A K, M P, J K ja R A hagi R M vastu ühisomandi lõpetamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes ning R M vastuhagi A K, M P, J K ja R A vastu pärandiühisuses oleva kinnisasja mõtteliste osade suuruse tuvastamise ja võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 7000 eurot Vastuhagihind 46 518,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I (vastuhagis kostja I): A K (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja II (vastuhagis kostja II): M P (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja III (vastuhagis kostja III): J K (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hageja IV (vastuhagis kostja IV): R A (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Hagejate (vastuhagis kostjate) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Veso (bnt attorneys-at-law Advokaadibüroo, e-post [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja): R M (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: Mariann Tusti (Mariann Tusti Advokaadibüroo, e-
1.Rahuldada A K, M P, J K ja R A hagi R M vastu ühisomandi lõpetamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes.
2.Lõpetada kinnisasja registriosa numbriga xxxx ühisomand viisil, mille kohaselt kinnisasja registriosa numbriga xxxx ainuomanikuks saab R M (isikukood xxxx) ja R M kohustub tasuma A Kle, M Ple, J Kle ja R Ale hüvitise omandi kaotuse eest.
3.Kohustada R Mt (isikukood xxxx) sõlmima asjaõigusleping ning andma nõusolek kinnistu registriosa numbriga xxxx kinnistusregistri II jao omanikukannete, mille kohaselt on A K, M P, J K, R A ja R M kinnistu ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja registriosa numbriga xxxx ainuomanikuna kinnistusraamatusse R Mt (isikukood xxxx). Asendada kostja tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.
4.Mõista R Mlt välja A K kasuks ühisomandi lõpetamisega seotud omandi kaotuse eest hüvitis 11 596,50 eurot.
5.Mõista R Mlt välja M P kasuks ühisomandi lõpetamisega seotud omandi kaotuse eest hüvitis 11 596,50 eurot.
6.Mõista R Mlt välja J K kasuks ühisomandi lõpetamisega seotud omandi kaotuse eest hüvitis 11 596,50 eurot.
7.Mõista R Mlt välja R A kasuks ühisomandi lõpetamisega seotud omandi kaotuse eest hüvitis 11 596,50 eurot.
8.Jätta rahuldamata R M vastuhagi A K, M P, J K ja R A vastu pärandiühisuses oleva kinnisasja mõtteliste osade suuruse tuvastamise ja võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Menetluskulud
9.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
10.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud, hagejate nõue ja vastuväited vastuhagile
1.28.01.2010 surnud L K pärijateks tunnistati 14.02.2017 pärimistunnistuse alusel 1⁄4 suuruses mõttelises osas tema 29.09.2016 surnud abikaasa H K, 3/20 suuruses mõttelises osas tema poeg A K, 3/20 suuruses mõttelises osas tema tütar M P, 3/20 suuruses mõttelises osas tema poeg J K, 3/20 suuruses mõttelises osas tema tütar R A,
3/20 suuruses mõttelises osas tema poeg A K. H K pärija on kostja. Kostja omandas A Klt tema pärandiosa. L Kle ja tema abikaasale H Kle kuulus ühiselt kinnistu xxxx, mis läks hagejate ja kostja ühisomandisse. Arvestades, et hagejad omandasid 28.01.2010 surnud L K pärandist igaüks 3/20 L K ühisosast xxxx kinnistust, siis kuulub kostjale kui H K pärijale ja A K pärandi osa omandajale xxxx kinnistust ja igale hagejale 3/40 (hagejatele kokku 12/40). Tulenevalt L K ja H K pärimismenetlustest on xxxx hagejate ja kostja ühisomandis, mis on senini jagamata. Arvestades, et kinnistut valdab kostja, kes on seal elanud juba aastaid, siis soovivad hagejad lõpetada kinnistu ühisomandi ja jätta kinnistu kostja ainuomandisse pannes kostjale kohustuse tasuda igale hagejale 7,5% kinnistu väärtusest. Samas, kui kostja asub vastu vaidlema hageja poolt välja pakutud ühisomandi lõpetamise viisi ja summa üle, siis soovivad hagejad alternatiivselt, et xxxx3 kinnistu müüdaks avalikul enampakkumisel kohtutäituri poolt ning müügist saadavast summast 7,5% kuuluks väljamaksmisele igale hagejale ja 70% kostjale. Asjaolu, et elamu kui vallasasi oli enne abiellumist H K lahusvara, ei tähenda, et kinnistu, mis kinnistati 18,5 aastat peale H ja L K abiellumist, muutus samuti H K lahusvaraks. H K maksis xxxx kinnistu maa ostmise eest 07.07.1998 12 400 EVP-d ja 14 700 EVP-d ning 15.10.1998 18 000 Eesti krooni. Samuti nähtub, et H K ostis 15.10.1998 5220 krooni eest EVP-sid Eesti Ühispangast. Eeltoodud tõenditest ei nähtu kuidagi, et sularaha, mida H K pani 1998. aastal oma kontole, ja ostis kontol oleva raha eest EVP-sid ning raha, mille eest maksti xxxx kinnistu maa eest, oleks olnud peale 18,5 aastat kooselu L Kga H K lahusvara. Seega on xxxx kinnistu ühisvara, mis omandati 03.03.1999 erastamise käigus ostu-müügilepingu sõlmimisega H ja L K ühisvara eest. Eeltoodust tulenevalt oli xxxx kinnistu H ja L K ühisvara, mis tuleb käesolevaga poolte vahel jagada. Ekspertiisi kohaselt on kinnistu (ilma majata) väärtus 154 300 eurot ja juurdeehituse väärtus 320 eurot, mis teeb kogu jagatava ühisvara väärtuseks 154 620 eurot. Arvestades, et kostjale kuulub ühisvarast 70% ning igale hagejale 7,5%, siis xxxx kostjale jättes peaks kostja igale hagejale maksma omandi kaotuse eest hüvitist 11 596,50 eurot (7,5% 154 620 eurost). Hagejad paluvad lõpetada poolte ühisomand kinnistule asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx), jättes xxxx kinnistu R M ainuomandisse. Mõista R Mlt A Kle, M Ple, J Kle ja R Ale igaühele tema ühisomandi osa eest välja hüvitis xxxx kinnistu ühisomandiosa kaotuse eest. Alternatiivselt lõpetada poolte ühisomand kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada selliselt, et hagejad igaüks saavad 7,5% ja kostja 70% müügihinnast, millest on müügiga seotud kulud (kohtutäituri kulu) maha arvestatud. Asendada kohtuotsusega kostja nõusolek kinnisasja xxxx asuva kinnistu (registriosa nr xxxx) kostja ainuomanikuna sissekandmisel.
Hagejate vastuväited kostja vastuhagile
7.Kostja on väitnud, et L K oma rahaliste vahendite ega EVP-dega kinnistu erastamisse ei panustanud. Tegelikkuses oli L K sissetulek oluliselt suurem kui H K oma ja L K panustas suures ulatuses xxxx majasse ja kinnistusse. Seda enam, et maja juurdeehitus 52,6m2 oli L K rahadega ja tema poolt ehitatud. Kostja esitatud maksekorraldused ei tõenda, et raha ja EVP-d, mis maksti xxxx kinnistu eest, olid H K lahusvara. xxxx kinnistu maa erastamise/ostmise ajaks olid H ja L K olnud abielus 18,5 aastat. EVP-d ja raha, mida kasutati xxxx kinnistu ostmiseks, oli samuti ühisvara. Hagejad nõustuvad, et xxxx maja vallasasjana, ilma juurdeehituseta, oli H K lahusvara.
8.Kostja väidab vastuhagis, et kostja on kandnud kinnisasjal oleva elamu vundamendi stabiliseerimisega seotud kulutused summas 2094 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist oleks olnud maja säilitamiseks möödapääsmatu kulutusega, mida tuli teha hagejatega kooskõlastamata. Kostja väidab, et on kandnud kinnistu elektritöödega seotud kulutused summas 1600,44 eurot ja 73 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et need tööd oleks tehtud ja et need oleks olnud maja säilitamiseks hädavajalikud. Isegi, kui xxxx tegi arvel nimetatud töid ja isegi, kui need peaks olema hädavajalikud maja säilitamiseks, siis xxxx arve xxxx muutus sissenõutavaks 10.09.2016, seega on nõue aegunud. Samuti on aegunud Tallinna Vesi AS-i arvest tulenev nõue, mis muutus sissenõutavaks 20.03.2011. Veega liitumine ei olnud maja ega kinnistu säilitamiseks vajalik töö. Kostja on väitnud, et on kandnud kinnisasjal asuva elamu küttekolletega seotud kulutused summas 1155 eurot, 400 eurot, 800 eurot, 70 eurot ja 50 eurot. Kõik eeltoodud kulud on hagejatega kooskõlastamata ega ole seotud maja säilitamisega. Samuti on nõue tõendamata. Õhksoojuspump ei saa mitte kuidagi olla asi, mille ostmise peaksid hagejad ilma kooskõlastamata kinni maksma. Heakorratöödega seotud nõue on täiesti alusetu ja tõendamata. Selleks, et kostjal üleüldse õigus heakorratööde eest raha nõuda, peaks olema ühisomandike kokkulepe. Seda poolte vahel ei olnud. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja on nõus ühisomandi lõpetamisega viisil, mille kohaselt kostja saab kinnisasja ainuomanikuks. Kostja ei ole nõus ühisomandi suuruste ega hagejatele tasutava hüvitise summaga. Kuigi elamualune maa kinnistati H ja L K abielu kestel, oli elamu H K lahusvara ja ka kinnistamise eest tasus H K oma EVP-de ja rahaliste vahenditega. L K initsiatiivil lasti ehitada ainult juurdeehitus. Antud juhul oli elamu ühe abikaasa lahusvara ja ka maa erastamisega seotud kulutused kandis ainult üks abikaasa. Seega on põhjendatud ühisvara jagamisel poolte võrdsusest kõrvalekaldumine H K kasuks. Kui kohus lõpetab ühisomandi, annab kostja oma nõusoleku selleks, et kostja saab ühisomandisse kuuluva kinnisasja ainuomanikuks. Kostja vastuhagis esitatud nõue
10.Kinnistu asukohaga xxxx asuv elamu oli H K lahusvara. Elamu juurde eraldati maad kahes osas. Mõlemal juhul tasus maa erastamise eest H K oma EVP-de eest. Kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud ainult H K. L K oma rahaliste vahendite ega EVP-dega erastamisse ei panustanud. Kuna L K ei ole vaidlusalusesse kinnisvarasse abikaasaga võrdselt panustanud, siis on alus kalduda kõrvale abikaasade võrdsuse printsiibist.
11.Kostja soovib tuvastada, et H ja L K ühisvara puhul on alus poolte osade suuruse kindlaksmääramisel alus kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist ja lugeda H K osa suuruseks 92,4 % kinnisasjast xxxx. Osa suuruse arvutamisel lähtub kostja ekspertiisiaktidest, mille kohaselt on olnud juurdeehituse väärtus 24 000 eurot ja 500 eurot. Keskmise väärtusena võiks olla poole juurdeehitus väärtus 11 750 eurot. See moodustab kinnisasja väärtusest 7,6 %.
12.Kostja on kandnud kinnisasjal oleva elamu vundamendi stabiliseerimisega seotud kulutused summas 2094 eurot. Kostja on kandnud kinnistu elektritöödega seotud kulutused summas 1600,44 eurot ja 73 eurot. Kostja on kandnud kinnisasjal asuva elamu küttekolletega seotud kulutused summas 1155 eurot, 400 eurot, 800 eurot, 70 eurot ja 50 eurot. Tallinna linna heakorraeeskirjadega on pandud kinnistu omanikele kinnistu korrashoiu kohustused, mis hõlmavad lumekoristust ja lehtede riisumist kinnisasjaga piirnevalt kõnniteelt, samuti muru niitmist. Seda kohustust on kinnistu kõikide omanike eest täitnud kostja.
13.Kinnistu niidetava pinna suurus on 800m2. Kinnistuga piirnev ala, millelt tuleb riisuda lehed ja koristada lumi on 360m2 (6x60). Lehtede koristuse tasu on 1620 eurot aastas, lumekoristuse tasu 2160 eurot aastas, libedatõrje 1440 eurot aastas, muru niitmine 960 eurot aastas.
14.Kõikide tööde tegemine on olnud kinnisasja säilimiseks vajalik. Vundamendi stabiliseeriseerimine on olnud vajalik maja lagunemise peatamiseks. Elektritööd ja küttekolletega seonduv on vajalik olnud tuleohutuse tagamiseks ja majas vajaliku temperatuuri säilitamiseks. Enne elektritööde tellimist puudus majal isegi vajalik maandus. Töödest on informeeritud ka hagejaid.
15.Kostja palub tuvastada, et poolte pärandiühisuses olevas H K ja L K abikaasade ühisvaraks olnud kinnisasjas asukohaga xxxx kuulus kinnisasjast 92,4 % mõttelist osa H Kle ja 7,6 % mõttelist osa L Kle. Mõista A Klt välja 3177,37 eurot, J Klt välja 3177,37 eurot, M Plt välja 3177,37 eurot ja R Alt välja 3177, 37 eurot kaasomandiga seotud kulude katteks R M kasuks. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja vastuhagiga ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldada.
17.Asjas puudub vaidlus, et 28.01.2010 surnud L K pärijateks tunnistati 14.02.2017 pärimistunnistuse (kd I lk 6) alusel 1⁄4 suuruses mõttelises osas tema 29.09.2016 surnud abikaasa H K, 3/20 suuruses mõttelises osas tema poeg A K, 3/20 suuruses mõttelises osas tema tütar M P, 3/20 suuruses mõttelises osas tema poeg J K, 3/20 suuruses mõttelises osas tema tütar R A, 3/20 suuruses mõttelises osas tema poeg A K. H K pärija on kostja. Kostja omandas A Klt tema pärandiosa. L Kle ja tema abikaasale H Kle kuulus ühiselt kinnistu xxxx, mis läks hagejate ja kostja ühisomandisse, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (kd I lk 7).
18.Pooled ei vaidle küsimuses, et ühisomand tuleks lõpetada viisil, mille kohaselt kostja saab ühisomandisse kuuluva kinnisvara ainuomanikuks. Kostja ei ole nõus ühisomandi suuruste ega hagejatele tasutava hüvitise summaga.
19.Kohus märgib, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg-st 6 tulenevalt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kooskõlas AÕS § 76 lõikega 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kohus ei pea tuvastama kaasomandi lõpetamise nõude põhjust. Kõnealust seisukohta on väljendanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-45-06. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Asjaõigusseaduse § 76 lg 2 järgi on kaasomandi lõpetamise nõuet välistav asjaolu üksnes poolte kokkulepe. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud, nagu ka muid piiranguid, mis takistaksid ühisomandi lõpetamist, seega on ühisomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused täidetud.
20.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-10 p-st 21 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohtul on võimalik kaasomand lõpetada üksnes hagis või vastuhagis taotletud viisil. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud lõpetada ühisomand hagejate poolt esimese alternatiivina nimetatud viisil, s.o kinnisasja jätmisega kostjale ning kostja kohustamisega tasuda hagejatele omandi kaotuse eest õiglane hüvitis. Kohus võtab arvesse asjaolusid, et nii hagejad kui kostja on vastava kaasomandi lõpetamise viisiga nõustunud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-17 p-s 13 rõhutanud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma. Antud juhul on kostja 02.06.2020 menetlusdokumendis kinnitanud (kd II lk 130), et kostja on nõus ühisomandi lõpetamise viisiga, mille kohaselt ühisomandisse kuuluv kinnisasi jääb kostja ainuomandisse ning kostja tasub hagejatele hüvitise. Täiendavalt võtab kohus arvesse, et kostja on esitanud Swedbank AS kinnituse (kd II lk 159), millest ilmneb, et kõnealune krediidiasutus on valmis andma kostjale laenu summas 46 386 eurot. Kohtu hinnangul on kostja seeläbi tõendanud, et kostjal on finantsiline võimekus tasuda hagejatele omandi kaotuse eest õiglane hüvitis olukorras, kus ühisomandisse kuuluv kinnisasi jääb ühisomandi lõpetamisel kostja ainuomandisse.
21.Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest asub kohus seisukohale, et põhjendatud on lõpetada ühisomand kinnistule asukohaga xxxx, registriosa numbriga xxxx, viisil mille kohaselt kinnistu jääb kostja ainuomandisse ning kostja tasub hagejatele omandi kaotuse eest õiglase hüvitise.
22.Hagejad on esitanud taotluse kostja kohustamiseks tarvilike tahteavalduste andmiseks. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus kohustab kostjat asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja andma nõusolek ühisomandis oleva kinnisasja registriosa numbriga 1503001 kinnistusregistri II jao omanikukande, mille kohaselt on hagejad ja kostja kinnisasja ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Asendada kostja tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.
23.Kohus analüüsib järgnevalt, millises summas on kostja kohustatud hagejatele tasuma omandi kaotuse eest hüvitist. Kohus märgib, et kostja on esitanud vastuhagis taotluse, mille kohaselt kostja soovib, et kohus tuvastaks, et H K ja L K abikaasade ühisvaraks olnud kinnisasjast asukohaga xxxx kuulus 92,4 % mõttelist osa H Kle ja 7,6 % mõttelist osa L Kle. Kostja lähtub asjaolust, et xxxx kinnistul asuv elamu oli H K lahusvara ning elamu juurde eraldati maad kahes osas ja mõlemal juhul tasus H K oma EVP-de, s.o lahusvara eest.
24.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et xxxx kinnistu puhul kuulus kinnisasjast 92,4 % mõttelist osa H Kle ja üksnes 7,6 % mõttelist osa L Kle. Kohus võtab arvesse, et
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-164-05 p-s 8 rõhutanud, et maa ostueesõigusega erastamise korral abielussuhte ajal tekib erastatud maa osas abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. veebruari 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-14-04).
25.Kohus leiab eelviidatud Riigikohtu lahendist lähtuvalt, et isegi juhul, kui kinnistul eelnevalt asunud elamu oli H K lahusvara, siis olukorras, kus erastamine toimus H K ja L K abielu ajal, muutus kinnistu H K ja L K ühisvaraks. Nimelt ilmneb kinnistusraamatu väljavõttest, et kinnistamine toimus 1999. aastal, kui H K ja L K olid abielus. Pärimistunnistusest nähtuvalt abiellusid H K ja L K 19.12.1980 (kd I lk 6). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud ka väidet, et kinnistu erastamine toimus H K lahusvara arvelt. Kostja on küll esitanud tõendid, et kinnistu eest tasuti EVP-dega, kuid kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest ilmneks, et nimetatud EVP-de näol oli tegemist H K lahusvaraga olukorras, kus H K ja L K olid kinnistu erastamiseks ajaks olnud abielus 18 aastat. Kohus on kostjale 17.09.2019 määruses selgitanud, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Kohus märgib, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele ära näidanud, millisest tõendist ja millisest tõendi osast ilmneb, et H K tasus kinnistu erastamisel EVP-dega, mille näol oli tegemist tema lahusvaraga.
26.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja vastuhagis esitatud nõue, millega kostja palus tuvastada, et xxxx kinnistu puhul kuulus kinnisasjast 92,4 % mõttelist osa H Kle ja üksnes 7,6 % mõttelist osa L Kle, tuleb rahuldamata jätta. Seega lähtub kohus hagejatele omandi kaotuse eest hüvitise väljamõistmisel 14.02.2017 pärimistunnistusega sätestatud jaotusest, mille kohaselt kuulub kostjale kui H K pärijale ja A K pärandi osa omandajale 28/40 xxxx kinnistust ja igale hagejale 3/40 (hagejatele kokku 12/40).
27.Kohus märgib seoses xxxx kinnistu väärtuse välja selgitamisega, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-70-10 p-s 13 märkinud, et õiglase hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Antud juhul on kohus määranud kinnistu väärtuse kindlaks tegemiseks ekspertiisi ning riiklikult tunnustatud ekspert on 26.05.2019 ekspertiisiga (kd I lk 126142) tuvastanud, et xxxx kinnisasja väärtus koos majaga on 155 300 eurot. Kinnistu väärtus hoonestamata kujul on 154 300 eurot ning juurdeehitise väärtus on 320 eurot. Kohus leiab, et olukorras, kus kinnistul asuv elamu oli H K lahusvara, kuid kinnistu ja juurdeehitus olid H K ja L K ühisvara, on ühisvara väärtus kokku 154 620 eurot (154 300+320). Võttes arvesse, et kostjale kuulub 28/40 ühisvarast ja igale hagejale 3/40, tuleb kostjal igale hagejale hüvitada 11 596,50 eurot (154 620x3/40). Seega tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista 11 596,50 eurot, hageja II kasuks välja mõista 11 596,50 eurot, hageja III kasuks välja mõista 11 596,50 eurot ja hageja IV kasuks välja mõista 11 596,50 eurot. Seoses kostja poolt esitatud eksperthinnanguga (kd I lk 83-106), mille kohaselt on kinnisasja tervikväärtus 135 000 eurot ja juurdeehitise väärtus koos proportsionaalse osaga krundist 24 000 eurot, märgib kohus, et nimetatud arvamus on koostatud 16.03.2017, mis on ligi 2 aastat varem kui riiklikult tunnustatud eksperdi poolt 26.05.2019 koostatud ekspertiisiakt, seega tuleb kohtul kooskõlas
Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-70-10 p-s 13 väljendatud seisukohaga lähtuda hilisemast hinnangust, s.o 26.05.2019 ekspertiisiaktist, kuna see võimaldab omandi väärtuse kindlaks määrata omandi kaotamisele lähemal hetkel.
28.Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuhagis esitatud nõuet, mille kohaselt kostja palub hagejatelt välja mõista ühisomandisse kuuluva kinnisasja seotud kulutused. Kostja selgituste kohaselt on kostja teinud kulutusi elamu vundamendi stabiliseerimiseks, elektritöödeks, küttekollete parendamiseks ja kinnistu korrashoiuks (lehtede ja lume koristamine, libedatõrje, muru niitmine). Kostja palub igalt hagejalt välja mõista vastavalt hagejate ühisomandi suurustele 3177,37 eurot.
29.Kohus on kostjale 15.01.2020 e-kirjas (kd II lk 18) selgitanud, et kostja kulutuste hüvitamise nõude alus saab olla osaliselt asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4, mille kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kohtu hinnangul saab hageja nõude alus olla AÕS § 72 lg 4 seoses kulutustega, mis on tehtud kinnistul asuva hoone säilitamiseks. Kohus selgitas, et kostjal tuleb iga kulutuse puhul esitada selgitused ja tõendid selle kohta, et vastav kulutus oli vajalik elamu säilitamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 mõttes. Kohtu hinnangul oli vastavaid asjaolusid võimalik tõendada eelkõige asjatundja arvamuse või eksperthinnanguga.
30.Kohus leiab, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud tõendeid, millest ilmneks, et hageja tegi ühisomandis olevale kinnisasjale kulutusi, mis olid tarvilikud kinnisasja säilitamiseks. Kostja on viidanud 16.03.2017 eksperthinnangule, milles on kajastatud seisukoht, et hoone põhikonstruktsioonid on visuaalse vaatluse põhjal algselt ehitatud osas head, juurdeehituse osas on märgata pragusid (kd I lk 84). Täiendavalt on eksperthinnangus märgitud, et juurdeehituse praod viitavad vajumisele. Vajumise ulatuse ja mõju hindamine nõuab ehitusalase ekspertiisi tegemist (kd II lk 87 pöördel). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõend ei kinnita, et kostja on teinud vundamendiga seoses töid, mis olid hädavajalikud hoone säilitamiseks ning nende kiireloomulisus ei võimaldanud antud töid teiste ühisomanikega kooskõlastada. Kohus märgib, et ka 16.03.2017 eksperthinnangus on sedastatud, et vajumise ulatuse ja mõju hindamine nõuab ehitusalase ekspertiisi tegemist, kuid kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest ilmneks, et kostja oleks vastavad toimingud lasknud läbi viia, kuigi kohus on kostjale selgitanud, et kostja väiteid, et tehtud tööd on vajalikud hoone säilitamiseks, tuleb tõendada asjatundja arvamuse või eksperthinnanguga. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et kostja poolt elektrisüsteemile ja küttekolletele tehtud kulutused olid tarvilikud hoone säilitamiseks TsÜS § 63 p 1 mõttes ning tegemist oli pakiliste töödega, mille läbiviimist ei olnud kostjal võimalik teiste ühisomanikega läbi rääkida. Kohus ei nõustu ka kostja käsitlusega, et analoogia korras tuleb lähtuda Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-139-15 avaldatud seisukohast, mille kohaselt saab katuse remontimis- ja soojustamistöid lugeda üldjuhul vajalikeks töödeks. Kohus on kostjale selgitanud, et kostjal tuleb antud juhul välja tuua asjaolud ja tõendid, millest ilmneb, et kostja nimetatud parendustööd on vajalikud hoone säilitamiseks, kuna kohtu hinnangul ei esine alust lugeda kostja nimetatud töid ilma täiendavate selgituste ja tõenditeta hädavajalikeks töödeks TsÜS § 63 p 1 mõttes. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele nimetatud tõendamiskoormist täitnud.
31.Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud kinnistu korrashoiuga seotud kulutuste nõude alus saab olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1, mille kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 2-14-25115 p-s 10.2 asunud seisukohale, et AÕS § 75 lg 1 annab teistele kaasomanikele omavahelises suhtes õiguse nõuda, et iga kaasomanik osaleks ühiste kulutuste kandmises, sellise nõude võib vajadusel ka kohtusse esitada (vt lähemalt Riigikohtu 2. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1105-05, p-d 27, 28). Nähtuvalt asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandest tuleb silmas pidada, et ühise asja seotud kulutuste puhul, mida tuleb § 75 kohaselt võrdeliselt oma kaasomandi osaga kanda, on vajalik § 74 kohaselt kõigi kaasomanike nõusolek (Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt, lk 335). Kohus selgitab kostjale 15.01.2020 e-kirjas, et kostjal tuleb vastavate kulutuste puhul tõendada, et kostjal oli kulutuste tegemiseks olemas hagejate nõusolek ning kostjal tuleb arvesse võtta, et hagejate nõusolekuna ei ole võimalik käsitleda kostja väidet, et hagejad ei ole kostja poolt tehtud kulutustele vastu vaielnud.
32.Kohus märgib, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et kostja on kinnistu korrashoiuga seotud kulutusi hagejatega läbi rääkinud ning saanud nendeks hagejate nõusoleku. Seega on kohus seisukohal, et ka kostja kulutuste hüvitamise nõue tuleb rahuldamata jätta.
33.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate esitatud hagi kuulub rahuldamisele ning kostja vastuhagi tuleb tervikuna rahuldamata jätta.
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, lg 4 p 4 alusel on hagihind 7000 eurot ja vastuhagihind TsMS § 124 ja § 125 alusel 46 518,68 eurot. Menetluskulud
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
36.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.