Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 06.10.2020, Rapla Tsiviilasja number 2-20-4315 Tsiviilasi K F U hagi Tartu Foods OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral hüvitise väljamõistmiseks ja saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 8952 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K F U (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, e-post:), hageja lepinguline esindaja Armand Mark (Turu Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]); kostja Tartu Foods OÜ (reg nr 11900014, asukoht Mustamäe tee 55, Tallinn), kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Kaja Müürsepp (e-post: [email protected]); kostja õigusalane nõustaja Liia Gussev (Lecton.com OÜ, e-post: [email protected]) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Lugeda tuvastatuks, et K F U ja Tartu Foods OÜ vaheline töösuhe ei ole lõppenud tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega 14.11.2019 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel ning töölepingu erakorraline ülesütlemine sellel alusel on tühine. 2.Lugeda K F U ja Tartu Foods OÜ vaheline töösuhe lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 14.11.2019. 3.Välja mõista Tartu Foods OÜ-lt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3900 eurot (neto) K F U kasuks. 4.Välja mõista Tartu Foods OÜ-lt saamata jäänud töötasu perioodil detsember 2017 kuni juuni 2018 eest summas 252 eurot (neto), töötasu perioodi oktoober 2019 eest 1300 eurot (neto) K F U kasuks. 5.Töövaidluskomisjoni otsus 18.02.2020 K F U nõudes Tartu Foods OÜ vastu töötasu perioodil 27.06.2017-30.06.2017 summas 247,62 eurot (neto), perioodil 2017 summas 1300 eurot (neto)
ning november 2019 summas 680,95 eurot (neto) väljamõistmiseks rahuldamata jätmise osas on jõustunud 20.03.2020. 6.Jätta K F U kohtueelse menetluse menetluskuludest 80% Tartu Foods OÜ kanda. 7.Jätta K F U kohtumenetluse menetluskulud 100% Tartu Foods OÜ kanda. 8.Välja mõista Tartu Foods OÜ-lt menetluskulud 4256 eurot F U kasuks. 9.Välja mõista Tartu Foods OÜ-lt viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni F U kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub: 1) lugeda tuvastatuks, et pooltevaheline töösuhe ei ole lõppenud tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemiseavaldusega 14.11.2019 töölepingu seaduse § 88 lg 1 p-de 5, 7 alusel ning töölepingu erakorraline ülesütlemine sellel alusel on tühine; 2) lugeda pooltevaheline töösuhe lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 14.11.2019; 3) muuta kostjal EMTA töötamise registris olevat kannet ja kanda registrisse töölepingulise suhte lõppemise kuupäev ning alus (TLS § 107 lg 2, 14.11.2019); 4) mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3900 eurot (neto); 5) mõista välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu perioodil detsember 2017-juuni 2018 eest summas 252 eurot (neto), töötasu perioodi oktoober 2019 eest summas 1300 eurot (neto). Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi kohaselt asus hageja kostja juures tööle faktiliselt 27. juunil 2017 suulise kokkuleppe alusel majandamisasjade korraldaja ametikohale. Tööandja ärinimeks oli siis Cedelia OÜ. Tööandja ärinimi muudeti 22.01.2018 muutmiskandega Tartu Foods OÜ-ks, registrikood 12612895. Töösuhe on jätkunud katkematult ka peale tööandja ärinime muutumist kuni 14.11.2019. Kostja sõlmis avaldajaga kirjaliku töövõtulepingu 27. juulil 2017, seda tähtajaliselt ajavahemikuks alates 01.08.2017 kuni 31.10.2017. Lepingu kohaselt oli töövõtja tööülesandeks ettevõttele kuuluva tootmisettevõtte majandusasjade korraldamine. Majandusasjade hulka loetakse kinnisvara hooldamist ja arvestuse pidamist halduskulude üle. Lepingu järgi tellija
kohustus töö üle vaatama ja vastu võtma ning tasuma töövõtjale töö eest 3900 eurot, seda kolmes osas iga kalendrikuu seitsmendaks kuupäevaks. Töövõtja kohustuseks on tasust maksta kõik seadusega ettenähtud maksud ja maksed, mille võrra ei vähene tellija poolt väljamakstav tasu. Tellija maksab tasult sotsiaalmaksu. Lepingu järgi võivad pooled kokku leppida lisaks lepingus sätestatud tööle ka täiendavaid lisatöid, mille kohta lepitakse eelnevalt kokku ja töötajal on õigus saada lisatööde eest tasu. Peale lepingu lõppemist töötas hageja kostja juures jätkuvalt samadel tingimustel alludes kostja juhtimisele ja kontrollile. Tööandja on sõlminud hagejaga 01.02.2018 kirjaliku töövõtulepingu ajavahemikuks 01.02.2018 kuni 30.04.2018, mille kohaselt on töötaja tööks tootmisettevõtte majandusasjade korraldamine. Majandusasjade hulka loetakse kinnisvara hooldamist ja arvestuse pidamist halduskulude üle. Lepingu järgi tellija kohustus töö üle vaatama ja vastu võtma ning tasuma töövõtjale töö eest 3900 eurot, seda kolmes osas iga kalendrikuu seitsmendaks kuupäevaks. Töövõtja kohustuseks on tasust maksta kõik seadusega ettenähtud maksud ja maksed, mille võrra ei vähene tellija poolt väljamakstav tasu. Tellija maksab tasult sotsiaalmaksu. Lepingu järgi võivad pooled kokku leppida lisaks lepingus sätestatud tööle ka täiendavaid lisatöid, mille kohta lepitakse eelnevalt kokku ja töötajal on õigus saada lisatööde eest tasu. Peale nimetatud lepingu lõppemist töötas hageja kostja juures jätkuvalt samadel tingimustel, alludes kostja juhtimisele ja kontrollile kuni 14.11.2019. Kostja väidab, et hageja töösuhe kostjaga algas 01.08.2017. TLS § 1 lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kohus leiab, et poolte vahel 28.07.2017 sõlmitud leping on tööleping, kuna vastab töölepingu põhikriteeriumitele: hageja töötas kostja juures pikka aega, s.o 2,4 aastat; hageja allus kostja juhatuse liikmele Kaja Müürsepale; hagejale maksti kord kuus töötasu. Töövaidluskomisjoni otsusega 18.02.2020 tuvastati, et hageja töösuhe kostja juures algas 01.08.2017 kirjaliku töölepingu alusel. Hageja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Kohus loeb hageja esimeseks tööpäevaks kostja juures 28.07.2017 kirjaliku lepingu alusel 01.08.2017 nagu on väitnud ka kostja oma 19.03.2020 taotluses kohtule. Hageja väidab, et asus kostja juures tööle majandamisasjade korraldaja ametikohale. Kostja kinnitab, et hageja töötas kostja juures majandusasjade korraldajana, s.o majandus- ja haldusjuhi tööülesandeid täites. Kostja väidab, et lisaks volitas ta hagejat korraldama tööohutuse- ja töötervishoiualast tööd, s.o hageja täitis ettevõttes töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid, mida kostja väitel tõendavad töösisekorraeeskirjade p 10.1, 25.-27.04.2018 koolitunnistus „Tööohutuse ja töötervishoiu töö korraldamine ettevõttes“ ja kostja töötaja A P töötervishoiu- ja tööohutusalase koolituse registreerimise kaart. Kostja väidab, et töövaides pole mõistlik vaielda tegevjuhi ametirolli üle, kuna tootmisettevõtetes on tavapärane olukord, kus tööandja esindajast juhatuse liige on ärijuht, kes võtab abiks endale üks või mitu tegevjuhti, kellele alluvad teised töötajad. Hageja võeti tööle kui pädev ja kogemustega äriettevõtte üksuse juht, kellele võimaldati teatav iseseisvus töö tegemise viisi, aja ja koha valikul. Kostja leiab, et seega oli poolte vahel käsundita asjaajamise võlasuhe. Hageja leiab, et täiesti alusetu ja otsitud on kostja käsitlus hagejaga töösuhte kohta, mille järgi hageja oli kostja tootmisettevõttes ka ettevõtte tegevjuht, tootmisjuht (kellele alluvad tootmistöölised), kvaliteedi- ja tehnoloogiajuht ning volitatud isik tööohutuse ja töötervishoiu töö ennetavas korraldamises (töökeskkonnaspetsialist). Kohus leiab, et tõsikindlalt on tõendamist leidnud, et hageja täitis kostja juures majandus- ja haldusjuhi tööülesandeid, nimetatud fakti ei vaidlusta kumbki pool. Kohus leiab, et kostja väide, et hageja korraldas kostja juures ka tööohutuse- ja töötervishoiualast ennetustööd, ei ole tõsikindlalt tõendamist leidnud. TLS § 1 alusel kohaldatakse töölepingule võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas
seaduses ei ole sätestatud teisiti. TLS § 2 sätestab, et käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. TLS § 4 lg 2 sätestab, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. TLS § 5 lg 1 p 3 sätestab, et töölepingu kirjalikus dokumendis peab sisalduma tööülesannete kirjeldus. TLS § 5 lg 3 sätestab, et kui töötajale ei ole enne tööle asumist esitatud töölepingu kirjalikku dokumenti sama paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetega, võib töötaja neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. TLS § 5 lg 4 sätestab, et andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. TLS § 12 sätestab, et töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kohus leiab, et kostja seisukoht selle kohta, et töötaja kinnitab TVK-le 13.12.2019 ja 05.02.20 esitatud avaldustes, et ta oli tööohutuse eest vastutavaks isikuks ohutu töökeskkonna loomisel ja muus ennetavas tegevuses tööohutuse ja töötervishoiu töö korraldamisel, toiduohutuse meeskonna juhiks ning tootmistsehhis töö tegemisel vastutavaks isikuks, on meelevaldne. Kohus leiab, et tõendiks, mis kostja väidet kinnitaks, saab olla ainult poolte sellealane kirjalik kokkulepe. Kostja ei ole esitanud kohtule poolte kirjalikku kokkulepet selle kohta, et hageja nõustus kostja juures kostja nimetatud lisaameteid täitma. Ükski antud asjas kostja esitatud muu dokument hageja poolt lisaametite täitmist ei tõenda. Tööseadusandlus nõuab, et tööleping peab olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud ning töölepingu muudatused tulevad sõlmida kirjalikult. Töötaja peab teadma oma tööülesandeid. Tööülesannete kirjeldus peab olema piisavalt selge ja arusaadav, tagamaks, et töötaja tööle tulles teab, milliste ülesannete tegemist temalt oodatakse. Kohus leiab, et kohtueelses menetluses on korrektselt tuvastamist leidnud, et töötaja ametikohta ja tööülesandeid ei saa laiendada võlaõigusseaduse alusel, kui puudub TLS §-s 12 viidatud kokkulepe tööülesannete ja kohustuste laiendamiseks. Kostja esitas 14.11.2019 hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise teatise, mille kohaselt tööleping lõppes 14.11.2019. Hageja kinnitab hagis, et ta on kostja 14.11.2019 kirjaliku ülesütlemise avalduse kätte saanud 14.11.2019. Ülesütlemiseavaldus vastab vorminõuetele TLS § 95 lg 2 mõistes. Ülesütlemiseavaldus muutus selle hagejale kätteandmisega ning põhjenduste esitamisega kehtivaks ning seega on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Tööandja võib töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega on põhjendatud tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja võib töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p 7 alusel, kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 4 sätestab, et töölepingu võib üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Töölepingu erakorralise ülesütlemise teatisest 14.11.2019 nähtub, et tööandja on hagejale teinud korduvaid märkusi alates 2018.aastast töökohustuste eiramise tõttu ja hageja kaotas tööandja usalduse seetõttu, et 26.10.19 oli tööruumis nr 20 hakanud suitsema ulukikontide purustusmasin, töötajad katkestasid töö kell 10.00 ja võtsid hagejaga ühendust. Hageja vastas töötajatele, et „las masin suitseb, las masin läheb katki, olgu töö tehtud“. Hageja kinnitas hiljem
töödejuhatajale E P, et ta käskis tööd jätkata. Seega lõi hageja tootmisettevõttes ohtliku olukorra, kus töötajatega võis juhtuda tööõnnetus. Kostja ütles eeltoodu alusel erakorraliselt hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel üles 14.11.2019. Hageja kinnitab oma kirjalikus seisukohas, et laupäeval 26.10.19, kui ta viibis tööst vabal ajal oma kodus, helistas talle töötaja T.V, kes väitis et ulukikontide purustusmasinast tuleb suitsu. Hagejale teadaolevalt tulebki ulukikontide masinas tööprotsessi alguses suitsuvinet, kuid see ei tähenda masina rikkes olekut. Hageja selgitas töötajale, et mingit ohtu masinaga töötamiseks ei ole ja masinaga võib tööd jätkata. Ulukikontide purustamise masinaga töötamiseks on ette nähtud igakordselt peale töötamist selle töödetailide lahtivõtmine, masina puhastamine ja pesemine ning töö alustamiseks pannakse masin taas kokku ning masina töödetaile õlitatakse toiduõliga, mis ka masina käivitamisel tööprotsessi alguses põhjustab suitsuvine tekkimise. Hageja poolt oli töölistele masinaga töötamise korda selgitatud. Hageja eeldas, et töötajate poolt masina kokkupanekul masinaga töö alustamiseks oli masina tööosadele liigselt õli kallatud, mis põhjustas enam suitsemist kui tavaliselt ning hagejale teadaolevalt oli see masinaga jätkuval töötamisel mööduv nähtus. Hagejal oli 26.10.2019 puhkepäev ning ta asus kodus 200 km kaugusel töökohast. Seega hagejal ei olnud võimalik töötaja helistamise peale koheselt 200 km kauguselt tulla masinat üle kontrollima ja sellekohast korraldust ei saanud hageja ka kostja seaduslikult esindajalt. Töödejuhataja E P hagejale tööliste poolt väidetavatest asjaoludest teadasaamisel hagejaga ühendust ei võtnud ega selgitanud asjaolusid. Tööandja seaduslik esindaja Kaja Müürsepp, kelle korraldustel täitis hageja tööülesandeid ja kes kontrollis hageja poolt tööülesannete täitmist, masina suitsemise asjaolu osas 26.10.2019 hagejaga ühendust ei võtnud ega andnud hagejale korraldust 26.10.19 tööle ilmuda ja masinat kontrollida. Kui hageja esmaspäeval 28.10.19 tööle tuli, siis koheselt, kui pandi kokku ulukikontide purustamise masin, kontrollis hageja masina korrasolekut, siis mingit riket masinal ei avastatud. Remonti masinale ei teostatud. Ulukikontide purustamise masin jätkas 28.10.2019 töötamist samas tehnilises seisundis, kui seda oli 26.10.19 masinaga töö peatamiseni. Hageja tegi masinal 28.10.19 ise tööd. Masina kokkupanekul vigastas hageja oma selga ning alates 01.11.19 vormistati töövõimetusleht. Hageja andis 28.10.19 töödejuhatajale E P selgituse, et ta lubas masinaga töötada ja seda põhjendatult. Tööandja seaduslik esindaja K.Müürsepp ei ole hagejalt nõudnud 26.10.19 juhtumi kohta mingit seletust ega andnud juhiseid või töökorraldust sellekohaste juhtumite osas varem, so 26.10.-28.10.2019 ega edasiselt või teinud hagejale seostuvalt 26.10.19 juhtumiga märkust ega hoiatust kuni töölepingu erakorralise ülesütlemise teate esitamiseni 14.11.2019. Tööandja esindaja käis hagejat tema elukohas 04.11.19 kontrollimas, nõudis mobiiltelefoni ja kütusekaardi äraandmist ja süüdistas hagejat seljavigastuse simuleerimises. Tööandja ei ole asjas tõendanud, et hageja poolt masinaga töötamise jätkamise lubamisega on loodud tootmisettevõttes ohtlik olukord või ei ole tagatud tööohutus. Tööandja ei ole tõendanud hageja poolt tööõnnetusohtliku olukorra loomist. Hageja kinnitab hagis, et ta ei ole varem ega ka alates 2018.aastast rikkunud oma töökohustusi nende eiramisega või heas usus mittekäitumisega. Hagejale ei ole tehtud sellealaseid märksui. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on töölepingust tulenevaid kohustusi majandusasjade korraldamisel rikkunud. Hagejale ei ole varem tööalaseid hoiatusi TLS § 88 lg 3 mõttes tehtud. Kostja ei ole tõendanud asjaolu, et ta on esitanud hagejale tema töökohustuste rikkumisest tulenevaid hoiatusi või hageja poolt kättesaamist, hoiatuse asjaolusid ja neist asjaoludest hoidumise nõuet, so tööalaste kohustuste täitmisel andnud võimalust rikkumiste vältimiseks, so enda parandamiseks tööalaste kohustuste täitmisel. Kostja ei ole teinud hagejale kostja seisukohast masina ohutu töötamise eest väidetavalt vastutavale isikule hoiatust enne 14.11.19, seda ka mõistliku aja jooksul, so koheselt asjaolust 26.10.19 teadasaamisel ega ka hageja töötamise ajal järgmise töönädala jooksul.
Kostja kirjalikust seisukohast nähtub, et 2019.a juulikuust hageja tavapärane lojaalsus muutus ebarahuldavaks, mh hageja ei andnud selgeid üheselt mõistetavaid vastuseid ja selgitusi majanduskulude tekkepõhjuste kohta. Aina rohkem tekkis olukordi, kus hageja keeldus allumast tööandja korraldustele. Tavapärastel tootmiskoosolekutel, kus viibis alati ka tootmisjuht E P, oli tööandja sunnitud töötajalt aru pärima ning sh töötajale tegema suulisi hoiatusi tootmisseisakute tõttu, kaastöötajatega üleoleva ja ebaeetilise käitumise tõttu, tööriistade kadumise tõttu ja muud töökohustuste mittetäitmise tõttu. Kostja väidab, et hagejale väljastati töövõimetusleht olmevigastuse, mitte tööprotsessis selja vigastamise tõttu. 26.10.19 hageja ei peatanud ettevõttes tööd ohtlikus töölõigus ja ei keelanud kondipurustusmasinaga töötamist, millega pani toime TTOS § 16 lg 5 rikkumise. Hageja koostas 15.09.17 tööohutusjuhendi kondipurustusmasinaga töötamiseks. Kostja leiab, et hageja pani toime SeOS § 6 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 7 lg 2 p 2 rikkumised, sest hageja ei andnud 26.10.19 oma alluvatele korraldust keelata viivitamatult kondipurustusmasinaga töö ja kutsuda kohale masina hooldusremondifirma. Kostja leiab, et hagejaga lõpetati 14.11.19 töösuhe olulise lepingurikkumise tõttu, kuna hageja rikkus 26.10.2019 kohustust tahtlikult. Töölepingu seaduse kohaselt kui töötaja isiku või käitumise tõttu on tekkinud olukord, kus ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, tekib tööandjal õigus leping erakorraliselt mõjuval põhjusel üles öelda. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Kuigi hoiatamisele ei ole vorminõuet, peab töötaja hoiatusest aru saama, et teda hoiatati, see peab olema selge ja üheselt mõistetav. Ainult piisavalt olulise rikkumise korral võib jätta ka hoiatamata. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et ta on tootmiskoosolekutel hagejale teinud suulisi hoiatusi erinevatel põhjustel, ei ole tõendamist leidnud, kuna see on ainult kostja paljasõnaline väide. Hoiatamise põhimõte on anda töötajale täiendav tähtaeg rikkumise lõpetamiseks ja näitab töötajale rikkumise tähendust tööandja jaoks. Hoiatada tuleb töötajat sellisel viisil, et hoiatamist on võimalik vaidluse tekkimisel hiljem tõendada. Antud juhul ei ole kostja esitanud hageja hoiatamiste ja nende kättesaamise kohta ühtegi tõendit. Kohtueelses menetluses on õigesti sedastatud, et tagasisideta ei pruugi töötaja puudulikust tööoskusest teadlik olla ning ei oska arvestada, et tema käitumisel tõsised tagajärjed võivad olla. Hageja väidab, et teda ei ole kordagi hoiatatud. Seega ei ole kostja märkused tootmisnõupidamistel olnud hageja jaoks selged ja üheselt mõistetavad. Kohtueelses menetluses on õigesti sedastatud ka see, et hoiatus tuleb esitada mõistliku aja jooksul ning 2018.a toimunud juhtumitele tuginemine pole kooskõlas TLS § 88 lg 4 toodud piiranguga öelda tööleping üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui pool ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kostja 11.02.20 esitatud lisa 17, so e-kirjades hagejale 2019.a küll viidatakse hageja puudustele töös, kuid need rikkumised ei ole sarnased rikkumisele, mis on toodud töölepingu ülesütlemise teatises. Erialakirjanduse kohaselt peab ülesütlemisele eelnev hoiatus olema samaliigilise rikkumise eest. Samuti ei avaldu 2019.a hoiatustes selgelt tööandja tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Kostja leiab, et usalduse kaotanud töötajalt ei saa tööandja heas usus ja mõistlikult oodata usalduse taastumist. Ärijuht ei või võtta vastu otsuseid lootuses tulevasele töötaja käitumise paranemisele, samas kui ohus võivad olla teised töötajad. Kohus väidab, et äriettevõttele kehtivad tööseadusandluse põhimõtted samal määral kui mitteäriettevõttele. Seega hoiatamist tuleb rakendada ka äriettevõttes. Milliseid otsuseid tuleb ärijuhul vastu võtta, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Ärijuhi otsus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab olema vastavuses tööseadusandlusega, so tööandjal tuleb juhtida töötaja tähelepanu rikkumisele ja anda töötajale võimalus käitumist parandada.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 sätestab, et tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. TTOS § 12 lg 5 sätestab, et tööandja ja töötaja on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajatega või töökeskkonnavoliniku ja muu töötajate esindajaga kõigis küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, tervisekontrolli korraldamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise ja väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. Kostja väidab, et hageja rikkus TTOS § 12 lg 1 ja lg-st 5 tulenevat kohustust tagada TTOS nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras ning teha koostööd ohutu töökeskkonna nimel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud, et hageja täitis töösuhtes keskkonnaspetsialisti volitusi ja temal lasus kohustus anda korraldusi, sealjuures puhkepäeval kaugjuhtimise teel seadme tööohutuse tagamise osas. Poolte vahel sõlmitud 28.07.2017 töölepingu p 2 sätestab, et hageja tööks kostja juures on kostjale kuuluva tootmisettevõtte majandusasjade korraldamine. Majandusasjade hulka loetakse kinnisvara hooldamist ja arvestuse pidamist halduskulude üle. 28.07.2017 töölepingu p 5 sätestab, et hageja kohustus teostama töö vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja tellija juhistele, järgima töö teostamisel tellija mõistlikke huve ja eesmärke, pöörduma tellija poole juhiste saamiseks, teavitama tellijat kõikidest asjaoludes, hankima töö teostamiseks vajalikud materjalid, tegema töid, mis on vajalik lepingu kohaseks täitmiseks, tagama valmivate dokumentide seaduslikkus, leidma alltöövõtjaid. Seega pooltevahelisest töölepingust, mis oli poolte kinnitusel kestvuslepinguline töösuhe, ei tulene hageja kohustust vastutada TTOS alaselt töökeskkonna eest. TTOS § 16 lg 1 sätestab, et töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda tööandja on volitanud ettevõttes täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi. Kohus leiab, et tunnistus koolituse läbimise kohta ei tõenda volituse andmist kostja poolt selle ettevõtte suhtes. Samuti ei tõenda tunnistus, et hageja oleks uute kohustustega nõustunud. Töökorralduse reeglid ei tõenda volituse andmist juhatuse liikme poolt, puudub kostja juhatuse liikme volituse andmiseks vajalik allkiri töökorralduse reeglitel. Ainult tööandja seaduslik või volitatud esindaja saab anda volituse töökeskkonnaspetsialistiks määramisel, kuid vastavat volitust esitatud ei ole. Ka Toiduohutuse juhtimissüsteemi käsiraamat ja Lihakäitlemisettevõtte enesekontrolli plaan ei tõenda hagejaga kokkulepet täiendava töökohustuste võtmise osas. TTOS § 16 lg 10 sätestab, et tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul määramisest arvates, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud andmed on esitatud Tööinspektsioonile. Seega tõendamist ei ole leidnud tööandja poolt hageja volitamine töökeskkonnaspetsialistiks või et hageja oleks sellega kursis olnud. TTOS § 16 lg 3 sätestab, et töökeskkonnaspetsialisti ametisse määramine või tööle võtmine ei vabasta tööandjat vastutusest töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Seega TTOS-s viidatud kohustuste puhul on tegemist tööandja kohustustega, mitte töötaja kohustustega. Kostja väidab, et hagejal oli kohustus ka nädalavahetusel tööandja suhtes lojaalselt tööülesandeid täita. Kohus leiab, et hageja seda tegigi. Ta vastas kostja töötajate telefonikõnele ja andis neile nõu, milles ise veendunud oli. Hageja ei keeldunud kostja töötajate pärimise peale vastamast. Seega ei ole hageja lojaalsuskohustust rikkunud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõuanne oli vastuolus lojaalsusega tööandja suhtes või et töötaja oleks teadlikult teisi töötajaid ja töökeskkonda ohtu seadnud. Sellega ei ole tööandja tõendanud, et hageja osas oleks olnud
põhjendatud usalduse kaotus TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Kostja ei ole kummutanud hageja väidet, et 28.10.19 ei vajanud kondipurustusmasin remonti, vaid oli töökorras. Asjaolu, kas masin oli töökorras või mitte, ei nähtu ka E P ettekandest kostjale 28.10.19, mil masina töötamisele tegi lõpu E P sõnul ühe seadme ebakorrektne kinnitamine, mitte 26.10.19 päevakorral olnud suitsuvine. Kostja ei ole tõendanud masina remontimist hilisemalt ega tegelikku võimaliku rikke põhjust. Seetõttu ei ole tõendamist leidnud kahju tekkimise ohu loomine TLS § 88 lg 1 p 7 alusel ning selle alusel töölepingu lõpetamine. Kohus leiab, et kostja esitatud asjaolud seoses 02.01.20 väljastatud haiguslehega ja 09.01.20 esitatud süüteoteatisega asjasse ei puutu, kuna väidetud asjaolud on ilmnenud pärast töölepingu lõpetamist 14.11.2019. Süüteoteatest nähtub, et pärast hageja lahkumist on leitud metalli müügi arved ning kostja kahtlustab, et müüdud kogused on oluliselt suuremad. Kostja kahtlus ei ole kohtu jaoks siduv. Samuti väidab kohus, et haiguslehele märgitakse diagnoos pädeva spetsialisti poolt, mitte poolte poolt. Pooltel võib olla oma arvamus diagnoosi kohta. Haiguslehel olev diagnoos ei oma asjas tähtsust. Kostja püüab oma positsiooni kindlustamiseks pärast hageja avalduse töövaidluskomisjonile esitamist 13.12.2019 lisaks välja tuua töötaja kohta negatiivset infot, mis ei ole olnud kõneks töötajaga töölepingu kehtimise ajal. Kohus ei tuvastanud pooltevaheliste kirjalike kokkulepete olemasolu tööajakava ehk summeerimise ja tööaja nädalavahetuseti kasutamises. TLS § 28 lg 2 p 4 alusel on kostjal kohustus tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust. TLS § 52 lg 3 sätestab, et eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval. Kostja ei ole tõendanud, et kehtis TLS § 52 lg-st 3 erand ega esitanud tööajaarvestust, mis tõendaks, et 26.10.19 oli hageja tööpäev ning tal oli kohustus tööle naasta. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oli valveajaga TLS § 48 alusel või hädaolukorraga TLS § 44 lg 4 alusel. Kohus leiab, et puuduvad eeldused töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks usalduse kaotuse tõttu, mis seisnes lojaalsuskohustuse rikkumises. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus leiab, et 26.10.2019 tegevuses ei ole tõendatud töötaja oluline rikkumine, millest oleks töötaja teadlik olnud. Tööõiguses kehtib ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Kohus leiab, et kohtueelses menetluses on õigesti sedastatud, et kostja oleks pidanud esmalt esitama hagejale hoiatuse tema tegude suhtes ning teada andma sellega talle, et hageja teod võisid luua kahju tekkimise ohu. Hoiatuses oleks pidanud nähtuma, et rikkumise kordumisel võib kostja töölepingu erakorraliselt lõpetada. Seega kostjal puudus alus 14.11.2019 töölepingu lõpetamiseks erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel. Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 alusel. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, seega on põhjendatud hageja taotlus töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel 14.11.2019.
TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5107,98 eurot (netos) või alternatiivselt hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3900 eurot (netos). Kohus nõustub hageja toodud asjaoludega, et hagejaga on tööleping lõpetatud õigusvastaselt, talle ei teatatud töölepingu lõpetamisest ette ega esitatud eelnevat hoiatust. Poolte vahel oli töösuhe, mis kestis 2,4 aastat. Hageja ei ole leidnud siiani uut töökohta, mida kinnitab Eesti Töötukassa 24.04.20 teatis. Kohus leiab, et hageja kasuks tuleb välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3900 eurot (neto). Pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega (p 4.3) on tõendamist leidnud, et töötasu kokkulepe oli 1300 eurot kuus (netos). Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale tasunud töösuhte ajal olulises osas töötasu summas 1300 eurot (netos) kuus. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud rahuldada hageja taotlust kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 5107,98 euro väljamõistmiseks, kuna TvLS § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisel. Hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud ettenähtud ajal, seega ei ole hagejal seaduslikku alust nõuda kostjalt töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistatud hüvitisest suurema hüvitise väljamõistmist. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 29 lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Pooltel on lepingus (p 4.3) kokku lepitud töötasu suuruseks 1300 eurot (netos) kuus, mida kostja maksis hageja pangakontole alates lepingu sõlmimisest 01.08.2017. Perioodil detsember 2017 kuni juuni 2018 tasus kostja hagejale töötasu summas 1264 eurot (netos) kuus. Seejuures on kostja alates juulist 2018 kuni september 2019 tasunud hagejale jätkuvalt 1300 eurot (netos) kuus. Hageja taotleb kostjalt välja mõista perioodi detsember 2017 kuni juuni 2018 eest saamata jäänud töötasu summas 252 eurot (1300-1264 x 7). Kostja leiab, et hageja nõustus sellega, et perioodil detsember 2017 kuni juuni 2018 tasus kostja hagejale töötasu summas 1264 eurot (netos) kuus. Kohus nõustub hagejaga, et pooled ei ole kokku leppinud töötasu muutmise (vähendamise) osas. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 67 lg 2 sätestab, et tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepooolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Seega kokkuleppe töötasu muutmise osas saab lugeda VÕS § 9 lg 1 ja TsÜS § 67 lg 2 koostoimes sõlmituks vaid mõlema poole õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavalduste olemasolu korral. Riigikohtu lahend nr 2-15-5027/137 ei kehti töölepingu kohta. Töölepingu seadusega on kehtestatud, et tööleping tuleb sõlmida kirjalikult ning töölepingus kokkulepitud tingimused on muudetavad üksnes poolte kokkuleppel. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid pooltevahelise kokkuleppe olemasolu töötasu vähendamiseks. Seega puudus kostjal seaduslik alus hageja töötasu vähendamiseks. Pooltevahelist kokkulepet töötasu vähendamiseks saab tõendada ainult allkirjastatud töölepingu lisa esitamisega. Hageja töötamise jätkamist ei saa lugeda töötasu vähendamisega nõustumiseks ning tõendatud ei ole hageja tahe jätkata töötamist väiksema töötasu eest. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks töötasu perioodil detsember 2017 kuni juuni 2018 eest summas 252 eurot (neto).
Hageja taotleb kostjalt 2019.a oktoobrikuu eest töötasu summas 1300 eurot (netos) väljamõistmist. Lõpparve on hagejale tasutud 25.11.2019 summas 1728,85 eurot, mis koosneb ülesütlemise hüvitisest summas 1702,66 eurot (bruto) ja puhkusehüvitisest summas 510,84 eurot (bruto). Kostja väidab, et 25.11.2019 kanti hageja arveldusarvele 2019.a oktoobrikuu töötasu summas 1300 eurot (neto). Kostja palub lugeda õiguspädevateks tõenditeks palgateatise oktoober 2019 ja puhkusekompensatsiooniarvestusega palgateatise november 2019 ning lugeda kehtetuks teatis lõpparve arvestuse kohta. Kohus leiab, et vaatamata palgateatiste ümbervormistamisele ei ole kostja tõendanud, et ta on tasunud hagejale töötasu 1300 eurot (neto) 2019.a oktoobrikuu eest. Palgateatisest 25.11.19 on üheselt arusaadav, et hagejale on 25.11.2019 tasutud ülesütlemise hüvitis. Kohus leiab, et kohtueelses menetluses on korrektselt tuvastatud, et töötasu ei saa lugeda tasutuks hüvitise alusel. Töötasu maksmiskohustuse täitmine peab olema tõendatud. Kostja tunnistab viga, et oktoobrikuu 2019.a töötasu asemel on märgitud teatises hüvitis. Kuid kehtivust ei kaota reegel: kui kostja on tasunud hagejale hüvitist õigusliku aluseta või vea tõttu, siis võib kostja alusetu rikastumise sätete alusel esitada hageja vastu nõude. Seega hilisem palgateatiste ümbervormistamine probleemi ei lahenda. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2019.a oktoobrikuu töötasu summas 1300 eurot (neto). Töövaidluskomisjoni otsusega 18.02.2020 jäeti rahuldamata avaldaja töötasu nõue perioodil 27.06.2017 kuni 30.06.2017 summas 247,62 eurot (neto), perioodil juuli 2017 summas 1300 eurot (neto) ning november 2019 summas 680,95 eurot (neto). TvLS § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisel. Hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud ettenähtud ajal, seega ei ole hagejal seaduslikku alust nõuda kostjalt töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata jäetud nõuete väljamõistmist. Kostja kirjalikest seisukohtadest tuleneb, et kostja töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni p 6 ei ole vaidlustanud algusest peale. TvLS § 59 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Seega loeb kohus töövaidluskomisjoni resolutsiooni p 6 jõustunuks 20.03.2020. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 4 sätestab, et kohtuvälised kulud on seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. TvLS § 16 lg 2 sätestab, et töövaidluskomisjoni tekkinud kulud on kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 144 punkti 4 tähenduses. Kohus leiab, et hageja kohtueelse menetluse kuludest 80% tuleb jätta kostja kanda ja 20% hageja enda kanda ning menetluskulud kohtumenetluses tuleb jätta 100% kostja kanda ning kostja menetluskuud tuleb jätta tema enda kanda.
TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista menetluskulud kohtueelses töövaidluskomisjoni menetluses: lepingulise esinduse kulud summas 2220 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 18,5 t ulatuses, tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Seega tuleb kostjalt välja mõista lepingulise esinduse kulud summas 1776 eurot, s.o 80% 2220 eurost, ja viivis menetluskuludelt. Hageja palub välja mõista menetluskulud kohtumenetluses: lepingulise esinduse kulud summas 2480 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 20,5 t ulatuses, tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on väga põhjalikud, sisukad, asjatundlikud. Tsiviilasi on mahukas. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja lepingulise esinduse kulud summas 2480 eurot ja viivis. Kohus ei pea vajalikuks kohustada hagejat tema menetluskulude kindlaksmääramiseks esitada täiendavalt raamatupidamislikke algdokumente. Kohtul ei tekkinud kahtlust hageja menetluskulude arvestuse aluseks olevate asjaolude tõepärasuses. Seega kohus jätab kostja taotluse hageja kohustamiseks täiendavate raamatupidamise algdokumentide esitamiseks rahuldamata. Kostja on esitanud 19.03.2020 kohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras ning on märkinud, et kostja õigusalane nõustaja on Liia Gussev ja esitatud ei ole tema haridust tõendavat dokumenti. Kohus leiab, et Liia Gussev osales kohtumenetluses kostja nõustajana. TsMS § 175 lg 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega kostja nõustaja kulusid hageja hüvitama ei pea.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.