Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-18201 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-18201 testamendi teksti ei ole kirjutanud L.S. Kohus peab tähelepanuväärseks ka seda, et sarnaselt hageja väidetule on eksperdid ilma kohtu poolt vastava küsimuse esitamiseta akti lk 2 alumises lõigus märkinud, et testamendi tekstil on kokkulangevusi I.Pi käekirjaga (hageja poolt esitatud võrdlusmaterjal). Kostja on menetluse käigus korduvalt väitnud, et ekspertiisiks saadetud võrdlusmaterjal ei ole L.S käekiri, kuid ta ei ole neid väiteid ühegi tõendiga põhistanud, samas on kohus ise kõnealuseid võrdlusmaterjale uurides seisukohal, et suure tõenäosusega on need ühe ja sama isiku kirjutatud ja materjalide sisu arvestades (puudutavad L.S eestkostetavat A.V ) on usutav, et kirjutajaks oli L.S. Kodune testament, mille tegemise juures pealegi ei ole tunnistajaid, peab olema tehtud täpselt seaduse nõudeid järgides ja vähemalt kogu tekst ja allkiri kui olulised vorminõuded peavad olema kirjutatud testaatori poolt. Nende nõuete mittejärgimine toob kaasa testamendi tühisuse. Hageja ei saa küll testamenti tühistada, ta on ekslikult oma nõude sellisena sõnastanud (testamenti saab tühistada üldjuhul testaator PärS § 88 alustel), kuid hageja nõude sisu on selge – ta soovib, et kohus tuvastaks testamendi tühisuse, mille vastu on temal õiguslik huvi TsMS § 368 mõttes, kuivõrd selle tulemusena on temal kui esimese ringi pärijal õigus pärida ema järel. Mis puutub poolte vastukäivatesse väidetesse nende ja L.S suhete osas, siis kohus ei pea neid väiteid asjas ei olulisteks ega tõendatuks (ühtki tõendit L.S läbisaamise kohta pooltega või kavatsuste kohta oma viimse tahte osas nõuetekohaselt esitatud ei ole, poolte väited on paljasõnalised). Isegi kui kohus tuvastaks menetluse käigus, et L.S soovis testamendiga oma vara kostjale pärandada, ei muuda see eelpooltuvastatud olulist vastuolu seadusega testamendi vorminõuete rikkumisel. Kostja apellatsioonkaebus 7.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi jäetakse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on alust arvata, et ekspertiisiks on saadetud valed käekirjanäidised. Apellandi arvates on valesti keeldutud hagi menetlemisest I.Pi vastu, kuna tema teadis koduse testamendi olemasolust I.P tundis ka L.S käekirja ning teadis M ja L omavahelistest suhetest. Kohus ei ole asja lahendamisel osasid tõendeid arvestanud, näiteks L.L ja M.M kirju. Vastus apellatsioonkaebusele 8.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 9.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud olulist menetlusnormide rikkumist. Erinevalt kostja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud võimalikud kostja poolt esile toodud vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus on kostja esitatud väiteid piisavalt analüüsinud, mistõttu vastab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-17-18201 kostjale. Kostja on esile toonud, et ka kolmandad isikud on oma kirjades kinnitanud, et L.S avaldas oma eluajal tahet vara pärandada A.V. Ringkonnakohus osutab, et käesoleva asja lahendamisel omab tähtsust, kas konkreetne hindamiseks esitatud testament vastab seaduses sätestatud vorminõuetele ning, kas sellest tulenevalt saab testament väljendada pärandaja tahet. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult leidnud, et asjas teostatud ekspertiisi järgi ei ole testament kirjutatud L.S poolt. Seega ei väljenda asjas esitatud testament L.Se tahet. Maakohtus soovis kostja peale ekspertiisitulemuste selgumist uue ekspertiisi määramist, väites, et esitatud võrdlusmaterjal ekspertiisi teostamiseks ei olnud kohane. Maakohus määras kostjale tähtaja uue võrdlusmaterjali esitamiseks (I kd, tlk 153), kuid kostja seda ei teinud ning sellest tulenevalt jättis maakohus 14.01.2020 kostja kordusekspertiisitaotluse rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus. Menetluskulude jaotus 22.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja on esile toonud, et tema menetluskulud ringkonnakohtus (II kd, tlk 27) moodustavad lepingulise esindaja tasust 702 eurot, arvestusega 6 tundi, tunnihind 117 eurot. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei nähtu, et hagejat esindas apellatsioonkaebuse esitamise järgselt kirjalikus menetluses lepinguline esindaja. Seega tuleb hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata. Kõik esitatud dokumendid apellatsioonkaebusele vastuseks on allkirjastatud hageja enda poolt ning vastuste preambulas puudub ka viide, et hagejal on lepinguline esindaja. Ringkonnakohus osutab, et kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja käsunduslepingu alusel, siis käsundisaaja ehk esindaja peab käsundiandja suhtes käsunduslepingust tulenevalt tegutsema lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Seda, et käsundisaaja on võtnud endale hageja esindamise ja sellest tulenevad kohustused saab tõendada eelkõige käsundisaaja allkiri esitatud dokumentidel. Käesoleval juhul puuduvad asjas tõendid selle kohta, et hagejat esindas menetluses, koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, lepinguline esindaja. Ainuüksi hageja kirjalik dokument, et temal tuleb tasuda esindustasu seda ei tõenda. Samal põhjusel jättis ka maakohus põhjendatult hageja taotluse menetluskulude saamiseks osaliselt rahuldamata, nii, et hagejale ei saanud valitsev kohtupraktika selles küsimuses olla üllatuslik.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.