1.Rahuldada XX hagi ning tuvastada CC (C, isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xx xx xxxx.a) 12.08.2017 kuupäeva kandva koduse testamendi tühisust.
2.Jätta menetluskulud kostja YY kanda. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kostja YY poolt hüvitatavate hageja XX menetluskulude suuruseks 582 (viissada kaheksakümmend kaks) eurot, mis mõista YYlt XX kasuks välja. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid
Kohtule hageja XX X) esitatud hagiavalduse (tl 1-5) ja teiste menetlusdokumentide (tl 62, 90-92, 114, 169) kohaselt suri hageja ema (sünni tõend tl 8) CC xx xx xxxx (surma tõend tl 9). 09.10.2017 saabus notar T.J. büroosse lihtkirjana eelmisel päeval Tallinnast postitatud pärandaja kodune testament, mis kandis kuupäeva 12.08.2017 ning mille ja ümbrik tl 6-7, originaal notarilt välja nõutuna tl 76 ja 77 vahel kilekaantes). Saatja aadress ümbrikul puudus (notari kiri tl 76). Hageja on veendunud, et testament ei ole kirjutatud ega allkirjastatud tema
Tsiviilasi nr 2-17-18201 ema poolt, kirjutamiseks ja allkirjastamiseks on kasutatud erinevat kirjutusvahendit. Hageja arvates on testamendi võltsinud kostja ema DD, kellega suhted olid aastaid väga halvad (võttis emalt laenu ega maksnud tagasi). Hageja vestles emaga kaks päeva enne tema surma ning teab, et testamenti ei ole koostatud, samuti kinnitas ema seda xxxxxx sotsiaalhoolekandetöötajale R.K.-le, kes suhtles ema eestkoste all olnud EE küsimuses emaga telefoni teel. Ema matusepäeval xx xx xxxx viidi tema majast xxxxxx vallas teadlikult ära kõik leitud dokumendid, millel oli ema allkirjad.
2.Kuigi pärimismenetlust kõnealuse testamendi alusel algatatud ei ole, on kostja hageja kinnitusel alati näidanud üles huvi hageja vanemate päranduse vastu. Hageja leiab, et xxxxxxxxx leibkond soovib oma varalist seisu vaidlusaluse testamendiga parandada ega loobu sellest. Seda kinnitab asjaolu, et arengupeetusega EE (kes elab kostja leibkonnas) helistas hagejale ja uuris, kas temale on midagi testamendist teada. Selliseid sõnu EE. ise kasutada ei oskaks.
3.Kostja väide, et ta ei tunne hageja ema käekirja, on arusaamatu. CC saatis kostja perre rohkem kui 40 aasta jooksul igal aastal vähemalt paar korda õnnitluse kaarte ja uusaasta tervituskaarte.
4.Hageja taotlusel määras kohus asjas käekirjaekspertiisi, mille kohta on kohtule esitatud akt nr 19E-DK0045 (tl 123-131). Kostja vastuväited
4.Kostja YY vastuse (tl 45-48) ja teiste menetlusdokumentide (tl 83, 99-100, 146) kohaselt ei võta ta hagi õigeks ja kinnitab, et nägi testamenti alles kohtumenetluse käigus. Juba 2010.aastal lubas CC abikaasa J.S. jätta oma vara EE-le , kes oli CC eestkoste all. Kostja ema DD lubas võtta E. enda juurde, kui midagi juhtub. Pärast CC surma määrati xxxx Maakohtu poolt EE kostja eestkoste alla (määrus tl 50-52). Kostja sai CC-ga hästi läbi ja käis tal abis, kusjuures CC oli temale avaldanud, et teeb testamendi kostja nimele, kartes, et hageja viskab kostja välja ja petab EE päritu välja. Hageja ei saanud läbi ei oma isa ega emaga, CC kartis, et tütar paneb ta hooldushaiglasse. Hageja tülitses EE-ga ja viskas ta pärast ema surma sünnikodust välja, kusjuures epileptik ja alaarenguga EE hoolitses ise CC eest, kuigi oli tema eestkoste all. Kostja ei tunnista, et oleks pärandaja kodust dokumente ära viinud, neid seal ei olnudki, ta korjas kokku vaid EE asjad.
5.Pärandaja käekirja kostja ei tunne. Kostja ema põeb alates 2008.aastast ärevushäiret ja kätevärina haigust ega kirjuta selliselt nagu testamendis. Samuti ei tea keegi kostja lähikonnast CC isikukoodi, mis on aga testamendis märgitud. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Käesoleval juhul on vaidluse all xx xx xxxx surnud CC (hageja ema, kostja vanatädi) käsikirjaline testament, mis kannab kuupäeva 12.08.2017. Testamente on pärimisseaduse (PärS) § 20 lg 1 kohaselt kahte liiki – notariaalne ja kodune. Kuna testament ei ole antud 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-18201 isiklikult notari hoiule ega ole notariaalselt tõestatud, samuti on sellel üksnes väidetava pärandaja allkiri, saab see kehtida üksnes juhul, kui ta vastab PärS § 24 sätestatud omakäeliselt kirjutatud testamendi nõuetele. PärS § 24 lg 1 kohaselt võib testaator teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Sama paragrahvi teine lõige lubab sellisel testamendil muutuda notariaalselt tõestatud testamendiks, kui see esitatakse notarile ja notar koostab selle alusel notariaalakti, kuid käesoleval juhul notari kinnitusel (tl 76) on testament küll anonüümselt notarile saadetud, ent pärimismenetlust algatatud ei ole. Seega tuleb lähtuda PärS § 24 lg 1 nõuetest. Kui eeldada, et testamendis märgitud kuupäev on õige, saab see kehtida PärS § 25 lg 1 kohaselt, sest testamendi ja testaatori surma vahele jääb vähem kui 6 kuud.
8.Asjas on hageja taotlusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis läbi viidud käekirjaekspertiis, milles on tehtud järeldus, et testament ei ole väga tõenäoliselt CC kirjutatud. Seda, kas allkirja, on kirjutanud CC, ei ole eksperdid võimelised määrama. Samuti ei ole ekspertide hinnangul võimalik määrata tõenäosust, et testamendi teksti ja allkirja on kirjutanud erinevad isikud. Ekspertide määratlus „väga tõenäoliselt“ põhineb akti lisaks oleval arvamuste skaalal, mis on 9-astmeline, alates kindla järeldusega, et tegemist on dokumentide võrdlusel sama kirjutajaga (aste 1) ja lõpetades kindla järeldusega, et tegemist on dokumentide võrdlemisel erineva kirjutajaga (aste 9). Käesoleval juhul on tegemist 8.astme järeldusega – väga tõenäoliselt on erinevad kirjutajad. Skaala sellekohase järelduse selgitus ütleb: Esitatud materjalid on eksperdiuuringuteks piisavad, materjalist tulenevad piirangud puuduvad või on neid väga vähe. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on palju lahkuminekuid. Puuduvad olulised kokkulangevused. Eksperdiuuringutest järeldub, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja/või allkiri väga tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väga suur.
9.Kohus tõdeb, et puudub alus asuda ekspertidest teistsugusele seisukohale ning nimetatud aktiga, aga ka kohtuniku poolt eriteadmisi omamata visuaalsel vaatlusel tuvastatuga, on kohus veendunud, et vähemalt testamendi teksti ei ole kirjutanud CC Testamendi originaali allkiri on lõpetamata, see tundub olema kirjutatud teistsuguse kirjutusvahendiga (miks pidanuks testamendi kirjutamise ajal vahetama kirjutusvahendit), selge erinevus on nt k-tähe ja numbrite 2 ja 7 kirjutamisel võrrelduna ekspertiisiks esitatud võrdlusmaterjaliga. Neile kõigile erinevustele on tähelepanu juhitud ka ekspertiisiaktis, kusjuures viimases on kokku tuvastatud 12 lahkuminekut nii tähtede ehituse, tähtede ja täheelementide kirjutamisel liikumise vormi, täheelementide sidumisel liikumise vormi, tähtede sidumise ja punktide asetuse osas. Isegi kui eeldada, et CC kirjutas allkirja ise, kuid teksti kirjutas keegi teine, on tegemist testamendi puudusega, mis tingib selle tühisuse. Kohus peab tähelepanuväärseks ka seda, et sarnaselt hageja väidetule on eksperdid ilma kohtu poolt vastava küsimuse esitamiseta akti lk 2 alumises lõigus märkinud, et testamendi tekstil on kokkulangevusi DD käekirjaga (hageja poolt esitatud võrdlusmaterjal). Kostja on menetluse käigus korduvalt väitnud, et ekspertiisiks saadetud võrdlusmaterjal ei ole CC käekiri, kuid ta ei ole neid väiteid ühegi tõendiga põhistanud, samas on kohus ise kõnealuseid võrdlusmaterjale uurides seisukohal, et suure tõenäosusega on need ühe ja sama isiku kirjutatud ja materjalide sisu arvestades (puudutavad CC eestkostetavat EE) on usutav, et kirjutajaks oli CC.
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on tehingu (testament on ühepoolne tehing) seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kodune testament, mille tegemise juures pealegi ei ole tunnistajaid, peab olema tehtud täpselt seaduse nõudeid järgides ja vähemalt kogu tekst ja allkiri kui olulised vorminõuded peavad olema kirjutatud testaatori poolt. Nende nõuete mittejärgimine toob kaasa testamendi tühisuse. Hageja ei saa küll testamenti tühistada, ta on ekslikult oma nõude sellisena sõnastanud (testamenti saab tühistada 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-18201 üldjuhul testaator PärS § 88 alustel), kuid hageja nõude sisu on selge – ta soovib, et kohus tuvastaks testamendi tühisuse, mille vastu on temal õiguslik huvi TsMS § 368 mõttes, kuivõrd selle tulemusena on temal kui esimese ringi pärijal õigus pärida ema järel. Hageja viide PärS § 88 lõikele 7 ei ole asjakohane, sest tegemist ei ole pettuse teel koostatud testamendiga, vaid testamendi tühisuse aluseks on selle mittekirjutamine testaatori poolt (sisuliselt testament puudub). Seega rahuldab kohus hagi ja tuvastab 12.08.2017 kuupäeva kandva CC testamendi tühisuse.
11.Mis puutub poolte vastukäivatesse väidetesse nende ja CC suhete osas, siis kohus ei pea neid väiteid asjas ei olulisteks ega tõendatuks (ühtki tõendit CC läbisaamise kohta pooltega või kavatsuste kohta oma viimse tahte osas nõuetekohaselt esitatud ei ole, poolte väited on paljasõnalised). Isegi kui kohus tuvastaks menetluse käigus, et CC soovis testamendiga oma vara kostjale pärandada, ei muuda see eelpooltuvastatud olulist vastuolu seadusega testamendi vorminõuete rikkumisel.
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi sisuliselt rahuldanud. Hageja menetluskulude nimekirja (tl 172-173) kohaselt on tema menetluskuludeks: - hagi esitamise riigilõiv 302.30 EUR - ekspertiisikulud 280 EUR - kulutused õigusabile 2008.50 EUR + käibemaks ehk 2410.20 EUR
13.Kostja märgib oma seisukohas (tl 178), et hagejale väidetavalt õigusabi andnud xxxxxxxx xxxx xxxxxx OÜ-l ei ole juristi ja selle juhatuse ainus liige on hageja sõbranna. Kostja palub menetluskulusid temalt mitte välja mõista.
14.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 järgi on asja läbivaatamise kuludeks muuhulgas tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Põhjendatuks tuleb pidada ekspertiisikulusid 282 EUR, milline summa tuleneb käekirjaekspertiisi puhul kohtuekspertiisiseadusest ning mille osas on kohtu 03.09.2019 määrusega hageja poolt tasutud summa riigituludesse kantud. Samuti on põhjendatud hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 300 EUR, sest ilma nimetatu tasumiseta ei oleks kohus hagi menetlenud. Riigilõivu tasumisel makstud teenustasu 2.30 EUR ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista, sest kõnealuse summa saanuks maksta ka teenustasuta (nt ülekandega). TsMS § 2 mõte on asja läbivaatamine võimalikult väikeste kuludega, mitte nende menetlusosalistele juurdetekitamine. Samuti ei ole põhjendatud hageja kulutused õigusabile, kuivõrd kogu menetluse käigus ei ole hageja kordagi märkinud, et tal on esindaja või et tema eest koostab menetlusdokumente esindaja. Menetluskulude tekkimine, mh õigusabile tehtud kulutuste näol, peab olema ettenähtav ja sellega peab vastaspool saama arvestada, millist seisukohta on Riigikohus väljendanud korduvates lahendites. Esitada alles menetluskulude kindlaksmääramise avalduses väide esindaja kasutamise ja sellele kulutatud märkimisväärsete rahaliste vahendite kohta ei ole menetlusõiguste (mh õigus esindajale) heauskne kasutamine ja 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-17-18201 kohus sellele heakskiitu ei anna. Seega kindlaksmäräamise taotluse 582 euro ulatuses.
rahuldab
kohus
hageja
menetluskulude
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.