Määrata kostja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 1429,56 eurot.
6.Välja mõista I. S.ilt N. S. kasuks menetluskulud summas 1429,56 eurot.
7.Välja mõista I. S.ilt N. S. kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1429,56 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.I. S. (hageja) esitas kohtule hagi N. S. (kostja) vastu kinnistusraamatus märke tegemise nõudes. Pooltele kuulus abielulise ühisvarana kinnisasi aadressil xxx ja selle juures asuv maatulundusmaa aadressil xxx. 17.05.2009 sõlmisid pooled abieluvaralepingu, millega jäid mõlemad kinnisasjad kostja lahusvaraks. Hageja väitel oli poolte vahel kokkulepe, et hageja võib elada xxx asuvas elamus kuni elu lõpuni ning ta jätkas xxx asuval elamus elamist ning kandis ka kõrvalkulud. Kostja soovis kinnisasju võõrandada. Hageja leidis, et sisuliselt on tegemist hageja ja kostja vahel üürisuhtega ning hageja esitas kohtusse hagi üürilepingu olemasolu kohta kinnistusraamatusse märke sisse kandmiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel oli hagi perspektiivitu, kuna kinnisasjad ei kuulunud enam kostjale ning kõik pooltevahelised suhted saaks lahendada abieluvara jagamise raames. Samuti leidis kostja, et lähtuvalt olemasolevast kohtupraktikast, ei saa kinnisasja tasuta kasutamise õigus minna üle kinnisasja võõrandamisel erinevalt õigusest kasutada kinnisasja üürilepingu alusel. Üürilepingut poolte vahel ei olnud.
3.Kohus peatas menetluse seoses tsiviilasjaga 2-16-5636, milles menetlusosalised vaidlesid kinnisasjade xxx ja xxx omandi üle. Kohus uuendas menetluse, kui vaidlus tsiviilasjas 2-165636 sai lõpliku lahenduse.
4.Hageja esitas 29.06.2020 kohtule taotluse hagist loobumiseks, kuna kostja on kinnisasja võõrandanud, mistõttu oleks ka hagi rahuldava lahendi korral selle täitmine võimatu. Seega pole hagiga soovitud eesmärgi saavutamine võimalik. Hageja taotles, et kohus jätaks menetluskulud poolte enda kanda, kuna loobumise põhjuseks on kostja pahas usus kinnisasja võõrandamine. Täiendavalt selgitas hageja, et kostja ei saa nõuda hagejalt menetluskulude välja mõistmist, kuna kostja kinnisasjade võõrandamisega vähendas ühisvara ja tekitas seeläbi hagejale kahju. Hageja soovis hagiga kahju tekkimist vältida ja seetõttu oleks kostja menetluskulude hagejalt välja mõistmine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja esitas ka taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 150 eurot tagastamiseks.
5.Kostja leidis, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, sest puudub õiguslik alus otsustada teisiti. Tsiviilasjas 2-16-5636 tuvastati, et kinnisasjad kuulusid kostja lahusvarasse ja kostjal oli õigus neid käsutada. Seetõttu ei ole menetluskulude jätmine hageja kanda ebaõiglane. Samuti jäi kostja kõigi varem esitatud vastuväidete juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 428 lg 1 p 3). Hageja esitas loobumise taotluse. Kostja taotlusele vastu ei vaielnud. Seetõttu võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.
7.Menetluse lõpetamisel on samad tagajärjed kui kohtuotsusel (TsMS § 432 ls 2).
8.Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (TsMS § 150 lg 2 p 2). Hageja tasus hagi esitamisel hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot. Hageja taotles riigilõivu summas 150 eurot tagastamist. Vastavalt hageja taotlusele tuleb 150 eurot hagejale tagastada.
9.Hageja kannab menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi teistest lõigetest ei tulene teisiti (TsMS § 168 lg 2). Menetluses esinenud asjaoludel ükski TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud erand ei kohaldu.
10.Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Viidatud normi kohaldamisala on laiem, kui TsMS § 162
2(4)
alusel kindlaks määratav menetluskulude jaotus.1 Seega saab kohus arvestada nimetatud normist tulenevat reeglit ka käesoleval juhul.
11.Hageja leidis, et menetluskulude tema kanda jätmine oleks ebaõiglane, kuna loobumise põhjuseks on kostja poolt kinnisasja võõrandamine, mis muutis hagiga eesmärgi saavutamise võimatuks. Hagis esitatud asjaoludel kuulus kinnisasi kostja lahusvarasse ning kostja oli juba enne hageja poolt hagi esitamist väljendanud soovi kinnisasi võõrandada. Kinnisasja omanikul on õigus kinnisasja võõrandada, mistõttu ei leia kohus, et kostja oleks kinnisasja võõrandamisel käitunud pahausklikult. Kohus arvestab ka, et hageja esitas üürilepingu märke kinnistusraamatusse kandmise nõude, kuid hagiavalduses ei ole välja toodud, et poolte vahel oleks kokku lepitud üüri tasumises, mis on üürilepingu tunnuseks. Hagis esitatud asjaoludel oli poolte vahel kokkulepe, mille alusel võis hageja kostja kinnisasjal elada, kuid pidi tasuma kõrvalkulusid. Kõrvalkulude tasumise kohustus ei muuda eluruumi tasuta kasutamise lepingut üürilepinguks.2 Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et kuigi faktiliselt võis hageja hagist loobumise otsuse teha tulenevalt kostja poolt kinnisasja võõrandamisest, siis ei oleks kinnisasja võõrandamata jätmise korral hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades olnud tegemist perspektiivika hagiga. Seetõttu ei ole menetluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane tulenevalt asjaolust, et kostja kinnisasja võõrandas.
12.Hageja selgitused ühisvara vähenemise kohta ei ole asjakohased, sest hageja tõi ise hagis välja, et võõrandatud kinnisasi kuulus kostjale lahusvaras. Seega ei saa võimalikud pooltevahelised vaidlused ühisvara kohta olla aluseks käesolevas menetluses menetluskulude jaotamisele ning kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
13.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916). Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 110 eurot tund (km-ta) ning kokku 14h 55 min. Kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane, siis taotleb kostja kulude väljamõistmist käibemaksuga. Kostja õigusabikulud hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid: 1) 15.03.2016 kohtu teavitamine esindusõigusest – 10 min 2) kostja vastuse koostamine – 12h 5 min 3) menetluse peatamise taotlusele vastuse koostamine – 40 min 4) menetluse peatamise määrusega tutvumine – 10 min 5) menetluse uuendamise taotluse koostamine – 10 min 6) menetluse uuendamise määrusega tutvumine – 10 min 7) hagist loobumise taotlusele vastuse koostamine – 1h 30 min
14.Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Hageja väitel on kostja vastuse koostamise kulu ülepaisutatud, sest vastus on üksnes 6 lehekülge ning sisaldab viidet ühele Riigikohtu lahendile. Hageja hinnangul ei saa tööaeg olla põhjendatud kostja vastuse koostamise osas enam kui 4 tunni osas ja kokku enam kui 6 töötunni osas.
15.Kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega kostja vastuse koostamise tööaja suhtes. Kohus leiab, et arvestades hagiavalduse mahtu ning kostja vastuses ilmnevat vaidlustavate asjaolude ja õiguslike vastuväidete mahtu, ei saa kogu tööaega pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Siiski leiab kohus, et neli tundi hagiga tutvumiseks, kliendiga vaidluse aluseks olevate asjaolude välja selgitamiseks, vaidluse õiguslikuks analüüsiks ning ka vastuse
U. Volens. M. Maksing. TsMS I komm vlj § 162, p 3.4.2(b). VÕS II komm vlj (2007), § 389, p 3.6.1.
3(4)
koostamiseks ei ole piisav. Kohus peab kostja vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks tööajaks 8h. Ülejäänud õigusabitoimingute osas leiab kohus, et toimikust on nähtuvad kõik menetluskulude nimekirjas kajastuvad toimingud. Seetõttu on selge, et esindaja on tööd teinud ning arvestades menetluses esitatud dokumente ning nende aluseks olevaid materjale, ei saa õigusabitoiminguteks kulunud tööaega pidada põhjendamatuks.
16.Kostjale osutatud õigusabi tunnitasu määr 110 eurot tunnis (km-ta) on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Seega on kostja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 1429,56 eurot (10h 50 min x 110€/h + 20%). Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1429,56 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja kostja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.