lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-8936/28

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-8936/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1670
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineVÕS § 244Ostueesõiguse mõiste ja teostamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-8936/14Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.11.20192-19-8936/25Viru Maakohus Narva kohtumaja20.07.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

4. september 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-8936

Tsiviilasi

Vladimir Višnjovi hagi Dmitry Vishnevi vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks Menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. juuli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vladimir Višnjovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Vladimir Višnjov (ik: XXX) Vastustaja (kostja ): Dmitry Vishnev (ik: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 20. juuli 2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Vladimir Višnjovi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

ASJAOLUD

1.Vladimir Višnjov (hageja) esitas 11.06.2019 maakohtule Dmitry Vishnevi (kostja) vastu hagi, milles palus tühistada kinnisasja mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse ning rahasumma hoiustamise avalduse. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt kuulus hagejale ja kostjale kaasomandina kinnisasi. Kostja müüs 2/3 kaasomandist Natalja Fedotovale, kuid tegelikult ei olnud kostja müügilepingu sõlmimisel mõttelise osa omanik. Kinnisasja endine omanik Valentina Višnjova tegi 19.02.2018 koduse testamendi, millega pärandas kogu oma vara hagejale. Testamendiga sisuliselt tühistati 23.09.2015 kinkeleping, millega oli osa kinnisasjast kingitud kostjale. Seetõttu ei saanud kostja sõlmida mõttelise osa müügilepingut ning tehing oli tehtud eksimuse tõttu või pettuse teel. Samuti ei pakkunud kostja hagejale osta tema mõttelist osa. Kostja avaldas ostjale valeandmed ja müüs talle kinnisasja koos elanikuga. Hageja tahab kaasomandi lõpetada. Maakohus jättis 19.06.2019 määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli täpsustada hagi asjaolud ja nõuded, märkides selgelt, mis põhjusel ja millise tehingu tühistamist ta soovib, ning esitada tõendid oma väidete kinnitamiseks. 03.07.2019 esitas hageja täpsustatud hagi, milles palus tunnistada kinnisasja mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, rahasumma hoiustamise avalduse kehtetuks.
2.Viru Maakohus keeldus 10.10.2019 määrusega V. Višnjovi hagi D. Vishnevi vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmast. Hageja esitas maakohtu 10.10.2019 määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas 19.11.2019 määrusega maakohtu 10.10.2019 määruse ja saatis asja samale maakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Maakohus jättis 02.03.2020 määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli täpsustada asjaolud ja nõuded, märkides selgelt, millisel põhjusel ja millise tehingu tühistamist hageja soovib, ning esitada tõendid oma väidete kinnitamiseks. Samuti tuli esitada täiendused/selgitused kostja N. Fedotova osas ning kaasomandi lõpetamise nõude osas. Hagejale selgitati ka riigi õigusabi taotlemise võimalust. Hageja esitas 16.03.2020 täpsustatud hagiavalduse, milles palus tühistada mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse ning rahasumma hoiustamise avalduse ning määrata 2/3 mõttelise osa kinnisvarast pärijaks hageja. Hageja märkis, et N. Fedotova ei ole kostjaks antud tsiviilasjas. 21.03.2020 esitas hageja ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Maakohus jättis 29.04.2020 määrusega hagi uuesti käiguta ja palus täpsustada nõuded, märkides selgelt, millise tehingu tühistamist hageja soovib, ning esitada täiendused/selgitused kostja N. Fedotova osas, kaasomandi lõpetamise nõude osas ja pärija määramise nõude osas ning korrigeerida nõuded. Vajadusel esitada taotlus riigi õigusabi saamiseks korrektse hagi koostamiseks või pöörduda hagi koostamiseks õigusteadmistega isiku (nt advokaadi) poole. Hageja esitas 08.05.2020 täpsustatud hagiavalduse. Maakohus jättis 27.05.2020 määrusega hagi veelkord käiguta ja palus täpsustada nõuded, märkides selgelt, millise tehingu tühistamist hageja soovib, ning esitada täiendused/selgitused

kostja N. Fedotova osas, kaasomandi lõpetamise nõude osas ja pärija määramise nõude osas ning korrigeerida nõuded. Hagejale soovitati uuesti ka õigusteadmistega isiku poole pöördumist ja selgitati riigi õigusabi taotlemise võimalust. Hageja esitas 05.06.2020 täpsustatud hagiavalduse, milles palus tühistada mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse ning rahasumma hoiustamise avalduse ning määrata 2/3 mõttelise osa kinnisvarast pärijaks hageja kooskõlas V. Višnjova koduse testamendiga. Hageja kinnitas uuesti, et N. Fedotova ei ole tsiviilasjas kostjaks.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohus keeldus 20.07.2020 määrusega V. Višnjovi hagi D. Vishnevi vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks menetlusse võtmast. Samuti keeldus maakohus menetlusse võtmast V. Višnjovi menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruse kohaselt on hagiavaldusele lisatud Sillamäe notari Irina Kritsuki 26.07.2018 kinnisasja mõttelise osa müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus, rahasumma hoiustamise avaldus nr 1156, mille pooled on kostja ja N. Fedotova. Hageja on vaidlustanud tehingu, sh asjaõiguslepingu, mille pooleks ta ei ole. Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust, või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Arvestades hagis esitatud asjaolusid, on hagejal kui asjaõiguslepingu pooleks mitteoleval isikul õigus esitada kohtule asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamise hagi. Õiguskirjanduses on leitud, et tuvastatava õigussuhte osalised ei ole tuvastushagi alusel tehtud otsusega seotud, kui neid pole menetlusse kaasatud. Kui puudub poolte otsene puutumus hagi esemeks oleva õigussuhtega, tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda või jätta see läbi vaatamata (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 408). Seega ainult ühe lepingupoole vastu esitatud hagi on perspektiivitu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Lisaks ei ole hageja märkinud, millise konkreetse tehingu tühistamist (kuupäev, pooled jne) ta tahab ja mida ta soovib saada tehingu tühistamise tagajärjel (sooritusnõue). Samuti jääb arusaamatuks, kas hageja soovib tehingu tühistamist või tühisuse tuvastamist. Hageja märgib ka, et soovib kaasomandit lõpetada. Märkimata on kaasomandi lõpetamise viis ja põhjendused, miks konkreetne kaasomandi lõpetamise viis on otstarbekam. Kohus määras hagejale korduvalt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas täpsustatud hagiavalduse, kuid ei ole kohtu märgitud puuduseid kõrvaldanud: 1) täpsustamata on jäetud vaidlustatava tehingu number, on ainult täpsustatud, et nõue on tehingu kehtetuks tunnistamine. Põhjendused ja viited seadustele on samad: viidatud on nii tehingu näilikkusele kui ka olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehingule; 2) täpsustatud hagi kohaselt soovib hageja kaasomandi lõpetamist, kuid kaasomandi lõpetamise nõude osas on jäetud puudused kõrvaldamata; 3) ka nõue määrata 2/3 mõttelise osa kinnisvarast pärijaks hageja on jäetud täpsustamata; 4) tehingu poolteks on kostja ja N. Fedotova. Hagi on esitatud ainult tehingu ühe poole vastu. Teise kostja osas on kohtu märgitud puudused kõrvaldamata. 05.06.2020 esitatud hagiavalduses hageja kaasomandi lõpetamise nõuet ei esitanud. Hageja esitas vaid nõuded, mis on seotud tehing tühistamise ja hageja pärijaks määramisega. Hageja ei taotlenud riigi õigusabi ega soovinud esitada nõuet tehingu teise poole, s.o N. Fedotova vastu. Kohus on hagejale piisavalt selgitanud hagiavalduse puuduste kõrvaldamist ja õigust saada riigi õigusabi. Kohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit, et hagejat ja kostjat ära kuulata.

Kohus ei saa anda hagejale õigusabi ega õigusnõustamist. Hageja kohtu loetletud puudusi ei kõrvaldanud. Kohus ei saa ise määrata kostjaks isikut, kelle vastu hageja ei ole hagi esitanud. Hagi on perspektiivitu põhjusel, et nõuet ei ole esitatud tehingu mõlema poole vastu. Tehingu tühistamise tuvastamist ei saa nõuda, esitades nõude tehingu ühe poole vastu. Hagi aluseks olevad asjaolud on ka ebaselged ja ei viita sellele, et leping võiks olla nende alusel tühistatud või tunnustatud tühiseks. Tehingu kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda isik, kes ei ole tehingus osaline. Hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.V. Višnjov esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 20. juuli 2020 määruse tühistamist ja hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks Tartu Ringkonnakohtu menetlusse võtmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt keeldus maakohus hagi menetluse võtmast, ignoreerides Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2019 määrust, mis kohustus maakohut hagi läbi vaatama. Hageja kõrvaldas puudused vastavalt maakohtu nõuetele. V. Višnjova tegi 19.02.2018 koduse testamendi, millega tühistas pärimisosad 2/3 ja 1/3 ning määras kogu vara pärijaks hageja. Vaatamata sellele müüs kostja vaidlustatud 26.07.2018 müügilepinguga N. Fedotovale 2/3 mõttelist osa kinnisasjast. Kostja ei olnud tehingu tegemise ajal kinnisasja 2/3 osa omanik. Kostja ei pakkunud 2/3 mõttelist osa osta hagejale kui 1/3 mõttelise osa omanikule. Tehingu algataja oli kostja ja hageja esitab hagi kostja vastu, kuna ostja N. Fedotova oli viidud eksiteele. N. Fedotova ei ole kostja asjas, kus hageja vaidlustab 26.07.2018 tehingut, millega kostja müüs 2/3 kinnistust. Kinnisasja mõtteline osa müüdi koos elanikuga ja hageja tahab kaasomandi lõpetada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.Põhjendamatu ja vastuolus asja materjalidega on määruskaebuse esitaja väide, et ta kõrvaldas maakohtu poolt esiletoodud puudused ning maakohtul puudus seetõttu alus keelduda tema hagi menetlusse võtmisest. Tartu Ringkonnakohus tühistas 19.11.2019 määrusega Viru Maakohtu 10.10.2019 määruse ja saatis asja maakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus järgnevalt 3-l korral hagiavalduse käiguta (maakohtu 02.03.2020, 29.04.2020 ja 27.05.2020 määrused) ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas märkis kohus, et kui hageja soovib vaidlustada 26.07.2018 müügilepingut ja saada müüdud 2/3 mõttelise osa elamu omanikuks, tuleb tal esitada hagi mõlema müügilepingu poole vastu. Täpsustatud hagiavaldustes kinnitas hageja korduvalt, et 2/3 mõttelise osa elamu ostja N. Fedotova ei saa olla antud asjas kostjaks. Samuti ei reageerinud hageja maakohtu korduvatele ettepanekutele pöörduda korrektse hagiavalduse koostamiseks õigusteadmistega isiku (advokaadi) poole või esitada avaldus riigi õigusabi saamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna hageja soovis vaidlustada 26.07.2018 müügilepingut ning samas ei olnud ta nõus esitama nõuet müügilepingu teise poole (ostja) vastu, siis tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et tegemist on

hagimenetlusega ning kohtul puudub õigus müügilepingu teist poolt menetlusse kaasata. Määruskaebuses jätkuvalt esitatud seisukoht, et N. Fedotova ei saa olla antud asjas kostjaks, on ebaõige. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ainuüksi sel põhjusel on hagiavaldus perspektiivitu ning maakohus keeldus õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.

7.2.Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi juhul, kui kostja on rikkunud ostueesõigust ning esineks alus esitada hagi tulenevalt VÕS § 244 rikkumisest, peaks menetluses olema elamu 2/3 mõttelise osa ostja (N. Fedotova). Hageja muud määruskaebuses esitatud väited (näiteks väide, et kostja ei olnudki elamu 2/3 mõttelise osa omanik), ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
8.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium