Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

1(5)

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Sillamäe linn, Kesk tn 1 korteriühistu esitas avalduse P K (nimetavas K) vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud avalduse kohaselt on Sillamäe linn, Kesk tn 1 korteriühistu korteriomanikud asutanud elamu ühise majandamise ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks korteriühistu. Puudutatud isikule kuulub eeltoodud elamus korteriomand nr 3 ja ta on korteriühistu liige. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Puudutatud isik on rikkunud korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevat nõuet tasuda õigeaegselt esitatud arved. Avaldaja palub avaldus rahuldada ja välja mõista puudutatud isikult ajavahemikul 2019 märts – 2020 aprill tekkinud võlgnevus 1 508,18 eurot ja menetluskulud summas 590 eurot. Avaldaja palub välja mõista menetluskuludelt viivis, alates kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast, kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Avaldaja peab võimalikuks tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohus võttis 18.12.2019. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus. Kuna P K tegelik asu/elukoht oli teadmata, toimetati P K kohtudokumendi kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 05.06.2020. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Puudutatud isik ei kirjalikku vastust avaldusele ega vastuväiteid ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja ei ole temalt nõutavatele summadele vastu vaielnud.

Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

2(5)

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter asukohaga XXX (registriosa 3488408) (dtl 25).

Avaldaja nõuab puudutatud isikult majanduskulude tasumist (dtl 81). Puudutatud isik on jätnud perioodil märts 2019 – aprill 2020 tasumata majanduskulude arved kokku 1 508, 18 eurot (põhivõlg 1450,39 eurot ja viivis 57,79 eurot) (dtl 68 – 80; 242).

Krt) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Samuti on avaldaja esitanud nõude aluseks olevad dokumendid, mille pinnalt on majanduskulud kujunenud (dtl 82 – 227; 235 – 241). Puudutatud isik ei ole ei nõude suurusele ega ka selle aluseks olevatele tõenditele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista ajavahemikul 2019 märts – 2020 aprill tasumata majanduskulude eest kokku 1 450, 39 eurot.

Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 02.06.2020 summas 57,79 eurot. Kohus leiab, et nimetatud viivise välja mõistmine on põhjendatud.

Lisaks sellele on avaldaja soovinud jooksva viivise väljamõistmist 03.06.2020 kuni 1450,39 eurot suuruse summa täieliku tasumiseni KrtS § 42 lg 1 sätestatud suuruses.

3(5)

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine on põhjendatud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhinõudelt, s.o 1450,39 eurolt, VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 03.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

Avaldaja on palunud mõista välja KrtS § 42 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel. Avaldaja on viidanud VÕS § 1131 ja palunud mõista välja sissenõudmiskulu summas 40 eurot. Kohus leiab, et nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata. KrtS § 42 lg 2 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel. KrtS jätab aga täpsustamata, millise võlaõigusseaduse sätte alusel on õigus sissenõudmiskulusid nõuda. Kohus leiab, et VÕS § 1131 kohaldub majandus- või kutsetegevuses tegutsevale võlgnikule, kes puudutatud isik ei ole. Puudutatud isik on füüsiline isik ning VÕS § 1 lg 5 alusel tarbija. Tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmisele tuleks kohaldada VÕS § 1132 sätteid. Korteriühistu ja korteriomaniku vahelist suhet majandamiskulude osas saab käsitleda tehingulisena (RKTKm 14.2.2012, 3-2-1- 174-11, p 11). Arvestades, et puudutatud isik on jätkuvalt korteriomandi omanik ja sellest tulenevalt omab jätkuvalt tehingulist suhet, siis peaks sissenõudmiskulude osas kohaldama VÕS § 1132 lg 1, mille kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Oluline on samas, et nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohtule on esitatud avaldaja poolt puudutatud isikule saadetud nõudekiri, kuid nimetatud kirja tuleb käsitleda tasuta meeldetuletusena ning muude sissenõudmiskulude osas kohtule tõendeid esitatud ei ole. Seega jätab kohus avaldaja nõude sissenõudmiskulude välja nõudmiseks rahuldamata.

Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse 1 508 (üks tuhat viissada kaheksa) eurot ja 18 senti (sh põhivõlgnevus 1 450, 39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 57, 79 eurot) ning viivise alates 03.06.2020 a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

4(5)

TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on esindanud menetluses lepinguline esindaja, kes on osutanud teenust 540 euro eest. Esindaja tunnihind on 90 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ja kokku on esindajal kulunud 5 tundi. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuludega ja mõistab need puudutatud isikult välja.

Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskulud summas 590 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.