Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearsti avaldus esialgse õiguskaitse korras XX tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 3. juuni 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX 18. juuni 2020. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) psühhiaatriakliiniku valvearst KI Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Raivo Bergson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus pikendas esialgse õiguskaitse korras XX suhtes kohaldatud tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi psühhiaatriakliinikus kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus tahtevastase ravi pikendamiseks kuni 40 päeva rahuldamata. Ülejäänud osas jätta määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada kohtumääruse põhjendusi.
Kohtumääruse resolutsioon kehtib tervikuna järgmises sõnastuses:
2.1.Rakendada XX suhtes esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ja paigutada XX isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 2. juunist 2020.
2.2.Kohus annab loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
2-20-8093
2.3.Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 6. juunil 2020 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemise tõttu.
2.4.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.
2.5.Jätta menetluskulud riigi kanda.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst KI (avaldaja) esitas
3.juunil 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus esialgse õiguskaitse korras kohaldada XX-le (puudutatud isik, patsient) tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi kuni neli päeva ning pikendada seda kuni 40 päevani. Avalduse kohaselt viibib patsient psühhiaatriakliinikus alates 2. juunist 2020 kell 10.00. Patsiendil on psüühikahäire, mille tõttu on ta ohtlik iseendale ja teistele. Ta käitub ebaadekvaatselt ja ei tule endaga toime. Ta ei ole võimeline enda ravivajadust hindama. Arvestades patsiendi tervislikku seisundit, ei parane ta nelja päeva jooksul ning tema ravi tuleks pikendada 40 päevani. Psühhiaatrid KI ja KT esitasid 3. juunil 2020 Harju Maakohtule arvamuse. Arvamuse kohaselt on patsient esimest korda psühhiaatrikliinikus ravil. Patsient on tarvitanud kolm kuud järjest alkoholi ja kanepit. Ta on olnud väga agressiivne – ähvardanud kõiki pereliikmeid ja sõpru ära tappa. Üleeile ähvardas ta järjekordselt tappa ema ja kasuisa. Seetõttu kutsuti temale politsei, kes toimetas ta esmalt kainestusmajja ja hiljem Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Patsient käitus ka erakorralise meditsiini osakonnas rahutult ning agressiivselt. Ta oli delirioosne. Patsient suunati edasiseks raviks psühhiaatriakliinikusse (rahutuse tõttu politseiautos). Vastuvõtul oli ta räsitud, räpase välimusega, psühhomotoorselt rahutu, ärevil, üritas midagi kinni püüda oma sõrmede otstest ja kingade pealt, mis teistele nähtav ei olnud. Patsient ütles, et ta ei mäleta enamust, mis eelmisel päeval juhtus, kuid vaatamata sellele eitas ta kõike, mida politsei ja ema väitsid. Valvearst tegi tahtest olenematu ravi otsuse 2. juunil 2020 kell 10.00. Praeguseks ajaks on patsient küll pisut rahunenud, kuid ta on endiselt kergesti ärrituv, tal ei ole enda käitumise suhtes kriitikat, ta on süüdistav ja manipuleeriv. Ema väitel on patsient korduvalt lisaks tapmisähvardustele avaldanud suitsiidimõtteid. Ta tegi ka Facebooki vastavasisulise postituse. Patsient on mõnda aega avaldanud, et teda jälitatakse, sh alkoholitarvitamise vahelistel perioodidel. Vanemad tunnevad poja ees hirmu tema agressiivse käitumise pärast. Patsiendil on raske psüühikahäire – võõrutusseisund deliiriumiga. Tal ei ole haiguskriitikat. Ta ei tee koostööd ravi saamiseks. Ravita jäämisel võib ta oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Patsiendi seisundit ja varasemat ravikogemust arvestades, ei ole alust eeldada, et patsient paraneb nelja ööpäeva jooksul. Seetõttu tuleks pikendada tahtest olenematut
2-20-8093 psühhiaatrilist ravi patsiendile psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haigla tingimustes 40 päevani. Esimese astme kohtu määrus
2.Harju Maakohus tegi 3. juunil 2020 määruse, millega kohaldas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ja paigutas ta tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 2. juunist 2020 ning pikendas tähtaega kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva. Kohus andis loa puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse avaldus psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1, § 13 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-te 1 ja 5 järgi rahuldada. Esitatud materjalidest nähtub, et puudutatud isik hospitaliseeriti 2. juunil 2020. Praeguseks ajaks ei ole tema seisund paranenud. Raviarstid KT ja KI esitasid kohtule arvamuse. Ärakuulamisel jäid nad enda arvamuse juurde. Puudutatud isik oli ärakuulamisel energiline ja veidi ärev. Ta tunnistas, et ähvardas ema ja kasuisa, mistõttu ema kutsus politsei. Ta põhjendas enda käitumist sellega, et ta oli alkoholijoobes. Seda heideti temale ette, kuigi kasuisa on kogu aeg joobes ja sellega ei tehta midagi. Tema ning kasuisa suhe on väga konfliktne. Puudutatud isik lubas panna ampulli ja mitte enam juua. Ta räägib, et töötab meremehena, samas on tal Soomes oma firma, mis tegeleb töövahendusega. Ta on olnud ka baarmen ja barista. Ta teab, et alkohol on halb. Puudutatud isik väidab, et koroonaepideemia mõjus ta firmale väga halvasti, mis põhjustas selle, et ta hakkas jooma. Ta soovib kiiresti välja saada, et firmaga edasi tegeleda. Puudutatud isik palus, et juhul, kui ta sisse jäetakse, saaks ta vähemalt kerge režiimiga osakonda, et sülearvutit kasutada ning firmaga edasi tegeleda. Facebooki postituse osas tunnistab, et tegemist oli sõbra surma aastapäevaga, mistõttu oli ta väga kurb. Ta lubas postituse kustutada. Teistest etteheidetavatest episoodidest rääkides muutus puudutatud isik kinnisemaks. Ta kinnitas, et ei mäleta midagi, sest jõi alkoholi. Puudutatud isik väitis, et ema tegeles tema jälitamisega ja meelitas ta olukorda, kust politsei ta kinni võttis. Ta ei näinud vajadust edasiseks psühhiaatriliseks raviks ning arvas, et piisab ampullist Wismaris. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust. Arst jäi kohtule esitatud arvamuse juurde. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret, ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esialgset õiguskaitset TsMS § 534 lg 5 alusel. Puudutatud isiku ohtlikkus on lähitulevikus pigem kindel, kui on tõenäoline. Puudutatud isikul on psüühikahäire, tema käitumine on tema häirest täielikult mõjutatud. Haiglaravita jäädes püsiks ta ohtlikuna nii iseendale kui ka teistele. Puudutatud isik on teisi ähvardanud ja samas iseenda osas ohumärke välja näidanud. Kohus veendus ärakuulamisel, et tema käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, ta ei mõtle selgelt ning ei mõista või ei tunnista ravivajadust. Puudutatud isiku seisundit arvestades ei ole alust eeldada, et ta paraneb nelja ööpäeva jooksul. Arsti hinnangul vajab puudutatud isik ravi vähemalt 40 päeva ja võib-olla kauemgi. Kohus leiab, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii puudutatud isikule endale kui ka teistele. Puudutatud isik on käitunud ebaadekvaatselt ja ettearvamatult ning selline käitumine võib ravita jäädes korduda. Praegust seisundit arvestades vajab ta pikaajalist hospitaliseerimist ja seega maksimumtähtaja kohaldamist. Avaldajale tuleb anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
2-20-8093 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Puudutatud isik esitas 18. juunil 2020 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik täiesti terve ega kujuta ohtu iseendale ning teistele. Tal ei ole vaja psühhiaatriakliinikus viibida. Ta tunnistab, et tarbis alkoholi ning kanepit, kuid haiglasse sattus ta ema pahatahtlikkuse tõttu, kes kutsus talle politsei. Ema väited on paljasõnalised ning ei ole millegagi tõendatud. Tal ei ole psüühikahäiret, kuid kui arstid leiavad, et ta peaks kodus rohtu võtma, on ta sellega nõus. Alkoholi hakkas ta rohkem tarbima siis, kui algas karantiin. Nüüd tahaks ta tagasi oma firmasse tööle minna, kus ta mitmele inimesele tööd annab. Kohus ei ole piisavalt põhistanud, milles seisneb puudutatud isiku ohtlikkus iseendale või teistele või millised on need asjaolud, millest tingituna on vajalik tema haiglaravil viibimine. PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud.
4.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku psühhiaater teavitas 1. juulil 2020 Harju Maakohut, et nad lõpetasid 29. juunil 2020 puudutatud isiku tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi seoses tema omavolilise lahkumisega. Vastuseks määruskaebusele vastas psühhiaatrikliiniku juhataja KA, et puudutatud isik lahkus omavoliliselt ravilt 18. juunil 2020 ning et ravi on lõpetatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus pikendas esialgse õiguskaitse tähtaega tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus ravi pikendamiseks 40 päevani rahuldamata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata osas, milles maakohus kohaldas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset kuni neli päeva ja paigutas ta tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates 2. juunist 2020, kuid täiendada tuleb selles osas kohtumääruse põhjendusi.
6.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et puudutatud isiku suhtes tuleb esialgse õiguskaitse korras kohaldada tahtest olenematut ravi kuni neli päeva. Kohus võib TsMS § 534 lg 1 kohaselt avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest.
2-20-8093 Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Kuigi maakohus lähtus õigesti esialgse õiguskaitse kohaldamisel TsMS § 534 lg-st 1 ja PsAS § 11 lg-st 1 ning põhjendas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust, täiendab ringkonnakohus kohtumääruse põhjendusi järgmiselt. Puudutatud isiku suhtes olid isiku kuni neljaks päevaks esialgse õiguskaitse korras tahtevastasele psühhiaatrilise ravile paigutamise tingimused TsMS § 534 lg 1 p 1 ja PsAS § 11 lg 1 tähenduses ilmselt täidetud. Psühhiaatrite 3. juuni 2020. a arvamusest nähtub, et puudutatud isikul oli avalduse esitamise ajal raske psüühikahäire (võõrutusseisund deliiriumiga), millest tulenevalt oli puudutatud isik ohtlik iseendale ja teistele. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt oli puudutatud isik tarvitanud kolm kuud alkoholi ja kanepit. Vahetult enne psühhiaatriakliinikusse toomist oli ta ärev, delirioosne ning käitus agressiivselt. Samuti oli ta ähvardanud ema ja kasuisa tappa ning avaldanud suitsiidi mõtteid. Puudutatud isik ei olnud maakohtu määruse tegemise ajal võimeline täielikult aru saama oma seisundist ja ravivajadusest. Arvestades puudutatud isiku seisundit, käitumist ning psühhiaatrite arvamust, ei nähtu kolleegiumile, et puudutatud isik oleks teinud ravi saamiseks koostööd või enda ravimisega ise toime tulnud. Seetõttu ei olnud võimalik osutada puudutatud isikule vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle tema tahtest olenemata psühhiaatriahaiglas ravi osutades.
7.Kolleegiumi hinnangul pikendas aga maakohus ennatlikult puudutatud isiku tahtevastast ravi üle nelja päeva, eksides TsMS § 534 lg 5 kohaldamisel. Esialgset õiguskaitset võib TsMS § 534 lg 5 I lause järgi rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib TsMS § 534 lg 5 II lause järgi tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Viidatud sätte mõtteks on see, et esmalt rakendatakse esialgset õiguskaitset neljaks päevaks, seejärel vaatab psühhiaater või muu pädev arst isiku üle ning annab hinnangu, kas esialgset õiguskaitset on vaja pikendada. Kui esialgse õiguskaitse rakendamine neljaks päevaks on olnud tulemuslik, siis seda ei pikendata. Kui esialgse õiguskaitse pikendamine on siiski ilmselgelt vajalik, teeb kohus selle kohta eraldi määruse (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 46.3, 11. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-16, p 18 ja 30. aprilli 2019. a määrus asjas nr 2-18-17167, p 21). Praegusel juhul saabus puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse 2. juunil 2020 ning järgmisel päeval esitas psühhiaatriakliiniku valvearst kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja pikendamiseks kuni 40 päevani, millele oli lisatud psühhiaatrite arvamus. Samal päeval kuulas maakohus puudutatud isiku ära ja tegi määruse, millega kohaldas esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli päeva ja pikendas seda 40 päevani. Kolleegiumi hinnangul ei olnud maakohtule selleks ajaks teada, kas puudutatud isikule tahtevastase ravi osutamise tingimused on ka nelja päeva möödudes ilmselgelt täidetud. Seega ei võinud maakohus esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtevastast ravi määrates seda samal ajal ka pikendada. Eelnevat arvestades rikkus maakohus puudutatud isikule üle nelja ööpäeva tahtevastast ravi kohaldades TsMS § 534 lg-t 5. Maakohus pidi tahtevastase ravi tähtaega pikendades uuesti kontrollima, kas kõik tahtevastase ravi jätkamise eeldused on endiselt täidetud. Seda ei ole aga maakohus teinud.
2-20-8093
8.Lisaks ei kinnita asjas esitatud dokumendid kolleegiumi hinnangul seda, et nelja päeva möödudes oli endiselt alust kohaldada puudutatud isikule tahtevastast ravi. Ainuüksi psühhiaatrite 2. juuni 2020. a arvamuses sisalduva lakoonilise järelduse alusel, et patsiendi seisundist ja varasemat ravikogemusest lähtudes ei ole alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel, ei saa kohus veenduda, et puudutatud isiku tahtevastaseks raviks oli alust ka pärast nelja ööpäeva möödumist. Psühhiaatrid ei ole oma arvamuses seda millegagi põhjendanud ega kohtule arusaadavaks teinud. Pigem kinnitab arvamus seda, et puudutatud isik oli juba 2. juunil 2020 mõnevõrra rahunenud. Samuti viitab puudutatud isiku ärakuulamisel avaldatu pigem sellele, et tema seisund oli psühhiaatriakliinikusse saabumisega ajaga võrreldes, s.o järgmiseks päevaks paranenud, sh tema segasusseisund leevenenud. Pidades puudutatud isiku tahtevastast ravi vajalikuks pikema aja jooksul, pidanuks psühhiaater esitama kohtule enne nelja päeva möödumist arvamuse, mis kinnitab jätkuvat tahtevastase ravi vajadust. Arvestada tuleb ka seda, et psühhiaatrite arvamuse kohaselt esines puudutatud isikul raske psüühikahäirena deliiriumiga võõrutusseisund. Üldjuhul saab seda pidada lühiajaliseks raskeks psüühikahäireks. Kuna iga inimese võõrutusseisund on erineva kulu, raskusastme ja kestusega, siis pidi psühhiaater tahtevastase ravi pikendamiseks enne nelja päeva möödumist puudutatud isiku seisundit uuesti kontrollima ja veenduma, et puudutatud isikul on endiselt raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, ning esitama vastava arvamuse kohtule. Kuna avaldaja ei ole ka määruskaebemenetluses täiendavalt põhistanud ega esitanud kohtule dokumente, mis kinnitaksid, et ka nelja ööpäeva möödudes olid puudutatud isikule tahtevastase ravi kohaldamise eeldused täidetud, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus pikendas esialgse õiguskaitse tähtaega, ja teeb selles osas ise uue määruse, millega jätab avalduse tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
9.Praeguse kohtumenetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 I lause järgi riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.