Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
17. september 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-2566
Tsiviilasi
Armen Šahbazjani kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 27. jaanuari 2020. a otsuse peale täiteasjas nr xxx
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. mai 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Armen Šahbazjani määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Armen Šahbazjan (isikukood xxx) Puudutatud isik I (vastustaja): kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei Puudutatud isik II (sissenõudja): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), esindaja volikirja alusel Eveli Altunbas
Jätta Tartu Maakohtu 18. mai 2020. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
Määruskaebus jätta rahuldamata.
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Armen Šahbazjani kanda.
Määruskaebuse menetlemisel rahaliselt kindlaksmääratavaid kulusid tekkinud ei ole.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 187 lg 6).
TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäitur edastas 27. jaanuari 2020. a otsuse avaldaja e-posti aadressile [email protected] 27. jaanuaril 2020 ning palus kirja kättesaamist kinnitada, hoiatades, et kinnitamata jätmisel loetakse otsus avaldajale kätte toimetatuks 3 tööpäeva möödumisel kirja saatmisest. Kuivõrd kohtutäituri otsus kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta tuleb võlgnikule kätte toimetada (TMS § 10 lg 1), siis tuleb selle vaidlustamisel lähtuda kättetoimetamise hetkest. Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse TMS § 10 lg 2 esimese lause järgi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seadus ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku jõudmist saajani (või tema esindajani). Elektronpostiga saadetud teate saab lugeda kätte saaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. E-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, sõltub sellest, kas saajal on interneti püsiühendus või mitte (vt Riigikohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12). E-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Teate kadumise riski kannab ta hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus tema serverisse (vt Riigikohtu 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 14; 8. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-15, p 13). Kohtutäitur ei ole põhjendanud, miks ta ei valinud otsuse kättetoimetamiseks muud viisi, nt tähitud postiga saatmist. Saajal peab muuhulgas olema mõistlik võimalus kirjaga tutvuda, mis sõltub mitmetest asjaoludest, sh ka interneti püsiühenduse olemasolust. Lisaks interneti püsiühendusele võib saaja postkastis või teenusepakkuja serveris olla muid kirjade saabumise piiranguid, kirjad võivad saabuda rämpsposti kausta või server ei lase neid muudel põhjustel läbi. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et avaldaja sai (või pidi saama) kohtutäituri otsuse kätte hiljemalt 30. jaanuaril 2020 ning kaebus on esitatud hilinenult. Seega ei esine alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebusega taotletav eesmärk on täitemenetluse lõpetamine ning vara aresti alt vabastamine põhjusel, et avaldaja on nõude täitnud võlgnevuse tasumisega algse võlausaldaja Bigbank AS kontole. Bigbank AS kinnitas kohtutäiturile osaliselt summa laekumist ning kandis kinnitatud summa üle uuele võlausaldajale. Kohtu hinnangul on avaldaja esitanud täitemenetluses materiaalõigusliku vastuväite ja seetõttu tuleks selline vaidlus lahendada TMS §-s 221 reguleeritud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Riigikohus on varasemalt korduvalt osundanud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument
vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11). Seega olukorras, kus avaldajal on materiaalõiguslik vastuväide sissenõudja vastu, kuid sissenõudja kinnitusel kohtutäiturile kogu võlgnevust tasutud ei ole, samuti tasumata on ka kohtutäituri tasud, ei saa kohtutäitur formaliseeritusse printsiibist lähtuvalt asuda ise kontrollima avaldaja poolt otse võlausaldajale tehtud kandeid. Kuivõrd sissenõudja kinnitusel ei olnud võlg täielikult tasutud, samuti olid tasumata kohtutäituri tasud, jättis kohtutäitur põhjendatult avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohus selgitas, et avaldajal on oma eesmärgi saavutamiseks eelkõige võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 järgi, kui avaldaja hinnangul esinevad alused hagi rahuldamiseks.
ette TMS § 10 lg 1 kolmas lause, ning millised kontaktandmed on võlgnik täiturile edastanud (TMS § 10 lg 1 neljas lause). Puudub info, et avaldaja on avaldanud soovi saada täitemenetluse dokumendid kätte tema märgitud kontaktandmeid (e-posti aadress [email protected]) kasutades.
(tl 71) Seega esitas avaldaja kaebuse maakohtule TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
õigusabikulusid ei hüvitata. Asja materjalidest ei nähtu sissenõudja menetluskulusid, mille rahaline suurus tuleks TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi kindlaks määrata. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.