Asderty OÜ hagi Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu vastu 30.06.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt otsuste nr 4 ja 6 kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Asderty OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Asderty OÜ (endise nimega NICE DAY OÜ, esindajad ringkonnakohtus registrikood 10691175), esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli Kostja: Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu (endise nimega Korteriühistu Kopli 18, registrikood 80269176), lepinguline esindaja Margus Saulep, seaduslik esindaja TK Kolmas isik hageja poolel: OÜ EsimeneKorrus18 (registrikood 14173885), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli Menetluse liik
avalik kohtuistung, 07. septembril 2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22. aprilli 2019 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu menetluskulud ringkonnakohtus Asderty OÜ kanda. Jätta Asderty OÜ menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda. Jätta OÜ EsimeneKorrus18 menetluskulud ringkonnakohtus tema enda kanda.
4.Tühistada Harju Maakohtu 20.10.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistul Tallinnas aadressil Malmi tn 3/2 asuva elamu üldkasutatavate ruumide uste ja hoovivärava lukkude vahetamine ning olemasolevate lukkude, uste ja väravate rikkumine ning teisaldamine. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.NICE DAY OÜ (uue ärinimega Asderty OÜ) (hageja) esitas 13.10.2016 Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Kopli 18 (uue nimega Tallinn, Kopli tn 18 // Malmi tn 3 korteriühistu) (kostja) vastu 30.06.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt 30.06.2016 üldkoosoleku otsuste nr 4 ja 6 kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand aadressil Malmi tn 3/2-18. Kinnisasjal aadressiga Kopli 18/Malmi 3 asub kokku 4 elamut, millest aadressiga Kopli 18 elamus asub 12 korteriomandit, Malmi 3/1 elamus 5 korteriomandit, Malmi 3/2 elamus 4 korteriomandit ning Malmi 3/3 elamus 12 korteromandit. Kostja ei ole Malmi 3/1, 3/2 ja 3/3 majandamisega tegelenud. 22.06.2016 edastas kostja 30.06.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise teate 15 isikule, kellest kaks ei ole korteriomanikud. 28.06.2016 edastas kostja e-kirjaga teate, et 30.06.2016 üldkoosolek jääb ära. Hiljem samal päeval edastas kostja uue teate, et üldkoosolek ikka toimub planeeritud ajal 30.06.2016. Seega tuleb arvestada üldkoosoleku toimumisest teatamist 28.06.2016 seisuga, millest tulenevalt teatati koosolekust liiga vähe ette.
3.30.06.2016 toimus üldkoosolek, millest võttis osa 12 korteriomanikku 17 korteriühistu liikmest. Hageja osa ei võtnud. Hageja hinnangul on kostja 30.06.2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel toime pannud vähemalt neli rikkumist. Üldkoosoleku toimumise teateid ei pandud üles maja üldkasutatavates ruumides nagu seda näeb ette kostja põhikirja punkt 5.6. Koosolekust ei teatatud kõigile korteriomanikele ka e-postiga. Kutse on saadetud 13 korteriomanikule, olgugi, et kostja on koosoleku protokollis märkinud, et kostjal on 17 liiget. Üldkoosoleku teatest ei nähtu, et koosolekul otsustatakse korteriühistu asutamine. Kostja puhul ei ole tegelikult tegemist korteriühistuga, vaid mittetulundusühinguga, mis oli asutatud üksnes Kopli 18 asuva elamu majandamiseks. 30.06.2016 soovis kostja põhikirja muudatustega asutada korteriühistu kogu kinnistu ühiseks majandamiseks. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ka seeläbi, et teate saatmise ja koosoleku toimumise vahel teatas kostja, et
üldkoosolekut ei toimu. Hageja sai küll teise kirja kätte, kuid oli selleks hetkeks juba teised plaanid teinud ning ei saanud koosolekul osaleda.
4.Üldkoosoleku otsuse punkt nr 4 on tühine või alternatiivselt kehtetuks tunnistatav, kuna see ei vasta headele kommetele rikkudes hageja omandiõigust. Punktiga 4 otsustati Kopli 18 ja Kopli 20 kinnistu piirile hoovi aia ehitamine, kuid kostja tahab uue aia rajamiseks kasutada hagejale kuuluva piirdeaia detaile. Punkt nr 6, millega otsustati vahetada ära kostja poolt kõigi Malmi 3 elamute ühiskasutatavate ruumide lukud ning värava lukud, on kehtetuks tunnistatav, kuna kostjal puudub pädevus otsustada Malmi 3 elamute majandamise üle. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja majandab aadressil Kopli 18//Malmi tn 3 asuvat kinnisasja, millel asub neli elamut – Kopli 18, Malmi 3/1, Malmi 3/2 ja Malmi 3/3. Kinnistusraamatust nähutvalt on aadressil Kopli 18//Malmi tn 3 kokku 34 korteriomandit. Kostja liikmeteks on kõik Kopli 18//Malmi tn 3 kinnisasja korteriomanikud.
7.Kostja ei nõustu, et 30.06.2016 koosoleku kokkukutsumisel rikuti seadust ja/või kostja põhikirja. 30.06.2016 kutses on märgitud koosoleku päevakord, samuti sisaldab kutse koosoleku aega ja toimumise kohta. Koosoleku kokkukutsumise teade pandi kinnisasjal asuvate elamute koridoridesse. Koosoleku kutse saadeti ka elektrooniliselt ühistu liikmetele. Hageja oli koosolekust informeeritud, seega ei rikutud tema suhtes koosoleku kokkukutsumise korda. Hagejal puudub õigus tugineda sellele, justkui poleks koosoleku kutseid kõigile omanikele saadetud. 30.06.2016 üldkoosolekul ei tulnud arutamisele ega otsustamisele küsimus korteriühistu asutamisest. Olemasoleva kinnistu majandamiseks on juba ühistu asutatud. Liikmete soov oli olemasolevale ühistule uus põhikiri vastu võtta. Kostja e-kiri koosoleku ärajäämise kohta ei riivanud hageja õiguseid. Asjaolu, et hageja ei soovinud või ei saanud üldkoosolekul osaleda, ei saa kostjale kaasa tuua kahjulikke tagajärgi. Kostja on jäänud esialgse koosoleku kokkukutsumise teate juurde, seega tuleb etteteatamist arvestada esialgse teate avaldamisest 22.06.2016. Tegemist ei ole ka sedavõrd olulise rikkumisega, millega peaks kaasnema otsuste tühisus.
8.Heade kommetega ei saa vastuolus olla üldkoosoleku otsuse punkt 4, kuna see on suunatud kinnisasjal privaatsuse suurendamisele ja turvalisuse tagamisele. Säästmaks kostja rahalisi vahendeid aiamaterjalide soetamiseks, otsustati olemasolevad detailid ära kasutada uue aia rajamisel. Hagejal ei ole kinnisasjal ainuisikuliselt ühtegi piirdeaeda. Otsuse punkt 6 on samuti õiguspärane. Otsus on vastu võetud kostja ja tema liikmete huvides. Menetluse vahepealne käik
9.Harju Maakohus jättis 17.04.2017 määrusega rahuldamata OÜ EsimeneKorrus18 taotluse hagejana menetlusse astumiseks ning jättis hagi otsuste tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.11.2017 määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata. Riigikohus tühistas 14.03.2018 määrusega ringkonnakohtu ja maakohtu määrused ning saatis asja maakohtule menetluse jätkamiseks.
10.06.06.2018 määrusega kaasas maakohus menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel OÜ EsimeneKorrus18. Viimane on omandanud hagejalt Malmi 3/2-18 asuva korteriomandi. Kolmas isik avaldas, et ta toetab hageja positsiooni. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohtu 22.04.2019 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ning kostja menetluskulud hageja kanda. Hageja ja kolmanda isiku menetluskulud jättis kohus nende endi kanda. Maakohus määras, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast otsuse jõustumist.
12.Maakohus lahendas asja hagimenetluses, kuna hagiavaldus esitati kohtule 13.10.2016, mil kehtis korteriühistuseadus (KÜS). Maakohus tuvastas, et asjas puudub vaidlus selle üle, et korteriomandid asuvad ühel kinnistul. Samuti tuvastas maakohus, et hageja võõrandas menetluse käigus korteriomandi kolmandale isikule, kes on käesolevasse menetlusse kaasatud. Korteri võõrandamine ei võta hagejalt hagemisõigust.
13.Maakohus kohaldas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg-t 5 ja kostja põhikirja p 5.6 ning hindas väiteid seoses üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Maakohus leidis, et 06.02.2019 kohtuistungil antud kostja seaduslike esindajate TK ja JA ütlustega on tõendatud, et üldkoosoleku toimumise teated pandi üles kostja põhikirjas märgitud üldkasutatavates ruumides avalikult nähtavale kohale. Seega on ühistu liikmeid korrektselt koosolekust teavitatud. Kostja põhikiri ei näe ette kutse täiendavat edastamist e-kirjaga. Lisaks nähtub e-kirjast ning kostja seaduslike esindajate ütlustest, et e-kirjaga on kutsed edastatud kõigile, sh volitatud isikutele ja seaduslikele esindajatele. Kuna hageja on tuginenud sellele, et teda on informeeritud koosolekust, siis ei ole hageja suhtes koosoleku kokkukutsumise korda rikutud.
14.Maakohus kohaldas MTÜS § 20 lg-t 6 ja 7, tuvastas, et kostja on registrisse kantud 27.05.2008 ning asus seisukohale, et koosoleku protokollist nähtuvalt ei olnud liikmete soov uut ühistut asutada, vaid olemasolevale ühistule uus põhikiri vastu võtta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt majandab kostja aadressil Kopli 18/Malmi tn 3 asuvat kinnisasja. Otsuse tegemise ajal kehtinud KÜS § 2 lg 1 järgi laienes kostja majandamispädevus kõigile kinnisasjal asuvatele elamutele sh hageja poolt viidatud elamutele. Samuti ei kinnita hageja poolt viidatud uue põhikirja punktid kostja soovi uue korteriühistu asutamiseks. Uue põhikirja p 1.1-1.3 muudatustest nähtuvalt on pigem olnud kostja sooviks viia põhikiri kooskõlla seaduses sätestatuga.
15.Kuigi kostja poolt 30.06.2018 üldkoosoleku ärajäämisest teavitamine 28.06.2016 kell 12.58 ning samal päeval siiski üldkoosoleku toimumise kinnitamine kell 14.50 võis olla liikmete jaoks segadust tekitav, ei ole tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega ega hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumisega. Kahe erineva teate edastamise vahe on minimaalne. Hageja ei ole väitnud, et ta pole mõlemat kirja kätte saanud. Tegemist oli informatiivsete teadetega, mida ei saa võrdsustada üldkoosoleku kokkukutsumise teatega. Kostja on jäänud algse koosoleku kokkukutsumise teate juurde. Koosoleku toimumisest teavitamise järgselt oli korteriühistu liikmetel piisavalt aega otsustamaks, kas nad saavad ise koosolekul osaleda või volitada selleks kedagi. Asjaolu, et ühistu liige ei saa muude toimingute tõttu koosolekul osaleda, ei saa kaasa tuua kostjale kahjulikke tagajärgi. Seega informeeriti kostja liikmeid nõuetekohaselt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud hageja nõue 30.06.2016 toimunud üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.
16.Maakohus jõudis järeldusele, et üldkoosoleku otsus nr 4 ei ole heade kommete vastane ega riku hageja omandiõigust. Otsus on suunatud kinnisasja privaatsuse suurendamisele ja turvalisuse tagamisele. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et aia teisaldamine rikuks tema omandiõigust. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et korteriomanikud oleksid sõlminud kasutuskorra kokkuleppeid, mis piiraksid võimalust olemasolevat aeda eemaldada või et hagejal oleks ainuisikuliselt kinnisasjal piirdeaed. Kaasomandi eseme valitsemist tervikuna korraldavad korteriomanikud ühiselt. Kohtu hinnangul on ka olemasolevate detailide ärakasutamine uue aia rajamisel majanduslikult otstarbekas ja seega ühistule kasulik.
17.Maakohus asus seisukohale, et üldkoosoleku otsus nr 6 ei ole vastuolus kostja põhikirjaga. Maakohus tuvastas, et ruum, milles Malmi 3/1 ja Malmi 3/2 asuvate majade kütmiseks ja sooja veega varustamiseks vajalikud gaasikatlad asuvad, on ühiskasutatav ruum, mis moodustab kaasomandiosa ja kuulub ühiselt kõigile kaasomanikele. Kostjal peab eksisteerima takistusteta juurdepääs ühiskasutatavatesse ruumidesse (sh tehnilistele ruumidele) ning ka ühisesse hoovi. Hoovi pääsemine on vajalik mh ka vajadusel päästeameti sõidukite takistuseta ligipääsuks. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ka hageja nõue otsuste nr 4 ja 6 kehtetuks tunnistamiseks.
18.Kostjal oli otsuste vastuvõtmise ajal 17 liiget, kellest 30.06.2016 üldkoosolekul oli esindatud 12 liiget ning seega oli kostja põhikirja p 5.7 kohaselt koosolek otsustusvõimeline. Otsuse nr 4 ja 6 poolt hääletasid kõik koosolekul osalenud liikmed. Eelnevast tulenevalt oli maakohus seisukohal, et vaidlustatud otsused on kostja poolt kehtivalt vastu võetud MTÜS § 22 lg 1 kohaselt. Apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas 12.06.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja palub teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning tuvastada 30.06.2016 kostja üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisus. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust alternatiivnõude – otsuste kehtetuks tunnistamise - osas.
20.Apellatsioonkaebuse kohaselt on koosoleku teadete üles panemise asjaolude tuvastamisel kohtuotsus rajatud üksnes kostja seaduslike esindajate vande all antud ütlustele. Maakohus poleks tohtinud nimetatud ütlustega arvestada, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 2681 kohaldamise eeldused ei olnud täidetud. Seejuures on kohus õigusliku aluseta keeldunud vastu võtmast hageja 05.02.2019 esitatud tõendeid koosoleku teadete puudumise kohta. Samuti rikkus maakohus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, kui jättis ütlused vande all võtmata hageja seaduslikult esindajalt.
21.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et koosoleku toimumisest teavitati e-kirjaga kõiki korteriomanikke. E-kirjast nähtub, et teade saadeti vaid 13 korteriomanikule, kuigi üldkoosoleku protokollist ilmneb, et ühistul on 17 liiget. Hageja ei nõustu maakohtuga, et kuna kõigil korteriomanikel oli võimalik kasutada kõiki sissepääse, siis piisas koosoleku nõuetekohaseks kokkukutsumiseks teate üles panemisest vähemalt mõne sissepääsu juurde. Põhikirja nõue panna koosoleku teade üles maja üldkasutatavates ruumides saab olla täidetud vaid siis, kui teade on üles pandud kõigi sissepääsude juures. Samuti oleks pärast koosoleku ärajäämisest teatamist tulnud järgida seaduses ja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise reegleid, mh teatada koosoleku toimumisest vähemalt 7 päeva ette. Kostja ei saanud hilisema teatega koosoleku toimumisest võtta tagasi oma varasemat teadet, et koosolek jääb ära.
22.Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et koosoleku kokkukutsumise teates korteriühistu asutamise kajastamata jätmine ei ole käsitletav kokkukutsumise korra olulise rikkumisena. Maakohus ei ole analüüsinud põhikirjas tehtavate muudatuste sisu. Varasemalt nägi kostja põhikiri ette, et kostja liikmeteks on üksnes Kopli 18 asuva elamu korteriomanikud ning eesmärgiks olid vaid Kopli 18 elamu majandamine. Malmi tn 3 elamuid on tegelikult majandanud OÜ MALMI KOLM. Vastustaja seisukoht
23.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kolmanda isiku seisukoht
Kolmas isik toetas apellatsioonkaebust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Tulenevalt TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi 30.06.2016 üldkoosoleku otsuste nr 4 ja 6 kehtetuks tunnistamiseks. Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
26.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei rikkunud üldkoosolekust etteteatamise korda. Kostja põhikirja p 5.6 sätestas, et üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette teatega, mis pannakse üles maja üldkasutatavates ruumides ja millel on märgitud päevakord ning koosoleku toimumise aeg ja koht. Hageja leiab, et üldkoosoleku toimumise teateid ei pandud üles maja üldkasutatavates ruumides ja koosolekust ei teatatud kõigile korteriomanikele ka e-kirjaga. Esmalt märgib ringkonnakohus, et üldkoosoleku toimumise ajal ei olnud Malmi 3/2-18 korteri omanikuks hageja, vaid OÜ MALMI KOLM. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja juhatuse liikmete TK ja JA vande all antud seletusega on tõendatud, et 30.06.2016 üldkoosolekust teatati korteriühistu liikmetele teadete ülespanemisega seitse päeva enne üldkoosolekut, s.o 22.06.2016. TK seletusest nähtub, et tema pani teate Kopli 18 asuva maja esimese korruse seina peale (välisukse kõrvale). JA seletuse kohaselt pani tema teate kahte trepikotta - Malmi 3/1 maja ja Malmi 3/2 maja trepikotta. JA selgitas, et Malmi 3/3 majja teadet ei pandud, kuna seal ei ela kedagi ja maja on elamiskõlbmatu. Lisaks nähtub JA seletusest, et eraldi sissepääsuga on korterid Malmi 3/1-17 ja Malmi 3/2-18. Korteriühistu liikmete nimekirjast, üldkoosoleku toimumise seisuga, ilmneb, et nii Malmi 3/1-17 ja Malmi 3/2-18 korterid kui ka Malmi 3/3 elamus asuvad korterid kuulusid OÜ-le MALMI KOLM (I kd tl 186). Samast nimekirjast nähtusid, et OÜ-le MALMI KOLM kuulusid veel kaks korterit Malmi 3/1 majas. Kuna Malmi 3/1 maja trepikotta oli üldkoosoleku toimumise teade üles pandud, siis oli see teatavaks tehtud ka OÜ-le MALMI KOLM, mistõttu ei oma tähtust asjaolu, et korterite Malmi 3/1-17 ja Malmi 3/2-18 sissepääsude juurde ning Malmi 3/3 majja eraldi teadet üles ei pandud. Lisaks oli kostja 22.06.2018 saatnud üldkoosoleku teate korteriühistu liikmetele või nende esindajatele e-kirjaga (I kd tl 18), kuigi põhikirjas ei ole iseenesest nõutud, et üldkoosoleku teade tuleks saata täiendavalt ka e-kirjaga. Hageja leidis, et teadet ei ole saadetud
kõigile liikmetele, kuna liikmeid oli 17, kuid e-kiri saadeti 13 isikule. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et teadet ei saadetud kõikidele liikmetele. Võrreldes e-kirja adressaate korteriühistu liikmete nimekirjaga (I kd tl 186), nähtub, et teade oli saadetud kõigile liikmetele või nende esindajatele. Nimekirjast nähtub, et mõni isik oli üheaegselt mitme liikme esindajaks. Lisaks polnud vaja e-kirja edastada TK-le, kuna tema ise oli e-kirja saatja.
27.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ei oleks tohtinud kostja juhatuse liikmeid omal algatusel vande all üle kuulata. Kostja esitas maakohtule taotluse juhatuse liikmete vande all ülekuulamiseks, millele hageja vaidles vastu. 29.11.2018 määrusega määras maakohus, et kostja kaks juhatuse liiget kuulatakse vande all ära kohtu algatusel. TsMS § 2681 sätestab, et sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest võib kohus omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlema poole, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib poole omal algatusel vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul olid TsMS § 2681 tingimused täidetud ning maakohus ei rikkunud menetlusnorme kui otsustas kostja kaks juhatuse liiget omal algatusel vande all üle kuulata. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud omal algatusel üle kuulama ka hageja seadusliku esindaja. Ringkonnakohus märgib, et sellest, et maakohus kuulas vande all ära kostja juhatuse liikmed, ei tulene, et tal oleks kohustus omal algatusel ära kuulata ka hageja juhatuse liige. Tsiviilasjast nähtub, et nende asjaolude tõendamiseks, mida hageja oleks tahtnud juhatuse liikme vande all antud seletusega tõendada, oleks ta saanud esitada ka muid tõendeid (05.02.2019 esitatud tõendid), kuid hageja esitas need tõendid hilinenult ning maakohus keeldus põhjendatult nende vastuvõtmisest.
28.Põhjendamatu on hageja väide, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kuna üldkoosolekul otsustati korteriühistu asutamine, kuid üldkoosoleku kokkukutsumise teates seda ei märgitud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul ei otsustatud üldkoosolekul korteriühistu asutamist, vaid uue põhikirja vastuvõtmist. Kopli 18/Malmi 3 asuvad majad on ühel kinnistul. KÜS § 5 lg 1 sätestas, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega on õige maakohtu seisukoht, et olenemata sellest, mitu maja ühel kinnistul asub, sai ühel kinnisasjal asuvate korteriomandite majandamiseks asutada ühe korteriühistu. Antud juhul oli korteriühistu juba asutatud ning 27.05.2008 oli korteriühistu kantud registrisse. Ka üldkoosoleku protokollist ilmneb, et liikmete tahe oli suunatud uue põhikirja vastuvõtmisele.
29.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt 28.06.2016 kell 12.58 e-kirjaga saadetud teade üldkoosoleku ärajäämise kohta, ei anna alust üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Samal päeval kell 14.50 edastas kostja e-kirjaga uue teate, et üldkoosolek siiski toimub algselt plaanitud päeval. Teadete edastamise vahe oli ca 2 tundi. Hagist nähtuvalt sai OÜ MALMI KOLM mõlemad teated kätte. Maakohus leidis põhjendatult, et koosolekust etteteatamist ei saa arvestada 28.06.2016 edastatud teisest e-kirjast. 28.06.2016 edastatud teist e-kirja ei saa võrdsustada üldkoosoleku kokkukutsumise teatega. Kostja avaldas 28.06.2016 teises e-kirjas selgelt, et eelnevalt kokkukutsutud üldkoosolek toimub. Hageja ei ole tõendanud, et ca 2 tunni jooksul valitsenud ebaselgus oleks põhjustanud mõne korteriühistu liikme üldkoosolekult eemalejäämise. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et 30.06.2016 üldkoosolekust teatati korteriühistu liikmetele ette nõuetekohaselt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist.
30.Hageja leidis hagiavalduses, et üldkoosoleku otsuse punkt nr 4 on tühine ka heade kommetega vastuolu tõttu, kuna see rikub hageja omandiõigust. Nimetatud punktiga otsustati
kinnistu piirile aia ehitamine, kuid kostja tahab uue aia rajamiseks kasutada hagejale kuuluva piirdeaia detaile. Maakohus leidis, et üldkoosoleku otsuse punkt 4 ei ole heade kommetega vastuolus. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja esitanud põhjendusi, miks on maakohtu otsus selles osas ebaõige. Ringkonnakohtu 07.09.2020 istungil selgitas hageja esindaja, et hageja jääb väite juurde, et nimetatud otsus rikub tema omandiõigust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis põhjendatult, et üldkoosoleku otsuse punkt 4 ei ole heade kommetega vastuolus. Tõendamata on, et kinnistul seni asunud piirdeaed oli OÜ MALMI KOLM või hageja ainuomandis. Maakohus leidis õigesti, et kaasomandi eseme valitsemist korraldavad korteriomanikud ühiselt ning liikmetel on korteriühistu kaudu pädevus otsustada, kuidas kaasomandiosa tavapäraselt valitseda, ning et senise piirdeaia eemaldamine ei ole küsimus, mis vajaks korteriomanike kokkulepet.
31.20.10.2016 määrusega keelas maakohus hagi tagamise abinõuna kostjal aadressil Malmi 3/2 asuva elamu üldkasutatavate ruumide uste ja hoovivärava lukkude vahetamise ning olemasolevate lukkude, uste ja väravate rikkumise ja teisaldamise. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus on jätnud selle tegemata. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hageja menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda (TsMS § 167 lg 2). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.