lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-8698/40

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-8698/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1228
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Saku Vallavalitsus75019738(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

4. september 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-8698

Tsiviilasi

Saku valla avaldus paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. juuli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

XX

psühhiaatriahaiglasse

Menetlusosalised ja nende Avaldaja Saku vald (Saku Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75019738) esindajad ringkonnakohtus Puudutud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXXX), määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 21. juuli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-8698 muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus rakendas 15. juuni 2020. a määrusega XX (puudutatud isiku) suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendas seda neljakümne päevani ning lubas kohaldada tema suhtes tema tahtest olenemata psühhiaatrilist ravi kuni 23. juulini 2020. Saku vald (Saku Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 17. juulil 2020 Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku suhtes tahtevastase ravi jätkamiseks. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku esitatud andmete kohaselt esineb isikul raske

psüühikahäire. Isik ravivajadusest aru ei saa ega nõustu edasise haiglaraviga. Psühhiaatrid peavad vajalikuks jätkata isiku tahtest olenemata ravi psühhiaatriahaiglas, sest ravita jäädes on tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine. Maakohus määras isikule ekspertiisi. 20. juuli 2020. a ambulatoorsest kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 7.1-3/417 tuleneb, et puudutatud isikul esineb psühhootiline haigestumine ägeda polümorfse psühhootilise seisundina (F23.0), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Isik on avaldanud mõtteid vabasurma minemisest ja peab ennast Jumala pojaks, mistõttu järgib Jumala poolt antud juhiseid. Isik näeb inimestes saatanaid ja tal on kuulmishallutsinatsioonid. Tõenäosus, et puudutatud isik vabaduses viibides ohustab oma käitumisega teisi isikuid (nt endale kuuluvat sõidukit juhtides) või provotseerib enda vastast vägivalda, on seoses tema ägeda psühhootilise seisundiga väga tõenäoline ja kõrge riskiga. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada peale haiglaravi muud psühhiaatrilist abi. Maakohtu määrus

2.Harju Maakohus rahuldas 21. juuli 2020. a määrusega (vaidlustatud määrusega) avalduse ja paigutas puudutatud isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatrikliinikusse kuni 21. oktoobrini 2020 või kuni ravivajaduse äralangemiseni. Lisaks andis maakohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p-le 1. Maakohus veendus isiku ärakuulamisel tuvastatule, arstide arvamusele ja ekspertiisiaktile tuginedes, et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, isik ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust – puuduutatud isik on olnud haiglas viibides kahtlustav ning oma haiguse sümptomite osas dissimileeriv. Tunnistab avalikult, et kodus olles ravimeid ei tarvitaks. Isik kujutab ohtu nii iseendale kui ka teistele. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes, mistõttu on põhjendatud tema psühhiaatriahaiglasse paigutamine kolmeks kuuks. Määruskaebus
3.Puudutatud isik ja tema riigi õigusabi korras määratud esindaja esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud määrus seaduslik ja tahtevastase ravi jätkamine kuni kolmeks kuuks põhjendamatu. Vaidlustatud määrus ei ole seaduslik, sest isikul ei võimaldata tutvuda ravitoimikuga. Haiglast lahkumisel isikule ravimite vähendamise kava ei väljastatud, mistõttu oli ta sunnitud ravimite võtmise lõpetama. Eksperdi arvamus põhineb üksnes raviarstide hinnangul, mitte puudutatud isiku käitumise vahetul uurimisel. Puudutatud isiku diagnoosi on muudetud ja uue diagnoosiga ei ole tahtest olenematu ravi kohaldamine põhjendatud. Kuna puudutatud isik ei ole seitse aastat Saku vallas käinud, ei saa viimane olla avalduse esitajaks. Puudutatud isiku väite kohaselt ei ole talle määruskaebemenetluses esindajat määratud. Täitmata on PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused tahtest olenematu ravi kohaldamiseks. Puudutatud isik ei ole endale ega teistele ohtlik.
4.Avaldaja ja psühhiaatrikliiniku seisukohtadest tulenevalt on määruskaebus põhjendamatu ja maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
5.23. juulil 2020 tegi psühhiaatriakliinik otsuse ravi lõpetamise kohta seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega. 2 (3)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
7.Maakohus on õigesti TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi menetlenud avaldust Saku valla avalduse alusel ja nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 kohaldamise eeldused. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on Saku vald puudutatud isiku elukohajärgne vald. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on puudutatu isiku määruskaebust täiendanud talle riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaadist esindaja. Maakohus ei ole määruse tegemisel materiaal- ega menetlusõiguse norme rikkunud.
8.Vastuseks määruskaebuse muudele väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. PsAS § 4 p 2 sätestab isiku õigused psühhiaatrilise abi saamisel, sh saada teavet oma psüühikahäire ja kasutatavate ravi- ning diagnostikameetodite kohta ja tutvuda ravidokumentidega. Samas ei ole see õigus piiramatu ning raviarst võib otsustada, kas andmetega tutvumine võib osutuda kahjulikuks isiku vaimsele tervisele või teiste isikute julgeolekule. Psühhiaatriakliiniku seisukohast tulenevalt ei ole isikule teabe edastamisest keeldutud. Samas märgib kolleegium, et raviarsti otsus teavet mitte anda ei oma tahtest olenematu ravi määramisel tähtsust ega muuda maakohtu määrust ebaseaduslikuks. Tahtest olenematu ravi kohaldamiseks pidid määruse tegemise hetkel esinema PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud asjaolud.
9.Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Nii 15. juuni 2020. a raviarstide arvamuses kui ka 20. juuli 2020. a ekspertiisiaktis on tuvastatud, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (F23.0). Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei põhine eksperdi arvamus teiste raviarstide arvamusel, vaid ekspert kohtus puudutatud isikuga ekspertiisi läbiviimiseks psühhiaatrikliiniku IX osakonnas, tutvus meditsiiniliste dokumentidega ja lähedastelt saadud informatsiooniga. Eksperdi arvamuse kohaselt on väga tõenäoline, et isik vabaduses viibides ohustab oma käitumisega teisi isikuid või provotseerib enda vastast vägivalda ning risk, et isik asetab enda elu ja tervise ohtlikku olukorda on kõrge.
10.Põhjendamatu on puudutatud isiku väide, et PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused tahtevastase ravi kohaldamiseks ei olnud täidetud. Maakohtu põhjendused selles osas on kontrollitavad ja veenvad. Maakohus tuvastas asjaolusid ja hindas tõendeid õigesti. Isiku ohtlikkuse hindamisel ei saa lähtuda isiku enda kinnitusest selle kohta, et ta ei ole endale või teistele ohtlik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõenditest tehtud järeldusega, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (F23.0) ja määruse tegemise hetkel oli puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Samuti ei olnud võimalik ravi kodustes tingimustes.
11.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 3 esimese lause järgi riigi kanda.
12.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium