Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2020, Tallinn Kohtuasja number
2-20-10357
Kohtuasi
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XX paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.07.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): XX (registrikood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.07.2020 määrus tühistada osas, millega kohus lubas esialgse õiguskaitse korras kohaldada XX suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kauem kui neli ööpäeva, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta taotlus esialgse õiguskaitse pikendamiseks 40 päevani rahuldamata. Maakohtu määrus jätta muutmata esialgse õiguskaitse rakendamise osas kuni neljaks ööpäevaks.
2.Kohtumääruse resolutsioon kehtib tervikuna järgmises sõnastuses:
2.1.Rakendada XX suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutada XX psühhiaatria-kliinikusse alates tema psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest 16.07.2020 kell 14.30 kuni 20.07.2020 kell 14.30.
2.2.Kohus annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
2.3.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
2.4.Jätta menetluskulud riigi kanda.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
2-20-10357
4.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitas 17.07.2020 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks (edaspidi taotlus), millega taotles XX suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni neljaks päevaks ja selle ravi pikendamiseks isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.
2.Puudutatud isik toimetati kiirabi ja politseiga 16.07.2020 psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Valvetoas oli puudutatud isik väga ärev, teatas, et on põhjuseta haiglas. Ei suutnud arsti juttu lõpuni kuulata, rääkis oma juttu, mõttekäik oli laialivalguv, paranoiliste seostega, avaldas fragmentaarselt tagakiusamisluulu, jälitamise tunnet. Hakkas ropendama, lõi vihaselt vastu lauda. Valvearst tegi patsiendi suhtes tahtest olenematu ravi otsuse 16.07.2020 kell 14.30.
3.Psühhiaatrite KK ja IS arvamusest nähtub puudutatud isiku haigestumise ja haiguse kulgemise kohta järgmine. Puudutatud isik on psühhiaatriakliinikus ravil esmakordselt. Käis 03.07.2020 psühhiaatri vastuvõtul, kus diagnoositi paranoidne skisofreenia. Vastuvõtul küsis, kas on olemas betoonseintega kelder, sest saab rääkida vaid seal. Enda sõnul põgeneb jälgimise eest, mis algas kui ta oli tööl Saksamaal. Jälgitakse igal pool ja kõigi võimalike vahenditega. Kõik on üle võetud, arvutid, telefonid, igal pool kiusatakse, abi saamiseks politseisse pöörduda ei saa. Aitab ainult sage asukoha vahetus, siis ei jõuta jälgimisega nii kiiresti kaasa liikuda. Patsient oli nähtavalt ärev ja pinges. Joonistas paberile keerukaid numbrite skeeme ja püüdis seletada, kuidas talle saadetakse signaale, mis teda pinge alla ajavad ja panevad tegema tahtevastaseid liigutusi. Patsient avaldas, et omab erakorralisi võimeid: oskab lugeda teisi inimesi, nende kavatsustest aru saada. Ei ole suutnud töötada viimased 10 aastat, aga on võimed „teha raha tonn päevas“, kui ärevusest lahti saaks. Psühhiaatri sõnul esineb praktiliselt kõikehõlmav jälitusluul, avatuse tunne, kahjustamisluul, mis oluliselt mõjutavad patsiendi käitumist ja halvendavad toimetulekut. Protsess on alanud u 4-5 aastat tagasi ja järjepidevalt süvenenud. Prognoos, et patsient hakkab ravimeid tarvitama, on äärmiselt tagasihoidlik. Kirjutati välja rahustid ja antipsühhootikumid ning antidepressant. Rohkem patsient psühhiaatri vastuvõtule ei läinud.
4.Raviarst märkis, et puudutatud isik on väga kahtlustav, ei luba arstil midagi üles kirjutada. On pahane, et eelmine psühhiaater tegi üleskirjutusi. Tema mõttekäik on laialivalguv, paraloogiline. Avaldab erinevaid luulumõtteid mõjutamisest, tagakiusamisest, samuti suurusluulu. Puudutatud isik ütleb, et on üks kõvemaid IT-spetsialiste Eestis. Miks ta siis tööta ja rahatu on, ei suuda selgitada. Soovib sõita Austriasse ja sealt edasi Saksamaale, kus ei ole jälgimist. Hakkab joonistama skeeme, et põhjendada, kuidas tema naaber on teda mõjutanud –
2-20-10357 koputas kell 11.33, mis kokku tähendab 666. Haiglasse jäämast keeldub. Oma käitumist agressiivseks ei pea. Mingit ravi ei soovi. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia. Tema käitumine on täiel määral haiguslikest elamustest hõivatud, nii ennast kui ümbritsejaid ohustav. Raske psüühikahäire tõttu ei ole võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Seisundist ja senisest ravikogemusest nähtuvalt ei ole tõenäoline seisundi paranemine 4-päevase haiglaravi järgselt, mistõttu taotletakse luba tahtest olenematu ravi jätkamiseks ja psühhoosivastase ja rahustava toimega ravi manustamiseks haiglatingimustes kuni 40 päeva vältel alates tahtest olenematu ravi otsusest.
5.Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et pidi Austriasse lendama, talle ei meeldi Eestis. On kasiinosõltlane ja pani endale keelu peale. Võttis selle ise maha ja mängis reisirahad maha. Võttis sõbralt võlgu 500 eurot ja tegi talle selle eest ühe päevaga veebilehe. Rahale järgi minnes oli korteris isik, keda ta ei salli. Tekkis konflikt, mille käigus võttis puudutatud isik talt riietest kinni, et öelda talle, et ta on jobu. Seepeale kutsuti politsei ja puudutatud isik hakkas nutma. Enda sõnul ei ole vägivaldne. Varasemalt on ema palvel käinud psühhiaatri vastuvõtul, on üle töötanud. Küsis ärevushäire vastu ise ravimit, mis ka anti. Ostis selle välja, kuid kuna seal on kirjas kõrvalnähud, siis mõtles, et hakkab seda võtma Austrias. Teab, et teda jälgitakse, kaamerad ärritavad teda väga. Enda sõnul on isafiguuriks AP. BB kriminaalgrupp on teda kasvatanud. Seetõttu on teda jälgitud varasest east.
6.Puudutatud isiku esindaja toetas esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 40 päevaks. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas 17.07.2020 määrusega taotluse ja määras paigutada puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse alates tema psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest 16.07.2020 kell 14.30 kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 24.08.2020 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
8.Maakohus viitas psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-le 1 ja § 534 lg-le 5. Maakohus leidis, et arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isikul esineb psüühikahäire, tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Ärakuulamisel veendus kohus, et puudutatud isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, tal on luulumõtteid mõjutamisest, tagakiusamisest, samuti suurusluulu. Raske psüühikahäire tõttu ei ole puudutatud isik võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Tema käitumine on nii teda kui ümbritsejaid ohustav.
2-20-10357
9.Maakohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii patsiendile endale kui ümbritsevatele. Puudutatud isiku seisundi hinnangust ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Arsti hinnangul kulub seisundi stabiliseerumiseks kuu kuni kaks. Tema seisundit arvesse võttes vajab puudutatud isik pikaajalist hospitaliseerimist ja seega esialgse õiguskaitse kohest pikendamist 40 päevani. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist, mistõttu leidis maakohus, et tuleb anda luba ka puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus
10.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja end viivitamatult vabastada. Puudutatud isik on veendunud, et tal puudub raske psüühikahäire, mistõttu ei vaja ta ka ravi. Samuti pole ta olnud agressiivne haigusest tingitult, vaid tegemist oli tavakonfliktiga. Sõber kutsus politsei üksnes armukadeduse motiividel, et puudutatud isikule kätte maksta. Puudutatud isik on IT-alal väga tugev. Pöördus ema soovil psühholoogi juurde, kuid tegemist oli hoopis psühhiaatriga, kes kirjutas paberitesse, et puudutatud isik on skisofreenik. Puudutatud isik kavatseb haiglast vabanedes psühhiaatrilt niisuguse käitumise kohta aru pärida. Puudutatud isik leiab, et tema puhul pole tahtest olenematule ravile paigutamiseks vajalikud eeldused täidetud. Menetluse edasine käik
11.Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamine ja selle pikendamine kuni 40 päevaks tahtevastase ravi kohaldamisega oli põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isiku seisund ei ole paranenud, tal esineb endiselt jälitusluul ja suurusluul. Arstiga kõneledes võtab telefonist aku välja, et keegi ei saaks pealt kuulata. Oma agressiivset käitumist ei tunnista. Ravimite suhtes on negatiivselt meelestatud. Seega võib puudutatud isik väljaspool haiglat olla jätkuvalt ohtlik iseendale kui ümbritsejatele. Täidetud on kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada osas, milles maakohus lubas esialgse õiguskaitse korras kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kauem kui neli ööpäeva. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega jätab avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse pikendamiseks 40 päevani rahuldamata. Vaidlustatud määrus jääb muutmata esialgse õiguskaitse rakendamise osas tähtajaga kuni neli ööpäeva. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et puudutatud isiku suhtes tuleb esialgse õiguskaitse korras kohaldada tahtest olenematut ravi kuni neli ööpäeva. Kolleegium ei jaga puudutatud isiku seisukohta, et tema haiglasse paigutamise tingimused polnud esialgse õiguskaitse kohaldamisel täidetud. PsAS § 11 lg 1 p-de 1–3 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla
2-20-10357 psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Maakohus on nende eelduste olemasolu piisavalt põhjalikult analüüsinud, tuginedes seejuures raviarsti arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tahtest olenematu ravi kohaldamine oli põhjendatud.
15.Määruskaebuse väited, mille kohaselt puudutatud isik leiab, et ta ei vaja ravi, on vastuolus raviarsti arvamuses märgituga. Nähtuvalt psühhiaatrite arvamusest esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia), mistõttu tema käitumine on täiel määral haiguslikest elamustest hõivatud, nii teda ennast kui ümbritsejaid ohustav. Oma seisundist tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Raviarsti arvamuse kohaselt on puudutatud isik ettearvamatu ja võib väljaspool haiglat olla ohtlik nii iseendale kui ümbritsejatele. Puudutatud isiku jutt on vastuoluline, luululine ja paranoiline. Vajaliku ravi suhtes on puudutatud isik negatiivselt meelestatud. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et eelnimetatud asjaoludel võib puudutatud isik ilma haiglaravita olla ohtlik nii endale kui ka teistele teda ümbritsevatele isikutele. Samuti ei ole alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi meetmetest, kuivõrd puudutatud isikul puudus haiguskriitika. Arvestades puudutatud isiku seisundit, käitumist ning psühhiaatrite arvamust, ei nähtu kolleegiumile, et puudutatud isik oleks teinud ravi saamiseks koostööd või enda ravimisega ise toime tulnud. Seetõttu ei olnud võimalik osutada puudutatud isikule vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle tema tahtest olenemata psühhiaatriahaiglas ravi osutades.
16.Eelnevale vaatamata rikkus maakohus TsMS § 534 lg-t 5, kui rakendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset kauem kui neli päeva.
16.1.Ringkonnakohus märgib, et seadus ei näe ette esialgse õiguskaitse algset kohaldamist üle nelja päeva. Maakohus on kohaldanud esialgset õiguskaitset juba algselt pikemaks perioodiks kui neli päeva alates puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. TsMS § 534 lg 5 teise lause kohaselt saab pärast isiku ärakuulamist asjaomast tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Samas peab esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamine olema kohaselt põhjendatud ja nähtuma selgelt määruse resolutsioonist. Maakohtu määrus nendele nõuetele ei vasta.
16.2.TsMS § 534 lg 5 mõtteks on, et esmalt rakendatakse esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgset õiguskaitset on vaja pikendada. Kui esialgse õiguskaitse rakendamine neljaks päevaks on olnud tulemuslik, siis seda ei pikendata. Kui esialgse õiguskaitse pikendamine on siiski ilmselgelt vajalik, teeb kohus selle kohta eraldi määruse (vt Riigikohtu 19.02.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 46.3, 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-137-16, p 18 ja 30.04.2019 määrust asjas nr 2-18-17167, p 21).
16.3.Praegusel juhul saabus puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse 16.07.2020 ning järgmisel päeval esitas psühhiaatriakliiniku valvearst kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja pikendamiseks kuni 40 päevani, millele oli lisatud psühhiaatrite arvamus. Samal päeval kuulas maakohus puudutatud isiku ära ja tegi määruse, millega lubas esialgse õiguskaitse korras kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 40 päevaks. Riigikohus on viidanud oma 11.01.2017 lahendis asjas nr 3-2-1-137-16, et kui esialgse õiguskaitse rakendamine neljaks päevaks on olnud tulemuslik, siis seda ei pikendata. Kolleegiumi hinnangul ei olnud
2-20-10357 maakohtule määruse tegemise ajaks teada, kas puudutatud isikule tahtevastase ravi osutamise tingimused on ka nelja päeva möödudes ilmselgelt täidetud. Seega ei võinud maakohus esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtevastast ravi määrates seda samal ajal ka pikendada, isegi kui pikendamine oleks määruses (sh selle resolutsioonis) kohaselt otsustatud.
17.Iseenesest ei ole välistatud, et isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise pikendamist kuni 40 päevani palutakse koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega, nagu on avaldaja käesolevas asjas teinud. Sellise esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse saab aga rahuldada üksnes siis, kui enne pikendamist esitatakse kohtule psühhiaatri või muu pädeva arsti hinnang esialgse õiguskaitse pikendamise vajalikkuse kohta (vt Riigikohtu 30.04.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-18-17167, p 21). Arstide arvamused, mis on antud enne esialgse õiguskaitse rakendamist, ei ole käsitletavad psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamusena TsMS § 534 lg 5 teise lause mõttes.
18.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu määrus osas, millega maakohus lubas esialgse õiguskaitse korras kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kauem kui neli ööpäeva, põhjendamatu ja tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas ise uue määruse, millega jätab avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
19.Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus maakohtu muudetud määruse tervikresolutsiooni. Kuna esialgse õiguskaitse periood ja tahtevastane ravi on lõppenud, jätab ringkonnakohus tervikresolutsioonist välja otsustuse lugeda ravi lõpetatuks mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.
20.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
21.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.