Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2020, Tallinn Kohtuasja number
2-19-12247
Kohtuasi
OÜ Raatuse Maja hagi AS-i TREF Nord vastu viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Raatuse Maja apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) OÜ Raatuse Maja (registrikood 11775129), lepinguline esindaja v/adv Rene Varul Kostja (vastustaja) AS TREF Nord (registrikood 10217746), lepinguline esindaja v/adv Tarmo Repp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 28.11.2019 otsus tühistada. Lõpetada tsiviilasja menetlus. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jätta OÜ Raatuse Maja kanda. Määrata kindlaks AS-ile TREF Nord hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista OÜ-lt Raatuse Maja AS-i TREF Nord kasuks välja menetluskulud maaja apellatsioonikohtus kokku 2080 eurot.
6.Mõista OÜ-lt Raatuse Maja AS-i TREF Nord kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitise 2080 eurot tasumisega viivitamise korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-19-12247 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.15.08.2019 esitas hageja maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista viivise kokku 6934 eurot (sh 5564 eurot hoonestusõiguse tasult arvestatuna ja 1370 eurot leppetrahvilt arvestatuna). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Harju Maakohtu 08.11.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-6649 mõisteti kostjalt välja hageja kasuks hoonestusõiguse tasu 17 237.91 eurot, leppetrahv 11 631.92 eurot ja hoonestusõiguse tasult/leppetrahvilt arvestatuna viivis 14 670.70 eurot. Kostja täitis rahalised kohustused peale lahendi jõustumist 21.09.2018. Kuna hageja nõudis kostjalt tsiviilasjas nr 2-16-6649 viivist vaid 01.04.2017 seisuga, on kostjal tekkinud täiendava viivise maksmise kohustus perioodi 02.04.2017 kuni 21.09.2018 eest.
3.Viivisenõue ei ole aegunud. Hageja ei väljendanud tsiviilasjas nr 2-16-6649 tahet loobuda kostja vastu täiendava viivise nõudest. Hageja esitas täiendava viivisenõude perioodi 02.04.2017 kuni 01.10.2017 eest, kuid kohtuistungil avaldas, et ei soovi nõude menetlemist eraldi hagimenetluses. Tegu oli menetlusökonoomilise küsimusega. Hageja nõudis koheselt peale tsiviilasjas nr 2-16-6649 lahendi jõustumist kostjalt täiendavalt (kohtumenetluse, sh apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse jooksul) tekkinud viivise maksmist. Kostja andis 21.09.2018 teada, et ei aktsepteeri hageja nõuet, mis ei ole kohtuotsusega rahuldatud. Kostja ei saa pääseda täiendavast viivisenõudest vaid seeläbi, et venitas tsiviilasjas nr 2-16-6649 lahendi jõustumist läbi apellatsiooni- ja kassatsioonikaebuse esitamise. Hea usu põhimõttega ei ole vastuolus, et hageja nõuab viivist kahes eraldi kohtumenetluses. Hageja on pakkunud kostjale teise kohtumenetluse vältimist ja viivise vabatahtlikku tasumist. Viivisenõue ei kuulu vähendamisele. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Hageja nõue on ebaselge ja aegunud. Põhinõuded hakkasid aeguma 31.12.2014 ning aegumise tähtaeg saabus 3 aasta möödumisel 31.12.2017. Koos põhinõudega aegus kõrvalnõue. Hageja oleks kõrvalnõude osalise aegumise vältimiseks pidanud enne 31.12.2017 suurendama kõrvalnõude suurust tsiviilasjas nr 2-16-6649.
6.Viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Vastuoluline käitumine viivise nõudmisel või viivise nõudmata jätmine pikema aja jooksul võib olla viivise väljamõistmata jätmise aluseks. Tsiviilasja nr 2-16-6649 menetluses piiras hageja ise ära viivisenõude konkreetse suurusega ega täiendanud nõuet. Kostjal tekkis põhjendatud arusaam ja ootus, et tsiviilasjas nr 2-16-6649 esitatud viivisenõuded on lõplikud. Viidatud asjas tehtud otsuse resolutsiooni punktist 6 nähtub, et kostja suhtes solidaarvõlgnikult mõisteti välja ka tulevikus tekkiv viivis kuni põhinõude tasumiseni. Järelikult on hageja ise oma tegevusega kostjalt täiendava viivise nõudmisest loobunud.
2-19-12247
7.Alternatiivselt kuulub hageja nõue kuulub vähendamisele 0-ni. Igal juhul kuulub viivis vähendamisele 1507.31 euro võrra. Hageja taotleb hoonestusõiguse tasult täiendava viivise 5564 eurot välja mõistmist, mis aga ületab 1507.31 euro võrra põhinõuet. Viivise määr 0,06% päevas ületab seadusest tulenevat viivisemäära kolmekordselt. Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohus jättis 28.11.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulu koos viivisega.
9.Asjas puudub vaidlus järgnevates asjaoludes: hageja omandas 19.04.2013 hoonestusõigusega koormatud kinnisasja Tallinnas Paldiski mnt 125; hoonestusõigus võõrandati kostjale; hoonestusõigusega seotud tingimusi (sh hoonestusõiguse tasu, leppetrahvi ja viivisemäära tasu tähtaegse mittemaksmise puhuks) reguleerisid 08.07.2005 hoonestusõiguse seadmise leping ja 17.12.2009 hoonestusõiguse muutmise leping; tingimused hoonestusõiguse tasu, leppetrahvi ja viivise kohta olid kantud hoonestusõiguse registriossa; kostja andis hoonestusõiguse edasi jagunemise teel asutatud omandavale ühingule Paldiski mnt Kinnisvara OÜ; Harju Maakohtu 08.11.2017 otsusega nr 2-16-6649 mõisteti kostjalt hagejale välja hoonestusõiguse tasu 17 237.91 eurot, leppetrahv 11 631.92 eurot ja hoonestusõiguse tasult/leppetrahvilt 01.04.2017 seisuga viivis 14 670.70 eurot; hageja esitas tsiviilasja menetluse kestel 25.09.2017 täiendava viivisenõude perioodi 02.04.2017–01.10.2017 eest, kuid 06.10.2017 istungil avaldas, et ei soovi sellise nõude menetlemist ega jagamist kantselei kaudu; kostja täitis kohtuotsusest tulenevad rahalised kohustused peale lahendi jõustumist 21.09.2018; hageja nõudis kostjalt lisaks kohtuotsusega väljanõutud summadele täiendavat menetluse ajal tekkinud viivise maksmist; kostja ei aktsepteerinud nõuet, mida ei ole kohtuotsusega välja mõistetud. Maakohus luges need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõigete 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
10.Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõige 1, mis sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
11.Kohus ei nõustunud kostjaga, et nõue on ebaselge. Hageja nõudeks on hoonestusõiguse tasult ja leppetrahvilt arvestatud viivis perioodi 02.04.2017–21.08.2018 eest. Varasema aja eest (01.04.2017 seisuga) on viivis välja mõistetud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-6649, perioodi lõpp on otsusega väljamõistetud summade tasumise päev. Kuivõrd asjas nr 2-16-6649 tehtud otsusega on välja mõistetud hoonestusõiguse tasu, leppetrahv ja viivis (seisuga 01.04.2017), siis puudub põhjus asuda seisukohale, et käesolevas asjas viivise arvestuse aluseks olev hoonestusõiguse tasu ja leppetrahv ei olnud 02.04.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud.
12.Kostja teine vastuväide seisneb selles, et nõue on aegunud. Kohus tugines tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikele 1, §-le 143, §-le 144, § 146 lõikele 1, § 147 lõike 1 esimesele lausele, § 154 lõikele 1. Viivisenõude aluseks olevad kohustused oleksid aegunud 2017. a, kuid hagi tsiviilasjas nr 2-16-6649 esitati 2016. a, mis peatas nende nõuete aegumise (TsÜS § 160 lõige 1). Need summad tasuti vahetult pärast tsiviilasjas nr 2-16-6649 tehtud otsuse jõustumist. Seega need kohustused ei aegunud ja käesolevas asjas esitatud viivisenõuet ei saa pidada aegunuks TsÜS § 144 alusel. Viivisenõue ei ole aegunud ka TsÜS § 146 lõike 1 ja § 154 lõike 1 alusel, kuivõrd viivist nõutakse perioodi 02.04.2017–21.08.2018 eest ehk nõude
2-19-12247 aegumistähtaeg hakkas osaliselt kulgema 01.01.2018 kell 00.00 ja osaliselt 01.01.2019 kell 00.00 – praegune hagi on esitatud 15.08.2019, seega enne kolme aasta möödumist.
13.Kostja hinnangul on nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus tugines TsÜS § 138 lõikele 1 ning VÕS § 6 lõigetele 1 ja 2. Võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-132-09).
14.Maakohus on seisukohal, et menetluslikult ei ole viivisenõude esitamine lubamatu – selle perioodi eest esitatud nõuet ei ole varasemalt menetletud ja iseenesest ei ole keelatud ka erinevate nõuete esitamine erinevate hagidega. Kohtu hinnangul on aga sellele vaatamata antud juhul nõude esitamine vastuolus hea usu põhimõttega. Eelmises menetluses oli kaks kostjat ning AS TREF Nord vastu oli esitatud viivisenõue seisuga 01.04.2017, kuid teiselt kostjalt Paldiski mnt Kinnisvara OÜ-lt nõuti viivist nii 01.04.2017 seisuga kui tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist kuni nõude täitmiseni. Kui hageja esitas menetluse kestel viivisnõude suurendamise avalduse (mida lõppkokkuvõttes küll ei menetletud), ka siis soovis hageja viivist vaid kuni kindla kuupäevani (01.10.2017), mitte kuni nõude täitmiseni. Hageja hilisem viivisenõue sisaldus küll ilma täiendavalt sellele tähelepanu juhtimata või arvestust välja toomata pärast otsuse jõustumist kostjale saadetud nõudekirjas, kuid ka pärast kostjalt teate saamist, et ta muid nõudeid peale otsuses nimetatute ei aktsepteeri, esitati hagi selle nõude osas peaaegu aasta pärast võla tasumist. Kohtu hinnangul võis kostja nende asjaolude alusel põhjendatult eeldada, et hageja nõue viivise osas piirdub 01.04.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega. Praeguse hagi esitamisega on hageja käitunud vastuoluliselt. Lisaks tekitab selline mitme menetluse ebavajalik läbiviimine (olukorras, kus hageja saanuks kohe nõuda ka tulevikuviivist) rahalist kahju menetluskulude näol. Hageja poolt nõude esitamine on seega vastuolus hea usu põhimõttega, hageja on kaotanud nõudeõiguse ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Kuna hagi jäi rahuldamata nõude vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, ei pidanud kohus vajalikuks analüüsida viivise vähendamisega seotud väiteid.
16.TsMS § 162 lõike 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.
17.Kostja menetluskuluks on õigusabikulu kokku 1440 eurot – õigusabi on osutatud 9h (sh istung 1h), tunnitasu on 160 eurot käibemaksuta. Hageja ei ole kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud. Kohus pidas esindamise ajakulu põhjendatuks. Ajakulu seisneb dokumentidega tutvumises, dokumentide koostamises ja esitamises, istungiks ettevalmistamises ja sellel osalemises. Kohtu jaoks on usutav, et nendele toimingutele võis kuluda 9h. Samuti vastab turuhinnale esindaja tunnitasu 160 eurot. Eeltoodu põhjal määras kohus kostja menetluskuludena kindlaks 1440 eurot ja mõistis menetluskulud hagejalt välja. Samuti tuleb hagejal tasuda vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 viivist väljamõistetud menetluskuludelt.
2-19-12247 Apellatsioonkaebus
18.29.12.2019 kaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
19.Maakohus kohaldas valesti VÕS § 6. Asjas ei ole tuvastatav hageja hea usu põhimõttega vastuolus olev käitumine. Riigikohus on mitmes lahendis (nr 3-2-1-132-09, 3-2-1-100-07) leidnud, et aegumistähtaja kestel saab nõude maksmapanekut lugeda hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ja nõuet seetõttu lõppenuks pikemaajalisele nõude sisse nõudmata jätmisele tuginedes üksnes erandlikel asjaoludel. Maakohtus esiletoodud asjaolud sellised ei ole. Hageja ei ole käitunud vastuoluliselt ega andnud kostjale signaali, et ta ei nõua viivist ka perioodi 02.04.2017–21.09.2018 eest.
20.Õiguslikku tähendust ei oma, et tsiviilasjas nr 2-16-6649 oli kaaskostja suhtes esitatud viivisenõue hoonestusõiguse tasult kuni nõude tasumiseni. Sellest ei saa järeldada, et kostja suhtes oleks täiendavast viivisenõudest loobutud. Pealegi oli kaaskostja suhtes leppetrahvilt arvestatud viivisenõue samuti fikseeritud summana kuni 01.04.2017.
21.Nõutav viivis on tekkinud eelkõige seeläbi, et kostja vaidlustas tsiviilasjas nr 2-16-6649 kohtulahendeid apellatsiooni ja kassatsiooni korras ning pikendas jõustunud lahendini jõudmist ja otsuse täitmist. Seega on lisaviivis tekkinud kostja enda tegevuse tulemusel. Samuti ei võtnud kohus arvesse, et hageja ei arvestanud peale asjas nr 2-16-6649 lahendi jõustumist VÕS § 88 järgi kostja tasutud summadest kõigepealt tasutuks viivist (sh lisandunud viivise) ja alles seejärel põhivõlga.
22.Hageja ei nõustu, et on tekitanud kostjale rahalist kahju menetluskulude näol. Hageja pakkus 18.09.2018 (st koheselt peale eelmise kohtulahendi jõustumist) kostjale teise kohtumenetluse vältimiseks viivise vabatahtlikku tasumist, kuid kostja keeldus sisulisi põhjendusi esitamata. Seega on hoopis kostja pannud aluse praeguse kohtumenetluse ja täiendavate menetluskulude tekkeks. Lisaks ei ole kohus mõistnud, et tsiviilasjas nr 2-16-6649 oli viivisenõude esitamine komplitseeritud ja hageja pidi oma nõuet pidevalt täiendama, kuna hoonestusõiguse tasud muutusid sissenõutavaks kvartaalselt ja leppetrahvinõuded suurenesid ajas. Oluline on, et kostja oli kogu aeg teadlik, et hageja soovib viivist kogu viivitatud perioodi eest. Seda kinnitab veenvalt peale kohtuotsuse jõustumist esitatud kohtuväline nõue.
23.Asjaolus, et praegune hagi on esitatud ca 1 aasta peale kohtuvälise nõude esitamist, ei ole midagi ebatavalist, nõue on esitatud aegumistähtaja sees. Vastustaja seisukoht
24.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, kuna maakohus menetles sisuliselt lubamatut hagi. Ringkonnakohus lõpetab käesoleva hagimenetluse otsust tegemata määrusega TsMS § 428
2-19-12247 lõike 1 punkti 2 alusel ja jaotab mõlema astme menetluskulud TsMS § 168 lõike 2 alusel. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
26.Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-34-17 punktis 11), et tsiviilasja menetlus tuleb TsMS § 428 lõike 1 punkti 2 alusel lõpetada otsust tegemata, kui menetluses on selgunud, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Sama asja korduva menetlemise keeld, mis tuleneb mh TsMS § 371 lõike 1 punktist 4, on hagi lubatavuse eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel. Kui menetluse käigus selgub, et hagi on menetlusse võetud sama asja korduva menetlemise keeldu rikkudes, peab kohus lõpetama menetluse TsMS § 428 lõike 1 punkti 2 alusel otsust tegemata. Valesti menetlusse võetud hagi menetluse lõpetamise kohustus on ka kõrgema astme kohtul. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta TsMS § 431 lõike 2 esimese lause järgi määrusega ühtlasi asjas tehtud alama astme kohtu lahendid. Lahendis nr 3-2-1-16-14 (punktides 13 ja 14) selgitas Riigikohus, et hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (vt ka nt lahend nr 3-2-1-148-10, punkt 11); hagi eseme all mõistetakse hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (vt ka lahend nr 3-2-1-53-07, punkt 14).
27.Ringkonnakohus on veendunud, et käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et samade poolte vahel on tsiviilasjas nr 2-16-6649 jõustunud kohtuotsusega lahendatud sama nõue samal alusel. Nimetatud kohtulahendi resolutsioonist nähtuvalt mõistis maakohus AS-ilt TREF Nord (solidaarselt OÜ-ga Paldiski mnt Kinnisvara) OÜ Raatuse Maja kasuks välja viivise seisuga 01.04.2017 vastavalt suuruses 13 181.22 eurot (hoonestusõiguse tasult arvestatuna) ja 1489.48 eurot (leppetrahvilt). Kohtuotsuse kirjeldavast osast nähtub, et põhinõuete ja viivisenõude aluseks oli 08.07.2005 hoonestusõiguse seadmise leping ja 17.12.2009 hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmise leping. Puudub vaidlus, et maakohtu otsus jõustus 17.09.2018. Käesolevas asjas on sama hageja esitanud sama kostja vastu sama põhivõlgnevuse tasumise viivitamise alusel samuti viivisenõude. Seega on tegemist sama hageja nõudega sama kostja vastu samal alusel, milles on juba jõustunud kohtuotsus. Menetlusõiguslikku tähendust ei oma, et viivise arvestamise periood on teine, kui oli jõustunud asjas. Hageja nõudeks kostja vastu on viivisenõue. Hageja võinuks nõuda varasemas kohtumenetluses viivist kuni põhinõuete täitmiseni TsMS § 367 alusel. Puudub vaidlus, et kaaskostja suhtes hageja varasemas menetluses nimetatud sätet kasutaski, kuid AS-i TREF Nord suhtes sisuliselt loobus viivisenõude suurendamise avaldusest. Sellega käsutas hageja talle kuuluvat menetlusõigust määrata vaidluse ese (TsMS § 4 lõige 2), mis aga ei anna alust õigust tulla kohtusse korduvalt sama nõudega.
28.Sarnast menetluslikku olukorda käsitles Riigikohus lahendis nr 3-2-1-11-96 ega ole senini selles väljendatud seisukohti muutnud. Riigikohus leidis tol ajal kehtinud samasisulisele menetlusõiguse normile tuginedes, et olukorras, kus hageja oli varasemas kohtumenetluses piiranud ise oma viivisenõuet, kuigi võinuks nõuda viivist kogu viivitatud aja eest, määras hageja ise oma dispositiivset õigust kasutades esimese hagi esitamisega kindlaks selle osa viivisest, mille tasumist ta kostjalt nõuab; ühtlasi tähendas see seda, et hageja ise loobus vabatahtlikult ülejäänud osas viivise nõudmisest, mille kogu suurus oli talle esimese hagi esitamise ajaks teada, mistõttu on teise viivisehagi esitamisel tegemist hagide samasusega; teadaoleva võimaliku kindla viivisesumma sissenõudmist juba möödunud päevade eest osade kaupa ei pea kolleegium võimalikuks, kuna tegu on ühtse hagiesemega - viivise nõudega, mille puhul saab kõne alla tulla üksnes nõude suurendamine või vähendamine; hageja on valinud
2-19-12247 samal alusel ja sama eseme kohta sama kostja vastu uue hagi esitamise tee, mis on vastuolus exceptio rei judicata põhimõttega.
29.Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse sõltumata apellatsioonkaebuse väidetest, ei käsitle kolleegium neid käesolevas lahendis. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 168 lõike 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud mh juhul, kui hagimenetlus lõpetatakse määrusega, välja arvatud, kui sama sätte lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei esine viidatud sätetes nimetatud asjaolusid. Seega jäävad menetluskulud nii maa- kui apellatsioonikohtus hageja kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtumääruse peale edasi kaevates.
31.Järgnevalt määrab kolleegium kindlaks kostja menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohtu menetlusega seotud kulude kindlaksmääramisel võtab kolleegium aluseks tühistatud otsuses esitatud kohtu põhjendused ja järeldused, kuna menetlusosalised neid ei vaidlustanud ja kolleegium selles osas maakohtu poolt olulist rikkumist ei tuvastanud. Kostja menetluskuluks maakohtus on õigusabikulu kokku 1440 eurot – õigusabi on osutatud 9h (sh istung 1h), tunnitasu on 160 eurot käibemaksuta. Hageja kostja kulude osas seisukohta ei esitanud. Kolleegium peab sarnaselt maakohtuga esindamise ajakulu põhjendatuks. Ajakulu seisnes dokumentidega tutvumises, dokumentide koostamises ja esitamises, istungiks ettevalmistamises ja sellel osalemises. Kohtu jaoks on usutav, et nendele toimingutele võis kuluda 9h. Samuti vastab turuhinnale esindaja tunnitasu 160 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 9 x 160 = 1440 eurot.
32.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud apellatsioonimenetlusega seoses kokku 6h, s.o maakohtu otsusega tutvumiseks, nõupidamiseks ja kaebusele vastuse koostamiseks 5,5h ning kliendisuhtluseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5h. Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 160 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu 960 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja leidis, et kostja menetluskulud on põhjendamatult suured. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ei saanud võtta 5,5h aega, arvestades, et vastus on suhteliselt lühike ja selles toodu paljuski varasemate seisukohtade kordus (nt aegumise vastuväide).
33.Kolleegium nõustub hagejaga, et kostja menetluskulud apellatsiooniastmes on põhjendamatult suured. Arvestades asjaolu, et maakohtu otsuse puhul oli tegemist kostja kasuks tehtud lahendiga, samuti kõnealuse otsuse, apellatsioonkaebuse ning kostja vastuse sisu ja mahtu, ei ole esindaja ajakulu otsusega tutvumiseks, seotud nõupidamiseks ja kaebusele vastuse koostamiseks põhjendatud enam kui 3,5h ulatuses. Seejuures tuleb tähele panna, et kostja sisuline vastus kaebusele on ca 1lk pikk, ülejäänud osas kordab kostja maakohtus esitatud täiendavaid vastuväiteid nõude aegumise ja viivise vähendamise kohta. Kliendisuhtluseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud 0,5h on kolleegiumi hinnangul mõistlik ja põhjendatud ning selle toimingu osas ei ole ka hageja vastuväiteid esitanud. Seega on õigusteenuse ajakulu põhjendatud kokku 4h ulatuses. Esindaja tunnihind 160 eurot (käibemaksu ei lisandu) on mõistlik ja vastab esindaja kvalifikatsioonile. Sama tunnitasu pidas põhjendatuks maakohus ning hageja ei ole tunnitasu osas vastuväiteid esitanud. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja apellatsioonimenetluse kuluna kindlaks 4 x 160 = 640 eurot.
2-19-12247
34.Eeltoodule tuginedes tuleb hagejalt kostjale välja mõista menetluskulud kahes kohtuastmes kokku 1440 + 640 = 2080 eurot. TsMS § 177 lõike 4 alusel teeb kohus kostja taotlusel ka otsustuse viivise tasumise kohustuse kohta.
(allkirjastatud digitaalselt) / Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin /
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.