lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-12247/37

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 21.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-12247/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1670
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-19-12247

Määruse kuupäev

Tartu, 21. aprill 2021. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu ja Urmas Volens

Kohtuasi

OÜ Raatuse Maja hagi Aktsiaseltsi TREF Nord vastu 6934 euro suuruse viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Raatuse Maja määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ Raatuse Maja, esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Asja läbivaatamise kuupäev

22. märts 2021. a, kirjalik menetlus

Kostja Aktsiaselts TREF Nord, esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-12247 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud OÜ Raatuse Maja kanda.
3.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Määrata kindlaks Aktsiaseltsile TREF Nord hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt Raatuse Maja välja Aktsiaseltsi TREF Nord kasuks menetluskulud 320 eurot.
4.Kohustada OÜ-d Raatuse Maja tasuma väljamõistetud menetluskuludelt Aktsiaseltsile TREF Nord viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Raatuse Maja (hageja) esitas 15. augustil 2019 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi TREF Nord vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista viivise 6934 eurot (sh 5564 eurot hoonestusõiguse tasult arvestatuna ja 1370 eurot leppetrahvilt arvestatuna).

2-19-12247 Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas Paldiski mnt 125 asuva kinnistu omanik. Kinnistu oli koormatud hoonestusõigusega. Hoonestusõigus võõrandati kostjale, kes andis hoonestusõiguse edasi jagunemise teel asutatud omandavale ühingule Paldiski mnt Kinnisvara OÜ (OÜ). 8. juuli 2005. a hoonestusõiguse seadmise lepingu ja 17. detsembri 2009. a selle lepingu muutmise lepingu kohaselt tuli hoonestajal tasuda omanikule hoonestusõiguse tasu, leppetrahvi ehituskohustuse täitmise tähtaja ületamise eest ning viivist hoonestusõiguse tasu maksmise tähtaja rikkumise eest. Harju Maakohus kohustas 8. novembri 2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-6649 OÜ-d andma nõusolek hoonestusõiguse omanikule (hagejale) langemiseks. Selle kohtulahendiga mõisteti kostjalt (solidaarselt OÜ-ga) hageja kasuks välja hoonestusõiguse tasu 17 237 eurot 91 senti, leppetrahv 11 631 eurot 92 senti ja hoonestusõiguse tasult ning leppetrahvilt arvestatuna viivis 14 670 eurot 70 senti. Kostja täitis need rahalised kohustused 21. septembril 2018 (s.o pärast kohtulahendi jõustumist 17. septembril 2018). Kuna hageja nõudis kostjalt tsiviilasjas nr 2-16-6649 (varasem tsiviilasi) viivist vaid 1. aprilli 2017 seisuga, on kostjal tekkinud viivise maksmise kohustus ajavahemiku eest 2. aprill 2017 kuni 21. september 2018. Hageja nõudis kostjalt lisaks kohtuotsusega väljanõutud summadele ka menetluse ajal tekkinud viivise maksmist, kuid kostja hageja nõuet ei aktsepteerinud.

2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Ta leidis, et hageja nõue on ebaselge ja aegunud ning vastuolus hea usu põhimõttega. Varasemas tsiviilasjas piiras hageja oma viivisenõude konkreetse suurusega ning loobus seega kostjalt lisaviivise nõudmisest. Seetõttu tekkis kostjal põhjendatud ootus, et varasemas tsiviilasjas esitatud viivisenõue on lõplik. Alternatiivselt tuleks hageja viivisenõuet vähendada nullini. Igal juhul tuleks viivist vähendada põhinõude suuruseni (s.o 1507 euro 31 sendi võrra), viivise määr 0,06% päevas ületab seadusest tulenevat viivisemäära kolm korda.
3.Harju Maakohus jättis 28. novembri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu koos viivisega. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue selge ja menetluslikult lubatud ning see ei ole aegunud. Vaidlusaluse ajavahemiku eest esitatud nõuet ei ole varem menetletud ja iseenesest ei ole keelatud ka erinevate nõuete esitamine erinevate hagidega. Hageja nõue on aga vastuolus hea usu põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg-d 1 ja 2), mistõttu hageja on kaotanud oma nõudeõiguse. Varasemas tsiviilasjas oli kaks kostjat ning kostja vastu oli esitatud viivisenõue seisuga 1. aprill 2017, kuid OÜ-lt kui teiselt kostjalt nõuti viivist nii 1. aprilli 2017 seisuga kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist kuni nõude täitmiseni. Hageja esitas selle menetluse kestel kostja vastu ka viivisenõude ajavahemiku 2. aprill 2017 kuni 1. oktoober 2017 eest, ent avaldas 6. oktoobri 2017 istungil, et ta ei soovi sellise nõude menetlemist ega jagamist kantselei kaudu. Seega nõudis hageja kostjalt viivist ka viivisenõude suurendamise avalduses vaid kuni kindla kuupäevani (1. oktoober 2017), kuid mitte kuni nõude täitmiseni. Hageja hilisem viivisenõue sisaldus küll pärast varasemas asjas tehtud kohtuotsuse jõustumist kostjale saadetud nõudekirjas, ent pärast kostja keeldumist esitas hageja kostja vastu praeguse hagi aasta pärast seda, kui kostja oli kohtulahendist nähtuva võla hagejale tasunud. Eeltoodud asjaolude tõttu võis kostja põhjendatult eeldada, et hageja viivisenõue piirdub 1. aprilli 2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega. Praeguse hagi esitamisega on hageja käitunud vastuoluliselt. Lisaks tekitab selline mitme menetluse tarbetu korraldamine (olukorras, kus hageja saanuks kohe nõuda ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist) rahalist kahju menetluskuludena. Kuna hagi jäi rahuldamata nõude vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, pole vaja analüüsida viivise vähendamisega seotud väiteid. 2(5)

2-19-12247

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25. septembri 2020. a määrusega maakohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu koos viivisega. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb asja menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 alusel otsust tegemata, kuna menetluses on selgunud, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Maakohus on menetlenud sisuliselt lubamatut hagi. Varasemas kohtuasjas jõustunud lahendi resolutsioonist nähtuvalt mõistis maakohus kostjalt (solidaarselt OÜ-ga) hageja kasuks välja viivise seisuga 1. aprill 2017 vastavalt suuruses 13 181 eurot 22 senti (hoonestusõiguse tasult arvestatuna) ja 1489 eurot 48 senti (leppetrahvilt). Selle kohtuotsuse kirjeldavast osast nähtub, et põhinõuete ja viivisenõude aluseks oli hoonestusõiguse seadmise leping ja hoonestusõiguse seadmise lepingu muutmise leping. Praeguses asjas on sama hageja esitanud sama kostja vastu sama põhivõlgnevuse tasumisega viivitamise alusel samuti viivisenõude. Menetlusõiguslikku tähendust ei ole sellel, et viivise arvestamise periood on teine, kui oli jõustunud kohtuasjas. Hageja nõudeks kostja vastu on viivisenõue. Hageja võinuks nõuda varasemas kohtuasjas viivist kuni põhinõuete täitmiseni TsMS § 367 alusel. Hageja kasutas varasemas kohtuasjas nimetatud sätet kaaskostja suhtes, kuid loobus viivisenõude suurendamise avaldusest kostja suhtes. Sellega käsutas hageja talle kuuluvat menetlusõigust määrata vaidluse ese (TsMS § 4 lg 2), mis aga ei anna õigust tulla kohtusse korduvalt sama nõudega. Sarnast menetluslikku olukorda käsitles Riigikohus asjas nr 3-2-1-115-96 tehtud lahendis ega ole senini selles väljendatud seisukohti muutnud. Riigikohus ei pidanud tol ajal kehtinud samasisulisele menetlusõiguse normile tuginedes võimalikuks teadaoleva võimaliku kindla viivisesumma sissenõudmist juba möödunud päevade eest osade kaupa, kuna tegu on ühtse hagiesemega (viivisenõudega, mille puhul saab kõne alla tulla üksnes nõude suurendamine või vähendamine). Kuna menetlus lõpetati sõltumata apellatsioonkaebuse väidetest, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks neid lahendis käsitleda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebuse lahendamiseks. Ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 428 lg 1 p 2, kui lõpetas asja menetluse. Ringkonnakohus võrdles põhjendamatult praegust olukorda viidatud Riigikohtu lahendi olukorraga, sest kostja vastu esitatud viivisenõude kogu suurus ei olnud hagi esitamise ajaks (varasemas tsiviilasjas) teada ja hageja ei ole viivisenõuet kuidagi kunstlikult kahe hagimenetluse peale poolitanud. TsMS §-s 367 sätestatud õiguse kasutamata jätmine ei tähenda, et täiendava viivisenõude esitamisest oleks loobutud ning et hageja ei võiks sellist viivisenõuet praeguses menetluses esitada.
7.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

3(5)

2-19-12247

8.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja lahendanud kolmeliikmeline koosseis andis 17. veebruari 2021. a määrusega asja kohtupraktika ühtlustamiseks ja edasiarendamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamisel lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata.
10.TsMS §-st 367 tulenevalt saab kohus mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise välja kindla summana ning viivise, mis ei ole veel sissenõutav, saab välja mõista otsuse tegemisest edasi protsendina põhinõudest (põhinõudeks selle sätte mõttes on nõue, mille kohus põhinõudena rahuldab, mitte nõue, mille rahuldamist hagis esialgu taotleti). Kolleegiumi senise praktika järgi on viivisenõude esitamine käsitatav ühtse hagiesemena, mistõttu teadaoleva võimaliku kindla viivisesumma sissenõudmine juba möödunud aja eest osade kaupa ei ole võimalik (vt Riigikohtu 7. novembril 1996. a tsiviilasjas nr 3-2-1-115-96 tehtud määrus, milles kohaldati varem kehtinud menetlusõiguse sätet, mis on samasisuline TsMS § 428 lg 1 p-ga 2). Kolleegium on selgitanud veel, et viivisenõue tuleb lahendada lõplikult (seda ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viisvise kohta) selleks, et vältida samade poolte vahel sama menetluse eseme kohta korduva kohtuvaidluse tekkimist (vt Riigikohtu 16. mail 2018. a tsiviilasjas nr 2-16-11056/34 tehtud otsuse p 23). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde.
11.Hageja nõudis kostjalt tsiviilasjas nr 2-16-6649 (varasem tsiviilasi) esitatud hagiavalduses viivist kuni 1. aprillini 2017 ning praeguses tsiviilasjas ajavahemiku 2. aprill 2017 kuni 21. september 2018 eest (st sissenõutavaks muutunud viivist kindla summana möödunud aja eest). Kuna varasemas tsiviilasjas tehtud kohtulahend on jõustunud, siis (arvestades ka kolleegiumi senist praktikat, vt käesoleva määruse p 10) on kolleegiumi arvates tegemist olukorraga, kus hageja on kohtule esitanud teist korda sama hagi TsMS § 428 lg 1 p 2 mõttes ning ringkonnakohus leidis põhjendatult, et asja menetlus tuleb sama sätte alusel lõpetada.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad Riigikohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. Riigikohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja kostjale õigusabi 4 tundi (määruskaebusele vastuse koostamine) tunnihinnaga 160 eurot (lisandub käibemaks). Kostja nõuab hagejalt menetluskulude 640 eurot (ilma käibemaksuta) hüvitamist. Arvestades kostja määruskaebuse vastuse sisu ja mahtu ning seda, et sama vandeadvokaat on kostjat esindanud kogu menetluse käigus, peab kolleegium kostja esindaja toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Esindaja tunnihind 160 eurot (käibemaksu ei lisandu) on vajalik ja põhjendatud. Kostja on kinnitanud, et esitatud kulud on kantud kohtumenetluse tõttu praeguses tsiviilasjas. Kostja on märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane ning soovib seetõttu, et kohus mõistaks menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista Riigikohtu menetluses kantud menetluskulu 320 eurot. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4(5)

2-19-12247

13.Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja