(osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus) Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
24. juuli 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-15767
Tsiviilasi
K Õ hagi J K vastu pärandi koosseisu tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
39 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
K Õ (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ä R
Kostja
J K (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat M M
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 27.05.2020.a
RESOLUTSIOON
1.Määrata hagihinnaks 39 000 eurot.
2.Rahuldada K Õ (isikukood xxx) hagiavaldus J K (isikukood xxx) vastu õigeksvõtul põhineva otsusega ja tuvastada, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasi asukohaga xxx kuulub A V (isikukood xxx, surma aeg xxx) pärandvara hulka.
3.Rahuldada K Õ (isikukood xxx) hagiavaldus J K (isikukood xxx) vastu õigeksvõtul põhineva otsusega ja tuvastada, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasi asukohaga XXX ei kuulu J V (isikukood xxx, surma aeg xxx) pärandvara hulka.
4.Rahuldada K Õ (isikukood xxx) hagiavaldus J K (isikukood xxx) vastu ja tuvastada, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud korteriomand asukohaga xxx, eriomandi ese eluruum nr xxx, kuulub A V (isikukood xxx, surma aeg xxx) pärandvara hulka.
5.Rahuldada K Õ (isikukood xxx) hagiavaldus J K (isikukood xxx) vastu ja tuvastada, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud korteriomand asukohaga xxx, eriomandi ese eluruum nr xxx, ei kuulu J V (isikukood xxx, surma aeg xxx) pärandvara hulka. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud J K (isikukood xxx) kanda. 1 (7)
7.Välja mõista J Klt (K, isikukood xxx) riigituludesse riigilõiv 700 (seitsesada) eurot kohtuotsuse jõustumisest alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.K Õ (hageja) esitas 09.10.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse J K (kostja) vastu nõuetes tuvastada, et kinnisasi registriosa numbriga xxx ja korteriomand registriosa numbriga xxx ei kuulu J V pärandvara hulka, vaid A V pärandvara hulka. Kohus võttis hagi 17.10.2019 menetlusse. Kostja vastas hagile 13.11.2019. Kostja esitas täiendava hagi vastuse 01.03.2020. Eelistung toimus 09.03.2020. Kostja esitas täiendavad tõendid 27.03.2020. Hageja esitas täiendavad tõendid 17.04.2020. Kohtuistung toimus 27.05.2020.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. A V abiellus 09.08.1979 J Vga. A V ja J V abielu lõppes 11.07.2008. A V ja J V abielulised suhted lõppesid 1991. aastal, mis tuvastati Tallinna Linnakohtu 09.03.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-2093, millega A V ja J V abielu lahutati. Hageja ja A V olid alates 1994. aastast elukaaslased. Hageja on A V viimane elukaaslane. Hageja ja A V elasid koos alates 1994. aastast kuni A V surmani. J V suri xxx. A V tegi 28.02.2018 notariaalse testamendi, millega määras kogu oma vara testamendijärgseks eelpärijaks hageja. A V suri xxx. A V pärandvara hulka kuuluvad kinnisasi asukohaga xxx, registriosa numbriga xxx ning korteriomand asukohaga xxx, registriosa numbriga xxx. S K ja A V sõlmisid 26.10.2000 kinkelepingu, mille alusel S K kinkis A Vle xxx majavalduse. A V ja Eesti Vabariik sõlmisid 11.05.2005 maa ostumüügilepingu, millega A V omandas ostueesõigusega erastamise tingimustel 0,9 ha suuruse „xxx“ maaüksuse, xxx. A V kanti kinnisasja registriosa numbriga xxx omanikuna kinnistusraamatusse 29.06.2005. A V omandas 07.05.2001 Elamuühistus xxx kolmetoalise korteri osaku 1137,40 krooni aadressil xxx. A V ja Elamuühistu xxx sõlmisid 19.04.2003 korteriomandi tasuta võõrandamise ja asjaõiguslepingu. A V kanti korteriomandi registriosa numbriga xxx omanikuna kinnistusraamatusse 06.01.2004. Kinnisasi ja korteriomand kuuluvad A V pärandvara hulka, sest on omandatud pärast abieluliste suhete lõppemist. Kinnisasi ja korteriomand ei kuulu J V pärandvara hulka. Hageja esitas 02.05.2019 avalduse A V pärimismenetluse algatamiseks. Hageja esitas 02.05.2019 avalduse J V pärimismenetluse algatamiseks. Pärimismenetlused on algatatud notar M S J juures. Notar käsitleb A V pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja ja korteriomandit A V ja J V ühisomandina, sest J V ja A V abielulahutus registreeriti A V poolt perekonnaseisuametis 11.07.2008. Kostja on J V laps. Kostja ei tunnista J V seadusjärgse pärijana, et kinnisasi ja korteriomand ei kuulu J V pärandvara koosseisu. Hageja taotleb, et kohus tuvastaks kinnisasja ja korteriomandi kuulumise A V pärandvara koosseisu ning mittekuulumise J V pärandvara koosseisu. 2 (7)
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja vaidleb A V ja J V abikaasade ühisvara koosseisu üle. A V ja J V abielu lahutati 11.07.2008 ning A V ja J V abielu jooksul 09.08.1979 kuni 11.07.2008 soetatud kinnisasi ja korteriomand moodustavad abikaasade ühisvara, mis kuulub kummalegi abikaasale võrdses mõttelises osas. Kostja on seetõttu alates 18.01.2010 pooles mõttelises osas kinnisasja ja korteriomandi omanik. Seda, kas vara kuulub abikaasade ühisvara hulka, saab kindlaks teha abikaasade ühisvara jagamise hagi lahendamisel. Mõlemad abikaasad on surnud, mistõttu ei saa ühisvara enam jagada ning kinnistuid ei saa lugeda A V lahusvaraks. A V pidi olema teadlik, et tema nimele registreeritud vara on abikaasade ühisvara. A V kinnitas 28.02.2018 testamendi tegemisel, et tema abielu lahutati 11.07.2008. A V ei väljendanud tahet, et tema ja J V abikaasade ühisvara oleks jagatud perekonnaseaduses sätestatust teisiti. Hagis taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada pärandvara jagamisega, sest hageja ja kostja on erinevate pärandajate pärijad. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et A V ja J V abielulised suhted lõppesid 1991. aastal. A V ja J V elasid koos kuni 2005. või 2006. aastani, millal J V lahkus A V ja J V ühisest kodust. Kostja esindaja avaldas 09.03.2020 eelistungil, et kostja võtab hagiavalduse õigeks xxx kinnistu osas. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Kohus on hagiavalduse võtnud menetlusse kahes eraldiseisvas nõudes – nõudes tuvastada kinnisasja ja korteriomandi kuulumine A V pärandvara hulka ning nõudes tuvastada, et kinnisasi ja korteriomand ei kuulu J V pärandvara hulka. Kohus leiab, et hageja saadavaks hüveks on omandiõigus A V pärandvara hulka kuuluvate esemete suhtes. Hagiavalduse rahuldamise korral loetakse kinnisasi ja korteriomand tervikuna A V pärandvara hulka kuuluvateks. Hagiavalduse rahuldamata jätmise korral saab eeldada kinnisasja ja korteriomandi kuulumist A V ja J V pärandvara hulka. Eeltoodut arvestades on hageja eeldatavalt saadava hüve väärtuseks pool kinnisasja ja korteriomandi väärtusest. Hageja on avaldanud korteriomandi väärtuseks 70 000 eurot ning esitanud kinnisasja kohta müügikuulutuse, millest nähtub sarnase kinnisasja pakkumishind 8000 eurot. Kostja ei ole esitanud andmeid kinnisasja ja korteriomandi teistsuguse väärtuse kohta. Kohus peab seetõttu põhistatuks, et kinnisasja ja korteriomandi väärtus võib olla vähemalt 78 000 eurot. Kohus määras hagiavalduse menetlusse võtmisel hagihinnaks 3500 eurot. Kuivõrd hagiavalduse menetlusse võtmisel määratud hagihind ei vasta hageja eeldatavalt saadava hüve väärtusele, muudab kohus hagihinda ja määrab uueks hagihinnaks 39 000 eurot.
5.TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Pärandaja vara koosseisu (pärandi) väljaselgitamiseks saavad nii pärijad kui ka muud isikud, kellel on selle vastu õiguslik huvi, esitada tuvastushagi. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Isikul õigussuhte tuvastamiseks õiguslik huvi olemas muuhulgas juhul, kui isik soovib tuvastada, et ese ei kuulu pärandi hulka või kuulub pärandi hulka pärimistunnistusel märgitust väiksemas mõttelises osas (vt ka Riigikohtu 13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-09, p 14). Kohus on seisukohal, et hagejal on A V eelpärijana õiguslik huvi välja selgitada, millised esemed kuuluvad A V pärandvara koosseisu. Kohus leiab, et kuigi A V pärandvara koosseisu väljaselgitamisel võib kohus lugeda kinnisasja ja korteriomandi A V lahusvaraks ja seega tervikuna A V pärandvara koosseisu kuuluvaks, ei võta see hagejalt tuvastushuvi J V pärandvara koosseisu kindlakstegemiseks. Kui kohus määrab kindlaks üksnes A V pärandvara koosseisu, ei võta see J V 3 (7)
pärijalt õigust nõuda J V pärandvara koosseisu kindlaksmääramist ning tugineda sellele, et kinnisasi ja korteriomand kuuluvad abikaasade ühisvarana J V pärandvara hulka. Kohus leiab, et pärijana on hageja õiguslikuks huviks omandiõiguse tõendamine pärandvara hulka kuuluvatele esemetele ning teiste isikute nõudeõiguse välistamine pärandvara hulka kuuluvate esemete suhtes. Kui kohus lahendab sisuliselt hageja nõude tuvastada, et kinnisasi ja korteriomand ei kuulu J V pärandvara hulka, piirab see TsMS § 371 lg 1 p 4 ja TsMS § 368 lg 1 järgi kostja kui J V pärija õigust esitada hagiavaldus, milles taotletakse kinnisasja ja korteriomandi J V pärandvara hulka kuulumise tuvastamist. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagejal on eeltoodut arvestades õiguslik huvi saada teada, kas A V poolt A V ja J V abielu kestel omandatud esemed kuuluvad J V pärandvara koosseisu.
6.Kohus loeb tõendamist mittevajavateks järgmised tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ei vaidle (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx on kantud kinnisasi asukohaga xxx (kinnisasi). Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx on kantud korteriomand asukohaga xxx (korteriomand). A V on omanikuna 29.06.2005 kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx teise jakku. A V on omanikuna 06.01.2004 kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx teise jakku. A V ja J V abiellusid 09.08.1979. A V ja J V abielu lahutati 11.07.2008. Tallinna Linnakohus tegi 09.03.1993 otsuse tsiviilasjas nr 2-2093, millega otsustati A V ja J V abielu lahutamine. J V suri xxx. A V tegi 28.02.2018 notariaalse testamendi, millega määras kogu oma vara testamendijärgseks eelpärijaks hageja. A V suri xxx. Kostja on J V laps.
7.TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 sätestab, et hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kostja esindaja avaldas 09.03.2020 eelistungil, et kostja võtab hagiavalduse õigeks xxx kinnistu osas. Kostja esindaja avaldatud hagi osaline õigeksvõtmine on protokollitud (tl 54). Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus tuvastab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasi asukohaga xxx kuulub A V (isikukood xxx, surma aeg xxx) pärandvara hulka. Kohus tuvastab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasi asukohaga xxx ei kuulu J V (isikukood xxx, surma aeg xxx) pärandvara hulka. Kohus märgib, et hagiavaldus nimetatud nõuete osas kuuluks rahuldamisele ka siis, kui kostja ei ole nimetatud nõuete osas hagi õigeks võtnud. Kohus on seisukohal, et kinnisasi kuulub A V pärandvara hulka põhjusel, et A V omandas kinnisasja pärast A V ja J V abieluliste suhete lõppemist (vt otsuse punkt 9).
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest (vt ka Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 9). Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel abikaasade omandatud vara küll abikaasade ühisvara, kuid abielusuhete lõppemise järel omandatud vara oli PKS § 15 lg 1 järgi selle abikaasa lahusvara, kes varaeseme omandas. Kui ühisvara jagati pärast abielusuhete lõppemist, määrati ka ühisvara PKS § 18 lg 2 teise lause järgi kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Seega kuulus üldjuhul 4 (7)
abikaasade ühisvara hulka vaid see vara, mis omandati abielu sõlmimisest abielusuhete lõppemiseni (vt nt Riigikohtu 21.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 17). Kuna abielusuhete lõppedes lõppes ka seaduse alusel abikaasade ühise omandi tekkimine, on abielusuhete lõppemise aja tuvastamine asjas olulise tähendusega. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 15 lg 1 ja § 18 lg 2 teise lause alusel oli kujunenud praktika, mille kohaselt loeti abikaasade abielusuhted viidatud sätete mõttes lõppenuks, kui abikaasade vahel olid lõppenud nii isiklikud kui ka varalised suhted. Pooled vaidlevad selle üle, millal lõppesid A V ja J V abielusuhted. Hageja väidab, et abielusuhted lõppesid 1991. aastal. Kostja väidab, et abielusuhted lõppesid 2005.a või 2006.a. TsMS § 230 lg 1 järgi on hagejal koormus välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub A V ja J V abielusuhete lõppemine enne kinnisasja ja korteriomandi omandamist A V poolt.
9.Hageja on soovinud tõendada A V ja J V abielusuhete lõppemist Tallinna Linnakohtu 09.03.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-2093, milles tuvastati abielusuhete lõppemine 1991. aastal (tl-d 12-13). Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud Eesti NSV abielu- ja perekonnakoodeksi (APK) § 38 lg 3 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abikaasade edasine kooselu ja perekonna säilitamine on muutunud võimatuks. Eesti NSV tsiviilprotsessi koodeksi § 215 lg 1 sätestas, et pärast otsuse jõustumist ei või pooled ja teised asjast osavõtnud isikud, samuti nende õigusjärglased esitada kohtusse samu haginõudeid samadel alustel, samuti vaidlustada teises protsessis kohtu poolt kindlakstehtud fakte ja õigussuhteid. Kohus leiab, et kohtuotsusega tuvastati abielu jätkumise võimatus. Seejuures tuvastas kohus abielu lahutamise eeldusena, et poolte suhted on lõppenud 1991. aastal. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et otsusega tuvastati A V ja J V vahel siduvalt isiklike suhete lõppemise fakt, mis on üks osa abielusuhetest. Abielusuhete lõppemist abikaasade isiklike suhete (sh intiimsuhete osas) saab tõendada muuhulgas sellega, kui üks abikaasadest loob endale uue lähisuhte. Hageja on soovinud tõendada, et hageja ja A V olid alates 1994. aastast kuni A V surmani elukaaslased. Hageja on selleks esitanud kohtule ajavahemikus 1995.a kuni 2010.a tehtud fotod (tl-d 63-65, 78-90). Kostja ei vaidlustanud kohtuistungil hageja avaldatud fotode tegemise aega ja kohta, mistõttu kohus eeldab fotode tegemist hageja väidetud aegadel ja kohtades. Hageja on soovinud fotodega tõendada enda osalemist erinevatel A Vga seotud isikutega (sh sugulastega) seonduvatel perekondlikel sündmustel: osalemine, A V kasuisa K J matustel 23.09.1995 (tl 63); osalemine A V tütretütre M R katsikutel 18.07.1999 (tl 81); osalemine A V tütre abielu registreerimise puhul peetud pidulikul õhtusöögil Tallinnas 26.09.2000 (tl 82) ning osalemine A V vanatädi abikaasa B K matustel 2005. aastal (tl 88). Kohus leiab, et fotodega on tõendatud hageja osalemine kirjeldatud sündmustel. Kohtu hinnangul on tavaks, et perekondlikel sündmustel nagu matused, katsikud või abielu registreerimine, osaletakse koos oma abikaasa või elukaaslasega. Seetõttu näitab hageja osalemine A Vga seotud perekondlikel sündmustel isiklikke suhteid hageja ja A V vahel ning muudab usutavaks hageja väite selle kohta, et hageja ja A V olid elukaaslased. Kohtu hinnangul nähtub 26.09.2000 tehtud fotodelt (tl 82) ja 2005.a tehtud fotolt (tl 88) A V ja hageja lähestikku viibimine, mis ei ole omane inimestele, kelle vahel puuduvad lähedased suhted. Kohus peab oluliseks, et hageja esitatud fotodelt ei nähtu J V osalemist erinevatel perekondlikel sündmustel. Kohtu hinnangul on tavaks abikaasade ühine osalemine perekondlikel sündmustel nagu matused, katsikud ja abiellumine. Fotolt A V kasuisa matuste kohta 23.09.1995 ei nähtu J V osavõttu matustest (tl 63). Fotolt ei nähtu J V osavõttu 18.07.1999 toimunud A V tütretütre M R katsikutest (81). Fotodelt ei nähtu J V osavõttu A V tütre abielu registreerimise puhul peetud pidulikust õhtusöögist Tallinnas 26.09.2000 (tl 82). Fotolt A V vanatädi abikaasa B K matuste kohta 07.02.2005 ei nähtu J V osavõttu matustest (tl 88). Kohus leiab, et J V puudumine viidatud perekondlikelt sündmustelt näitab selliste isiklike suhete puudumist A V ja J V vahel, mis on omane abielulistele suhetele. Hageja on soovinud tõendada enda lähisuhteid A Vga fotodega, millel hageja viibib koos A V lapselastega (tl-d 78, 79, 80, 85, 86, 89, 90). Kohtu hinnangul ei ole tavapärane, et perekonnatuttav laseb ennast külaskäikude ajal oma tuttava lapselastega fotodel jäädvustada. Kohus leiab, et hageja 5 (7)
osalemine koosviibimistel ja üritustel (nt ühine reisimine), millest võtsid osa A V alaealised lapselapsed, näitab hageja häid suhteid A Vle lähedaste isikutega. Samuti näitab see A V usaldust hageja vastu. Kohtu hinnangul tõendab see lähedasi suhteid A V ja hageja vahel ning muudab usutavaks hageja väite selle kohta, et A V oli tema elukaaslane. Hageja on soovinud tõendada enda lähisuhteid A Vga fotodega, millel viibivad A V ja hageja ühiselt kahekesi (tl-d 64, 65, 84). Fotodel asuvad A V ja hageja lähestikku. Arvestades fotode tegemist ajavahemikus 1996 kuni 2004 ning seda, et A V ja hageja on ühiselt osalenud erinevatel perekondlikel sündmustel ja koosviibimistel pika aja vältel, näitab kohtu hinnangul selliste fotode tegemine lähedasi suhteid A V ja hageja vahel. Hageja on soovinud oma väiteid enda ja A V lähisuhete kohta tõendada kohviku „xxx“ külalisteraamatusse tehtud kannetega (tl-d 67-75). Kohtu hinnangul ei sisalda külalisteraamatusse kolmandate isikute poolt tehtud kanded A V ja hageja eraelu kohta käivat teavet, millest oleks võimalik järeldada hageja ja A V kooselu. Samuti leiab kohus, et ettevõtlusega ühiselt tegelemisest ei ole võimalik järeldada hageja ja A V kooselu. Hageja on soovinud enda ja A V lähisuhteid tõendada sellega, et ta kinkis 1999.a A Vle erastamisväärtpaberid (EVP-d). EVP-de kinkimine nähtub Eesti Ühispanga väljastatud tõendist (tl 15. Kohus leiab, et EVP-de kinkimine ei ole tavapärane kinge kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks. Kohtu hinnangul on tegemist tehinguga, mille eesmärgiks oli hageja poolt A Vt soodustada. Kohtu hinnangul nähtub hageja tahtest A Vt soodustada ning hageja ja A V tihedast seotusest, mis on tõendatud eelnevalt analüüsitud tõenditega, et hageja väide hageja ja A V kooselu kohta on usutav. A V nimetas 28.02.2018 testamendis hagejat oma elukaaslaseks (tl 5). Kohtu hinnangul tõendab testament, et hageja oli A V elukaaslane 28.02.2018 seisuga. Arvestades seda, et hageja ja A V olid elukaaslased 28.02.2018 seisuga ning hageja ja A V suhted olid eelnevalt analüüsitud tõendite kohaselt lähedased suhted, peab kohus usaldusväärselt tõendatuks, et hageja ja A V vahel olid vähemalt aastast 1995.a kuni 28.02.2018 lähisuhted. See tõendab omakorda, et A V ja J V abielusuhted abikaasade lähisuhete osas ajavahemikus 1995.a kuni 28.02.2018 puudusid. Kostja on soovinud hageja väiteid abielusuhete lõppemise aja kohta ümber lükata ning tõendada abielusuhete lõppemist 2005.a või 2006.a P L 26.03.2020 digitaalselt allkirjastatud kirjaga (tl-d 4748) ja M V 27.03.2020 kirjaga (tl 50). Hageja ei seadnud kohtuistungil kahtluse alla, et M V 27.03.2020 allkirjastamata kiri on koostatud M V poolt. Kohus eeldab seetõttu tõendi ehtsust. M V on kirjas avaldanud, et tema teave pärineb J Vlt, kes oli J V vend. M V avaldatust nähtub, et A V ja J V ei maksnud xxx korteri kommunaalteenuste eest ja pidi korteri ära müüma. Võlast ülejäänud raha eest ostis A V J Vle ühetoalise korteri xxx ja endale vaidlusaluseks oleva korteri (tl 50). Hageja on esitanud tõendi selle kohta, et A V elukohana oli ajavahemikus 21.01.2000-04.09.2002 registreeritud xxx (tl 91. Hageja on tõendanud xxx 20.09.2019 tõendiga, et ta omandas 07.05.2001 korteri osaku (tl 16). Kohus leiab, et M V kirjas avaldatust nähtub A V ja J V ühise majapidamise lõppemine xxx asunud korteri müümisega („Mis jäi müügivõlast üle, selle eest ostis A Jile 1-toalise korteri xx ja endale selle vaidlusealuseks oleva korteri“, tl 50). Ühine majapidamine lõppes hiljemalt 21.01.2000, kui A V elukohaks sai xxx. Kostja ei ole tõendanud, et J V ja A V jätkasid ühist majapidamist pärast xxx asunud korteri müümist. P L kirjast nähtuvalt elasid J V ja A V pärast Xxx korteri müümist eraldi („J elas 1- taolises korteris, mis oli A nimel ja A siis selles vaidlusaluses korteris“ tl 47). Kohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt olid A V ja J V abielusuhted ühise majapidamise osas lõppenud enne, kui A V omandas elamuühistu osaku, mille alusel on A V hiljem saanud korteriomandi omanikuks. Kohus on seisukohal, et M V ja P L kirjad ei sisalda otsesest allikast pärinevat teavet selle kohta, millal lõppesid abielusuhted isiklike suhete osas. M V ja P L poolt kolmandatelt isikutelt saadud teave A V ja J V abielu lahutamise aja kohta on ebatäpne ega lükka ümber asjaolu, et Tallinna Linnakohtu 6 (7)
09.03.1993 otsusega tsiviilasjas nr 2-2093 oli A V ja J V abielu lahutatud juba 09.03.1993 aastal, kuid abielu lahutamist ei olnud registreeritud perekonnaseisuasutuses. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et A V ja J V abielusuhted olid lõppenud enne, kui A V omandas xxx kolmetoalise korteri osaku 1137,40 krooni aadressil xxx. Seetõttu on elamuühistu osak ja selle alusel omandatud korteriomand A V lahusvara ning kuulub seega A V pärandvara hulka. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse. Kohus tuvastab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud korteriomand asukohaga Harju maakond, xxx, kuulub A V pärandvara hulka. Kohus tuvastab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud korteriomand asukohaga xxx ei kuulu J V pärandvara hulka.
10.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega hageja kahjuks otsuse. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.
12.Kohus määras hagihinnaks 39 000 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga 39 000 eurot tasuda riigilõivu 1000 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, mistõttu on kosja kohustatud isikuks. Kohus mõistab kostjalt riigituludesse vähem tasutud riigilõivu 700 eurot. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb raha riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul, arvates otsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsusele on lisatud makseinfo.
13.TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.