Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2020, Tallinn Kohtuasja number
2-19-17640
Kohtuasi
XX hagi CC ja QQ vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks ja korteriomandi 1/6 mõttelise osa kohta NN (surnud 02.06.2019) omandiõiguse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.12.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostjad CC ( isikukood XXXXXXXXXXX) ja QQ (isikukood XXXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse maakohtu 06.12.2019 määruse resolutsiooni punkti 3, millega maakohus jättis rahuldamata taotluse hagi tagamiseks.
2.Harju Maakohtu 06.12.2019 määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5 tühistada. Muus osas jätta määrus muutmata. Saata tsiviilasi tagasi maakohtule nõuete menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jaotab maakohus lõpplahendis. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib resolutsiooni punkti 1 osas esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.11.11.2019 esitas hageja maakohtule hagiavalduse Tallinna notari Evi Paberiti vastu, milles palus tuvastada fakt, et NN (surnud 02.06.2019) võttis vastu 26.02.2014 surnud HH pärandi. 20.11.2019 esitas hageja täpsustatud avalduse samade nõuetega HH pärijate CC ja QQ vastu.
2.Täpsustatud hagiavalduse kohaselt on hagejal jõustunud kohtuotsusega tõendatud rahaline nõue NN vastu, mille hageja soovib rahuldada võlgniku isa pärimismenetluse kaudu võlgniku omandisse läinud kinnisvara (korteriomandi) arvel, mille suhtes aga omandiõigus kinnistusraamatus vormistatud ei ole. Hageja palub tuvastada NN poolt isa pärandi vastuvõtmise fakti ja et 1/6 mõttelist osa isa pärandvaraks olevast korteriomandist kuulub NNle. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 06.12.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 2 punkti 2 alusel, sest hageja ei ole esitanud hagi oma seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse hagi tagamise abinõu rakendamiseks.
4.Määruse põhjenduste kohaselt kontrollib kohus TsMS § 477 lõike 7 alusel avalduse vastavust seadusele ja selle tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3 lõike 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
5.Kohus asus seisukohale, et notar ei saa olla kohaseks kostjaks esitatud hagis, milles palutakse tuvastada NN poolt pärandi vastuvõtmine HH järgi. Pärimisseaduse (PärS) § 175 lõigete 1 ja 4 kohaselt kui pärast pärimistunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks. Kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust kehtetuks tunnistamast, võib õigustatud huviga isik nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Tunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse isiku vastu, kes on õigustatud isikuks tunnistuse kohaselt.
6.Lisaks selgitas kohus, et vastavalt pärimisregistrile ei ole NN HH pärijaks, kelleks on CC ja QQ. NN on rahvastikuregistri andmetel surnud 02.06.2019. Seega ei jõudnud ta pärandit vastu võtta või sellest loobuda, mistõttu on tema pärijatel õigus pärandist loobuda sama tähtaja jooksul, mille jooksul neil on õigus pärima õigustatud isiku pärandist loobuda (PärS § 120). Kuna käesoleval hetkel ei ole kohtule teada, kes on NN pärijateks, puudub avaldajal õiguslik alus esitada hagi ka CC ja QQ vastu. PärS § 130 lõike 3 esimese lause järgi on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused.
7.TsMS § 168 lõike 1 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus
2-19-17640
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 06.12.2019 määrus täies ulatuses ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja taotlus hagi tagamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta vastustajate kanda.
9.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei esitanud hageja hagi notari vastu ja täpsustatud avalduses notar enam kostjana märgitud ei ole. Kaebaja ei nõustu, et kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistuse kehtetuks tunnistamisest, võib õigustatud isik nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks tunnistamist.
10.Kaebaja esitas varasemalt kohtule avalduse NN pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks (tsiviilasi nr 2-19-15394). Selles menetluses teatas notar kohtule, et tema menetluses on HH pärimisasi. Samuti, et pärimismenetluse käigus teeb ta kindlaks pärijate pärimisõiguse ja selle ulatuse, kuid mitte pärandvara koosseisu, et pärimismenetluses on XX avaldanud, et pärandvara hulgas on nimetatud korteriomand ja et pärimisregistris puuduvad andmed NN kohta, mistõttu ei ole Eestis eeldatavalt algatatud tema pärimismenetlust ega kindlaks tehtud tema pärijaid.
11.25.06.2019 algatas notar HH pärimismenetluse. 12.09.2019 teatas notar kaebajale, et tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. Notar saatis pärimismenetluse algatamise kohta teate teadaolevatele pärijatele ja menetluse käigus selgus, et pärandaja tütar NN on surnud. Kui pärima õigustatud isik sureb, jõudmata pärandit vastu võtta või sellest loobuda, on tema pärijatel õigus pärandist loobuda sama tähtaja jooksul, mille jooksul neil on õigus pärima õigustatud isiku pärandist loobuda. Kaebajale ei ole teada, kas NN on HH pärija ega see, kas ta loobus pärandist, aga on selge, et NN teadis juba 2013. a, et tema isa on surnud. On võimatu uskuda, et ta ei võtnud pärandit vastu seaduses ettenähtud 3 kuu jooksul. Sellises olukorras on õige esitada tuvastushagi teadaolevate HH pärijate vastu täiendava pärija poolt pärandi vastuvõtmise tuvastamiseks.
12.21.11.2019 algatas notar hageja avalduse alusel NN pärimismenetluse. Tema pärijaks on tütar RR, kes võttis vastu ema pärandi ja kelle saab protsessi kaasata.
13.Kaebaja leiab, et on võimalik hagi tagamise abinõuna seada NN kinnisasjale aadressil JJJ, Tallinnas kohtulik hüpoteek 13 069.68 eurot või mõni muu alternatiivne hagi tagamise abinõu vastavalt TsMS-ile. Menetluse edasine käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Määruskaebuse nõudepunktist 1 nähtuvalt vaidlustab kaebaja maakohtu määrust täies ulatuses (t I kd lk 127 pöördel). Vaidlustatud määruse resolutsioonist nähtuvalt otsustas kohus sama määrusega lisaks hagiavalduse menetlusse võtmisele anda hagejale menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest nii hagiavalduselt kui hagi tagamise taotluselt, samuti jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda (t I kd lk 104). Seega nähtub vaidlustatud määruse resolutsioonist, et maakohus tegi lahendiga mh sellise otsustuse, mille peale seadus edasikaebeõigust ei anna (hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmine) (koosmõjus TsMS § 660 lõige 1, § 390 lõige 1), mistõttu selles osas (kaebuse
2-19-17640 nõudepunkti 3 osas) võttis maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse. TsMS § 664 lõike 2 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse seega läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse maakohtu 06.12.2019 määruse resolutsiooni punkti 3. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 466 lõike 3 esimese lause alusel jõustunud.
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 06.12.2019 määrus tuleb tühistada resolutsiooni punktide 4 ja 5 osas menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning hageja 20.11.2019 hagiavaldus tuleb saata tagasi maakohtule selles sisalduva mõlema nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.Esmalt juhib kolleegium maakohtu tähelepanu asjaolule, et senini ei ole kohus teinud otsustust hageja teise nõude osas, mille hageja on 20.11.2019 hagiavalduses sõnastanud „Tunnistada NN korteriomandit 1/6 mõttelise osa suuruses, mis korter aadressil JJJ, Tallinnas.“ Nõude sõnastusest ei ole selge, mis on selle nõude esitamise eesmärk ja maakohtul võib olla vajalik lasta seda nõuet enne menetlusse võtmise otsustuse tegemist hagejal täpsustada. Kuna teise nõude kohta maakohtu otsustus puudub, siis järgmises kahes põhjenduste punktis analüüsib kolleegium vaid pärimisõiguse tuvastamise nõude menetlusse võtmisest keeldumist.
18.NN pärimisõiguse tuvastamise nõude osas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu keeldumisega selle menetlusse võtmisest TsMS § 371 lõike 1 punkti 2 alusel. Nimetatud sätte alusel saab maakohus nõude menetlusse võtmisest keelduda, kui puudub hagiavalduses esitatud faktikogumile vastav õigusnorm, mille alusel saaks hagi rahuldada, samuti ei saa kohus hinnata tõendeid asja menetlusse võtmise staadiumis (Riigikohtu lahend asjas nr 2-16-17452, punkt 11). Käesolevas asjas võib hagiavaldusest ja määruskaebusest aru saada, et hageja toetub nõudeid esitades järgmiste eluliste asjaolude kogumile: temal on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud rahaline nõue NN vastu; NN ainsaks realiseeritavaks varaks, mille arvel saaks hageja oma nõuet täitemenetluses rahuldada, saab olla mõtteline osa korteriomandist, mille omanikuks pidi ta saama oma isa pärandi avanemisel, kuna hagejale ei ole teada, et isik oleks pärandist loobunud; pärimismenetlus algatati hageja avalduse alusel, kuid selles välja antud pärimistunnistuses ei ole märgitud pärijana NN, vaid pärijatena nähtuvad üleelanud abikaasa ja teine tütar (kostjad). Viidatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on hageja eesmärgiks saada jõustunud kohtulahend selle kohta, et NN on oma isa pärija. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellises elulises olukorras saab tuvastushagi olla hageja asjakohaseks õiguskaitsevahendiks. TsMS § 368 lõike 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. PärS § 171 lõige 7 annab võimaluse, et pärimisõigus tuvastatakse kohtulahendiga. NN pärimisõigust tunnustava kohtuotsuse alusel saab notar tunnistada juba väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks ja viia läbi uue menetluse (PärS § 175).
19.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt võib maakohtul olla vajalik selgitada hagejale vajadust taotleda täiendava kostja (NN pärija) menetlusse kaasamist kostjana (TsMS § 208 lõige 2), kes eelduslikult on vaidlusaluse õigussuhte osaliseks NN asemel. NN pärimismenetluses 21.11.2019 avaldatud teates on notar märkinud pärimistunnistuse tõestamise kavandatavaks tähtpäevaks 30.12.2019. Seega on hagejal võimalik saada NN pärimismenetlust läbiviivalt notarilt teavet pärija(te) kohta. Lisaks on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt NN-l seadusjärgne pärija tütar RR, kellele pidi NN pärand üle minema avanemisel juhul, kui ei olnud testamenti või pärimislepingut või kui RR ei loobunud seaduses ettenähtud tingimustel pärandi vastuvõtmisest (PärS § 3 lõige, § 4 lõige 1, § 10 lõige 1, § 13 lõige 1, § 118 lõige 1, § 119).
2-19-17640
20.Tsiviilasja materjalidele vastab kaebaja väide, et täiendatud hagiavalduses ei olnud hageja enam märkinud kostjana notarit (vrdl hagiavalduste tekstid t I kd lk 2-3 ja 33-34). 11.11.2019 saadud avalduse alusel maakohus menetlusse võtmist ei otsustanud. Seega kui maakohtu jaoks jäi peale 20.11.2019 saabunud täpsustava hagiavalduse saamist hageja tahe notari kostjastaatuse kohta ebaselgeks, oli võimalik küsida hagejalt vastavat selgitust. Määruskaebemenetluses on hageja väljendanud selget tahet, et ei soovi suunata esitatud nõudeid notari vastu. Kuna hageja muutis tahet enne, kui kohus otsustas hagi menetlusse võtmise, ei ole selle kohtu poolt vormistamine vajalik.
21.Kaebaja taotleb hagiavalduse menetlusse võtmist ringkonnakohtult. Selline taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuna hagiavalduse menetlusse võtmine kuulub maakohtu pädevusse (TsMS § 11 lõige 1, § 9 lõige 1, § 372 lõige 1). Ringkonnakohus saadab tsiviilasja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
22.Kuigi nõudepunktist 1 nähtuvalt vaidlustab hageja maakohtu määrust tervikuna, siis osas, milles kohus andis temale menetlusabi ja vabastas riigilõivu tasumisest, ei sisalda kaebus mistahes põhjendusi. Tegemist on ka hageja jaoks soodsate otsustustega, mistõttu jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, miks neid vaidlustatakse.
23.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu asjaolule, et enne hagiavaldusega edasiste toimingute tegemist tuleb maakohtul lahendada hageja 06.01.2020 ja 24.01.2020 avaldused kohtuniku taandamiseks.
24.Ringkonnakohus märgib, et maakohus kasutas vaidlustatud määruses ebatäpselt kostja QQ perenime, märkides „Q“. Ringkonnakohus parandab ebatäpsuse, lähtudes rahvastikuregistri andmetest. Menetluskulude jaotus
25.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jaotab maakohus lõpplahendis.
(allkirjastatud digitaalselt) /Ele Liiv, Peeter Pällin, Imbi Sidok-Toomsalu/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.