Asjaõigus › Omandiasjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(5)

2-19-8936

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus on märkinud, et hagejal tuleb täpsustada hagi asjaolud ja nõuded, märkides selgelt millisel põhjusel ja millise tehingu tühistamist hageja soovib ja esitades tõendid oma väidete kinnitamiseks. Hageja esitas kohtule täpsustatud hagiavalduse. Viru Maakohus keeldus 10. oktoobri 2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Hageja esitas määruskaebuse Viru Maakohtu 10. oktoobri 2019 määrusele. Tartu Ringkonnakohus 19. novembri 2019 määrusega tühistas Viru Maakohtu 10. oktoobri 2019 määruse ja saatis asja samale maakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohus jättis 02. märtsi 2020 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 21. märtsil 2020 kohtule täpsustatud hagiavalduse, milles palub tühistada mõttelise osa müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus rahasumma hoiustamise avaldus ning määrata pärijaks 2/3 mõttelise osa kinnisvaras hagejat. Hageja märkis hagiavalduses, et N F ei ole kostjaks tsiviilasjas nr. 2-19-8936. Kohus jättis 29. aprilli 2020 määrusega hagiavalduse käiguta, milles palus täpsustada nõuded, märkides selgelt millise tehingu tühistamist hageja soovib, esitada täiendused/selgitused kostja N F osas; esitada täpsustused/selgitused kaasomandi lõpetamise nõude osas; esitada täpsustused/selgitused pärija määramise nõude osas ja korrigeerida nõude; vajadusel esitada kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks korrektse hagiavalduse koostamiseks või pöörduda korrektse hagiavalduse koostamiseks õigusteadmistega isiku poole (nt advokaadile). Hageja esitas 08. mail 2020 kohtule täpsustatud hagiavalduse. Kohus jättis 27. mai 2020 määrusega hagiavalduse käiguta, milles palus täpsustada nõuded, märkides selgelt millise tehingu tühistamist hageja soovib; esitada täiendused/selgitused kostja N F osas; esitada täpsustused/selgitused kaasomandi lõpetamise nõude osas; esitada täpsustused/selgitused pärija määramise nõude osas ja korrigeerida nõude; vajadusel esitada kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks korrektse hagiavalduse koostamiseks või pöörduda korrektse hagiavalduse koostamiseks õigusteadmistega isiku poole (nt advokaadile). Hageja esitas 05. juunil 2020 kohtule täpsustatud hagiavalduse, milles palub tühistada mõttelise osa müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus rahasumma hoiustamise avaldus ning määrata pärijaks 2/3 mõttelise osa kinnisvaras hagejat. Hageja märkis hagiavalduses, et N F ei ole kostjaks eelnimetatud tsiviilasjas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2(5)

2-19-8936 Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale ja kostjale kaasomandina kinnisasi. Kostja müüs 2/3 kaasomandist kolmandale isikule, kuid tegelikult ei olnud kostja müügilepingu sõlmimisel mõttelise osa omanik. Kinnisasja endine omanik V V tegi 19. veebruaril 2018 koduse testamendi, millega pärandas kogu oma vara hagejale. Koduse testamendiga oli seega sisuliselt tühistatud 23. septembri 2015 tehtud kinkeleping, millega oli osa kinnisasjast kingitud kostjale. Seetõttu ei saanud kostja sõlmida mõttelise osa müügilepingut ja tehing oli tehtud eksimuse tõttu või pettuse teel. Samuti ei pakkunud kostja hagejale osta tema mõttelist osa. Hageja leiab, et kostja avaldas mõttelise osa ostjale valed andmed ja müüs talle kinnisasja koos elanikuga. Hageja aga tahaks kaasomandit lõpetada. Neil põhjustel palub hageja tühistada kinnisasja mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja rahasumma hoiustamise avalduse. Hagiavaldusele on lisatud Sillamäe notari Irina Kritsuki 26. juuli 2018 kinnisasja mõttelise osa müügilepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, rahasumma hoiustamise avalduse nr 1156, mille pooled on D V ja N F. Hageja esitas kohtule täpsustatud hagiavalduse, milles palub tühistada mõttelise osa müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus rahasumma hoiustamise avaldus ning määrata pärijaks 2/3 mõttelise osa kinnisvaras hagejat. Hageja märkis hagiavaldustes korduvalt, et N F ei ole kostjaks eelnimetatud tsiviilasjas ja et ta esitab hagi ainult ühe lepingu poole (kostja) vastu, aga mitte teise poole, N F, vastu. Asja materjalide alusel tuvastas kohus, et hageja on vaidlustanud tehingu, sh. asjaõiguslepingu, mille pooleks ta ise ei ole. Kohtu arvates saab asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Arvestades hagis esitatud asjaolusid on kohtu arvates hagejal, kui asjaõiguslepingu pooleks mitteoleval isikul, õigus esitada kohtule asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi. Asja materjalide kohaselt on vaidlustatud tehingu pooleks D V (kostja) ja N F. Hagi on hageja esitanud vaidlustatava tehingu ainult ühe poole vastu. Kohus selgitab, et õiguskirjanduses on väljendatud seisukoht, et tuvastatava õigussuhte osalised ei ole tuvastushagi alusel tehtud otsusega seotud, kui neid pole menetlusse kaasatud. Kui puudub poolte otsene puutumus hagi esemeks oleva õigussuhtega, tuleb hagi menetlusse võtmiseks keelduda või jätta see läbi vaatamata (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 408). Seega on antud juhul ainuüksi ühe lepingupoole vastu esitatud hagi on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Kohus tuvastas lisaks, et hageja ei ole täpselt märkinud, millise konkreetse tehingu tühistamist (kuupäev, pooled jne) ja mida ta soovib saada tehingu tühistamise tagajärjel (sooritusnõue). Samuti jäi kohtule arusaamatuks kas hageja soovib tehingu tühistamist või siis tehingu tühisuse tuvastamist. Hagi ja täpsustatud hagi põhjendustes on viidatud nii olulise eksimuse ja pettuse mõjul tehtud tehingule (tehingu tühistamise alus TsÜS § 90 lg 1) kui ka tehingu näilikkusele (tehingu tühisus TsÜS § 89). Hageja märkis hagiavalduses ka, et soovib kaasomandit lõpetada. Kuid hageja jättis hagis ja täpsustatud hagis märkimata selle nõude puhul kaasomandi lõpetamise viisi ja põhjendused, miks hageja leiab, et konkreetne kaasomandi lõpetamis viis on otstarbekam. 3(5)

2-19-8936 Kohus andis hagejale korduvalt tähtaja puuduseid kõrvaldada. Hageja esitas kohtule täpsustatud hagiavalduse. Kohtu arvates ei ole hageja kohtu märgitud puuduseid kõrvaldanud: 1) Hagis on jäetud täpsustamata vaidlustava tehingu numbrit, hagis on ainult täpsustatud, et nõue on tehingu kehtetuks tunnistamine. Hagi ja täpsustatud hagi põhjendused ja viited seadustele on samad: viidatud on nii tehingu näilikkusele kui ka olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tehingule. 2) Täpsustatud hagiavalduse kohaselt soovib hageja kaasomandi lõpetamist, kuid kaasomandi lõpetamise nõude osas on jäetud kohtu märgitud puuduseid hageja poolt kõrvaldamata. 3) Hageja palub määrata teda pärijaks 2/3 mõttelise osa kinnisvaras hagejat. Kohus palus hagejat esitada täpsustused/selgitused pärija määramise nõude osas ja korrigeerida nõude. Haginõue on jäetud täpsusatamata.4) Asja materjalide kohaselt on vaidlustatud tehingu pooleks D V (kostja) ja N F. Hagi on hageja esitanud vaidlustatava tehingu ainult ühe poole vastu. Teise kostja osas on jäetud kohtu märgitud puuduseid hageja poolt kõrvaldamata. Käiguta jätmise määruses selgitas kohus hagejale, et korrektse hagiavalduse koostamiseks on soovitav pöörduda õigusteadmistega isiku poole, soovitavalt advokaadi poole. Juhul kui hagejal ei ole võimalik tasuda õigusabiteenuse eest on hagejal õigus taotleda riigi õigusabi. Kohus selgitas, et lisaks kohtu poolt määratavale riigi õigusabile, on võimalik taotleda riigi toetusel pakutavat tasuta õigusnõu. Riigi õigusabi plank oli kohtumäärusele lisatud. Kohtule 05. juunil 2020 esitatud hagiavalduses hageja kaasomandi lõpetamise nõuet ei esitanud. Hageja esitas vaid nõuded, mis on seotud tehing tühistamisega ja hageja määramiseks pärijaks, hageja sõnastuses: „Tühistada tehing (mõttelise osa müügileping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus rahasumma hoiustamise avaldus) seoses V V kodune testamentile; Määrata pärijaks 2/3 mõttelise osa kinnisvara mind kooskõlas V V kodune testamentile“. Hageja ei esitanud kohtule taotlust riigi

õigusabi saamiseks ega soovinud ka esitada nõuet vaidlustatud tehingu teiseks pooleks oleva N F vastu. Kohus leiab, et kohus on hagejale piisavalt selgitanud hagiavalduse puuduste kõrvaldamist ja õigust saada riigi õigusabi kui hageja ise ei ole võimeline nõuetekohast hagi esitama. Kohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit, et hagejat ja kostjat ära kuulata (TsMS § 372 lg 3). Kohus ei saa anda hagejale õigusabi ega õigusnõustamist, kohus on selgitanud hagiavalduste käiguta jätmisel, mida peab hageja tegema, et hagiavaldus vastaks seaduses sätestatud nõuetele. Hageja kohtu loetletud puudusi hagiavalduses ei kõrvaldanud. Kohus ise ei saa määrata kostjaks isikut, kelle vastu hageja ei ole hagi esitanud (TsMS § 4 lg 1 ja 2 ning TsMS § 5 lg 1 ja lg 2). Kohus ei saa kohustada ilmuma kohtusse kohtuistungile kostjat, keda hageja ei ole kohtule avaldanud. Kohus järeldab, et esitatud hagi on perspektiivitu põhjusel, et nõuet ei esitata vaidlustatava tehingu mõlema poole vastu. Tehingu tühistamise tuvastamist ei saa nõuda, esitades nõude tehingu ühe poole vastu, kaasamata menetlusse tehingu teist poolt. Hagi aluseks olevad asjaolud on ebaselged ja ei viita sellele, et vaidlustatud leping võiks olla nende alusel tühistatud või tunnustatud tühiseks. Tehingu kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda isik, kes ei ole tehingus osaline. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 4(5)

2-19-8936 Kohus tagastab hagiavalduse koos lisadega hagejale. Menetlusabi taotlus Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetlusabi taotluse, milles palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Vastavalt TsMS § 181 lg 1 p 2, lg 2 ja lg 3, menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui tema taotletu saab saavutada lihtsamalt, kiiremini või odavamalt. Kohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning seega ei ole hageja menetluses osalemine edukas ja hagejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kohus leiab, et hageja menetlusabi taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 168 lg 1, hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Arvestades, et kohus keeldus hagi menetlusse võtmast, jättis menetluskulud hageja kanda ning kostjad ei osalenud kohtumenetluses, menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.