lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-11239/30

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 28.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-19-11239/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1803
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 1, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusAÕS § 76 lg 1Kaasomandi lõpetamise nõueAÕS § 77 lg 2Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselPärS § 152 lg 14PärS § 155TMS § 82 lg 1Alghind enampakkumiselTsMS § 138 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Renova Invest OÜ14303394(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

28. september 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-11239

Tsiviilasi

Renova Invest OÜ hagi XX vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja ühisomandi jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Renova Invest OÜ, registrikood 14303394, asukoht Õismäe tee 84-52, Tallinn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Kostja XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

16.09.2020

RESOLUTSIOON:

1.Jätta rahuldamata hageja nõue pärandvara ühisuse lõpetamiseks selle kostjale jätmisega, rahuldada hagi alternatiivse nõude osas.
2.Lõpetada xx xx xxxx surnud CC (isikukood xxxxxxxxxxx) pärandvara ühisus ning jagada pärandvaraks olev kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx asukohaga xxx.
3.Lõpetada Renova Invest OÜ (registrikood 14303394) ja XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ühisomand kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx asukohaga xxx, müües kinnistu avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu.
4.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
Kinnisasja müügist saadud rahast tuleb tasuda müügikulud ning seejärel jagada ülejäänud summa ühisomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurustele, s.o kummagile 1⁄2 osa.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1812 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) ning mõista nimetatud summa XXlt Renova Invest OÜ kasuks välja.
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

Tsiviilasi 2-19-11239 Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue, väited ja kostja vastuväited, esitatud tõendid

1.Hagiavalduse kohaselt (tl 3-6) ostis hageja Renova Invest OÜ kohtutäitur Rocki Albert korraldatud avalikult enampakkumiselt, mis toimus 12. september 2018, võlgnikule YY (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluva 1/2 suuruse mõtteline osa 01.01.2016 surnud CC (isikukood xxxxxxxxxxx) pärandvara ühisusest. Pärandvara ühisuse koosseisu kuulub muuhulgas ühisomandina kinnisasi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx asukohaga xxx. Ühisomaniku osad on võrdsed. 10.12.2018 Renova Invest OÜ on kantud kinnisturaamatusse ühisomanikuna YY asemel. Teiseks ühisomanikuks on XX (kostja). Kostjale oli korduvalt tehtud ettepanek tellida kinnistu suhtes ühine hindamisakt kinnistu väärtuse väljaselgitamiseks, kuid tulemuseta. Hageja mh teavitas kostjat, et kuni ühisomandi lõpetamiseni soovib ta kasutada oma osa ühisomandist ning selleks palus tagada hagejale juurdepääs kinnistule ning üle anda kõik kinnistu juurdepääsu võimaldavad võtmed. Kostja ei ole kuidagi hageja pöördumistele reageerinud. Hageja pöördus kinnisvarabüroo poole ning kuna hagejale ei olnud tagatud juurdepääs kinnistule, siis oli teostatud vara väline ülevaatus. Arco Vara 02.04.2019.a ekspertarvamuse nr ARE-190887K kohaselt on xxx paikneva kinnisasja turuväärtus väärtuse kuupäeval ~ 67000–82000 eurot (seisukord remonti vajav/rahuldav). Hageja taotleb lõpetada pärandvara ühisus ning jagada pärandvaraks oleva kinnistu asukohaga xxx viisil, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ning kostja tasub hagejale hüvitusena 1/2 kinnistu väärtusest, so 41000 eurot. Alternatiivseks nõudeks on kinnistu müümine avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamine ühisomanike vahel võrdsetes osades.
2.Kostja esitatud vastuses (tl 36-41) sisulisi vastuväiteid hageja hagiavalduses toodud nõudele ei esitanud, keskendudes minetustele täitemenetluses, mis on aga tänaseks lõppenud.
3.16.09.2020 toimunud kohtuistungil (protokoll tl 125-127) hageja jäi hagiavalduses esitatud alternatiivse nõude juurde. Kostja nõustus, et kinnistu tuleb müüa enampakkumisel, kuna kostjal puuduvad rahalised vahendid poole kinnistu väärtuse hagejale tasumiseks. Tema ainsaks regulaarseks sissetulekuks on pension. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Pärimisseaduse (PärS) § 147 on sätestatud, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg 14 järgi võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. 2 (5)

Tsiviilasi 2-19-11239 Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Praegusel juhul on hageja omandanud pärandvara ühisuse osa täitemenetluse raames ning sisuliselt kohalduvad ka temale pärija õigused ja kohustused.

6.Kumbki menetluse pool on seega õigustatud taotlema pärandvara ühisuse lõpetamist ja pärandvara jagamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi lõikes 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on 10. aprilli 2019 otsuses nr 217-9749 (p 11) korranud oma varasemat seisukohta, mille järgi tulenevalt AÕS § 76 lg 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15). Kohus peab asja lahendamisel seega andma hinnangu kõigi taotletud viiside põhjendatusele.
7.Hageja on omandanud täitemenetluses 12.09.2018 enampakkumisel CC seadusjärgsele pärijale YYle kuulunud 1/2 mõttelise osa CC pärandvara ühisusest. Vaidluse all ei ole, et pärandvara ühisuse koosseisu kuulus xxx asuv kinnisasi. Hageja ja kostja on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja ühisomanikena. Hagis on taotletud pärandvara jagamist selliselt, et lõpetada pärandvara ühisus ning jagada pärandvaraks oleva kinnistu asukohaga xxx viisil, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ning kostja tasub hagejale hüvitusena 1/2 kinnistu väärtusest, s.o 41000 eurot. Selline jagamine on võimalik aga vaid juhul, kui teine kaasomanik on avaldanud soovi selleks, et omand talle jääks. Riigikohus on 25. oktoobri 2017. a otsuses nr 2-14-18828 (p 14.2) leidnud, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta ühis- või kaasomandis olevat kinnisasja ühe ühis- või kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 23, 25). Kostja kinnitusel puudub tal raha hagejale hüvitise maksmiseks. Seega ei saa kohus praegusel juhul antud nõuet rahuldada.
8.Hageja on esitanud kohtule aga ka alternatiivse nõude kaasomandi lõpetamiseks viisil, et asi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaaspärijate vahel vastavalt nende pärandiosa suurusele. Kostja on toimunud kohtuistungil antud viisiga põhimõtteliselt nõustunud. Kostja ei ole esitanud otseselt vastuväiteid pärandvara jagamise nõudele. Poolte vahel puudub sisuliselt vaidlus selles, et mõlema kinnisasja kaasomandi osa on otstarbekas võõrandada, kuna kumbki pool ei ole avaldanud soovi kinnisasja soetamiseks ja teisele ühisomanikule hüvitise tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et hageja alternatiivne nõue pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks tuleb rahuldada. Kohus selgitab, et pärandvara hulka kuuluv kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha tuleb pärast enampakkumise kulude katmist jagada kaaspärijate vahel vastavalt nende osa suurusele (antud juhul kummalegi 1⁄2 osa). Eelpooltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hagi alternatiivse nõude osas.
9.Kohus selgitab pooltele, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 1 järgi hinnatakse asi arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Sama paragrahvi lg-test 3-6 tulenevalt hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kui võlgnik ja sissenõudja ei 3 (5)

Tsiviilasi 2-19-11239 saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Kohtutäitur lähtub asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades muu hulgas asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind (TMS § 82 lg 1). Seega nähtub eeltoodust, et kinnisasjade alghind enampakkumisel määratakse täitemenetluses ning hinnas on võimalik pooltel omavahel kokku leppida. See, millise hinnaga kinnistu lõpuks müüakse, selgub aga enampakkumis(t)e käigus. Menetluskulud

10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
11.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
12.Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt tuleb välja mõista hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 300 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Hageja taotleb lisaks riigilõivule ka õigusabikulu hüvitamist. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutab vandeadvokaadist esindaja teenust hinnaga 120 eur/h, millele lisandub käibemaks. Kohus, tutvunud kostja esitatud menetluskulude nimekirjaga (tl 122-124, kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole) ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostja on küll 25.09.2020 vaielnud kuludele vastu, kuid esitatud vastuväited ei ole kooskõlas toimiku materjalidega. Hageja on menetluskulude nimekirjas näidanud konkreetsed toimingud ja nendele kulunud aja ning need ei ole ülepaisutatud või ebavajalikud tegevused. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu nii menetlusdokumentide koostamisele kui istungitel osalemisele ja nendeks ettevalmistamisele 10,5 tundi hinnaga 120 eurot tund (mis on kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasu määr). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa tekkinud kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on selle kinnituse andnud, seetõttu tuleb kostjal hagejale hüvitada õigusabikulud koos käibemaksuga.
13.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi 4 (5)

Tsiviilasi 2-19-11239 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium