Szilagyi Perzsebet OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause hagi OÜ Kohtla Ehitusteenus, AS Swedbank Liising ja AS SEB Liising vastu vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse
Hagihind
60 000 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Pankrotihaldur Tiia Kalaus (Soola 3, 51004 Tartu; e-post: [email protected]) OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) (endise ärinimega Astnik Ehitus OÜ)
Hageja lepinguline esindaja:
Johannes Moor (Moor & Silm Law Firm; Lõõtsa 8 a, 11415 Tallinn; e-post: [email protected])
Jätta OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) (endise ärinimega Astnik Ehitus OÜ) pankrotihaldur Tiia Kalause hagi rahuldamata.
Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.24.10.2016.a. kuulutas Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-16-12507 välja OÜ Szilagyi Perzsebet pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause.
2.Pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest selgus, et võlgnik võõrandas 24.08.2016.a. lepinguga pinnaserulli Ammann ASC 110/T3 D tehasetähisega 2823247 OÜ Kohtla Ehitusteenus huvides Swedbankile. OÜ Kohtla Ehitusteenus sõlmis 24.08.2016.a liisingulepingu nr 0121359L Ammani liisingusse andmiseks Swedbankiga. Pinnaserulli Ammanni võõrandamiseks sõlmisid 24.08.2016.a. SEB Liising ja võlgnik (müüjatena), AS Swedbank Liising (ostjana) ning OÜ Kohtla Ehitusteenus (liisinguvõtjana) „Liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe ja müügilepingu“, mille objektiks oli pinnaserulli Ammann liisingulepingu ennetähtaegne lõpetamine AS SEB Liisingu ja võlgniku vahel, võõrandamine OÜ X huvides Swedbankile ning vara valduse üleandmine OÜ X. Tehingu hinnaks oli lepingu p 3.2 kohaselt 25 922, 49 eurot.
3.Kuna leping sõlmiti 24.08.2016 ning ajutine haldur nimetati 16.09.2016, siis käesoleval juhul tuleb hageja arvates eeldada, et tehingupooled teadsid võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest. Amman võõrandati hinnaga 25 922, 49 eurot (alla turuhinna). Hagejale teadaolevalt on OÜ V poolt koostatud hindamisakti kohaselt Ammanni väärtus 60 000 eurot (käibemaksuga). Arvestades hindamisaktis toodud vara väärtust, on Ammann võõrandatud 34 077, 51 eurot alla võimaliku turuhinna. Seega on ilmne, et lepingu ese on võlgniku poolt võõrandatud OÜ-le Kohtla Ehitusteenus, kes on kasutanud tehingu finantseerimiseks Swedbanki liisingut, kohast vastusooritust saamata. Selliselt on kahjustatud
teiste võlgniku võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankS § 110 lg 1 p 2 sätestatud alus tehingu kehtetuks tunnistamiseks ning vara tagasivõitmiseks. PankrS § 119 lg 1 ja 3 tulenevalt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Tulenevalt PanrS § 119 lg 3 palub hageja, et võlgniku ja kostjate vaheliste tehingute kehtetuks tunnistamise ja vara väljaandmise võimatuse korras hüvitaks OÜ Kohtla Ehitusteenus ja/või Swedbank võlgniku pankrotivarasse vara turuväärtuse tehingute tegemise aja seisuga.
4.Hageja nõustub AS SEB Liising seisukohaga, et võlgniku ja SEB Liisingu AS-i vahelise liisingulepingu lõpetamise tulemusena läks vara omand üle võlgnikule, sest nimetatud liisinguleping oli ennetähtaegselt täidetud. Järelikult tuleb kehtetuks tunnistada tehing, millega võlgnik jäi ilma tagasivõidetava vara omandist. Kuna 24.08.2016 tehingu tulemusena läks vara omand võlgnikult üle Swedbankile, siis on hageja esitanud nõude tehingu tagasivõitmise korras korrektselt Swedbanki vastu. Hageja leiab, et hagi läbi vaatamata jätmine AS SEB Liising suhtes ei ole võimalik. Kuigi hageja nõustub kostjaga selles, et SEB Liising AS oli müügilepingu pooleks vaid osas, mis puudutas OÜ Kohtla Ehitusteenus ja SEB Liising AS vahelise liisingulepingu lõpetamist ja vara üleandmist Swedbankile, siis PankrS § 109 lg 1 võimaldab kehtetuks tunnistada kogu tehingu. Olgugi, et TsÜS § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada et tehing oleks tehtud ka tühise osata, ei ole võimalik tuvastada, kas ilma 24.08.2016 lepingu müügitehinguta oleks võlgnik lõpetanud võlgniku ja SEB vahelist liisingulepingut.
5.Hageja palub tunnistada kehtetuks 24.08.2016 müügileping, millega OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) võõrandas pinnaserulli Ammann ASC 110/T3 D tehasetähisega 2823247 AS-le Swedbank Liising; välja mõista OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotivarasse pinnaserull Ammann ASC 110/73 D tehasetähisega 2823247; kui pinnaserulli tagastamine pankrotivarasse ei ole võimalik, mõista solidaarselt OÜ-lt Kohtla Ehitusteenus ja AS-lt Swedbank Liising OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) kasuks välja 60 000 eurot (sh käibemaks). Vastuseks kostja Kohtla-Ehitusteenus OÜ vastuväidetele, leiab hageja, et esitatud 60 000 euro hüvitamise nõue koos käibemaksuga on korrektne, sest 24.08.2016 tehingu tulemusena on võlgnik saanud vara, mille turuväärtus oli tehingu tegemise hetkel 60 000 eurot ainult 25 992, 08 euro eest. Kuna turuväärtus on ka eseme müügihind, olid mõlemad fikseeritud koos käibemaksuga, sest õiglase ja turuväärtusele vastava hinnaga vara võõrandades oleks võlgnik pidanudki saama vara 60 000 euro eest, mis sisaldab käibemaksu. Kui võlgnikule vara kohtumenetluse käigus või selle tulemusena tagastatakse, tuleks võlgnikul vara pankrotimenetluses müüa ja käibemaksukohustuslasena riigile seaduses ette nähtud ulatuses käibemaks ka tasuda.
KOSTJA OÜ KOHTLA EHITUSTEENUS VASTUVÄITED
6.Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja on seisukohal, et eelkõige oli 24.08.2016 sõlmitud leping liisingulepingu lõpetamise kokkulepe ja alles seejärel müügileping. Lepingu poolteks olid AS SEB Liising, OÜ Astnik Ehitus, Swedbank Liising AS ja OÜ Kohtla Ehitusteenus.
24.08.2016 sõlmitud „Liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe ja müügilepinguga „ lõpetati ennetähtaegselt SEB Liising AS ja võlgniku liisingusuhe. Liisingusuhte lõpetamise tagajärjel ei ole tuvastatud, et OÜ Astnik Ehitus omandas pinnaserulli Ammann ASC 110/73 D tehasetähisega 2823247. Lepingu p 6.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu p 3.2 märgitud summa omanikule laekumisel lepingu eseme omandiõigust omaniku poolt müüjale üle ei anta, vaid lepingu eseme omandiõigus läheb lepingu p 4 toodud müügilepingust tuleneva müüja omandiõiguse kohustuse täitmiseks üle omanikult ostjale alates lepingu p 3.2 märgitus summa laekumisest omaniku arvelduskontole. Ostja (Swedbank Liising AS) sõlmis OÜ-ga Kohtla Ehitusteenus liisingulepingu nr 01213592L, mille alusel Kohtla Ehitusteenus OÜ sai pinnaserulli Ammann ASC 110/T3 D tehasetähisega 2823247 omanikuks alles 22.08.2019.a.
7.Hagiavalduse kohaselt võõrandati Ammann hinnaga 25 922, 49 eurot ja hagejale teadeolevalt on OÜ V koostanud hindamisakti, mille kohaselt on Ammanni väärtuseks 60 000 eurot. Hageja on teinud järelduse, et pinnaserull võõrandati 34 077, 51 eurot alla selle turuhinna, st kohast vastusooritust saamata, millega on kahjustatud võlausaldajate huve Kostja ei pea usutavaks, et 2013/2014 toodetud Ammanni väärtus on praktiliselt võrdne uue Ammanni väärtusega. Hageja esitatud väited võlausaldajate huvide kahjustamise kohta on hüpoteetilised. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet ega ka võlgniku võlausaldajate kahjustamist. OÜ Kohtla Ehitusteenus on veendunud, et on Ammanni heauskne omandaja ja kolmandate isikute õigused varale puuduvad.
8.Kostja leiab, et liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe alusel Astnik Ehitus, kui asja valdaja (mitte omanik) loobus asja omandamisest või omanikult välja ostmisest. Astnik Ehitus ei ole asjale kunagi saanud omandiõigust ning ka liisingulepingu lõpetamise kokkuleppes on otseselt omandiõigus omanikult üle antud ostjale (so vara omanik AS-lt SEB Liising uuele omanikule Swedbank Liising AS-le), lepingu p 6.1. Kui tunnistada müügileping kehtetuks, ei teki ka siis hagejal omandiõigust ning ta ei saa asja tagasi nõuda kuna ei olnud selle omanikuks. Antud lepingu osad ei ole jagatavad ning ühe kokkuleppe osata ei oleks teist sõlmitud. Ilmselt hea usu põhimõttega vastuolus oleks asuda tehingut jagama osadeks ja vaidlustada hagejale soodsamad osad. Kostja rõhutab, et liisingusuhte lõppemise kokkuleppe sõlmimiseta ei oleks sõlmitud müügikokkulepet ning kostja ei ole sõlminud ka liisingulepingut kostjaga Swedbank Liising AS-ga. Sisuliselt on liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe poolteks hageja ja tema liisinguandja ning müügilepingu poolteks hageja liisinguandja ja kostja liisinguandja. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus vaidlustada müügilepingut, mille pooleks ta tegelikult ei olegi. Hageja loobus väljaostuõigusest tingimusel, et tema kohustused tema liisinguandja ees (sh võlgnevused) tasutakse kolmanda isiku poolt. Tavaolukorras oleks liisinguleping lõpetatud ning selle objekti müügitulemi arvel oleks liisinguandja täitnud kohustused ja kui müügihinnast ei oleks jätkunud kohustuste täitmiseks, on liisinguandja õigustatud need täiendavalt hagejalt välja nõuda. Antud juhul hageja loobus oma kohustuste täitmisest (lõpetas liisingusuhte) ning tema liisinguandja võõrandas vara hinnaga, millega hüvitati täitmata kohustuse (sh juba tekkinud võlgnevused) ning mis vastas antud hetke turuväärtusele. Kostja rõhutab, et hagejal olid võlgnevused liisingulepingu täitmisel ning eelduslikult oli tema liisinguandja lepingut ühepoolselt lõpetamas. Arvestades eeltoodut, ei oleks hageja olnud suuteline ka vara omandama ja oma kohustusi liisinguandja ees täitma.
Astnik Ehitus esindaja otsus lõpetada liisingusuhe SEB Liising AS-ga, täita kohustused ning mitte kasutada väljaostuõigust ei ole kostjatele etteheidetav. Oluline on asjaolu, et puudub ka vaidlus, et kostjad ei ole hagejaga seotud isikud ega lähikondsed ning neil puudus teave võlausaldajate väidetavast kahjustamisest.
9.Tehingu kehtetuks tunnistamisel ei saaks hageja varale omandiõigust. Ekslik on hageja seisukoht, et 24.08.2016 tehingu tulemusena läks vara omand võlgnikult üle Swedbankile. Omandit üle ei antud ning omandit saaks hageja nõuda oma liisinguandjalt, kes andis selle üle kolmandale isikule. Kohtla Ehitusteenus OÜ puhul on tegemist heauskse omandajaga ning kostja sai pinnaserulli Ammann omanikuks alles 22.08.2019.a. Kostja on tasunud vara eest seisuga 22.08.2019.a. kokku 26 620, 96 eurot. Vastavalt 17.08.2016.a. hindamisaktile on hindamise hetkel müügis 4 hagejaga seotud varaühikut ning hindaja leidis, et vara maksumuseks võiks olla 50 000 eurot – 25% (kuna hindaja väitel müüs hageja ca 4 tehnikaühikut) st 37 500 eurot km-ta (km-ga 45 000) ning see on lähtudes Euroopa turu pakkumistest. Hageja nõue ei saaks eeltoodut ületada. Tagasivõitmise eesmärgiks ei ole asetada pankrotivõlgnikku paremasse olukorda, kui siis, kui ta ei oleks varaga tehingut teinud. Juhul, kui varaga ei oleks tehingut tehtud ning liisinguandja ei oleks lepingut ka ühepoolselt lõpetanud, oli teoreetiliselt võimalik nt väljaostuõiguse võõrandamine ning sellisel juhul ei maksaks see hindaja nimetatud väärtusest 45 000, vaid 45 000 -26 620, 96 eurot so 18 380 eurot. Hageja ei ole tõendanud ka väidetavat võlausaldajate huvide kahjustamist. KOSTJA AS-i SEB LIISING VASTUVÄITED
10.AS SEB Liising hagi ei tunnista ja leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata või menetlus lõpetada kostja suhtes. AS SEB Liising ei ole 24.08.2016.a. müüja OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis), endise ärinimega OÜ Astnik Ehitus ja ostja Swedbank Liising AS vahel sõlmitud müügilepingu pool. SEB Liising OÜ kui liisingueseme omanik sõlmis 24.08.2016 OÜ-ga Szilagyi Perzsebet (pankrotis) kokkuleppe liisingulepingu nr L14108089 lõpetamiseks. Asjaolu, et samal päeval ja samaaegselt kirjaliku kokkuleppega liisingulepingu lõpetamiseks sõlmisid OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) kui müüja ning Swedbank Liising AS kui ostja ka müügilepingu, ei anna alust pidada SEB Liising AS-i müügilepingu pooleks. SEB Liising AS ja OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) liisinguvõtjana sõlmisid 14.10.2014 liisingulepingu, kuivõrd liisinguvõtja pöördus SEB Liising AS-i poole sooviga saada krediiti liisingueseme omandamiseks. Liisingulepingu tähtpäevaks lepiti kokku 24.10.2017 ning liisingulepingu p 28.1 kohaselt oli liisinguvõtjal õigus täita liisingulepingust tulenevad kohustused ennetähtaegselt. Liisinguvõtja esitas 19.08.2016 SEB Liising AS-le taotluse liisingulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks sooviga liisingulepingu lõpetamisel liisingueseme omandada. Liisingulepingu p 28 kohaselt läheb lepingujärgsete kohustuste ennetähtaegse täitmise järel liisingueseme omand SEB Liisng AS-lt üle liisinguvõtjale. Vastavalt kokkuleppe p 3.2 kohustus liisinguvõtja tasuma SEB Liising AS- le liisingulepingu alusel 25 922, 49 eurot ning eelnimetatud summa SEB Liising AS-le täies ulatuses laekumisega lugesid pooled liisingulepingust tulenevad liisinguvõtja kohustused SEB Liising AS-i ees täidetuks ning liisingueseme omand läks üle liisinguvõtjale. Kokkuleppe p 3.1 oma mh märgitud, et liisinguese oli müüja valduses ja kasutuses. Kokkuvõttes märgib SEB Liising AS, et on väljastatud krediidi liisinguvõtjalt tagasi saanud, liisingueseme omand on üle läinud ning liisingueseme valdus on kogu aeg olnud liisinguvõtjal.
Asjaolu, kas pärast omandamist võõrandas liisinguvõtja liisingueseme 24.08.2016 müügilepinguga turuhinnaga või mitte, ei ole SEB Liising AS-i kontrolli all ega vastutada. Kostja leiab, et põhjendamatult on tema vastu esitatud hagi müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks, pinnaserulli pankrotivarasse tagasivõitmiseks või 60 000 euro väljamõistmiseks. Kostja palub jätta hagi SEB Liising AS suhtes läbi vaatamata või menetlus lõpetada ning menetluskulud jätta hageja kanda. KOSTJA SWEDBANK LIISING AS-i VASTUVÄITED
11.Swedbank Liising AS palub hagi jätta tema suhtes läbi vaatamata ja lõpetada menetlus. Juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks jätta hagi läbi vaatamata, jätta hagi Swedbank Liising AS suhtes rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Swedbank Liising AS leiab, et ei ole õige kostja. Hageja nõue on tõendamata ja ebaselge, ei ole esitatud ühtegi tõendit liisingueseme (vara) väidetava väärtuse kohta. Kostjale jääb arusaamatuks hagiavalduse resolutsioon, mille kohaselt nõuab hageja OÜ-lt Kohtla-Ehitusteenus ja AS-lt Swedbank Liising AS võlgniku kasuks 60 000 (sh käibemaks) väljamõistmist. Kostjale on arusaamatu, kas nõue on solidaarne või nõuab hageja mõlemalt kostjalt 60 000 eurot. Hageja ei ole põhjendanud ka käibemaksu nõuet. Tehingu tagasivõitmise hagi eelduseks on, et tehing kahjustaks võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide kahjustamist ei ole hageja tõendanud. Swedbank Liising AS on antud juhul üksnes krediidiandja, kes ei teadnud, ega pidanudki teadma, et tehinguga väidetavalt kahjustati võlausaldajate huve. Hagejal ei saa olla 60 000 euro suurust nõuet Swedbank Liising AS kui liisinguandja ehk tehingu finantseerija vastu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
14.OÜ M esitas 17.08.2016.a. Viru Maakohtule avalduse OÜ Astnik Ehitus pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 19.08.2016.a. määrusega. 16.09.2016.a määrusega algatas kohus võlgniku pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks halduriks Tiia Kalause. Viru Maakohtu 24.10.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-12507 kuulutati välja OÜ Szilagyi Perzsebet (endise ärinimega OÜ Astnik Ehitus) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus (tl 9-21).
15.24.08.2016.a. sõlmisid SEB Liising AS (omanikuna) ja OÜ Astnik Ehitus (müüjana), AS Swedbank Liising (ostjana) ning OÜ Kohtla Ehitusteenus (liisinguvõtjana) „Liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe ja müügilepingu“, millega lõpetati ennetähtaegselt pinnaserulli Ammann ASC 110/T3 D tehasetähisega 2823247 liisinguleping nr L14108089 AS SEB
Liisingu ja OÜ Astnik Ehitus vahel ning võõrandati pinnaserull AS-le Swedbank Liising (ostjale) hinnaga 25 922, 49 eurot liisinguvõtja OÜ Kohtla Ehitusteenus huvides (22-24) Hageja on esitanud kostjate vastu 24.08.2016.a. müügitehingu tagasivõitmise nõude ja palub (hagiavalduses tl 3-7, lõppseisukohad tl 138-141) tunnistada kehtetuks 24.08.2016 müügileping, millega OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) võõrandas pinnaserulli Ammann ASC 110/T3 D tehasetähisega 2823247 AS-le Swedbank Liising; välja mõista OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) pankrotivarasse pinnaserull Ammann ASC 110/73 D tehasetähisega 2823247; kui pinnaserulli tagastamine pankrotivarasse ei ole võimalik, mõista solidaarselt OÜ-lt Kohtla Ehitusteenus ja AS-lt Swedbank Liising OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) kasuks välja 60 000 eurot (sh käibemaks).
16.Hageja on seisukohal, et 24.08.2016 tehinguga kahjustati võlausaldajate huve; Võlgniku vara võõrandati (anti üle) ilma kohast vastusooritust saamata, tagasivõidetav vara, mille tegelik väärtus oli 60 000 eurot, võõrandati 25 992, 49 euroga (so selgel alla turuhinna) OÜ Kohtla Ehitusteenus ja AS Swedbank Liising olid võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlikud. 24.08.2016 lepinguga lõpetati enne tagasivõidetava vara võõrandamist selle liisinguleping ning Swedbank Liising AS oli üks 24.08.2016 tehingu pool, järelikult olid teada ka kõik tehingu asjaolud, mh et vara ostuhinnaks oli eelnevalt lõpetatud liisingulepingu või siis SEB Liising AS ees võlgniku Astnik Ehituse OÜ tasumata kohustuste jääk, mis viitab, et vara võõrandatakse ebatavalistel asjaoludel. OÜ Kohtla Ehitusteenus tuleb PankrS § 119 lg1 ja 3 kohaselt vara tagastada või tagastamise võimatuse korral hüvitama vara väärtuse, so 60 000 eurot.
17.Tehingu kehtetuks tunnistamise nõude õiguslik alus on pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg
Tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel tuleb PankrS § 193 lg 1 tulenevalt lähtuda tehingu tegemise ajal kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist (Riigikohtu 22.02.2012.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11; aga ka Riigikohtu 13.10. 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-180-06, p 14; 03.11. 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-08, p 10). Tehingu tegemise ajal (24.08.2016) kehtinud ja käesoleval ajal kehtiva PankrS § 109 lg 1 tulenevalt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS § 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Tulenevalt PankrS § 110 lg 2 kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on kindlaks tehtud (sama on märkinud Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-49-07).
18.Hageja leiab, et kuivõrd leping sõlmiti 25.08.2016 ning ajutine haldur nimetati 16.09.2016, siis tuleb eeldada, et tehingupooled teadsid OÜ Szilagyi Perzsebet (Astnik Ehitus OÜ) võlausaldajate huvide kahjustamisest. Riigikohus on märkinud, et PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel kehtetuks tunnistav tehing peab kahjustama võlausaldajate tegelikke varalisi huve, mida tehinguga rikuti. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamisel tuleb hagejal tõendada, et tehingu tegemata jätmisel oleksid võlausaldajate nõuded tõenäoliselt rahuldatud suuremas ulatused (Riigikohtu otsus ts asjas nr 32-1-30-17 p 13) Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma võimaliku tagajärjena ette nägi Seejuures ei ole oluline, et võlausaldajate kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks. Võlausaldajate huvid on kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt võlausaldajate huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-62-12 ja 3-2-1-143-13 p 45).
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendite esitamise kohustus on menetlusosalistel (§ 230 lg 2) ja kumbki pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Võlausaldajate huvide kahjustamist pidi tõendama hageja. Kohtu hinnangul ei ole millegagi tõendatud, et 24.08.2016.a. tehing oleks OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis), endise Astnik Ehitus OÜ , võlausaldajate huve kahjustanud.
20.Esmalt märgib kohus, et tagasivõitmise korras saab kehtetuks tunnistada tehinguid, millega vara on välja läinud võlgniku omandist. Pooled on erinevatel seisukohtadel selles, kas pinnaserulli omand läks Astnik Ehitus OÜ-le üle või mitte. Hageja ja kostja SEB Liisng AS on seisukohal, et võlgniku ja SEB Liisingu AS-i vahelise liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise tulemusena läks vara omand üle võlgnikule Astnik Ehitus OÜ-le, sest nimetatud liisinguleping oli ennetähtaegselt täidetud (vastavalt SEB Liising AS-i ja Astnik Ehitus OÜ vahelise liisingulepingu nr L14108089 p 28). Astnik Ehitus OÜ jäi aga varast ilma 24.08.2016.a. sõlmitud müügitehinguga, mistõttu tuleb kehtetuks tunnistada müügitehing. Kostja Kohtla Ehitusteenus OÜ leiab, et Astnik Ehitus ei ole asjale kunagi saanud omandiõigust ning ka liisingulepingu lõpetamise kokkuleppes on otseselt omandiõigus omanikult üle antud ostjale (so AS-lt SEB Liising uuele omanikule Swedbank Liising AS-le), Liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe alusel Astnik Ehitus, kui asja valdaja (mitte omanik), loobus asja omandamisest või omanikult välja ostmisest.
21.Kohus ei nõustu hageja ja SEB Liising AS-i seisukohaga. SEB Liising AS-i ja Astnik Ehitus vahel sõlmitud liisingulepingu L14108089 p 28 kohaselt läheb küll lepingujärgsete kohustuste ennetähtaegsel täitmisel liisingueseme omand liisinguandjalt üle liisinguvõtjale (tl 59) ning Astnik Ehitus OÜ seaduslik esindaja on liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise taotlusel märkinud liisinguvõtja soovina lepingu lõpetamisel liisinguese omandada (tl 87), kuid 24.08.2016 sõlmitud lepingu p 6.1 leppisid pooled kokku, et lepingu p 3.2 nimetatud Astnik Ehitus OÜ liisingulepingust L14108089 tuleneva rahalise kohustuse so 25 922, 49 euro laekumisel omanikule (SEB Liising AS-le) lepingu eseme omandiõigust SEB Liising AS-i poolt müüjale (Astnik Ehitus OÜ-le) üle ei anta, vaid lepingu eseme omandiõigus läheb müügilepingust tuleneva Astnik Ehitus OÜ
omandiõiguse üleandmise kohustuse täitmiseks üle SEB Liising AS-lt ostjale Swedbank Liising AS-le. Sama lepingupunktist tulenevalt loeb Astnik Ehitus lepingu eseme omandiõiguse üleandmisega SEB Liising AS-lt Swedbank Liising AS-le (ostjale) täidetuks SEB ja Astnik Ehituse liisingulepingu lõpetamise kokkuleppest tuleneva SEB Liising AS-i kohustuse 25 922, 49 euro laekumisel anda lepingu eseme omand üle Astnik Ehitus OÜ-le (müüjale).
22.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuivõrd vara läks võlgniku omandist välja müügitehinguga, tuleb tunnistada kehtetuks 24.08.2016 tehingu see osa, millega vara omand läks üle võlgnikult Swedbank Liising AS-le (kes tegutses Kohtla Ehitusteenus OÜ) huvides. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 85 kohaselt ei too küll tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kuid ainult sel juhul, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tehing osadeks jagatav, st et SEB Liising AS-i ja Astnik Ehitus OÜ vahelise liisingulepingu ennetähtaegne täitmine ja lõpetamine oleks toimunud ka ilma müügitehinguta (Swedbank Liising AS-i poolse finantseeringuta). Sisuliselt täitis Swedbank Liising AS Astnik Ehitus OÜ eest viimase ja SEB Liising AS-i vahelise liisingulepingust L14108089 tuleneva kohustuse ning vastusooritusena sai omandiõiguse pinnaserullile, mille omakorda omandas Kohtla Ehitusteenus OÜ Swedbank Liising AS-i ja Kohtla-Ehitusteenus OÜ vahel sõlmitud liisingulepingu nr 01213592L täitmisena 22.08.2019.a. (tl 47-48). Kohus on seisukohal, et 24.08.2016.a. tehingu eesmärk ei olnud mitte teadlik Astnik Ehitus OÜ võlausaldajate kahjustamine nagu leiab hageja, vaid pigem eesmärk vabaneda liisingulepingust tulenevast Astnik Ehitus OÜ kohustusest SEB Liising AS-i ees. Seega ei ole käesoleval juhul vara, pinnaserull Ammann ASC 110, tehasetähis 2823247, läinud välja pankrotivõlgniku omandist, mis oleks tehingu tagasivõitmise eelduseks. Isegi kui nõustuda, et 24.08.2016 müügitehing on kehtetu, ei teki ka siis hagejal omandiõigust ning ta ei saa asja tagasi nõuda kuna ei olnud selle omanikuks. Kuivõrd pinnaserull ei olnud pankrotivõlgniku omandis, ei saanud selle võõrandamine 24.08.2016 tehinguga kolmandale isikule kohtu hinnangul kuidagi mõjutada negatiivselt OÜ Szilagyi Perzsebet (pankrotis) võlausaldajate huve.
23.Kuivõrd kohus on seisukohal, et tehingu tagasivõitmine võimalik ei ole, kuna vaidlustatud tehinguga ei läinud vara pankrotivõlgniku omandist välja, puudub kohtul vajadus käsitleda hageja väiteid selle kohta, et võlgniku vara võõrandati (anti üle) ilma kohast vastusooritust saamata st tagasivõidetav vara, mille tegelik väärtus oli 60 000 eurot, võõrandati 25 992, 49 euroga (so alla turuhinna).
23.Vastuseks kostjate Swedbank Liising AS-i ja SEB Pank AS-i taotlustele jätta hagi nende suhtes jätta läbi vaatamata, märgib kohus, et hagi on õigesti esitatud kõigi 24.08.2016 tehingu poolte vastu.
Menetluskulude jaotus
24.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus määrab menetluskulude jaotuse kindlaks vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatule. Viidatud sättest tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.