Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

1 (4)

Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu võib esitada määruskaebuse kohtumääruse peale osas, millega vabastati menetlusosaline kohustusest tasuda menetluskulud riigituludesse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.

Asjaolude kirjeldus

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja esitas kohtule avalduse hagist loobumiseks. Kostjad on hagist loobumise avaldusele vastanud. Kostjad ei vaielnud hagist loobumisele vastu. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Hagist loobumist ei takista see, et hageja ei ole soovinud hagiavalduse puudusi kõrvaldada ning hagiavaldust ei ole võetud menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on võimalik loobuda ka hagiavaldusest, mida kohus ei ole veel menetlusse võtnud. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu. Hageja esitas oma nõuded täpsustatud kujul 20.11.2019 menetlusdokumendid. Kui kohus peaks otsustama hagiavalduse menetlusse võtmise või menetlusse võtmisest keeldumise praeguse hetke seisuga, peaks kohus lahendama, kas hageja 20.11.2019 esitatud nõuete menetlemine on võimalik. Eeltoodust tulenevalt saab kohus otsustada ka hagist loobumise küsimuse üksnes hageja 20.11.2019 esitatud nõuete osas. Kohus lõpetab hageja hagiavalduse menetluse kostjate vastu järgmistes nõuetes: „1. N Ki pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamise kohta A C xxx a. surnud alates xxx a., see tähendab, et kolm kuud pärast pärandi avanemist; 2. Tunnistama N Ki korteriomandit 1/6 mõttelise osa suurus, mis korter aadressil xxx.“ Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kuivõrd menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

põhjus vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 järgi menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus vabastab hageja kohustusest tasuda riigituludesse menetluskulud, mille kandmiseks hageja sai menetlusabi. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.