Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

üldkoosoleku teatest ei nähtu, et koosolekul otsustatakse korteriühistu asutamine ning üldkoosoleku teate saatmise ja koosoleku toimumise vahel teatas kostja, et üldkoosolekut ei toimu. Kostja põhikirja punkti 5.6 kohaselt tuleb üldkoosoleku teade panna üles maja üldkasutatavates ruumides. Seda nõuet ei ole kostja järginud. Aadressil Malmi 3 asuvates elamutes puuduvad teadete tahvlid ja teateid lihtsalt seinale ei ole kunagi kleebitud. Üldkoosoleku kutset ei ole saadetud kõigile korteriomanikele ka e-postiga. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade on e-postiga saadetud 13 korteriomanikule, olgugi et kostja on koosoleku protokollis ise märkinud, et kostjal on 17 liiget. Käesoleval juhul puudus koosoleku teates päevakorrapunkt, millest teate saaja oleks võinud mõista, et koosolekul tuleb otsustamisele korteriühistu asutamine. Arvestades kostja põhikirjas kavandatud muudatusi, otsustati sisuliselt kostja põhikirja muutmisega korteriühistu asutamist. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud ka seeläbi, et peale kokkukutsumise teate väljastamist saatis kostja 28.06.2016 teate, millise kohaselt pidi planeeritud üldkoosolek 30.06.2016 ära jääma. Seejärel saatis kostja uue teate, millisega kinnitas, et 30.06.2016 ikkagi üldkoosolek toimub. Taoline käitumine tekitab segadust korteriomanikes ning sellest tingituna võis olla, et 17 korteriomanikust tuli kohale ainult 12 või isegi veel vähem. Hageja ei ilmunud üldkoosolekule kohale just kostja teatest lähtuvalt, et planeeritud üldkoosolek jääb ära ning hageja on kindel, et taolisi korteriomanikke oli veel. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et tegemist on kostja poolse üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Seega takistas kostja koosoleku ärajäämise teade hagejal oma õiguse teostamist (osaleda üldkoosolekul) ning VÕS § 6 lõikest 2 lähtuvalt ei saa lugeda üldkoosoleku toimumisest teatamist toimunuks 22.06.2016 vaid alates 28.06.2016, s.o sellest ajast, kui kostja teatas, et koosoleku ärajäämise teade oli ekslik ning kinnitas koosoleku toimumist 30.06.2016. Seega teatati koosoleku toimumisest korteriomanikele ette seaduses (MTÜS § 20 lg 5) sätestatust 7-st päevast vähem. Samuti leiab hageja, et üldkoosoleku otsus nr 4 on tühine kuna see ei vasta headele kommetele või alternatiivselt rikub selgelt hageja omandiõigust. Nimelt otsustati päevakorra punktis nr 4 „Kopli 18 ja Kopli 20 kinnistu piirile hoovi aia ehitamine”, rajada uus piirdeaed Kopli 18 ja Kopli 20 piirile. Kostja soovib uue aia rajamiseks kasutada hagejale kuuluva juba olemas oleva piirdeaia detaile, s.t eemaldada hagejale kuuluv piirdeaed ja see tõsta ümber Kopli 18 ja Kopli 20 piirile. Hageja on seisukohal, et selline otsustus ei ole heade kommetega kooskõlas. Juhul kui taoline kostja otsus jääks jõusse, siis on sisuliselt tegemist hageja Põhiseaduse (PS) § 32 lõigetest 1 ja 2 tulenevate õiguste rikkumisega ning samuti asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 rikkumisega. Hagejale kuuluv piirdeaed ei ole kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lõike 1 mõttes, kuivõrd piirdeaed ei ole püsivalt ühendatud kinnisasjaga ning piirdeaeda on võimalik eraldada kinnisasjast selliselt, et see ei saaks kahjustada ega omadustelt halveneks. Juhul kui kostja siiski otsustaks piideaia teisaldada praegusest asukohast ning selle tõsta ümber enda huvides Kopli 18 ja Kopli 20 piirile, oleks sellisel juhul tegemist karistusõigusliku rikkumisega ja seda karistusseadustiku (KarS) §-i 199 lg 1 ja §-i 202 lg 1 kohaselt. Samuti leiab hageja, et üldkoosoleku otsus nr 6 on kehtetu, kuna kostjal puudub pädevus ja õigus otsustada Malmi tn 3 asuvate elamute majandamise üle, mistõttu on otsus nr 6 vastuolus kostja põhikirjaga. Otsuse nr 6 kohaselt otsustati vahetada ära kostja poolt kõigi Malmi tn 3 elamute

ühiskasutatavate ruumide lukud ning hoovi pääsemiseks värava lukud. Kostja põhikirja kohaselt (p 1.3 ja 1.4) majandab kostja üksnes elamut Kopli 18 ning sellega seotud üldkasutatavaid ruume. Aadressil Malmi tn 3 asuva kolme elamu arendajaks ja välja ehitajaks on OÜ X, mis on korraldanud nende elamute korrashoidu ja teenuste vahendamist vähemalt alates 2011 aastast. Tuginedes eeltoodule palus hageja tuvastada 30.06.2016 toimunud kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisus, alternatiivselt üldkoosoleku otsuste nr 4 ja nr 6 kehtetus. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja majandab aadressil Kopli 18//Malmi tn 3 asuvat kinnisasja (katastritunnus 78408:801:2040). Kinnisasjal asub neli elamut (majanumbrid: Kopli 18, Malmi 3/1, Malmi 3/2 ja Malmi 3/3). Kostja liikmeteks on kõik Kopli 18//Malmi tn 3 kinnisasja korteriomanikud. Kostja teavitas 30.06.2016 koosolekust kõiki ühistu liikmeid ehk Kopli tn 18 / Malmi tn 3 korteriomanikke. Kostja juhatuse liikmed panid koosoleku kokkukutsumise teated kinnisasjal asuvate elamute koridoridesse ning ettenähtud andmete koosseisuga koosoleku kutse ka elektroonselt. Isegi kui kostja oleks jätnud koridorides kutsed avaldamata, ei saa hageja väita, et tema suhtes rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja toob ise hagi punktis 2.3 välja, et kostja informeeris teada koosolekust 22.06.2016 e-kirja teel. Kostja märgib, et koosolekul ei tulnud arutamisele ega otsustamisel küsimus korteriühistu asutamisest. Kuivõrd 30.06.2016 koosolekul ühistu asutamist ei otsustatud, ei saa tegemist olla üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega argumendil, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei sisaldanud päevakorrapunkti ühistu asutamisest. Kostja asutati 18.05.2008. Kostja kanti registrisse 27.05.2008. Kostja toonitab, et 30.06.2016 koosolekul ei olnud liikmete soov uut ühistut asutada, vaid olemasolevale ühistule uus põhikiri vastu võtta. Liikmete tahe nähtub muu hulgas põhikirja vastuvõtmise otsuse sisust. Kostja ei vaidlusta, et üldkoosoleku teate edastamise järgselt edastati kostjale e-kiri, mis kajastas infot koosoleku ärajäämisest. Samas täpsustas kostja juhatuse liige juba mõne tunni möödudes, et 30.06.2016 üldkoosolek siiski toimub. Kirjas sisaldus lõplik kinnitus koosoleku toimumisest. Kostja leiab, et tema e-kiri koosoleku ärajäämise kohta hageja õigusi ei riivanud. Hagist nähtuvalt ei takistanud koosolekul osalemist mitte teabe puudumine, vaid hageja muud toimingud. Koosolekul osalemine on hageja õigus, mitte kohustus. Asjaolu, et hageja ei soovinud või ei saanud muude toimingute tõttu koosolekul osaleda, ei saa kaasa tuua kostjale kahjulikke tagajärgi (otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist). Pealegi kui ühistu liige soovib oma õigusi aktiivselt kasutada, on tal võimalus osaleda koosolekul esindaja kaudu. Kostja on seisukohal, et koosolekust informeeriti liikmeid nõuetekohaselt. Vastavalt kostja põhikirja p 5.6 tuleb koosolekust ette teatada vähemalt seitse päeva. Puudub vaidlus selles, et kostja teatas koosolekust 22.06.2016. Liikmetele edastatud viimases e-kirjas 28.06.2016 kinnitas kostja selgesõnaliselt, et koosolek toimub. Seega on kostja jäänud algse koosoleku kokkukutsumise teate juurde, mis omakorda tähendab, et koosolekust etteteatamise tähtaega tuleb arvestada algse koosoleku teate avaldamisest/edastamisest 22.06.2016, mitte aga mõnest teisest kuupäevast.

Kostja leiab, et otsus nr 4 ei ole vastuolus heade kommetega. Heade kommetega ei saa vastuolus olla otsus, mis on muu hulgas suunatud kinnisasjal privaatsuse suurendamisele ja turvalisuse tagamisele. Otsus on ka majanduslikult otstarbekas. Säästmaks kostja rahalisi vahendeid aiamaterjalide soetamiseks, otsustati nimelt olemasolevad detailid ära kasutada uue aia rajamisel. Kostja hinnangul on tegemist ühistule kasuliku otsusega. Hagejal ei ole Kopli tn 18 / Malmi tn 3 kinnisasjal ainuisikuliselt ühtegi piirdeaeda. Samuti ei ole korteriomanikud sõlminud kasutuskorra kokkuleppeid, mis piiraks võimalust olemasolevat aeda eemaldada. Eeldades, et piirdeaia puhul ei ole tegemist kinnisasja olulise osaga, on tegemist vähemalt päraldisega. Kuivõrd peaasjaga seotud õiguste teostamine laieneb ka päraldistele ning peaasjaga seotud küsimustes on õigustatud isikuteks kõik kinnisasja omanikud (Kopli tn 18/ Malmi tn 3 korteriomanikud), siis omasid kostja liikmed õigust aia teisaldamist otsustada. Kostja on seisukohal, et tema otsused nr 4 ja nr 6 on õiguspärased. Vastupidisel juhul riivaks see põhjendamatult liikmetele tagatud valitsemisõigust, aga samuti korteriomanike omandiõigust. Kostja jääb seisukohale, et liikmetel on ühistu kaudu pädevus otsustada, kuidas kinnisasja majandada ning milliseid toiminguid majandamiseks ette võtta. Kostja õigus kinnisasja majandada tuleneb KÜS-ist. KÜS § 2 lg 1 järgi laieneb kostja majandamispädevus kõigile kinnisasjal asuvatele elamutele sh hageja poolt viidatud elamutele. Osutades kostja põhikirjale (p 1.3 ja 1.4) on hageja seisukohal, et kostjal on pädevus üksnes ühte elamut (Kopli tn 18) majandada. Põhikirjalised ebatäpsused ei mõjuta asja sisuliselt. Teisisõnu kui kostja põhikiri on majandamise ulatusest ebaülevaatlik, tuleb lähtuda seadusest, mille kohaselt hõlmab ühistu-poolne majandamine kinnisasja tervikuna. Kostjale seadusest tulenevate funktsioonide täitmine ei saa olla piiratud ebaülevaatliku või -korrektse põhikirjapunkti tõttu. Vaidlustatud otsused on kostja poolt kehtivalt vastu võetud. Kostja põhikirja p 5.7 kohaselt on koosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole ühistu liikmetest. Kostjal on 17 liiget. Arvestades, et 30.06.2016 koosolekul oli esindatud 12 liiget, oli koosolek vastavalt põhikirjale otsustusvõimeline. Kaks korteriomanikku osales koosolekul esindaja vahendusel. Otsuste nr 4 ja nr 6 poolt hääletasid kõik koosolekul osalenud ühistu liikmed. Seega täideti otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud tingimused. Menetluse käik 06.06.2018 määrusega kaasas kohus menetlusse kolmanda isikuna hageja poolel OÜ EsimeneKorrus 18. Kolmas isik nõustus menetluses hageja seisukohtadega. Kohtu põhjendused

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

siseküljele teibiga ja Malmi 3/2 majja välisukse siseküljel asuvasse läbipaistvasse plastikhoidlasse. Kohtu hinnangul võib nimetatud kohti pidada põhikirjas märgitud üldkasutatavateks ruumideks ning hageja märge, et majades puuduvad teadete tahvlid, ei ole seega asjakohane. Kohus on seisukohal, et piisavaks saab lugeda olukorda, kus kutsed on pandud koridori avalikult nähtavale kohale. Kuigi seaduslike esindaja poolt antud ütlustest nähtub ka asjaolu, et majadel on mitu sissekäiku, siis kutsed pandi põhisissekäikude juurde, mida kõik saavad kasutada ning seega olid kutsed kõigile nähtavad. Samuti puudus täiendav vajadus kohtu hinnangul panna kutseid üles Malmi 3/3 uksele. Ütlustest nähtuvalt on tegemist elamiskõlbmatu hoonega, mis kuulus Malmi OÜ-le, kelle esindajaks oli R. P.. Tema oli teadlik koosolekust läbi teiste koridori teadete (tegemist m.h ka hageja seadusliku esindajaga). Seega asub kohus seisukohale, et ühistu liikmeid on korrektselt koosolekust teavitatud. 7.3 Hageja on tuginenud hagiavalduses m.h sellele, et kostja ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise teadet kõigile edastanud, viidates saadetud e-kirjale (tlk 18). Kohus märgib, et kostja põhikiri ei näe ette kutse täiendavat edastamist e-kirjaga, vaid piisab kutse ülespanekust maja üldkasutatavatesse ruumidesse. Seega ei ole hageja nimetatud vastuväide kohtu hinnangul asjakohane. Lisaks nähtub nimetatud e-kirjast ning kostja seaduslike esindaja ütlustest, et e-kirjaga on kutsed edastatud kõigile (s.h volitatud isikutele/seaduslikele esindajatele). 7.4 Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui kostja oleks üldkasutatavatesse ruumidesse jätnud kutsed üles panemata, ei saa hageja kohtu hinnangul väita, et tema suhtes rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Hageja on ise hagiavalduse p 2.3 kinnitanud, et kostja on teda informeerinud koosolekust 22.06.2016 e-kirja teel. 7.5 Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-181-12 p 14 märkinud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (MTÜS § 20 lg 6 ja 7). Hageja on välja toonud, et vaidlustatud üldkoosoleku otsusega sooviti muuta nii kostja nime, kui ka eesmärki ja liikmeskonda. Päevakorra p 1 all on otsustatud sisuliselt uue korteriühistu asutamine, samas korteri ühistu asutamise otsustamist koosoleku teatest ei nähtu. Hageja on välja toonud, et uue põhikirja punktide 1.1, 1.2, 1.3, 2.1, 2.2 ja 3.1 põhjal võib kindlalt väita, et kostja on soovinud asutada uue korteriühistu nimetusega KÜ Kopli 18/Malmi 3. Selle asemel, et kutsuda kokku korteriühistu asutamiskoosolek, on kostja üritanud põhikirja muutmisega saavutada olukorra, kus Malmi 3 aadressil asuvaid elamuid asuks majandama kostja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et ühistu on asutatud 18.05.2008 (kd I lk 183) ning on kantud registrisse 27.05.2008 (kd I lk 44). Selle üle pooltel ka vaidlus puudub. Koosoleku protokollist nähtuvalt ei olnud liikmete soov uut ühistut asutada, vaid olemasolevale ühistule uus põhikiri vastu võtta. Liikmete tahe nähtub põhikirja vastuvõtmise otsuse sisust (otsus nr 1). Kohtu hinnangul ei ole 30.06.2016 koosolekul uue ühistu asutamist otsustatud

ning seega ei saa tegemist olla üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega argumendil, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei sisaldanud päevakorrapunkti ühistu asutamisest. Samuti ei kinnita hageja poolt viidatud uue põhikirja punktid kostja soovi uue korteriühistu asutamiseks. Uue põhikirja p 1.1-1.3 muudatustest nähtuvalt on pigem olnud kostja sooviks viia põhikiri kooskõlla seaduses sätestatuga. Olenemata sellest, mitu maja ühel kinnisasjal asub, saab ühel kinnisasjal asuvate korteriomandite majandamiseks asutada vaid ühe korteriühistu. Kohus on ka eelnevalt viidanud, et nii Kopli 18, kui ka Malmi 3 majad asuvad ühel kinnisasjal. KÜS § 3 lg 5 ei tähenda seda, et kui kinnistul asub mitu maja, saaks sellel kinnisasjal asuvate korteriomandite majandamiseks asutada mitu korteriühistut. Olenemata sellest, mitu aja ühel kinnisasjal asub, saab ühel kinnisasjal asuvate korteriomandite majandamiseks asutada vaid ühe korteriühistu. 7.6 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 28.06.2016 kell 12.58 edastanud kostja seaduslik esindaja e-kirjaga teate, et 30.06.2016 kell 18.00 planeeritud üldkoosolek jääb ära, kuna paljud korteriomanikud ei saa tulla ning planeeritav üldkoosoleku aeg on kas 18.07 või 19.07 (kd I lk 39). 28.06.2016 kell 14.50 edastas hageja e-kirjaga teate, et üldkoosolek ikkagi toimub 30.06.2016 (kd I lk 39a). Hageja on leidnud, et tegemist oli hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumisega. Hageja on tuginenud VÕS § 6 lg 2, mille kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumisega. Kuigi tegemist võis olla liikmete jaoks segadust tekitava informatsiooniga, siis ei ole tegemist üldkoosoleku korra kokkukutsumise rikkumisega. Kahe erineva teate edastamise vahe (s.o ca 2 tundi) on minimaalne. Hageja ei ole väitnud, et ta ei oleks mõlemat kirja kätte saanud. Kohtu hinnangul ei ole ka õige alustada koosoleku toimumisest teatamist alates 28.06.2016, s.o sellest ajast, kui kostja teatas, et koosoleku ärajäämise teade oli ekslik ning kinnitas koosoleku toimumist 30.06.2016. Tegemist oli informatiivsete teadetega, mida ei saa võrdsustada üldkoosoleku kokkukutsumise teatega. Liikmetele edastatud viimases e-kirjas 28.06.2016 kinnitas kostja selgesõnaliselt, et koosolek toimub. Seega on kostja jäänud algse koosoleku kokkukutsumise teate juurde. Koosoleku toimumisest teavitamise järgselt oli kohtu hinnangul korteriühistu liikmetel ka piisavalt aega otsustamaks, kas nad saavad ise koosolekul osaleda või volitada selleks kedagi. Koosoleku protokollile lisatud osalejate nimekirjast ja volikirjadest nähtuvalt, ei olnud enamusele liikmetest vahepealne kirjavahetus koosoleku toimumise/mitte toimumise kohta takistuseks koosolekul osalemiseks/kellegi volitamiseks (kd I lk 188192). Seega ei ole kohtu hinnangul ka asjakohane hageja väide selle kohta, et kostja koosoleku ärajäämise teade takistas hagejal oma õiguse teostamist (osaleda üldkoosolekul). Nii enne teadete esitamist, kui ka pärast seda, oli liikmetel aega koosolekuks ettevalmistada ning vajadusel volitada kedagi nende eest koosolekul osalema. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et koosolekul osalemine on liikmete õigus, mitte kohustus. Asjaolu, et ühistu liige ei saa muude toimingute tõttu koosolekul osaleda, ei saa

kaasa tuua kostjale kahjulikke tagajärgi. Kohus selgitab, et kui ühistu liige soovib oma õiguseid aktiivselt kasutada, on tal võimalus osaleda koosolekul esindaja kaudu. 7.7 Seega on kohus seisukohal, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole käesoleval juhul rikutud. Korteriühistu liikmeid on informeeritud üldkoosolekust nõuetekohaselt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Samuti vastab koosoleku teade MTÜS §-s 20 lg 6 sätestatule, sisaldades korrektselt nii üldkoosoleku toimumise aega ja kohta ning üldkoosoleku päevakorda (teade kd I lk 20).

ainuisikuliselt kinnisasjal piirdeaed. Aed ei ole paigaldatud ühegi korteriomaniku ainuomandisse kuuluvale alale ega samuti alale, mis oleks mingigi kasutuskorra kokkuleppega antud ühe isiku ainukasutusse. Seega asub ka aed/värav ühiskasutatav pinnal. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid, et tal oleks olnud selle paigaldamiseks ühegi teise kinnistu kaasomaniku (s.h ühistu) luba või nõusolek. Kostja on esitanud ka kinnistu hoovi plaani, millel on ära märgitud paigaldatud aed (kd I lk 129). Plaanilt on näha, et ainukasutusse on antud hoovis asuvad parkimiskohad, mis on numbritega tähistatud. Aed ei asu mitte ühelgi parkimiskohal. Kohtu hinnangul on ka olemasolevate detailide ärakasutamine uue aia rajamisel majanduslikult otstarbekas ja seega ühistule kasulik. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-11611 p 28 viidanud, et hääleenamusega võib otsustada ka kulutuste tegemise elamule, mida võib pidada kasulikeks. Samuti märgib kohus, et iga korteriomanik on õigustatud käsutama temale kuuluva korteriomandi reaalosa koos selle juurde kuuluva kaasomandi mõttelise osaga, kaasomandi eseme valitsemist tervikuna korraldavad korteriomanikud aga ühiselt (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-84-06 p 11). Liikmetel on ühistu kaudu pädevus otsustada, kuidas kinnisasja majandada ning milliseid toiminguid majandamiseks ette võtta ning antud küsimuses ei ole vajalik kaasomanike kokkulepe asjaõigusseaduse järgi. 9.2 Hageja leiab, et üldkoosoleku otsus nr 6 on vastuolus kostja põhikirjaga, kuna kostjal puudub pädevus ja õigus otsustada Malmi tn 3 asuvate elamute majandamise üle. Kostja põhikirja kohaselt (p 1.3 ja 1.4) majandab kostja üksnes elamut Kopli 18 ning sellega seotud üldkasutatavaid ruume. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on otsuses nr 6 märgitud: seoses sellega, et OÜ Malmi Kolm esindaja omavolitsemisega ei ole ühistu esindajatel ja ka kinnistul asuvate majade elanikel pääsu ühiskasutatavatesse ruumidesse, s.h ruumidesse, kus asuvad Malmi tn majade teenindamiseks vajalikud tehnilised sõlmed ja seadmed (nt torustik, veemõõdikud, elektrikilp ja näidikud, gaasikatel ja gaasinäidikud jms), samuti on piiratud ligipääs Malmi tn majade hoovi, mis takistab ka näiteks kiirabi, päästeautode ja muude sarnaste sõidukite ja nende esindajate juurdepääsu majadesse, ning kuna OÜ Malmi Kolm esindaja keeldub ka ligipääsuks võtmete üleandmisest, vahetada hetkel elamiseks kasutatavates Malmi tn majades kõikide ühiskasutatavate ruumide lukud, samuti ühisesse hoovi pääsemiseks väravate lukud. Ruum, milles Malmi 3/1 ja Malmi 3/2 asuvate majade kütmiseks ja varustamiseks sooja veega vajalikud gaasikatlad asuvad, on ühiskasutatav ruum, s.t see ruum ei kuulu ühegi korteri reaalosa juurde ega ole kellegi ainuomandis ega ole ka ühegi kasutuskorra kokkuleppe osa, millega oleks ruum kellegi ainukasutusse antud – katlaruumi tähistus on kaasa lisatud plaanil nr 005 (kd I lk 105). Notar Kirsty Laidvee on kinnitanud, et ruum tähistusega 005 ei ole ühegi kasutuskorrakokkuleppe osa ja see on ühiskasutatav pind ehk see kuulub kõigile kinnistu kaasomanikele ühiselt (kd I lk 107). Seega on tõendatud, et need ruumid on kaasomandiosa ja kuuluvad ühiselt kõigile kaasomanikele. Kohtu hinnangul on ka mõistlik, et kui elamute haldamiseks on loodud ühistu, siis on ka ühistul

sissepääs vajalikesse ruumidesse, et tagada majade varustatud vajalike teenustega. Samuti on õigus ruumidesse siseneda teistel kaasomanikel. Kohtu hinnangul on otsus vastu võetud ühistu ja tema liikmete huvides. Kostjal peab eksisteerima takistusteta juurdepääs ühiskasutatavatesse ruumidesse (s.h tehnilistele ruumidele) ning ka ühisesse hoovi. Hoovi pääsemine on vajalik m.h ka vajadusel päästeameti sõidukite takistuseta ligipääsuks. Hageja on tuginenud menetluses läbivalt ka sellele, et mittetulundusühing, mis kannab nime Korteriühistu Kopli 18 ei olnud tegelikult korteriühistu, vaid aadressil Kopli 18 asuva elamu majandamiseks loodud mittetulundusühing. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt majandab kostja aadressil Kopli 18/Malmi tn 3 asuvat kinnisasja (katastritunnus 78408:801:2040). Kinnisasjal asub 4 elamut (Kopli 18, Malmi 3/1, Malmi 3/2 ja Malmi 3/3). Otsuse tegemise ajal kehtinud KÜS § 2 lg 1 järgi laienes kostja majandamispädevus kõigile kinnisasjal asuvatele elamutele sh hageja poolt viidatud elamutele. Põhikirjalised ebatäpsused ei mõjuta kohtu hinnangul asja sisuliselt. Põhikirja ebatäpsuste/ ebaülevaatlikuse korral tuleb lähtuda seadusest, mille kohaselt hõlmab ühistupoolne majandamine kinnisasja tervikuna. Seega ei saa kohtu hinnangul väita, et korteriühistul oleks õigus majandada üksnes aadressil Kopli 18 asuvat elamut. Hageja ei ole selgitanud ega esitanud ka tõendeid, millist õiguslikku alust omas kinnisasja majandamiseks OÜ X. Nimetatud osaühingu poolt arvete esitamine iseenesest ei tõenda õigusliku aluse olemasolu (arved kd II lk 31-59). 9.3 Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsused on kostja poolt kehtivalt vastu võetud. MTÜS § 22 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kostja põhikirja p 5.7 kohaselt on koosolek otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole ühistu liikmetest. Kostjal oli otsuste vastuvõtmise ajal 17 liiget. 30.06.2016 koosolekul oli esindatud 12 liiget ning koosolek oli seega otsustusvõimeline. Otsuste nr 4 ja nr 6 poolt hääletasid kõik koosolekul osalenud liikmed.

küsimustele ning viitab nii sellele, et nad elasid majas terve 2016 aasta ning ka kuni juunini 2016 aasta. Ka kirjalikust protokollist nähtuvad mõlemad esindaja poolt öeldud laused. Seega ei ole hageja taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.