30. september 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-11478
Tsiviilasi
XX hagiavaldus CC, YY ja AS SEB Pank vastu nõusolekute andmise kohustamiseks ning tahteavalduste asendamiseks
Tsiviilasja hind
46 800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Kostjad:
1.CC (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi
Menetluse liik
YY (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas
AS SEB Pank (registrikood: 10004252; asukoht: Tornimäe 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) volitatud esindaja Martin Velling
Kohtuistung 15.07.2020, hageja XX, hageja esindaja v.adv Kaarel Kais, kostja I CC, kostja I esindaja v.adv Kersti Kägi, kostja II YY, kostja II esindaja adv. Ivo Kallas ja kostja III esindaja Martin Velling osavõtul. Kohtuistung 07.09.2020, hageja XX, hageja esindaja v.adv Kaarel Kais, kostja I esindaja v.adv Kersti Kägi, kostja II YY, kostja II esindaja adv. Ivo Kallas osavõtul. Kostja III palus asja arutada ilma tema osavõtuta
RESOLUTSIOON:
Rahuldada XX hagi CC, YY ja AS-i SEB Pank vastu nõusolekute andmise kohustamiseks ning tahteavalduste asendamiseks.
Kohustada CCt andma nõusolek XX ja CC vahel asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega CC annab XXle üle 11/30 suuruse mõttelise osa omandiõiguse Tartu
Tsiviilasi nr 2-19-11478 Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistust katastritunnusega nr xxxxx:xxx:xxxx.
Kohustada YY andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusolek tema kohta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx xx/xx suuruse mõttelise osa kohta tehtud omanikukande kustutamiseks.
Kohustada AS-i SEB Pank andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusolek tema kohta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx xx/xx suuruse mõttelise osa kohta tehtud hüpoteegipidaja kannete (kanded nr 2, 7 ja 9 kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx IV jaos) kustutamiseks.
Kohustada CCt andma kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusolek XX kandmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx xx/xx suuruse mõttelise osa omanikuna.
Rahuldada kostjate taotlus ning määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt:
6.1.Hagejal tuleb tasuda kahe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 39 800 eurot AS SEB Pank arvelduskontole EExxx selgitusega „YY lepingud“;
6.2.Resolutsiooni punktides 3 – 5 tuvastatud nõusolekud on kinnistusraamatu kannete tegemiseks antud pärast punkt 6.1. täitmist.
Jõustunud kohtuotsus asendab CC, XX ja YY kinnistusraamatu kande parandamiseks (TsÜS § 68 lg 5)
Jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda ning hageja menetluskulud solidaarselt kostja II ja kostja III kanda.
Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 5500,60 eurot (millest 1000€ on tasutud riigilõiv ja 4500,60€ lepingulise esindaja tasu) ning mõista YYlt ja AS-lt SEB Pank XX kasuks välja solidaarselt.
tahteavaldusi
ebaõige
10.Väljamõistetud menetluskuludelt on YY ja AS SEB Pank kohustatud tasuma XXle viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord:
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). 2(11)
Tsiviilasi nr 2-19-11478
Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid
1.1.XX (hageja) esitas CC (kostja I), YY (kostja II) ja AS SEB Pank (kostja III) vastu hagi tehingute tühisuse tuvastamiseks, nõusolekute andmise kohustamiseks ning tahteavalduste asendamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hilisemas menetluses hageja muutis haginõuet ning asendas tehingu (asjaõiguslepingute) tühisuse tuvastamise nõude kostjalt I asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmise nõudega.
1.2.Esitatud asjaoludel on hageja kinnistu, asukohaga xxx, 22/120 suurusega kaasomandiosa omanik. Kostjale I kuulus kuni 05.01.2017 11/30 suurune kaasomandi osa samast kinnistust, alates 05.01.2017 kuulub eelnimetatud 11/30 suurune kaasomandi osa kinnistusregistri andmetel kostjale II. Märgitud asjaolusid soovib hageja tõendada kinnistusraamatu väljavõttega registriosa number xxxxxxx /I kd tl 10-13/.
1.3.Pärnu notar DD tõestas 28.12.2016 kokkuleppe hüpoteegi üleandmiseks, kinnistu mõttelise osa müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (edaspidi leping), millega kostja I muuhulgas müüs ja kostja II ostis kostjale I kuulunud kinnistu 11/30 suuruse kaasomandi osa kinnistust (edaspidi kinnistu kaasomandi osa). Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja koopia notariaalsest lepingust nr 2637 /I kd tl 14-27/. Nimetatud tehingutega lepiti muu hulgas kokku müüdavat kinnisasja mõttelist osa koormava Swedbank AS-le kuuluva hüpoteegi üleandmises kostjale 3, kinnistu kaasomandi osa omandiõiguse üleandmine kostjalt I kostjale II, samuti kostja II poolt omandatava kinnistu mõttelise osa hüpoteegiga koormamises. Nimetatud lepingu alusel kanti kostja II kinnistu 11/30 mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse ning kostja III kasuks seati kinnistu kaasomandi osale kaks hüpoteeki (kanded nr 2 ja 7 kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx IV jaos). Nähtuvalt kinnistusregistrist /I kd tl 10-13/ on kostjale 2 kuuluvat kinnistu mõttelist osa juunis 2019 koormatud täiendava hüpoteegiga kostja III kasuks (kanne nr 9 kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx IV jaos).
1.4.Kostja I teavitas 30.12.2016 hagejat kinnistu mõttelise osa müümisest kostjale II, tuues talle isiklikult koopia lepingust.
1.5.Pärnu notar DD tõestas 23.02.2017 ostueesõiguse teostamise avalduse, millega hageja avaldas, et ta kasutab temale kui kaasomanikule kuuluvat ostueesõigust Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxx, 11/30 kaasomandi suhtes, mis tuleneb kostjate I ja II vahel 28.12.2016 sõlmitud kinnistu mõttelise osa müügilepingust. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja koopia notariaalsest tõestatud ostueesõiguse teostamise avaldusest /I kd tl 28-29/. Samal päeval edastati ostueesõiguse teostamise avaldus kostjale 1.
1.6.Hagejal ei ole olnud võimalik oma ostueesõigust faktiliselt teostada, sest kostjad I ja II keeldusid vajalike tehingute sõlmimiseks notari juurde ilmumast. Kostja II teatas Pärnu notar DDle, et ei tule tehingute tegemiseks notarisse. Antud asjaolu soovib hageja tõendada Pärnu notar DD poolt 22.05.2017 edastatud kirjaga /I kd tl 30/. Kostja I ei andnud selget nõusolekut konkreetsel ajal notaribüroosse ilmumiseks hoolimata sellest, et ta alguses kinnitas, et tuleb tehingute tegemiseks sobival ajal kohale. Seejuures olid hageja ja teda esindanud EE pärast hageja poolt ostueesõiguse teostamise avalduse tegemist kostjatega I ja II pidevas ühenduses, paludes kostjal II korduvalt korraldada oma panga (hüpoteegipidaja) esindaja osavõtt tehingust ning püüdes korduvalt kooskõlastada võimalikku tehinguaega. Antud väite tõendamiseks esitas hageja asja juurde EE 15.03.2017, 18.05.2017, 19.05.2017 e-kirjad kostjale 2 /I kd 31-33/. 3(11)
Tsiviilasi nr 2-19-11478
1.7.Hagejal ei ole vastuväiteid kostja I soovi osas, et kohtuotsusest peaks nähtuma ostuhinna tasumise kohustus. Täpse ostuhinna tasumise korra määramist kohtuotsuses peaks taotlema kostja II esialgse ostjana, mitte hageja. Hageja ei nõustu kostja I väitega, et kostja I ei ole keeldunud tulemast notarisse tehingute tegemiseks. Hageja esitas enda väite tõendamiseks kostja 1 poolt 21.12.2017 notar DDle saadetud kirja /II kd 33/.
1.8.Hageja ei nõustu kostja II seisukohaga, et hagiga ei ole võimalik hageja eesmärki saavutada. Hageja on hagis taotlenud 28.12.2016 sõlmitud asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamist, mitte võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist. Hageja jääb seisukohale, et ta on tähtaegselt teostanud ostueesõigust ning sellest tulenevalt on tekkinud tema ja kostja I vahel müügileping, mille tingimused on identsed kostja I ja kostja II vahel sõlmitud müügilepinguga. Seega saab hageja nõuda kinnistusraamatus asjakohaste omandiõigust kinnitavate kannete tegemiseks vajalike kostjate nõusolekute asendamist kohtulahendiga. Kostja II ei näi mõistvat ostueesõiguse teostamise toimet ning ei erista võlaõiguslikku müügilepingut asjaõiguslepingutest, millega anti üle kinnistu kaasomandi osa omandiõigus ning seati kaasomandi osale kostja III kasuks hüpoteegid. Kuivõrd ostueesõiguse teostamisega tekib ostueesõiguse esemeks oleva kinnisasja (kinnisasja kaasomandi osa) suhtes võlaõiguslik müügileping ostueesõiguse teostaja ja müüja vahel, mille täitmist (kaasomandi osa omandiõiguse ostueesõiguse teostajale üleandmist) saab ostueesõiguse teostaja müüjalt nõuda, siis asjaõiguslepingud, millega on kinnistu kaasomandi osa omand üle antud kostjale II ning kaasomandi osale on seatud seda koormavad hüpoteegid kostja III kasuks, rikuvad hageja õigusi. Olukorras, kus ostueesõiguse teostamise järgselt on hagejal õigus nõuda kinnistu omandi üleandmist hagejale, ei saa kuidagi väita, et omandi üleandmine kostja I poolt kostjale II ei riku hageja õigusi. Seadus ei näe ette täiendava „vastava lepingu“ sõlmimist ega tähtaega, mille jooksul peavad ostueesõigust teostanud isik ja müüja sõlmima (ostueesõiguse esemeks oleva asja) omandi üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu. Hageja on ostueesõigust tähtaegselt teostanud ning kostjad 1 ja 2 on sellest algusest peale teadlikud olnud, kuid ei ole ilmutanud valmidust notaribüroosse vajalike tehingute tegemiseks ilmumiseks.
1.9.Ebaõige on kostja II seisukoht, et omandi üleandmise tehingud oleks tulnud ära teha kiiremini, kui hageja kostjale välja pakkus. Seadus ei näe ette tähtaega, mille jooksul peavad pooled ostueesõiguse (faktiliseks asjaõiguslikuks) teostamiseks vajalikud tehingud ära tegema. Hageja ei ole kunagi eelnimetatud tehingute tegemise soovist loobunud, vaid on, vastupidi, järjepidevalt ilmutanud soovi asjaõiguslepingud sõlmida. Hageja ei ole kostjale II ühelgi ajahetkel jätnud muljet, et ta on kinnistu omandamise soovist loobunud.
1.10.Kostja II ei ole tõendanud, et ostueesõiguse teostamine ja hagi rahuldamisel omandi üleandmiseks kohustamine kahjustab kostja II õiguseid ning lisaks ei vastuta hageja kostja II õiguste võimaliku kahjustumise eest. Hageja hinnangul teostas kostja II remonttöid omal vastutusel, võttes teadlikult riski, et kaasomandi osa omandab lõppastmes hageja (ostueesõiguse teostamisest tulenevalt). Hageja ei ole kostjale mingil moel mõista andnud, et ta vaatamata ostueesõiguse teostamisele tegelikkuses ei soovi ostueesõiguse esemeks olevat kinnistu kaasomandiosa omandada. Hageja hinnangul ei saa kostja poolt väidetavalt tehtud parenduste väärtust hinnata kahes hindamisaktis (koostatud vastavalt 2016.a novembris ja 2019. a mais) toodud kinnistu hindade erinevusega. Kinnisasjade hinnad sõltuvad paljudest teguritest, millel ei ole kinnistu parendamisega otsest seost, näiteks kinnisvaraturu üldine, ajas muutuv seis. Kostjal 2 tuleks tõendada konkreetsete parenduste tegemine ja nende väärtus, mis muidugi samas ei väära fakti, et parenduste tegemine tühise asjaõiguslepingu alusel omandatud kinnisasjale on kostja II enda risk ja hagejal puudub kohustus kostjale vastavaid kulutusi hüvitada.
2.Kostja I poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid 4(11)
Tsiviilasi nr 2-19-11478
2.1.Kostjal I ei ole vastuväiteid hagile osas, milles hageja taotleb tuvastada tehingute tühisust, samuti kostja II kohustamist andma enda tahteavaldus Xxx11/33 mõttelise osa kaasomandist üleandmiseks kostjalt I hagejale ja samas ulatuses kostja II nõusoleku andmist omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus (nõudepunktid 1 ja 2) ning Kostja III nõusoleku andmisele kohustamiseks registriossa nr xxxxxxx kantud hüpoteegipidaja kannete kustutamiseks kinnistusraamatust Xxx11/33 suuruselt kaasomandi osalt (nõudepunkt 3).
2.2.Kostja I ei nõustu hageja väitega, et tema ei ole enda selget nõusolekut konkreetsel ajal notaribüroosse ilmumiseks andnud. Kostja I kinnitab, et ei ole keeldunud notari juurde tulemast ega hagejaga tehinguid tegemast. Hageja on kostjale I teatanud tehingu tegemiseks vaid ühe notariaja. See oli 2017. aasta detsembrikuus, kuid kostjale I pakutud aeg töö tõttu ei sobinud, millest kostja I ka hagejale koheselt teatas. Antud asjaolu kohta esitas kostja I tõendina fotod sõnumivahetusest hageja ja kostja I vahel /II kd tl 38/ Pärast seda ei ole hageja kordagi kostja I poole tehingu tegemise sooviga pöördunud. Kostja I arvates on hageja väide kostja I suhtes otsitud ja tuleneb eelkõige eesmärgist õigustada hagiga kostja I vastu kohtu poole pöördumist.
2.3.Kostja I ei keeldu põhimõtteliselt andmast enda nõusolekut hageja kandmiseks kinnistusraamatusse kõnealuse kinnisasja omanikuna, kuid arvestades, et ostuhinna tasumine on eelduseks müügitehingu toimumisele ja seejärel asjaõiguslikele tehteavaldustele, tuleb ostuhinna tasumise kord kohtuotsuses ka selgesõnaliselt ära määrata. Hageja ei ole hagiavalduse taotluse osa nõudepunktides kostjale II ostuhinna tasumise viisi ja tähtaega üldse ette näinud, mistõttu ei saa hagi kostja I hinnangul esitatud kujul rahuldada. Kostja I on seisukohal, et omandi ülekandmiseks hagejale peab eelnevalt olema tasutud korteriomandi ostuhind. Seega peab sarnaselt kostjate asjaõiguslike nõusolekute ja tahteavalduste andmisega olema kohtuotsusega ette nähtud ka kinnisasja ostuhinna tasumine. Kostja I võtab hagi õigeks hagiavalduse nõudepunkti 4 osas tingimuslikult, s.t kostja I nõustub hagiga asjaõiguslike tahteavalduste ja nõusolekute andmisele kohustamiseks üksnes sel juhul, kui kohtuotsusest tuleneb üheselt, et hageja taotlused hagiavalduse nõudepunktides 1, 2 ja 3 kuuluvad täitmisele pärast hageja poolt xxx kinnisasja 11/33 mõttelise osa ostuhinna 39 800 eurot tasumist kostjale II. Kui Hageja hagiavalduses ostuhinna tasumise eraldi ära ei märgi, siis kostja I oma nõusolekut hagi rahuldamiseks TsMS § 440 lg 1 mõttes ei anna. Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda.
2.4.Kostja I ei vaidle hagi muutmisele vastu, kuid vaidleb vastu hageja poolt esitatud 27.12.2017 kirja /II kd tl 33/ tõendina vastuvõtmise vastu. Kostja I väitel ta ei mäleta sellise kirja koostamist ega notarile edastamist ning isegi kui kohus peaks tõendi asja materjalide juurde võtma, ei saa sellest järeldada kostja I soovimatust hagejaga müügi- ja asjaõiguslepingut sõlmida.
3.Kostja II poolt esitatud asjaolud, vastuväited, tõendid ja taotlus
3.1.Kostja II vaidleb hagile täies ulatuses vastu ning palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II ei vaidlusta, et 28.12.2016 sõlmiti kinnistu kaasomandi ostuleping, kuid on seisukohal, et 28.12.2016 sõlmitud asjaõigusleping ei riku hageja õigusi ning hagiavaldusest ka ei selgu hageja õiguste rikkumine. Kostja II on seisukohal, et kui kohus hageja nõudel tunnistab 28.06.2016 sõlmitud lepingu tühiseks, ei ole kinnistu mõttelise osa müüki toimunud ning hagejal ei ole enam õigust nõuda ostueesõiguse teostamist. Kuna 28.12.2016 sõlmitud asjaõiguslepingud ei riku ega piira hageja õigusi, puudub seetõttu õiguslik alus nende tühisuse tuvastamiseks ning ei ole ka alust tuvastamaks kas kostjal II on kohustus anda nõusolek omanikukande kustutamiseks.
3.2.Hageja on jätnud oma ostueesõiguse õigeaegselt teostamata. Antud asjaolu soovib kostja II tõendada kirjavahetusega tema ja hageja vahel /I kd tl 63-70/. Kirjavahetusest nähtub, et kostja II oli see, kes tundis huvi, millal toimub ostueesõigust lõplikult vormistav tehing ning, et 5(11)
Tsiviilasi nr 2-19-11478 hageja viivitas tehingu korraldamisega. Hageja ei ole kordagi teavitanud, millal konkreetselt toimub ostutehingu vormistamine tema ja kostja I vahel. Samuti ei ole kostjale II saadetud ostueesõiguse teostamiseks sõlmitavate lepingute projekti, mis on asjade tavapärane käik notariaalsete lepingute sõlmimise puhuks. Projektist peab muuhulgas olema ka näha, kuidas hageja kavatses tasuda ostuhinna. Kostjal II on õigus keelduda nõusoleku andmisest ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest ja kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse ostuhind. Hageja ei olnud 2017 aasta alguses koheselt peale ostueesõiguse teostamist valmis tasu maksma, sest ei olnud notari juures ostusummat deponeerinud.
3.3.Kostja II on seisukohal, et hageja tegevusetus andis aluse arvata, et hageja oli minetanud huvi ostueesõiguse tegelikuks elluviimiseks. Kostja II on teinud kaasomandi esemeks olevas korteris 2 omal kulul olulisi vajalikke parendusi, mis on oluliselt tõstnud kaasomandi väärtust ja selle hind ei ole enam sama, mis ta oli 28.12.2016 sõlmitud asjaõiguslepingute ajal. Antud asjaolu tõendamiseks esitas kostja II eksperthinnangu, milline oli tehtud novembris 2016 /I kd tl 72-85/ ja mais 2019 /I kd tl 86-101/. Kostja II hinnangul toob 28.12.2016 asjaõiguslepingute tingimuste (sh ostuhind) rakendamine kostja II jaoks kahju ning see kahju on otseselt põhjendatud hageja tegevusetusest.
3.4.Kostja II taotleb määrata kohtuotsuses kindlaks ka otsuse täitmise tähtaja selliselt, et hageja peab tasuma kinnistu mõttelise osa ostuhinna 39 800 eurot kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kostja II palub rakendada ostuhinna tasumise tingimust kinnistusraamatu kande parandamiseks.
3.5.Kostja II tõlgendab hageja haginõude muutmist nõudest loobumisena ning ei oma sellele vastuväiteid, küll aga taotleb selles osas menetluskulude jätmist hageja kanda.
4.Kostja III poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja taotlus
4.1.Kostja III ei tunnista hagi ning vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostja III nõustub kõigi kostja II hagivastuses (18.12.2019) toodud seisukohtadega ja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
4.2.Kostja III palub kohtuotsuses määrata, et ostuhind summas 39 800 eurot tasutakse kostja III arvelduskontole. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
5.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostjate kohtukulud jäävad kostjate endi kanda, hageja kulud jätab kohus kostja II kanda. Kohus määrab hüvitatavad kulud kindlaks rahaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 73 lg 2 kohaselt kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostueesõigus. Ostueesõigus annab õigustatud isikule asja müügi korral õiguse omandada asi, mille suhtes ostueesõigus kehtib ning nõuda kohustatud isikult müüdud asja üleandmist müügilepinguga samadel tingimustel. Tulenevalt AÕS § 257 lg-st 4 kohaldatakse omaniku ning ostueesõigusega isiku vahelisele suhtele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut, kui asjaõigusseaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg 1 esimese lause 6(11)
Tsiviilasi nr 2-19-11478 kohaselt on ostueesõigus õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu (VÕS § 244 lg 3). Kinnisasja kaasomandi ostueesõiguse puhul saab kaasomanik ostueesõigust teostada, kui kaasomandis oleva kinnistu mõttelise osa suhtes on sõlmitud müügivõi muu tasuline võõrandamisleping, selline võõrandamisleping on kehtiv ning ostueesõigust teostada sooviv isik on kaasomanik.
8.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on isikuks, kes võib teostada AÕS § 73 lg 2, § 257 lg 4 ja VÕS § 244 lg-te 1 ja 3 alusel xxx asuva kinnistu kaasomandi osas ostueesõigust. Antud asjaolu on käesolevas asjas tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega /tl 10-13/, millisest nähtub, et hagi esitamise seisuga (31.07.2019) on kinnisasja nr xxxxxxx (xxx) omanikena kinnistusraamatusse kantud XX 22/120 kaasomandi omanikuna, YY 11/30 kaasomandi omanikuna ja L.M. 9/20 kaasomandi omanikuna. Enne 28.12.2016 müügilepingut olid sama kinnistu kaasomanikeks kostja I (kanne 5.3), hageja (kanne 5.8) ja O.T. 9/20 kaasomandi omanikuna (kanne 5.1). Kohus tuvastab, et hageja on isikuks, kes võib teostada xxx asuva kinnistu kaasomandi osas ostueesõigust.
9.VÕS § 244 lg 1 teise lause kohaselt ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. Ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale (VÕS § 244 lg 4) ja nimetatud avaldus peab olema samas vormis nagu müügileping (VÕS § 244 lg 5). VÕS § 249 lg 1 järgi peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust ning lg 3 sätestab, et müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule ostja. Kinnisasja puhul tuleneb VÕS § 250 ostueesõiguse teostamiseks kahe kuu pikkune tähtaeg, mis hakkab kulgema sama seaduse § 249 nimetatud teate saamisest. Kui ostueesõigust on teostatud kohaselt, siis on selle tulemusel ostueesõiguslasel täitmisnõue müüja vastu. Vaidlust ei ole asjas selles, et kinnistu kaasomandi notariaalselt tõestatud müügileping sõlmiti 28.12.2016 /I kd 14-27/ ja notariaalselt tõestatud avaldus ostueesõiguse teostamiseks tehti 23.02.2017 /I kd tl 28-29/. Kohus tuvastab, et hageja on ostueesõigust teostanud vorminõuetele vastavalt ja tähtaegselt. Seega tuleb müüjal anda tahteavaldused, mis on vajalikud selleks, et müügilepingu eseme omandiõigus läheks üle ostueesõiguslasele.
10.Selleks, et kinnisasja või kinnisasja kaasomandi mõttelise osa omandiõigus läheks tehingulise omandamise teel ühelt isikult teisele üle, peaksid esinema AÕS §-s 641 sätestatud eeldused, st omandaja ja võõrandaja peavad sõlmima asjaõiguslepingu, omandaja tuleb kanda kinnisasja (ka kinnisasja kaasomandi mõttelise osa) omanikuna kinnistusraamatusse ning võõrandajal peab olema müügilepingu eseme käsutusõigus. Kinnistusraamatus omanikukande tegemine eeldab kinnisasja omaniku nõusolekut kande tegemiseks (KRS § 341 lg 1). Seega tuleneb kehtivast müügilepingust ostjale (ostueesõigluslasele) õigus nõuda müüjalt asjaõiguslepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust ja nõusolekut selleks, et kanda ostja kinnisasja (või ka kinnisasja kaasomandi mõttelise osa) omanikuna kinnistusraamatusse (vt Riigikohtu 14. veebruar 2020. aasta otsus tsiviilasjas nr 2-16-14960, p 10.)
11.AÕS § 257 lg 3 kohaselt omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab muu hulgas kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus. AÕS § 63 lg-d 3 ja 5 sätestavad, et asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Kui käsutamine on AÕS § 63 lg 3 alusel tühine, võib isik, kelle kasuks eelmärge kinnistusraamatusse on kantud, nõuda isikult, kelle kasuks on kinnistatud asjaõigus, nõusolekut 7(11)
Tsiviilasi nr 2-19-11478 eelmärkega tagatud nõude täitmiseks vajaliku kande tegemiseks või kustutamiseks. Samal alusel on võimalik nõuda kaasomaniku ostueesõiguse tegelikuks realiseerimiseks vajalike kannete tegemise ja kustutamise nõusolekuid. Sellele ongi hagi suunatud.
12.Kostja II vaidleb ostueesõiguse teostamisele vastu. Vaidluse all on see, kas hageja poolt pärast ostueesõiguse avalduse tegemist (so pärast 23.02.2017) 18.05.2017 tehtud ettepanek tehingu vormistamiseks 1. või 2. juuniks /I kd tl 33/ on tehtud mõistliku aja jooksul. Kostja II on seisukohal, et hageja on enda tegevusetusega minetanud õiguse ostueesõiguse realiseerimiseks. Kostja I ja III toetavad kostja II seisukohta. Hageja hinnangul ei ole periood 23.02.2017-18.05.2017 ebamõistlikult pikk, hageja ei ole olnud tegevusetu ning on seisukohal, et omandi üleandmiseks vajalikud tehingud ei olnud viivituses ainult hagejast tulenevalt. Kohtule esitatud kirjavahetusest /I kd tl 63-70/ nähtub, et hageja ja kostja II on esialgu pidanud kirjavahetust aktiivselt. Kostja II pöördus esimest korda hageja poole 28.02.2017 ning esimene hageja poolt pakutav aeg tehingu tegemiseks oli pärast 12. märtsi /I kd tl 63/, kostja II pakkus ajaks 17.03.2017 /I kd tl 64/. Hageja andis 15.03.2017 kirjaga teada, et viibib seose tööga välismaal ning ei saa pakutud ajal tulla tehingut tegema /I kd tl 65/, samas kirjas andis hageja ka teada, et eeldatavalt peaks tehing toimuma aprillis ning palus temale teada anda, millal saaks panga esindaja notarisse tulla. Vastuseks on kostja II 30.04.2017 kell 23:18 edastatud elektroonilise kirjaga andnud teada, et aprilli kuu on läbi ning küsinud millal toimub tehing /I kd tl 66/. Kohtule ei ole esitatud kirjavahetust, millisest nähtuks kostja II vastus hageja küsimusele panga esindaja ajalise sobivuse kohta kuni 18.05.2017, millises kirjas on kostja II andnud ka teada, et ta ei ole nõus notarisse tulema /I kd tl 67/. Antud asjaolu, kostja II keeldumist tehingusse minemast, on hagejale kinnitanud ka notar 22.05.2017 kirjas /I kd tl 30/. Esitatud kirjavahetusest nähtub, et hageja ei ole olnud tegevusetu. Kirjavahetus ei tõenda ka seda kostja II väidet, et hageja ei ole soovinud tehingusse tulla. Asjaolu, et hageja töötas väljaspool Eestit, ei ole kostjad vaidlustanud. Kohtu hinnangul on töötamine väljaspool Eestit asjaolu, milline mõjutab tehingu tegemiseks vajaliku notariaja kokkuleppimise aega, mistõttu ei ole seisuga 18.05.2017 mõistlik aeg möödunud. Kohus tuvastab, et hageja 18.05.2017 tehtud ettepanek vormistada tehing notaris 1. või 2. juuni 2017 on kõiki asjaolusid kogumis arvestades tehtud mõistliku aja jooksul.
13.Järgmisena kontrollib kohus, kas müügilepingus sisalduv asjaõiguskokkulepe Xxx kinnistu 11/30 suuruse mõttelise osa käsutamiseks kahjustab või piirab hageja ostueesõiguse teostamist (AÕS § 63 lg 3). Kui kinnistut on käsutatud viisil, mis ostueesõiguse teostamise korral kahjustaks ostueesõigust omava isiku õigusi, on selline käsutustehing AÕS § 63 lg 3 kohaselt tühine. Ostueesõiguse teostamist kahjustab eelkõige kinnisomandi ülekandmine ostjale pärast temaga müügilepingu, millest tekib ostueesõigus, sõlmimist. Kinnistusraamatu kohaselt on kostjad II kantud xxx kinnistu kaasomanikuks /I kd tl 10/. Tulenevalt eeltoodust tuvastab kohus, et müügileping xxx kinnistu 11/30 suuruse mõttelise osa omandi üleandmise osas kostjale II kahjustab hageja õigust teostada ostueesõigust.
14.Xxx kinnistu 11/30 suuruse mõttelise osa omandi üleandmine kostjale II on AÕS § 257 lg 3 ja § 63 lg 3 järgi tühine. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 esimesele lausele ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kinnistusraamatu kanne kostja II omandiõiguse kohta on selles osas ebaõige. Niisiis on kõnealuse mõttelise osa omanikuks endiselt kostja I (müüja) ja ostueesõiguslane võib nõuda temalt omandi üleandmist. Kui esialgne ostja on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse, on ostueesõiguse teostajal võimalik saada kinnisasja omanikuks. Selleks on ostueesõiguslasel (hagejal) kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks vajalik saada müüja nõusolek tema
8(11)
Tsiviilasi nr 2-19-11478 kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks, st omandi üleandmiseks (Riigikohtu 20. juuni 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06, p-d 22–28).
15.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kui isikut on kohustatud kohtuotsusega tahteavalduse tegemiseks, siis täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 järgi asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Hageja nõude põhjendatuse korral saab kohus kohustada kostjaid I, II ja III andma nõusoleku kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses nende omandi kohta tehtud omanikukande kustutamiseks (vrd Riigikohtu
25.septembri 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-08, p 11). Kohus on tuvastanud, et hageja nõue on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjaid kohustada vastavaid tahteavaldusi tegema.
16.TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Käesolevas asjas on pooled TsMS § 445 lg-s 1 nimetatud taotluse ka esitanud. Kostja II on 07.07.2020 taotlenud, et juhul kui kohus hagi rahuldab, siis määrata, et kohtuotsus kuulub täitmisele tingimuslikult ainult pärast seda, kui hageja on kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasunud kostjale II 39 800 eurot /I kd tl 162/. Kostja III on taotlenud, et ostuhind summas 39 800 eurot tasutakse kostja III arvelduskontole /I kd tl 181/. Kostja II on 7. september 2020 toimunud kohtuistungil sellega nõustunud /II kd tl 52/. Hageja on läbivalt olnud nõus, et nõusoleku andmise kohustuse võib seada tingimusega, et hageja on ostuhinna tasunud /I kd tl 7 p. 12, tl 140 p. 8, II kd tl 52/. Märgitust tulenevalt kohus rahuldab kostjate taotluse ning määrab otsuse täitmise korra ja tähtaja.
17.TsMS § 238 lg-te 1 ja 5 alusel ei arvesta kohus otsuse tegemisel järgmiste tõenditega: kostja II 02. juuni 2017 selgitustaotlus /kd I tl 71/, xxx eksperthinnang nr 1611082 /I kd tl 7285/ ja xxx eksperthinnang nr 1905019 /I kd tl 86-101/, sest need kas kajastavad asjaolusid, mille üle pooled ei vaidle, või neist ei nähtu hagi lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Kostja II 27.12.2017 kirja jätab kohus seonduvalt kostja I vastuväitega arvestamata, kui ebausaldusväärse tõendi /II kd tl 33/. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas kohus rahuldas hagi, samas ei ole kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulude jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt menetluse kui terviku tulemusele. Kohus võib kohtukulude ja kohtuvälised kulud jaotada erinevalt (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 18 teine lõik).
19.Kohtukuludest jätab kohus kostjate kulud nende endi kanda, hageja kulud solidaarselt kostja II ja III kanda. Seonduvalt kostjaga I kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette tingimuslikku õigeksvõttu. Tulenevalt TsMS § 440 lg 1 ja § 444 lg 4 tingib hagi õigeksvõtt selle rahuldamise. Seega kostja I poolt tehtud õigeksvõtul ei oleks kohus saanud hagi rahuldada, samas ei ole kostja I kohtumenetluses esitanud sisulisi vastuväiteid hagile ning on alates esimesest menetlusdokumendist olnud hagiga tingimuslikult nõus. Mistõttu on kohtu hinnangul õige ja õiglane jätta kostja II kantud menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskulusid kostjalt II mitte välja mõista.
9(11)
Tsiviilasi nr 2-19-11478
20.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
21.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
22.Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist kokku summas 7086 eurot.
23.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõistes 25,85 tunni ulatuses järgmiste toimingute eest: 1) 04-31.07.2019 – kliendi poolt saadetud materjali analüüs, hagiavalduse koostamine, hagiavalduse täiendamine, hagiavalduse lõplik vormistamine, lisade kokkupanek, hagi ja lisade kohtusse esitamine – kokku 8,2 tundi; 2) 11.12.2019 – telefoninõupidamine YY esindaja vandeadvokaat Urmas Kukega, kompromissiettepaneku ja omapoolsete selgituste edastamine kliendile – 0,3 tundi; 3) 18.12.2019 – tutvumine YY vastusega hagiavaldusele ja vastuse lisadega – 0,4 tundi; 4) 14-19.02.2020 – seisukoha (hageja seisukoht kostja YY hagivastuse osas) koostamine, täiendamine, lõplik vormistamine ja kohtule esitamine – 6 tundi; 5) 21.02.2020 – tutvumine e-toimiku materjalidega, mis tehti menetlusosalistele nähtavaks 21.02.2020 (sh kostjate CC ja AS SEB Pank hagivastused), info ja selgitused kliendile – 0,5 tundi; 6) 14.04.2020 – tutvumine kohtu 14.04.2020 kirjaga, toimiku materjalide üle vaatamine, info ja selgitused kliendile edasise osas – 0,4 tundi; 7) 23.04.2020 – hageja seisukoha (seisukoht kostjate vastuse osas, kirjaliku menetluse osas, kompromissiettepanek) koostamine ja kohtule esitamine – 1,8 tundi; 8) 29.04.2020 – tutvumine kostja YY 28.04.2020 seisukohaga, info ja selgitused kliendile – 0,2 h; 9) 14.07.2020 – ettevalmistus 15.07.2020 kohtuistungiks, hageja menetluskulude nimekirja koostamine vajadusel kohtule esitamiseks – 1,7 tundi; 10) 15.07.2020 – osalemine kohtuistungil Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas – 1,5 tundi; 11) 17.07.2020 – tutvumine 15.07.2020 kohtuistungi protokolliga – 0,2 h; 12) 30.07.2020 – Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 2-16-14960 analüüs, kohtule menetlusdokumendi koostamine ja esitamine (hagi nõuete täpsustamine/täiendamine, selgitused, täiendava tõendi esitamine) – 1,9 tundi; 13) 14.08.2020 – tutvumine kostja CC 14.08.2020 seisukohaga ja kostja YY 14.08.2020 seisukohaga – 0,2 h 14) 06.09.2020 – ettevalmistus 07.09.2020 kohtuistungiks, hageja menetluskulude nimekirja koostamine vajadusel kohtule esitamiseks – 1 tund; 15) 07.09.2020 – osalemine 07.09.2020 kohtuistungil Pärnu Maakohtu Pärnu Kohtumajas – 1,25 tundi; 16) 08.09.2020 – tutvumine 07.09.2020 kohtuistungi protokolliga – 0,3 h.
24.Seonduvalt 31.07.2019 kohtusse esitatud hagiavalduse koostamise ja vormistamisega kohus märgib, et asjaolude väljaselgitamiseks ja hagi koostamiseks näidatud ajakulu (13,2h) on kohtu 10(11)
Tsiviilasi nr 2-19-11478 hinnangul selgelt ülepaisutatud. Hagi lisadest ei nähtu suuremahuliste andmete/tõendite läbitöötamise vajadust. Hagiavalduse tekst on küll 8-l lehel, kuid lehe veerised on mõistliku 22,5cm asemel tühjad 4-5 cm. Selline lehe kasutus on kuntslik mahu tekitamine. Samasugune vormistus on ka 19.02.2020, 23.04.2020 kohtule esitatud menetlusdokumentidel.
25.Kohus nõustub hageja vastuväitega kostjate I ja II menetluskulude osas seoses asjas esitatud vastuhagiga, mida kohus menetlusse ei võtnud ning märgib, et samadel põhjendustel ei ole põhjendatud ka hageja enda 08.07.2020 ja 14.07.2020 menetluskulu.
26.Kokkuvõtvalt kohus märgib, et kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud kogu suhtlemisele kulunud ajakulu esindatava ja esindaja vahel, mille eest on esindaja esindatavale tasumiseks nõude esitanud. Kui esindatav vajab täiendavaid selgitusi, on see kliendi enda kulu ning jääb tema kanda. Sõidule kulunud aeg ei ole samuti kulu, mida saaks teiselt poolelt välja mõista olukorras, kus poole enda elukohas on piisavalt tegutsevaid professionaalseid õigusabiteenuse osutajaid. Kui hageja on otsustanud kasutada professionaalset õigusabi väljaspool enda elukohta ja kohtu asukohta, tuleb seda kulu kanda hagejal. Samal põhjendusel on kohtu hinnangul põhjendamatu ka sõidukulu kokku summas 64 eurot. Eelduslikult sisaldab advokaadibüroo poolt kujundatud tasu endas ka teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi.
27.Advokaadibüroo tunnitasu 130 eurot + käibemaks on põhjendatud, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele 28,85 tunni eest summas 4500,60 eurot (28,85h x 130€ + 20%km).
28.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat II ja III tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse viivise väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021 määruse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON
Võtta vastu YY loobumine apellatsioonkaebusest.
Võtta vastu AS-i SEB Pank loobumine apellatsioonkaebusest.
Kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised: 3.1.YY kohustub hüvitama XX menetluskulud 3800 euro ulatuses. 3.2.XX kohustub tasuma ostuhinnast 36 000 eurot tsiviilasjas nr 2-19-11478 tehtud Pärnu Maakohtu 30. septembri 2020. a otsuse punktis 6.1. toodud viisil kahe kuu jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Ülejäänud 3800 eurot ostuhinnast arvestatakse YY menetluskulude hüvitiseks, tasaarvestades need ostuhinnaga. 3.3.Kui XX ei täida õigeaegselt ostuhinna tasumise kohustust, kohustub ta tasuma nii YYle kui ka AS-ile SEB Pank leppetrahvi 3800 eurot kummalegi. 3.4.AS SEB Pank kohustub hüvitama XX menetluskulud 3800 eurot ühe nädala jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. 11(11)
Tsiviilasi nr 2-19-11478 3.5.Ülejäänud menetluskulud, sealhulgas maakohtus väljamõistetud menetluskulud, jäävad poolte endi kanda.
4.Lõpetada apellatsioonimenetlus. Edasikaebamise kord Määruse peale saavad hageja, kostja II ja kostja III esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest.
12(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.