XX kaebus Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti 10. aprilli 2019 otsusele täiteasjas nr 031/2015/1732
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. mai 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXX) lepinguline esindaja Aleksei Smelov esindajad ringkonnakohtus Puudutatud isikud: Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. mai 2019 määrus.
2.Jätta läbi vaatamata XX kaebus Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti 10. aprilli 2019 otsusele täiteasjas nr 031/2015/1732, millega kohtutäitur keeldus XX 09. aprilli 2019 kaebust menetlemast.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda. Puudutatud isikutel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KAEBUSE PÕHJENDUSED
1.XX (avaldaja) esitas 22.04.2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti (puudutatud isik 1, kohtutäitur) 10.04.2019 otsusele täiteasjas nr 031/2015/1732, milles palub kohtutäituri otsuse tühistada ja kohustada kohtutäiturit avaldaja 09.04.2020 kaebust uuesti läbi vaatama.
2.Avaldaja esitas kohtutäiturile 09.04.2019 kaebuse, milles palus tagastada arestitud töövõimetoetuse 37,87 eurot, mille töötukassa kandis kohtutäiturile 04.04.2019. Kohtutäituri tegevus on õigusvastane. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, millest peab katma enda kulud.
3.Kohtutäitur teatas 10.04.2019 avaldajale e-kirjaga, et kohtutäitur ei võta tema 09.04.2019 kaebust menetlusse, kuna kinnipidamine on tehtud kehtiva arestimisakti alusel. Arestimisakti üle on vaidlus ja kohtutäitur teeb selle kohta otsuse lähiajal.
4.Maakohtule kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur avaldaja töövõimetoetuse ja Eesti Töötukassa kandis 04.04.2019 kohtutäiturile avaldaja töövõimetoetusest 35,78 eurot. Kohtutäituri tegevus on õigusvastane. Avaldaja ainuke sissetulek on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus. Avaldaja on kohustatud maksma eluaseme eest üüri ja kommunaalkulud, avaldaja peab ostma endale toidu, ravimid, isiklikud tarbed, riided, kingad ja muud isiklikud asjad. Kohtutäitur selgitas 10.04.2019 otsuses, et võlgnik on juba samasuguse kaebuse esitanud. Võlgnik kinnitab, et ei ole esitanud varem kaebust nõudega töövõimetoetuse summas 35,78 eurot tagastamiseks, mille Eesti Töötukassa kandis 04.04.2019 kohtutäiturile.
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
5.Kohtutäitur palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri vastuse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus Pärnu Maakohtu 10.06.2015 kohtulahendi alusel tsiviilasjas nr 2-15-107068 ja Osaühingu Aktiva Finants (puudutatud isik 2) avalduse alusel. Avaldaja töövõimetoetus on arestitud kohtutäituri 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise aktiga ning sellest ajast peetakse kinni avaldaja töövõimetoetusest igakuiselt sama arestimise akti alusel 20% toetusest. Iga kinnipidamise puhul on tegemist ühe ja sama arestimistoiminguga, mida on võimalik vaidlustada samadel asjaoludel vaid üks kord seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Avaldaja ei esita uusi asjaolusid vaid taotleb teistkordselt sama täitetoimingu (akti) tühistamist, mille alusel kinnipidamine on tehtud. Avaldaja ei too esile asjaolusid, millega seoses oleks varem koostatud akt muutunud ebaõigeks või oleks muutunud mittearestitav sissetulek, millega seoses oleks vaja teha aktis muudatusi või enam kinnipeetud summa tagastada.
6.Puudutatud isik 2 kaebusele seisukohta ei esitanud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Harju Maakohus rahuldas 29.05.2019 määrusega kaebuse osaliselt ja tühistas kohtutäituri otsuse osas, millega jäeti kaebus menetlusse võtmata. Maakohus jättis avaldajale tagastamata arestitud töövõimetoetuse 35,78 eurot ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. 2 (5)
8.Maakohus tuvastas, et vaidlus seisneb selles, kas avaldaja 09.04.2019 kaebuse kohta oleks kohtutäitur pidanud otsuse tegema ning kas 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise akti alusel tuleks kinnipeetud töövõimetoetus 35,78 eurot tagastada. Kohtutäitur on avaldaja 09.04.2019 kaebusele vastanud 10.04.2019 e-kirjaga, milles kohtutäitur keeldub kaebuse menetlusse võtmisest. Seega ei ole kohtutäitur lahendanud avaldaja 09.04.2019 kaebust nõudega tagastada töövõimetoetus 35,78 eurot. Kuivõrd kohtutäitur on siiski kohtule esitatud seisukohas põhjendanud nõutud summa tagastamata jätmist, siis vaatab kohus kaebuse ka sisuliselt läbi. Käesolevas asjas on 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise akt jõus ja seda ei ole käesoleva ajani tühistatud ega muudetud. Ka avaldaja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Kuivõrd akt, mille alusel on töövõimetoetusest tehtud kinnipidamine, on jõus, siis puudub alus ka 35,78 euro tagastamiseks. Avaldaja seisukohad, et kohtutäituri 04.02.2018 arestimisakt on tehtud vana TMS § 132 redaktsiooni alusel ja kohtutäitur oleks pidanud arestimisakti viivitamatult täiendama, kui sai teada, et avaldaja sissetulekud ei taga tema toimetulekut minimaalselt vajalikus määras, on vastuväited 04.02.2018 arestimisaktile, mis käesolevas vaidluses ei ole asjakohased.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja tühistada ka kohtutäituri 10.04.2019 otsus. Avaldaja palub kohustada kohtutäiturit avaldaja 09.04.2019 kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.
10.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud töövõimetoetuse 35,78 eurot tagastamata. Kohtutäitur teeb avaldaja vara arestimise otsused, seega ei saanud maakohus kohtutäituri asemel teha otsust, mille kohtutäitur oleks pidanud tegema ise. Maakohus oleks pidanud kohustama kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Maakohus on valesti leidnud, et puudub alus töövõimetoetuse tagastamiseks. Kuivõrd kohtutäitur on keeldunud avaldaja kaebust menetlemast, siis ei ole kohtutäitur analüüsinud, kas sissenõude pööramine on lubatav täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 2 järgi ja seda, millises täpsemas ulatuses võib töövõimetoetusele sissenõuet pöörata. Maakohus ega kohtutäitur ei ole analüüsinud avaldaja majanduslikku olukorda. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohtutäiturile 09.04.2019 kaebuse esitamisel on avaldaja kasutanud TMS § 133 lg 1 teises lauses antud võimalust ja esitanud kohtutäiturile andmed, mis annavad kohtutäiturile aluse kaaluda arestimise tühistamist selliselt, et avaldajale oleks tagatud arestimisele mittekuuluv sissetulek arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Kohtutäitur peab juhul, kui ilmevad TMS §-s 131 märgitud asjaolud, arestimisakti viivituseta täiendama. Maakohus jättis põhjendamatult hindamata asjaolu, et 04.02.2018 arestimisakt on õigusvastane ja kaotas kehtivuse, kuna on tehtud vana TMS § 132 redaktsiooni alusel. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et 04.02.2018 arestimisakt kehtib. Kohtutäitur on lahendanud teise 10. aprilli 2019 otsusega avaldaja 08.02.2018 kaebuse 04.02.2018 arestimisakti tühistamiseks, mida Harju Maakohus vaatab läbi tsiviilasja nr 2-19-6203 menetluses.
VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSELE
11.Puudutatud isik 1 vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
12.Puudutatud isik 2 määruskaebusele ei vastanud.
3 (5)
MENETLUSE EDASINE KÄIK
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning vaidlustatud Harju Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659 , § 667 lg 2 ja TsMS § 425 lg 3 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue määruse, millega jätab kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi vaatamata.
15.Avaldaja esitas 09.04.2019 kohtutäiturile kaebuse, milles leidis, et kohtutäituri tegevus 04.04.2019 avaldaja töövõimetoetuse summas 35,78 eurot kinnipidamisel on õigusvastane ja palus tagastada arestitud töövõimetoetuse 35,78 eurot. Kohtutäitur teavitas avaldajat 10.04.2019 e-kirjaga, et ei võta avaldaja 09.04.2019 kaebust menetlusse, kuna kaebuses märgitud asjaolude kohta on pooleli vaidlus, mille kohta koostab kohtutäitur otsuse lähiajal. Avaldaja märgib, et ta ei ole varem esitanud kaebust nõudega tagastada töövõimetoetus 35,78 eurot, mille töötukassa kandis 04.04.2019 kohtutäiturile.
16.Kolleegium märgib, et kui avaldaja leiab, et kohtutäitur on põhjendamatult kinni pidanud summasid tema pangakontolt ja need juba sissenõudjale üle kandnud, siis ei ole kaebus kohtutäituri tegevuse peale kohane õiguskaitsevahend. Riigikohus on selgitanud, et kui ebaseaduslikult kinnipeetud summa on juba sissenõudjale üle kantud, siis on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19; 4. märtsi 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16). Käesolevas asjas on avaldaja esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse peale, mitte hagi kohtutäituri vastu kahju hüvitamiseks. Samuti ei ole avaldaja tuginenud kohtutäituri vastutuse aluseks olevatele asjaoludele. Seega tuleb kaebus raha tagastamist puudutavas osas jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
17.Kohtutäituri tegevuse võimaliku õigusvastasuse kohta selgitab ringkonnakohus järgmist. Avaldaja on varasemalt vaidlustanud 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise akti. Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse teise 10. aprillil 2019 tehtud otsusega rahuldamata. Otsuses on kohtutäitur hinnanud avaldaja majanduslikku seisundit otsuse tegemise ajal. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.05.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-6203 kohtutäituri 10.04.2019 otsuse ja kohustas kaebust uuesti läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb kohtutäituril hinnata arestimise akti kehtivust muuhulgas 10.04.2019 seisuga. Ringkonnakohus leiab, et kuna avaldaja varasemas kaebuses kohtutäituri tegevuse peale oli küsimuse all arestimise kehtivus ka 10.04.2019 seisuga, siis ei olnud avaldajal alust esitada täiendavat kaebust kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse hindamiseks töövõimetustoetuse kinnipidamisel 04. aprillil 2019, ning puudub alus kohustada kohtutäiturit teistkordselt sama küsimust läbi vaatama. Seetõttu tuleb avaldaja kaebus vaidlusaluse otsuse peale ka kohtutäituri tegevuse õigusvastasuse osas jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna käesoleva avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
18.TsMS § 173 lg 2 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt 4 (5)
menetluskulude jaotust. Kuna avaldus jäetakse läbi vaatamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus avaldaja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isikutel menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.