Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Hageja nõuded Hageja ja kostja omandasid 23.01.2014 xxxx asuva kinnistu, registriosa xxxx. Kinnistu koosseisu kuulub üksikelamu, mida hageja ja kostja kasutavad koos eluasemena. Kinnistu omandati kaasomandina, mõttelistes osades, kummalegi kaasomanikule 1⁄2 mõttelisest osast. Kinnistu osteti hinnaga 138000 eurot. Ostmisel tasus hageja müüjatele 94000 eurot, mida kostja talle hüvitanud ei ole, ning ülejäänud osa finantseerimiseks võtsid pooled Xxxx laenu summas 44000 eurot, eluasemelaenu leping nr xxxx. Hageja on tasunud ainuisikuliselt kõik laenulepingust xxxx tulenevad maksed. Laenusaajate solidaarvõlgnikeks olemine on sätestatud laenulepingu punktis 4.2 ning omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades. Hageja on teinud kõiki muid asja säilitamiseks vajalikke toiminguid, ning samuti kandnud asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi, nagu kindlustusmaksed, kõrvalkulud (vesi, kanalisatsioon, prügivedu, elektrienergia, side jne.), remondi- ja hooldustööd (nagu näiteks trepi vahetus, küttesüsteemi vahetus, välisviimistluse hooldus jmt.). Kostja pole tasunud ega hiljem hüvitanud mitte ühtki nimetatud kulutustest. Kostja esitas hagi kaasomandi lõpetamiseks, Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-18-2263. Nimetatud asjas sõlmisid pooled 11.09.2018.a kompromissi. Hageja poolt kantud kulutused: - Elektrienergia summas 11053,33 eurot - Kodukindlustus summas 2727,80 eurot - Jäätmete utiliseerimine, summas 94,66 eurot - Muud kõrvalteenused (kommunaalteenused) summas 1072,67 eurot - Tasutud laenu ja intresside maksed summas 29978, 38 eurot. Hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse § 75 lg 1, mis näeb ette, et iga kaasomanik kannab oma kaasomandiosa kulutused. Kokku nõuab hageja kostjalt asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutuste kandmist poole hageja poolt kantud kulutuste ulatuses, ehk 1⁄2 41 928,52 euro suuruselt summalt, ehk kokku summa 20964,26 eurot tasumist. Hageja nõue kostja vastu on välja mõista 20964,26 eurot kaasomandi alahoidmise, valdamise ja kasutamisega kantud kulutuste hüvitamiseks.
2.Kostja vastuväited Kostja vaidleb nõudele vastu. Nõudesumma on vastuolus Harju Maakohtu 11.09.2018.a tsiviilasjas nr 2-18-2263 määruses toodud tingimustega. Hageja nõuded on osaliselt aegunud, kuna möödas on 3-aastane hagi esitamise tähtaeg. Pooled elasid vabaabielus xxxx ja pooltel oli ühine majapidamine kuni 2018.a jaanuarini. Kostja arvates olid poolte vahel seltsingusuhted. Praeguseks on seltsing lõppenud. Mõlemad pooled töötasid ja ühiselt kogutud vahendite ning osaliselt pangalaenu arvelt, osteti 23.01.2014.a kinnistu aadressil xxxx ostuhinnaga xxxx eurot. Pooltel oli kokkuleppe, et hageja maksab kõik kommunaalkulud ja
laenumaksed ning kostja ostab toiduained, teeb söögid valmis, koristab kodus ja aias, kütab ahju. Hageja ja kostja vahelised seltsingusuhted lõppesid Harju Maakohtu 11.09.2018.a. määruse tsiviilasjas nr 2-18-2263 jõustumisel, s.o 13.10.2018.a. Kostja tunnistab vaid neid kinnistu hooldamisega seotud kulutusi, mis olid tehtud hageja vahendite arvelt ajavahemikus 02.2018.a. kuni 13.10.2018.a s.o ajavahemikus peale ühise majapidamise lõppemist ja kuni kohtu poolt kinnitatud kompromissi jõustumiseni. Kostja vaidleb esitatud tagastamata pangalaenu nõude vastu, kuna pangalaenu tagastamine on vastavalt pooltevahelise kompromissile hageja ainukohustus. Kostja ei vaidle vastu, et hageja tehtud kulutused on asja säilitamiseks vajalikud. Kostja arvates on põhjendatud nõue summas 730,72 euro, s .o. 1⁄2 summast 1461,44 eurot, mis koosneb E AS tasutud arved summas 1195,55 eurot ja AS-le S tasutud arved summas 265,89 eurot. Kui kohus ei tunnista hageja ja kostja vahelist seltsingut, taotleb kostja, et kohus kohustaks hagejat esitama korrigeeritud arvestused kommunaalmaksede osas, võttes aluseks nõude esitamise aegumise ja Harju Maakohtu 11.09.2018.a määrusega kinnitatud kompromisskokkuleppe tingimused. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3.Pooltevaheline varasem kokkulepe Pooled on kaasomandi xxxx lõpetanud kompromissiga, mis on kinnitatud Harju Maakohtu 11.09.2018.a määrusega nr 2-18-2263 ja mis jõustus 13.10.2018.a. Menetluses oli hagejaks praeguse asja kostja ja kostjaks hageja. Pooled leppisid kompromissis kokku alljärgnevas: 1) Lõpetada poolte kaasomand kinnisasja nr xxxx (arvestusliku väärtusega 138 000 eurot) suhtes ja jätta kinnisasi kostja ainuomandisse. Pooled on nõus omandiõiguse üleminekuga kostjale ja kinnistusraamatusse omanikukande tegemisega, millega kantakse sisse ainuomanikuna kostja. 2) Jätta Xxxx AS laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused (arvestuslikult 19000 eurot) poolte omavahelistes suhtes kostjale. Pooled on nõus kohustuste üleminekuga kostjale. 3) Kostja maksab enamsaadud vara eest hagejale hüvitist 55000 eurot. Eelmistes punktides märgitu kuulub täitmisele üksnes juhul, kui kostja on hüvitise maksmise kohustuse täitnud kooskõlas kompromissi punktiga 5. 4) Kui kostja esitab hageja vastu kahe kuu jooksul hagi kinnisasjaga nr xxxx seotud kulutuste hüvitamiseks, ei muutu eelmises punktis nimetatud hüvitise nõue sissenõutavaks enne, kui on jõustunud kohtulahend nimetatud hagi kohta. 5) Hüvitisest arvestatakse maha eelmises punktis nimetatud hagi kohta tehtavast kohtulahendist tulenev summa. 6) Käesolev kompromiss ei tähenda, et hageja kinnitaks kinnisasjaga nr xxxx seotud väidetavate kulutuste hüvitamise nõude olemasolu.
4.Seltsing Kostja väitel tegutsesid pooled seltsingulises suhtes. Hageja panustas seltsingusse kommunaalteenuste eest tasumise ja laenumaksete tasumisega ning kostja ise panustas söögi ostmise ja tegemisega, ahju kütmise ning majas ja aias koristamisega.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 589 lg 1 kohaselt seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Kostja arvates tegid mõlemad pooled seltsingusse panuseid ning seetõttu ei pea kostja hüvitama hagejale pool hageja kantud kuludest. Kostja ei ole nimetanud, mis oli seltsingu eesmärk, kuid kostja väidetest võib aru saada, et seltsingu eesmärk võis olla kaasomandiks oleva kinnistu rajamine ja pidamine. Kohtumenetluses ei ole kostja väited, et pooled tegutsesid seltsingus, tõendatud. Kostja kirjeldus ei vasta seltsingu tunnustele vastastikuste soorituste tegemise kohta. Pooled on kaasomandi lõpetanud kohtus kompromissi sõlmimisega 11.09.2018.a. Kohtumäärusest ei nähtu, et tegemist oleks olnud ühisomandiks olnud seltsinguvaraga, mis seltsingu lõppedes jagati.
5.Kaasomanike kokkulepe Kostja on kirjeldanud kokkulepet, kus kumbki pool kandis kulutusi - hageja maksis kõik kommunaalkulud ja laenumaksed ning kostja ostis toiduained, lisaks valmistas kostja söögid, koristas kodus ja aias, küttis ahju. Asjaõigusseaduse § 72 lg 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kinnistu valdamine ja kasutamine pidanud toimuma ühe kaasomaniku kokkuleppel teise kaasomanikuga. Kostja ei ole tõendanud enda poolt kaasomandile tehtud kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et kaasomanikel oli kokkulepe selles, kes milliseid kaasomandiga seotud kulutusi kannab. Vastupidi, poolte vahel 11.09.2018.a sõlmitud kompromissist (Harju Maakohtu 11.09.2018.a määrus nr 2-18-2663) ilmneb, et sellist kokkulepet polnud. Pooled on kompromissis kinnitanud, et laenukohustus jääb kostja (praeguse menetluse hageja kanda; kui kostja (praeguse menetluse hageja) esitab hageja (praeguse menetluse kostja) vastu kahe kuu jooksul hagi kinnisasjaga nr xxxx seotud kulutuste hüvitamiseks, ei muutu hüvitise 55000 eurot nõue sissenõutavaks enne, kui on jõustunud kohtulahend nimetatud hagi kohta; hüvitisest arvestatakse maha kulutuste hüvitamise hagis tehtavast kohtulahendist tulenev summa ning käesolev kompromiss ei tähenda, et hageja (praeguse menetluse kostja) kinnitaks kinnisasjaga nr xxxx seotud väidetavate kulutuste hüvitamise nõude olemasolu. Kompromissi tekst tõendab, et pooltel puudus nii 2018.a veebruaris, kui hageja (praeguse menetluse kostja) hagi esitas ning 2018.a septembris, kui kompromiss kinnitati, kokkulepe kaasomandile tehtud kulutuste kandmise kohta.
6.Hageja poolt kantud kulutuste hüvitamise õiguslik alus AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 6 kohaselt, kui solidaarvõlgnik ei ole talle langevat osa kohustusest, kohustuse täitnud solidaarvõlgniku suhtes täitnud, kannavad täitmata jäänud osas kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ja ülejäänud solidaarvõlgnikud
vastutust võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga. Neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle algselt võlausaldajale kuulunud nõue solidaarvõlgniku vastu. Solidaarvõlgnik saab pärast võlausaldajale kohustuse täitmist legaaltsessiooni tagajärjel nõuda teiselt solidaarvõlgnikult sama, mida saanuks nõuda võlausaldaja, osas mis ületab temale langevat osa.
7.Aegumine Kostja väidab, et hageja nõuded on osaliselt aegunud, kuna Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kostja väitel ei ole aegunud ajavahemikus veebruar 2018.a - 26.11.2018.a tehtud kulutused. Pooled olid xxx asuva kinnistu kaasomanikud. Kaasomand kinnistule lõpetati Harju Maakohtu 11.09.2018.a määrusega kinnitatud pooltevahelise kompromissiga. Hageja nõuab kostjalt kinnistule kaasomaniku poolt tehtud kinnistu kasutamise, säilitamise ja alahoidmisega seotud kulutuste hüvitamist asjaõigusseaduse §-de 72 lg 4 ja 75 lg 1 alusel. Hageja nõue kostja vastu tuleneb seadusest, mitte aga pooltevahelisest tehingust. Pooled olid kinnistu kaasomanikud võrdsetes 1⁄2 osades. Mõlemal poolel oli kohustus kanda oma kaasomandiosa alalhoidmise ja kasutamisega seotud kulutusi s.o kulutusi võrdsetes 1⁄2 osades. Kumbki kaasomanik vastutas tema kohustuste eest isiklikult ning teisel kaasomanikul on nõue kulutuste kandmiseks kohustatud kaasomaniku vastu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõuab kulutusi, mis on tehtud aastatel 2015-2018. Hageja esitas hagi kantud kulutuste hüvitamiseks novembris 2018.a. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kulutuste hüvitamiseks aegunud.
8.Laenumaksed Harju Maakohtu 11.09.2018.a määruse nr 2-18-2263 resolutsiooni punktis 2 leppisid pooled kokku jätta Xxxx AS laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused (arvestuslikult 19000 eurot) poolte omavahelistes suhtes kostjale (käesolevas menetluses hagejale). Hageja tasus üksi laenu ja intresside makseid summas 29978,38 eurot perioodi märts 2014.a kuni oktoober 2018.a eest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenumaksete tegemine oli vajalik kaasomandi säilitamiseks. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja kohustus ainuisikuliselt kandma ka enne kompromissi sõlmimist kandmisele kuuluvaid laenumakseid (nii väidab kostja) või tekkis hageja kohustus laenumakseid ainuisikuliselt tasuda peale kompromissi jõustumist (nii väidab hageja). Hageja on esitanud Xxxx ja poolte vahelise laenuleping nr xxxx, millise kohaselt said hageja ja kostja pangalt laenu 44000 eurot (lk 37-38). Pooltevahelise 01.08.2018.a sõlmitud kompromissi laenukohustust puudutav tekst on alljärgnev: „Jätta Xxxx AS laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused (arvestuslikult 19000 eurot) poolte omavahelistes suhtes kostjale. Pooled on nõus kohustuste üleminekuga kostjale.“ Teksti sisu viitab sellele, et tegemist on tuleviku suunatud kokkuleppega – räägitakse kohustuse kostjale jätmisest ja kohustuse
üleminekust. Tulevikku suunatud kohustusele viitab ka see, et laenulepingust tuleneva kohustuse suurus on „arvestuslikult 19000 eurot“. Pooled võtsid laenu summas 44000 eurot ja ostsid kinnistu jaanuaris 2014.a, kaasomand lõpetati ja laenukohustuse hageja kanda jätmine lepiti kokku augustis 2018.a. Hageja esitatud laenulepingust nähtuvalt on laenu lõpptähtaeg 14.01.2022.a (lk 37). Laenu tagastamise kogutähtaeg on 8 aastat. Kompromissi sõlmimise ajaks oli laenu tagastamise tähtajast kulgenud üle poole, 4 aastat ja 7 kuud ning ka tagastatud oli laenust üle poole, tulevikus tagastamisele kuuluv 19000 eurot. Nimetatu viitab samuti, et peeti silma tulevikus toimuvaid laenumakseid, mitte juba tagastatud laenu. Hinnates sõlmitud kompromissi teksti ning laenusummat, asub kohus seisukohale, et pooltevaheline kokkulepe seisnes selles, et hageja tasub ainuisikuliselt laenumakseid pärast kompromissi sõlmimist ja jõustumist. Laenulepingu p 4.2 kohaselt on hageja ja kostja panga ees solidaarvõlgnikud. Seega võis kumbki solidaarvõlgnikest, kelleks olid hageja ja kostja, täita laenukohustuse panga ees ning nõuda teiselt solidaarvõlgnikult teise võlgniku eest kantud kulutuste hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt kaasomandi säilitamiseks tehtud laenumaksete 1⁄2 osas hüvitamiseks põhjendatud.
9.Hageja kantud muud kulud Hageja on perioodil veebruar 2015.a kuni oktoober 2018.a kandnud elektrikulusid summas 11053,33 eurot (lk 12 prd, 13 prd ja 14 prd); elektrienergiaga varustaja AS E; Hageja on perioodil jaanuar 2015.a kuni oktoober 2018.a kandnud kodukindlustuse kulusid 2727,8 eurot (lk 15-17); kodukindlustuse müüja S AS; Hageja on perioodil jaanuar 2015.a kuni oktoober 2018.a kandnud jäätmete utiliseerimise kulusid summas 94,66 eurot (lk 9 ja 10); teenuseosutajad E AS ja OÜ E; Hageja on perioodil märts 2015.a kuni november 2018.a kandnud kõrvalteenuste kulusid summas 1072,67 eurot (lk 12, 13, 14 ja 15); teenuseosutajad AS S ja OÜ B. Kostja on olnud nõus, et kulutused olid kinnistu säilitamiseks ja alahoidmiseks vajalikud. Kuna hageja kandis kulusid üksi, on hageja kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu põhjendatud.
10.Lõppjäreldus Hageja on ainuisikuliselt teinud kinnistule xxxx kinnistu kasutamise, säilitamise ja alahoidmisega seotud kulutusi summas 41928,52 eurot. Pooled ei vaidle selles, et tehtud kulutused olid vajalikud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 p 1 kohaselt on esemele tehtud kulutused vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest. AÕS §-de 72 lg 4 ja 75 lg 1 alusel tuleb kostjal hagejale tasuda proportsionaalselt kaasomandiosa suurusega 1⁄2 osa tehtud kulutustest ehk 20964,26 eurot.
11.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
Hageja on kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust ja lepingulise esindaja kuludest. Hageja kinnitab, et summad on ilma käibemaksuta ning käibemaksu summadele ei lisandu. Kulud tekkisid seoses antud menetlusega. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 900 eurot ja õigusabikuludest summas 1020 eurot. Tasu arvestamise aluseks on tunnihind, maksumusega 80 eurot tunnis. Õigusabikulud on tekkinud järgmiselt: Hagi asjaolude analüüs: 1h 80 eurot. Nõupidamised kliendiga ja dokumentide kogumine: 2h 160 eurot. Hagi koostamine: 3h 240 eurot. Kohtumäärusega tutvumine ja nõupidamine kliendiga: 1⁄2h 40 eurot. Hagi täpsustuse koostamine: 2h 160 eurot. Kostja vastusega tutvumine ja vastuse koostamine: 1h 80 eurot. Kohtuistungiks ettevalmistumine: 3⁄4h 60 eurot. Kohtuistungil esindamine : 1h 80 eurot. Kohtuistungi protokolliga tutvumine, nõupidamised kliendiga, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine: 1 1⁄2 h 120 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja toimingutele kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud. Samuti on mõistlik lepingulise esindaja tunnitasu määr. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista esindajakulud summas 1020 eurot ja riigilõiv 900 eurot.