõrd hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 4260 eurot ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtumenetluses kandnud esindajate kasutamisega seoses õigusabikulusid 34h 15min eest summas 4110 eurot, arvestamata käibemaksu. Õigusabi tunnitasu maksumuseks on 120 eurot, arvestamata käibemaksu. Hagejat esindavate vandeadvokaatide poolt osutatud õigusteenus hõlmab järgmisi töid: Kuupäev
3.Lisaks sellele on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 300 eurot, millest poole ehk 150 euro väljamõistmist hageja kostjalt taotles, kuna ülejäänud pool kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagist loobumise tõttu. Seega on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 4260 eurot (4110 + 150). Hageja kinnitas, et on kõik menetluskulud kandnud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning kõik õigusabikulud on olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud.
4.Hageja palus TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool ehk 150 eurot hageja OÜ EJHL Kinnisvara kontole EE932200221063464022 Swedbank’is.
2-19-16536
5.21.09.2020.a saatis kohus kostjale e-kirja ja palus esitada oma seisukoha hageja 15.09.2020.a menetlusdokumendi (hagist loobumise ja menetluskulude) osas.
6.28.09.2020.a esitas kostja oma seisukoha 15.09.2020.a menetlusdokumendi osas. Kostja hinnangul puuduvad TsMS §-s 429 sätestatud asjaolud, mis välistaksid hageja hagi läbi vaatamata jätmise taotluse rahuldamata jätmise. Kostja ei nõustunud hagejaga, et antud juhul tuleks jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 5 kohaselt kostja kanda. Nõusoleku märkuse kustutamiseks andis kostja seoses menetluse lõppemisega tsiviilasjas nr 2-16-2726. Kostja lähtus heas usu teadmisest, et sarnaselt 2005.a märkust puudutavaga lahendatakse 2004.a märkust puudutav ilma pooli menetluskuludega koormamata ega jätku seotud vaidlused. Kostja leidis, et isegi kui antud juhul peaks kuuluma kohaldumisele TsMS § 168 lg 5, siis tuleks jätta TsMS § 162 lg 4 kohaselt menetluskulud hageja kanda, sest hageja on esitanud kostja vastu ennatliku hagi ega ole kostja andnud mingit põhjust hagi esitamiseks. Kostja on selgitanud 26.09.2019.a vastuses hageja 16.09.2019 nõudele, et keeldub 2004.a üürilepingu kohta märkuse kustutamisest nii 2005.a üürilepingu kui ka VÕS § 110 lg 1 ja VÕS § 111 lg 1 koostoimes. Näiteks 2005.a üürilepingu vaidluses on maakohus 05.07.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-2726 jaatanud kostja õigust keelduda hageja ees kohustuste täitmisest ja üürisuhte hagejale üleminekut.
7.30.09.2020.a esitas kostja oma menetluskulude nimekirja. Kostja palus mõista hagejalt välja menetluskulu summas 3350,40 eurot. Kostja menetluskulude nimekiri on järgmine: Kuupäevad Tegevus 30.11.2015
05.03.2020 02.06.2020 04.06.2020 10.06.2020
11.06.2020
10.09.2020 28.09.2020 30.09.2020
Tunnid
Suur-Ameerika Jäähalli OÜ taotluste ja kostja vastuse koostamine tsiviilasjas nr. 2-19-16536 Tsiviilasjas nr 2-19-16536 istungiks valmistumine Tsiviilasjas nr 2-19-16536 istungiks valmistumine Tsiviilasjas nr. 2-19-16536 istungiks valmistumine ja sellel osalemine Suur-Ameerika Jäähalli OÜ istungi protokolliga tutvumine ja seisukohtade koostamine tsiviilasjas nr. 2-19-16536 Suur-Ameerika Jäähalli OÜ seisukohtade koostamine tsiviilasjas nr. 2-19-16536 Suur-Ameerika Jäähalli OÜ seisukoha koostamine tsiviilasjas nr. 2-19-16536 Kliendiga suhtlemine ja seisukoha koostamine tsiviilasjas nr. 2-19-16536 Suur-Ameerika Jäähalli OÜ menetluskulude nimekirja koostamine tsiviilasjas nr. 2-19-16536
9h 15m
Summa käibemaksuta
1h 45m
1h 56m
278,40
2h 45m
2h 50m
1h 45m
0h 45m
1h 30m
0h 45m
2-19-16536 Kokku: 22h 16m
3350,40
8.Kostja kinnitas, et eelnevalt mainitud õigusabi on osutatud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, siis ei kuulu käibemaks TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskulude hulka ning kulud lepingulisele esindajale tuleb kindlaks määrata ja välja mõista ilma käibemaksuta, s.o summas 3350,40 eurot. Kostja leidis, et õigusabikuludeks kantud EUR 3 350,40, tunnihinnaga 144 EUR/h, tuleb lugeda igati mõistlikuks, kui arvestada, et vaja oli koostada kostja vastus ja taotlused ning tuli osaleda istungil. Kostjale peab olema tagatud kvaliteetse õigusabi näol PS § 15 lõikes 1 toodud põhiõigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole.
9.07.10.2020.a esitas kostja oma seisukoha hageja menetluskulude osas. Kostja palus kontrollida kõigi hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja hinnangul ei saa kuidagi pidada mõistlikuks või põhjendatuks hageja järgmisi menetluskulusid: -
-
-
-
15.08.19: hagi avalduse projektiga tutvumine, esialgne hinnang – 40m. Kuidas saab olla hageja lepingulise esindaja esmaseks ülesandeks hagiavalduse projektiga tutvumine ja esialgne hinnang olukorras, kus hageja lepinguline esindaja ei ole veel hagi koostama asunud? Ainsaks loogiliseks seletuseks on, et hagi koostas klient ise ja hageja lepingulise esindaja poolt toimub menetluskulude paisutamine. 28.08.19-24.10.19: hagiavalduse koostamine, tõendite kogumine, nõupidamised ja telefonivestlused kliendiga – 11h 10m. Kui vaadata käesolevas asjas esitatud hagiavaldust ja hageja 23.01.2020 seisukohtadele lisatud 2016 esitatud hagiavaldust, siis nähtub, et käesolevas asjas esitatud hagiavalduse näol on tegemist sisuliselt koopiaga varasemast hagiavaldusest ning kattuvad suures osas nii faktilised asjaolud kui ka lisad. Täiesti arusaamatuks jäävad seejuures pikalt kestnud nõupidamised ja tõendite kogumine. Pealegi nähtub eelmisest punktist, et hagi projekti on klient ise kokku pannud. 20.01.20-23.01.20: seisukoha koostamine – 6h 5m. Seisukoht on 6 lehekülge pikk ning sisaldab enamuses sarnaste väidete kordust, mistõttu ei saa pidada seisukoha koostamiseks kulunud aega mõistlikuks. Mainitu tõendab ühtlasi, et 5 lehekülge pika hagiavalduse koostamisele kulunud 11h 10m ei ole kuidagi usutav. Kostjale jääb ka arusaamatuks, kuidas sai hagejal kuluda istungiteks valmistumiseks kokku 4h 15m ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 1h 35m.
Kohtumääruse põhjendused
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada.
11.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada.
2-19-16536
12.Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
14.Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb käeoleval juhul jätta kostja kanda. Antud juhul on kostja hageja nõude rahuldanud pärast hageja poolt hagi kohtule esitamist. Kostja vastuväitest tulenevalt on hageja esitanud nõude kohtule ennatlikult ning kostja ei ole andnud hagejale mingit põhjust hagi esitamiseks. Kostja on hageja nõude rahuldanud lähtudes hea usu teadmisest, et sarnaselt 2005.a märkust puudutavaga lahendatakse 2004.a märkust puudutav ilma pooli menetluskuludega koormamata ega jätku seotud vaidlused. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Hageja esitas kohtule hagi, millega eesmärgiks oli kustuda registriossa nr xxxx kolmandasse jakku kantud märkus. Hagiavaldusest nähtub, et hageja tegi kostjale 19.09.2019 avalduse, milles palus kostjal anda digitaalallkirjastatud nõusolek registriosa nr xxxx kolmandasse jakku 28.06.2004 üürilepingu kohta kantud märkuse kustutamiseks. Kostja keeldus registriosa nr xxxx kolmandasse jakku kostja kasuks 28.06.2004.a üürilepingu kohta kinnisturaamatusse kantud märkuse kustutamiseks nõusoleku andmisest. Kostja selgitas, et ta keeldub 2004.a üürilepingu kohta märkuse kustutamisest VÕS § 110 lg 1 ja VÕS § 111 lg 1 alusel. Seetõttu tekkis poolte vahel vaidlus ning hagejal oli õigus esitada kostja vastu hagi nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes. Lisaks sellele on kostja esitanud menetluse jooksul mitmeid vastuväiteid. Kostja esitas 07.01.2020.a menetlusdokumendis taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § § 428 lg 1 p 2 alusel ning taotluse vaheotsuse tegemiseks, kuivõrd kostja hinnangul oli hageja nõue aegunud. 29.01.2020.a tegi kohus määruse, millega jättis eelnimetatud taotlused rahuldamata. Kohus on seisukohal, et kostja esiletoodud asjaolud ei õigusta menetluskulude jaotamist TsMS § 162 lg 4 alusel.
15.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot tund (km-ta) ning kokku 34h 15min.
2-19-16536
16.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus leiab, et arvestades üldist kohtupraktikat on tunnitasumäär põhjendatud.
17.Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite mahtu ja sisu, sh kostja vastuväiteid ning asjaolu, et varasemalt oli pooltevahel sarnane kohtuvaidlus, leiab kohus, et hageja esmastele toimingutele (hagi avalduse projektiga tutvumine, esialgne hinnang; nõupidamine kliendiga advokaadibüroos; tõendite kogumine; hagiavalduse koostamine; hagiavalduse koostamise jätkamine; telefonivestlus kliendiga ja hagiavalduse projekti parandamine; telefonivestlus kliendiga ja hagiavalduse lõplik vormistamine ja esitamine kohtule; menetluskulude nimekirja koostamine) võib kuluda kokku 8 tundi. Menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 14 tundi 25 minutit on põhjendamatu. Hagiavaldus on sisuliselt 4 leheküljel ja sisaldab 7 lisa. Seega esitatud menetlusdokumentide hulk ei ole liialt suur. Samuti jääb arusaamatuks menetlustoiming - hagi avalduse projektiga tutvumine. Sellest jääb mulje, et hagiavaldus on koostatud kellegi kolmanda isiku poolt. Käesolev vaidlus ei olnud keskmisest keerulisem. Kohtupraktikas kujunenud seisukoha kohaselt loetakse ühe lehekülje pikkuse dokumendi koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks professionaalsete õigusteadmistega esindaja puhul 40 minutit kuni tund. Kohus leiab, et hageja järgmistele toimingutele (kostja taotluste ja vastusega tutvumine; seisukoha koostamine kostja taotlustele ja vastusele; seisukoha parandamine vastavalt kliendi juhistele; seisukoha lõplik vormistamine ja kohtule esitamine; kohtumäärusega tutvumine, kliendile edastamine) võis kuluda kokku 6 tundi ja 30 minutit. Menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on nende toimingute osas põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kolmandatele toimingutele (kohtuistungiks ettevalmistamine; menetluskulude nimekirja koostamine; esindus maakohtu istungil; istungiks valmistumine; menetluskulude nimekirja koostamine; esindus maakohtu istungil; istungi protokolliga tutvumine) 7 tundi ja 25 minutit. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 09.03.2020.a istung algas kell 11.08 ja lõppes kell 11.12. 04.06.2020.a istung kestis sisuliselt 1 tund ja 20 minutit. Kohtupraktikas peetakse põhjendatud ajakuluks istungiks ettevalmistumisele 1 tund. Menetluskulude nimekirjade koostamisele kulus hageja esindajal 1 tund ja 5 minutit. Kohus leiab, et eelnimetatud toimingutele kulunud aeg on osaliselt põhjendamatu. Kohus leiab, et hageja kolmandatele toimingutele võis kuluda kokku 4 tundi ja 20 minutit. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus järgmistele toimingutele (kostja seisukohaga tutvumine; vastuse koostamine kostja seisukohale; vastuse täiendamine ja esitamine kohtule; hagist loobumise avalduse ja taotluste koostamine; menetluskulude nimekirja koostamine) 5 tundi ja 55 minutit. Kohus leiab, et eelnimetatud ajakulu on osaliselt põhjendatud. Kohtu hinnangul on hagist loobumise avalduse ja taotluste ning menetluskulude nimekirjale koostamisele kulunud aeg osaliselt põhjendamatu. 15.09.2020.a menetluse lõpetamise taotlus on sisuliselt 2 leheküljel ja selles on refereeritud seaduse sätteid. Lisaks on põhjendamatu menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 30 minutit, kuivõrd hageja on menetluse jooksul koostanud vastavaid nimekirju ning nende ühte menetlusdokumenti koondamine ei tohiks võtta kauem kui 15 minutit. Menetluskulude nimekirja kohaselt koostas hageja esindaja menetluskulude nimekirju menetluse jooksul kokku 2 tundi. Kohus leiab, et vastav toiming on ülepaisutatud. Kohus leiab, et hageja viimastele toimingutele võis kuluda kokku 4 tundi ja 30 minutit.
2-19-16536
Seega hageja vajalik ja põhjendatud õigusabi osutamisel tehtud menetlustoimingutele kulunud aeg kokku on kohtu hinnangul 23 tundi ja 20 minutit. Lisaks taotleb hageja riigilõivu 150 euro väljamõistmist. Kohus leiab, et vastav taotlus on põhjendatud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu loeb kohus hageja tasutud riigilõivu vajalikuks kuluks. Tasu ja kulud kokku on 2950 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Ülejäänud osas, s.o 1310 euro ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud kostjalt välja mõistmata (4260 – 2950 = 1310).
18.TsMS § 177 lg-s 2 sätestatu kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud.
19.TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.
20.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
21.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.