MS avaldus avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MN määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja MS (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik I LL (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik II AL (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik III SP (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV MN (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alvar Kaljurand Puudutatud isik V Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75025973) Puudutatud isik VI Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75011470) Puudutatud isik VII Muinsuskaitseamet (registrikood 70000958) Puudutatud isik VIII Eesti (Keskkonnaministeeriumi kaudu, 70001231), esindaja Maa-amet, Kaia Saar
Vabariik registrikood
Puudutatud isik IX VB (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik X SM (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik XI NU (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata MN taotlus MS maakohtule 05.03.2018 esitatud avalduse läbi vaatamata jätmiseks.
1.Jätta rahuldamata VB, SM ja NU taotlus MN esitatud määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 30.09.2019. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
3.Rahuldada osaliselt MN määruskaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MS (avaldaja, Küüni kinnistu omanik) esitas 05.03.2018 Harju Maakohtule avalduse avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja. Avaldaja palub juurdepääsu tasuks määrata mõistliku tasu. Maakohus kaasas puudutatud isikutena menetlusse LL, AL, SP ja MN, Jõelähtme valla (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu), Maardu linna (Maardu Linnavalitsuse kaudu), Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu), Muinsuskaitseameti ja Kogre 8a, Maardu kinnisasja omanikud VB, SM ja NU. Avalduses väljatoodud asjaolude kohaselt kuulub avaldajale kinnistu aadressiga Harjumaa, Jõelähtme vald, Liivamäe küla, Küüni (registriosa 10675502). Kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kinnistule pääseb avalikult kasutatavalt teelt Kogre tänavat mööda juba olemasolevat põlluteed, mis läbib kõigepealt umbes 180 meetri ulatuses puudutatud isikule IV kuuluvat Kauri kinnistut (registriosa nr 11129702) ning edasi umbes 70 meetri ulatuses puudutatud isikutele I, II ja III kuuluvat Tondikivi kinnistut aadressiga Harjumaa, Jõelähtme vald, Liivamäe küla, Tondikivi (registriosa nr 8325102). Avaldajale on oluline juurdepääs sõidukiga. Avaldaja ei ole saavutanud kokkulepet puudutatud isikuga IV üle Kauri kinnistu. Puudutatud isik IV on paigaldanud tee algusesse sissesõitu keelava märgi ning sissesõitu takistava füüsilise takistuse. Avaldajal on kokkulepe puudutatud isikutega I, II ja III juurdepääsu kasutamiseks üle neile kuuluva Tondikivi kinnistu.
2.Puudutatud isik IV märkis vastuses avaldusele, et kui Jõelähtme Vallavalitsus ja Maardu Linnavalitsus ning Muinsuskaitseamet peavad põhjendatuks anda avaldaja kinnisasjale juurdepääs üle Kauri kinnisasja, siis palub puudutatud isik IV arvestada tema kui koormatava kinnisasja omaniku põhjendatud huve. Avaldaja poolt näidatud asukohas asuv juurdepääsutee eraldab puudutatud isiku IV kinnisasja sihipärasest kasutusest ära ca 4360 m2 suuruse osa, mistõttu oleks õigem nihutada juurdepääs Kauri kinnistu kirdepiirile (vastu Maardu linna piiri). Arvestades teelõigu pikkuseks ca 180 meetrit ja laiuseks 4 meetrit, langeks sel juhul kasutusest välja oluliselt väiksem osa maatulundusmaast ehk ca 720 m2 suurune osa. Puudutatud isik IV
pakub, et müüb avaldaja huvi korral selle ca 720 m2 osa oma kinnisasjast avaldajale ja puudutatud isikutele I, II ja III juurdepääsuks nende kinnisasjadele hinnaga 8000 eurot. Juhul kui kohus peab põhjendatuks määrata juurdepääs avaldaja ja puudutatud isikute I, II ja III kinnisasjadele just sellest kohast, mille on kaardil tähistanud avaldaja, siis palub puudutatud isik IV määrata teeservituudi tähtajalisena 5 aastaks. Puudutatud isiku IV arvates tuleb detailplaneeringu nr DP-014/06 teostumisel ja Uue-Suurekivi tee väljaehitamise käigus luua avaldaja kinnistule juurdepääs asukohajärgse Jõelähtme valla territooriumile. Juhul kui kohus peab põhjendatuks määrata juurdepääs avaldaja ja puudutatud isikute I, II ja III kinnisasjadele üle puudutatud isikule IV kuuluva maa, palub puudutatud isik IV määrata maa kasutamise eest õiglase tasu, milleks on 1000 eurot aastas. Selleks palub puudutatud isik IV koormata nii avaldajale kuuluv kinnisasi kui ka puudutatud isikutele I, II ja III kuuluv kinnisasi Kauri kinnistu igakordse omaniku kasuks tasuga teeservituudi eest 500 eurot aastas kumbki kinnisasi. Puudutatud isik IV märkis 15.08.2019 vastuses, et üle Kauri kinnistu teed ei lähe, viidates teeseadusele. Tee ehitamiseks ettenähtud maa-ala planeering koostatakse planeerimisseaduse kohaselt. Avaldajal ei ole avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
3.Jõelähtme vald (Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu) leiab, et isikuid kõige vähem koormav juurdepääs avaldajale kuuluvale Küüni kinnistule on läbi Kogre tn 8a kinnistu. Tegemist on Küüni kinnistuni viiva kõige lühema ning otsema juurdepääsuga. Arvestada tuleks ka loodusressursside säästliku kasutamisega, mistõttu peab vald oluliseks säilitada teise alternatiivina kaalutud Tondikivi ja Kauri kinnistuid läbiva võimaliku juurdepääsu tee osas kultuurimälestis „muistsed maad“. Vald ei välista juurdepääsu määramise võimalust üle Tondikivi ning Kauri kinnistute.
4.Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu, esindaja Maa-amet) palus mitte määrata juurdepääsuteed ja servituuti Küüni kinnisasja kasuks üle riigile kuuluva Kivilaiu kinnisasja. Juhul, kui kohus otsustab juurdepääsutee määrata piki riigile kuuluva Kivilaiu kinnisasja lääneserva, palub Eesti Vabariik määrata servituudi tasuks 114 eurot aastas, millele lisandub maamaks. Juhul, kui kohus otsustab juurdepääsutee määrata piki riigile kuuluva Kivilaiu kinnisasja idaserva, palub Eesti Vabariik määrata servituuditasuks 76 eurot aastas, millele lisandub maamaks. Tee väljaehitamise, korrashoiu ja hooldamise kohustuse panna avaldajale.
5.Puudutatud isikud I, II ja III nõustuvad, et avaldaja kasutab juurdepääsuks teelõiku, mis läbib Tondikivi kinnistut ning ei soovi selle eest saada tasu.
6.Puudutatud isikud IX, X, XI leiavad, et juurdepääs üle Kogre 8a asuva kinnisasja on ebamõistlik. Puudutatud isikud IX, X, XI toetavad avaldaja avaldust juurdepääsu võimaldamiseks üle puudutatud isikule IV kuuluva Kauri kinnistu. Kogre 8a kinnistu asub elektripaigaldiste kaitsevööndis ja veehaarde sanitaarkaitsealal, millest lähtuvalt on kinnistute omanikel ka elektriohutuse seadusest ja veeseadusest tulenevad piirangud ja kitsendused. Lisaks antud kinnistu puhul on tegemist sotsiaalmaaga, mille sihtotstarve on üldkasutatav maa. Üldkasutatav maa, mis on avalikult kasutatav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sealhulgas haljasala ja pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa ning kalmistu maa.
7.Muinsuskaitseamet palub jätta juurdepääsu Küüni kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele määramata üle Kivilaiu kinnisasja, sest see tooks kaasa arheoloogiamälestise suure riive ning millega kaasneb mälestisega seonduvate kivikonstruktsioonide ja unikaalset teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi hävitamine. Maakohtu määruse põhjendused
8.Maakohus rahuldas osaliselt 30.09.2019 määrusega avaldaja avalduse ja määras, et Küüni kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tondikivi kinnistul asuvat juurdepääsuteed (pindalaga ca 135 m2) ja Kauri kinnistul asuvat juurdepääsuteed (pindalaga ca 486 m2). Maakohus määras juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks kokku 103,26 eurot aastas, mis tuleb Küüni kinnistu igakordsel omanikul tasuda Kauri kinnistu igakordsele omanikule iga jooksva aasta 1. veebruariks. Maakohus kohustas puudutatud isikuid I, II, III ja IV andma tahteavaldused märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maa-ameti kaardiserverist nähtuvalt ei külgne avaldaja kinnistu ühegi sellise kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee. Samuti ei vaidle menetlusosalised asjaolu üle, et avaldajal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Maakohus tuvastas, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kohus kaalus kolme alternatiivset juurdepääsuvarianti. Avaldaja taotleb juurdepääsu Kogre tänavale Kauri ja Tondikivi kinnistute kaudu (alternatiiv I). Lisaks kaalus kohus juurdepääsutee määramist Kogre tänavale üle Kogre 8a kinnistu (alternatiiv II) ja Erma teele üle Erma tee lõik 8, Erma tee lõik 9 ja Kivilaiu kinnistute (alternatiiv III). Kohus leidis, et juurdepääsutee tuleb määrata avaldaja taotletud viisil, s.o esimese alternatiivi kohaselt üle Kauri ja Tondikivi kinnistute. Kohus võttis arvesse, et Tondikivi kinnistu omanikud (puudutatud isikud I-III) toetavad avaldaja soovi juurdepääsutee määramiseks üle Tondikivi kinnistu, seega nimetatud kinnistule juurdepääsutee määramine omanike huve ei riiva ning on nende soovidega kooskõlas. Kauri kinnistu omanik (puudutatud isik IV) on küll leidnud, et juurdepääsu üle tema kinnistu ei tohiks määrata, kuid kohus asus seisukohale, et nimetatud asukohas on juurdepääs kõiki võimalusi kõrvutades optimaalseim valik. Nimelt on seal liiklemist võimaldav tee juba praegu olemas, mis tähendab, et tegemist on käesoleval hetkel olemasoleva tavaga. Kohus võttis arvesse ka asjaolusid, mida kohus tuvastas 15.05.2019 toimunud vaatlusel. Nimelt ilmnes vaatlusel, et alternatiivi I läbiv tee on algselt kruusakattega ning hilisemas järgus pinnastee, mis on autoga liiklemiseks sobilik. Samuti ei möödu olemasolev tee puudutatud isiku IV koduhoovist ega riiva ülemäära intensiivselt tema privaatsust. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et olemasoleva tee kasutamiseks ei pea eemaldama haljastust ega rajatisi ning avaldaja ei pea tegema olulisi kulutusi uue tee rajamiseks. Seoses puudutatud isiku IV väitega, et olemasoleva tee asukoht lõikab ära tüki puudutatud isiku IV kinnistust, märkis kohus, et nähtuvalt Maa-ameti kaardiserveri andmetest ning vaatlusel kogetust asub alas, mis jääb juurdepääsutee asukoha ja puudutatud isiku IV kinnistu piir vahele, kasvuhoone, peenraamaa ning samuti osa Kogre 26, Maardu kinnistu õuealast. Juurdepääsutee määramine selle praegusesse asukohta ei takista puudutatud isikul IV juurdepääsutee ja kinnistu piiri vahele jäävat ala otstarbekalt kasutamast. Kohus ei pidanud võimalikuks juurdepääsutee määramist üle teise alternatiivi, s.o Kogre 8a, Maardu kinnistu. Avaldaja praegu sellist teed oma kinnistule juurdepääsemiseks ei kasuta. Kohus tuvastas vaatlusel, et teise alternatiivina käsitletud juurdepääsu variant antud hetkel liiklemist ei võimalda, kuivõrd Kogre 8a kinnistu on eraldatud aiaga. Sisuliselt mööduks kõnealune juurdepääsutee vahetult Kogre 8 kinnistul asuva elamu akende alt ning lõikuks pooleks õueala. Juurdepääsutee määramine üle Kogre 8a kinnistu ei ole põhjendatud, kuna kõnealuse tee kasutamiseks puudub viimastel aastakümnetel ajalooline tava, see nõuaks tee rajamiseks tarvilike kulutuste tegemist ning lisaks tuleks eemaldada osaliselt Kogre 8a kinnistul olev aed ning haljastus. Täiendavalt võttis kohus arvesse asjaolu, et nimetatud asukohta juurdepääsutee määramine riivaks oluliselt Kogre 8 kinnistu elanike privaatsust.
Kohus ei pidanud võimalikuks juurdepääsutee määramist üle Kivilaiu, Erma tee lõik 8 ja Erma tee lõik 9 kinnistute (kolmas alternatiiv). Kohus tuvastas vaatlusel, et Kivilaiu kinnistul puudub käesoleval hetkel igasugune sõidukiga liiklemist võimaldav tee. Tegemist on põllumaaga. Muinsuskaitseamet on avaldanud, et Kivilaiu kinnistu ja Erma tee lõik 9 kinnistule juurdepääsutee määramine tooks kaasa suure riive, kuna kaasneks mälestistega seonduvate kivikonstruktsioonide ja unikaalset teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurikihi hävitamine. Nimetatud tee kasutamiseks puudub asjalooline tava, see nõuaks uue tee loomiseks tarvilike kulutuste tegemist ning kaasneks oluline oht kultuurimälestisele. Juurdepääsutee määramisel tuleb kõrvutada nii avaldaja kui puudutatud isikute huve ning puudutatud isiku IV huvid ei kaalu üles avaldaja huve ega teiste puudutatud isikute õigustatud ootust, et juurdepääsuteed ei rajata asukohta, kust see käeoleval hetkel ei kulge, olukorras, kus teises kohas on juba olemas tee, mida avaldaja saab oma kinnistule juurdepääsuks kasutada. Kohus määras avaldajale juurdepääsutee viisil, et juurdepääsutee ületab Kogre tänavalt alates ca 162 m ulatuses Kauri kinnistut ja seejärel ca 45 m ulatuses Tondikivi kinnistut. Võttes arvesse, et avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada ka sõidukitega, tuleb juurdepääsutee laiuseks määrata 3 m. Seega asub juurdepääsutee ca 486 m2 ulatuses Kauri kinnistul ja ca 135 m2 ulatuses Tondikivi kinnistul. Kokku on juurdepääsutee pikkus ca 208 meetrit ja pindala ca 621 m2. Juurdepääsu talumise tasu osas märkis kohus, et puudutatud isik IV ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks puudutatud isiku IV väidet, et juurdepääsuteega seotud kulude ja/või kasutuseeliste suurus on 1000 eurot aastas. Kohus asus seisukohale, et puudutatud isiku IV kinnistu puhul saab lugeda maamaksu suuruseks 0,0067 eurot/m2, lähtudes avaldaja kinnistu maamaksu suurusest. Võttes arvesse, et juurdepääsutee ala hõlmab puudutatud isiku IV kinnistul 486 m2, tuleb avaldajale kuuluva kinnistu igakordsetel omanikel tasuda puudutatud isikule IV kuuluva kinnistu igakordsetele omanikele iga-aastaselt maamaksuga seoses tasu 3,26 (486x0,0067) eurot. Puudutatud isik IV ei ole välja toonud, milline on avaldaja poolt saadav kasutuseelis juurdepääsutee kasutamisel üle puudutatud isiku IV kinnistute. Samuti ei ole puudutatud isik IV esitanud tõendeid, millest ilmneks, kas ja millises summas ta reaalselt seoses tee hooldamisega kulusid kannab. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puudutatud isiku IV õigusi intensiivselt riivatakse, kuivõrd juurdepääsutee määratakse kohta, kus see juba asub. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et avaldaja hakkaks juurdepääsu kasutama ebamõistliku intensiivsusega. Puudutatud isik IV ei ole asjas esitanud tõendeid, millest nähtuks, et puudutatud isiku IV kinnistul asuva teega seotud kulud ja kasutuseelised nimetatud teelõigul on 1000 eurot aastas, mis tähendaks, et avaldajal tekiks kohustus tasuda sellest pool, s.o 500 eurot. Sellises suuruses summa väljamõistmine võiks tulla kaalumisele olukorras, kus puudutatud isik IV jääks juurdepääsutee tõttu ilma võimalusest oma kinnistule elamu ehitada, tema õueala privaatsus saaks väga oluliselt riivatud vms. Antud juhul selliseid puudutatud isiku IV huvisid väga intensiivselt riivavaid asjaolusid ei esine. Põhjendatud on määrata iga-aastaseks tasuks seoses kasutuseeliste saamise ja omandiõiguse riivega 100 eurot, millele lisandub maamaks, kokku 103,26 eurot (100 + 3,26). Põhjendatud ei ole määrata tasu suuremas summas, sest juurdepääs ei riiva puudutatud isiku IV huvisid väga intensiivselt ning puudutatud isik IV ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud tõendeid, millest ilmneks, et ta kannaks juurdepääsutee alla jääva ala hooldamisega seoses kulusid. MN määruskaebus
9.Puudutatud isik IV esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on menetluses kinnitanud, et juurdepääsu tee üle Tondikivi ja Kauri kinnistute (alternatiiv I) ei ole tänasel päeval reaalne ametlik tee. Tegemist on üle põllu sisse sõidetud
autorattajälgedega, kuid hetkel on see ainus sõidukiga vähegi läbitav juurdepääsutee avalikult teelt avaldajale kuuluvale Küüni kinnistule. Antud teed ei hooldata ning halbade ilmastikuolude korral on see sõiduautoga sisuliselt läbimatu või raskesti läbitav. Seega on avaldaja tunnistanud, et tema nõue ei ole täidetav. Avaldaja on ka avaldanud, et tal puuduvad uue tee iseseisva ehitamise jaoks nii finantsilised kui ka füüsilised vahendid ning vastav oskusteave. Seega kuulub kohaldamisele TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2, sest avaldajal ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ja avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja kinnistule on mitmeid juurdepääse, seejuures vähemalt kaks neist on praegu vaadeldavad teena. Seega on ebaõige kohtu seisukoht määruse p-s 20 nagu ei külgneks avaldaja kinnistu ühegi sellise kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee. Selline autodega läbitav olemasolev tee on olemas avaldaja Küüni kinnistu lääneosas, samuti on Kogre 8A katastriüksus Linaski tänava pikenduseks. Lisaks on avaldaja kinnistule otsene juurdepääs avaldaja enda elukohalt Kogre 4, milline piirneb Küüni kinnistuga. Kohus on jätnud täitmata oma kaalutlusõiguse. Maa-ameti kaardiserverist on selgelt näha juurdepääsuteede olemasolu, mida kohus ei ole märganud ega analüüsinud. Puudutatud isik pakkus välja kolm uut alternatiivset juurdepääsuteed, lisaks maakohtus arutatud alternatiivile II. Üle puudutatud isiku IV kinnistu ei ole teed. Üle kinnistu on sõitnud suvalised isikud (huvi on olemas avaldajal), millest on muinsuskaitsealasel objektil tekkinud sõidujäljed. Need jäljed trajektooril vähenevad ja lõpuks praktiliselt kaovad. Avaldaja enda elukoht kinnistul Kogre 4 piirneb vahetult Küüni kinnistuga, mistõttu on juurdepääsutee olemas ja avaldajal puudub nõudeõigus. Asjas puudub Maardu linna seisukoht, mis on vaadeldav menetlusliku veana. Avaldaja elukoht Kogre 4 kinnistul piirneb vahetult Küüni kinnistuga, seega on avaldajal juurdepääs olemas ja avaldajal puudub nõudeõigus. Puudutatud isik esitas 03.08.2020 määruskaebuse täienduse, milles ei nõustu maakohtu poolt juurdepääsu talumise eest määratud tasu suurusega. Menetluse edasine käik
10.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isikud IX, X ja XI paluvad jätta määruskaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Maardu linn ja Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu, esindaja Maa-amet) määruskaebusega ei nõustu. Teised menetlusosalised määruskaebusele tähtaegselt ei vastanud.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 30.09.2019 määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest ringkonnakohus ei saa maakohtu menetluslikke minetusi ise kõrvaldada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
13.Ringkonnakohus käsitleb esmalt menetlusosaliste esitatud taotlusi (I). Edasi käsitleb ringkonnakohus juurdepääsutee nõudega seotud küsimusi (II), juurdepääsu kasutamise tasu määramise küsimust (III), vastab määruskaebuste väidetele ja teeb viimaks asjas muud menetluslikud otsustused (IV). I
14.Puudutatud isik IV on seisukohal, et kohaldamisele kuulub TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2. Üle puudutatud isiku IV kinnistu teed ei lähe. Avaldajal on vaidlusalusele kinnistule otsene juurdepääs avaldaja enda elukohalt Kogre 4, mis piirneb vaidlusaluse Küüni kinnistuga. Kolleegium selgitab, et AÕS § 156 lg-te 1 ja 2 järgi ei eelda juurdepääsu määramise nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas juba paikneks tee. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks (RKTKm nr 3-2-1-180-15, p 50, RKTKm nr 3-2-1-42-10, p 31). Avaldaja kinnisasi (Küüni kinnistu) ei külgne avalikult kasutatava teega. Asjaolu, et avaldajale kaasomandina kuuluv Kogre 4 kinnistu külgneb avaldajale kuuluva Küüni kinnistuga, ei anna alust jätta avaldaja avaldust läbi vaatamata. AÕS § 156 lg 1 järgne nõue ei ole välistatud, kui avaldaja kinnisasi külgneb avaldajale kuuluva teise kinnisasjaga, kuhu avaldajal on juurdepääs olemas. Samuti ei ole AÕS § 156 lg 1 järgne nõue välistatud, kui avaldajale kuuluv Küüni kinnistu ise piirneks avalikult kasutatava teega (vt ka RKTKo nr 3-2-1-45-04, p 14). Eeltoodust tulenevalt ei esine avaldaja avalduse läbi vaatamata jätmiseks alust ning kolleegium jätab rahuldamata puudutatud isiku IV taotluse avaldaja maakohtule 05.03.2018 esitatud avalduse läbi vaatamata jätmiseks.
15.Puudutatud isikud IX, X ja XI palusid jätta määruskaebuse läbi vaatamata, sest määruskaebus ei vasta TSMS § 662 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kolleegiumi on seisukohal, et määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Ei esine aluseid määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kolleegium jätab rahuldamata puudutatud isikute IX, X ja XI taotluse määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks. II (A)
16.Maakohus kaalus juurdepääsutee määramist kolmel erineval alternatiivsel viisil: juurdepääs Kogre tänavale Kauri ja Tondikivi kinnistute kaudu (alternatiiv I), Kogre tänavale üle Kogre 8a kinnistu (alternatiiv II) ja Erma teele üle Erma tee lõik 8, Erma tee lõik 9 ja Kivilaiu kinnistute (alternatiiv III). Puudutatud isik IV tõi määruskaebuses välja kolm uut alternatiivset juurdepääsuteed (määruskaebuses märgitud juurdepääsuteed nr 1, 2 ja 4), mida maakohtu menetluses ei arutatud. Määruskaebuses välja toodud juurdepääsutee nr 1 läbib vähemalt järgimisi kinnistuid: Uue-Suurekivi tee, Uue-Suurekivi tee 1, Uue-Suurekivi tee 2, UueSuurekivi tee 4, Suurekivi tee 10, Suurekivi tee 8, Uue-Suurekivi tee 5, Uue-Suurekivi tee 6. Samuti on puudutatud isik märkinud, et eelnimetatud tee on olemasolev ja autoga läbitav. Määruskaebuses välja toodud juurdepääsutee nr 2 läbib vähemalt järgimisi kinnistuid: UueSuurekivi tee, Uue-Suurekivi tee 1, Uue-Suurekivi tee 2. Määruskaebuses välja toodud juurdepääsutee nr 4 läbib Kogre tn 4 kinnistut. Maakohus ei ole seisukohta võtnud muude alternatiivsete juurdepääsuvõimaluste osas ega tuvastanud, et mujalt ei ole võimalik juurdepääsu määrata (sh määruskaebuses toodud võimalike juurdepääsuteede osas). Maakohus arutas üksnes maakohtu määruses viidatud kolme alternatiivset juurdepääsu avaldaja kinnistule. Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 198 lg 3 esimeses lauses ja § 6182 lg 1 esimeses lauses sätestatut, sest asja lahendamisse ei kaasatud kõigi kinnisasjade omanikke, keda avalduse lahendamine puudutab ja mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla. Nimetatud reegel on üks olulisemaid põhimõtteid juurdepääsuasjade lahendamisel, sest selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt. Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosaliste välja pakutud või taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka
mujalt. Selliselt tagatakse, et juurdepääsu nõudes ei tuleks menetluslikel põhjustel alustada uut menetlust mujalt kulgeva juurdepääsu kindlaksmääramiseks (vt ka RKTKm nr 3-2-1-42-10, p 24, 25). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kaasata menetlusosalised juhindudes TsMS § 6182 lgst 1 ning kaaluda kõiki võimalikke juurdepääse avalikult kasutatavale teele. (B)
17.Puudutatud isik IV on tuginenud määruskaebuses sellele, et kuna teed üle Kauri kinnistu ei lähe, tuleks tee rajada (dtl 477). Avaldaja on välja toonud, et juurdepääsuteed üle Kauri ja Tondikivi kinnistute ei hooldata ning halbade ilmastikuolude korral on see sõiduautoga sisuliselt läbimatu või raskesti läbitav (dtl 137). Maakohus on vaatlusel märkinud, et Kogre tänavalt viib üle Kauri kinnistu ja Tondikivi kinnistu avaldajale kuuluva kinnistu suunas esmalt osaliselt killustikuga täidetud tee ning seejärel muutub tee pinnasteeks, kuid teel on võimalik autoga liigelda. Asjas ei nähtu, et maakohus oleks menetlusosalistega arutanud tee seisukorda (mis läheb üle Kauri kinnistu) ja seda, kas on vajalik tee valmis ehitada või viia see seisukorda, mis vastab selle kasutamise nõuetele. Kolleegium selgitab, et juhul kui juurdepääsuks kasutatav tee ei ole valmis või ei vasta selle kasutamise nõuetele, siis on võimalik lubada avaldajal tee valmis ehitada või viia see seisukorda, mis vastab selle kasutamise nõuetele ning võimaldab teed kasutada vastavalt avaldaja soovitud ja kohtu määratud tingimustele (vt ka RKTKm nr 3-2-1-31-17, p 13). Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus tee seisukorda ja võimaliku tee valmis ehitamisega seonduvaid asjaolusid menetlusosalistega arutada. III
18.Puudutatud isik IV ei nõustu maakohtu poolt juurdepääsu talumise eest määratud tasu suurusega. Maakohtu määratud tasu suurusega ei ole võimalik maa-ala korras hoida (dtl 477).
19.Maakohus on määranud tasu suuruseks 103,26 eurot, millest 3,26 eurot on maamaks ning 100 eurot on hüvitis omandipõhiõiguse riive eest. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks määranud hüvitise juurdepääsutee hooldamisega tekkivate kulude eest. Maakohus märkis, et puudutatud isik IV ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, kas ja millises summas ta reaalselt seoses tee hooldamisega kulusid kannab. Kolleegium selgitab, et määratav tasu peab lisaks maamaksule ja hüvitisele omandiõiguse riive eest (hüvitis kasutuseelise alusel) sisaldama juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitist (RKTKm 2-16-7011, p 12). Kui juurdepääsuteed hooldab koormatud kinnisasja omanik (puudutatud isik IV), peab juurdepääsutasu sisaldama koormatud kinnisasja omanikule hüvitist juurdepääsutee korrashoiu kulude eest. Kohtul tuleb tee kasutamise eest määratava tasu suuruse üle otsustamisel arvestada, millised abinõud on igal üksikjuhul tee omanikule tee korrashoiu ja ohutu liiklemise tagamiseks mõistlikult vajalikud. Sõltuvalt abinõudest ja nende maksumusest kujuneb kulutuste suurus, mida eratee omanik peab regulaarselt kandma, et neid kohustusi täita (RKTKm nr 2-16-3663/95, p 22).
20.Tasu välja mõistmata jätmine juurdepääsutee korrashoiu kulude osas on erandina lubatav üksnes juhul, kui puudutatud isik IV on väljendanud kohtule selgelt, et ta tasu ei soovi. Olukorras, kus juurdepääsuga koormatava kinnisasja omanik ei avalda vaatamata kohtu ettepanekule, kas ja kui suurt tasu ta soovib juurdepääsu eest (sh juurdepääsutee korrashoiu kulude osas) saada või ei esita kohtule tõendeid tasu suuruse tõendamiseks, peab kohus ise koguma tõendeid, et õiglane tasu kindlaks määrata (vt nt RKTKo nr 3-2-1-172-13, p 16, RKTKm 3-2-1-170-12, p 11). Kohtu selline kohustus tuleneb sellest, et avaldus, millega taotletakse juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb TsMS § 475 lg 1 p 131 kohaselt lahendada hagita menetluses. Sellest tulenevalt peab kohus TsMS § 5 lg 3 esimese lause järgi lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud ise välja selgitama ja koguma ka vajalikud tõendid.
TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Sama paragrahvi lg 7 järgi tuleb kohtul kontrollida avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole vastuväiteid esitatud (RKTKm nr 3-2-1-180-15, p 42).
21.Asja uuel läbivaatamisel peab kohus juurdepääsutee korrashoiu kulude osas vajadusel tõendeid ise koguma. IV
22.Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku IV seisukohaga, et asi tuleb lahendada planeerimismenetluses, mitte tsiviilkohtumenetluses. Kolleegium selgitab, et juurdepääsuõiguse teostamise eelduseks ei ole (detail)planeering. Arvestada tuleb ka sellega, et detailplaneering ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus (vt RKTKo-d nr 3-2-1-5-06, p 22 ja 3-2-148-10, p 28).
23.Puudutatud isik IV on seisukohal, et asjas tuleb kohaldada AÕS § 156 lg-t 3, mille kohaselt kinnisasja omanikul ei ole õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Avaldaja ei ole varem juurdepääsu osas huvi tundud. Kolleegium ei nõustu puudutatud isiku IV seisukohaga, et asjas saab kohaldada AÕS § 156 lg-t 3. Seda sätet saab kohaldada eelkõige juhul, kui kinnisasja omanik on ennast faktilise tahtliku teoga ise juurdepääsust avalikult kasutatavale teele ilma jätnud (RKTKm nr 3-2-1-42-10, p 29). Praegusel juhul neid asjaolusid asjas ei nähtu.
24.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.