Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-19-15767
Kohtuasi
C hagi Y vastu pärandi koosseisu tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. jaanuari 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marje Mängel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 24. jaanuari 2022. a määrus muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
C (hageja) esitas 9. oktoobril 2019 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kinnistu (registriosa nr XXXXXX) ja korteriomand (registriosa nr ZZZZZZZZ) kuuluvad W, mitte F pärandvara hulka.
2-19-15767
2.Harju Maakohus rahuldas 24. juuli 2020. a osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt riigituludesse vähem tasutud riigilõivu 700 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18. detsembri 2020. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 700 eurot, ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis selle kostjalt riigituludesse välja mõistmata. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Riigikohus jättis
5.aprilli 2021. a määrusega ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
3.Hageja esitas 27. mail 2020 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitisena kokku 4445 eurot (käibemaksuga), mis koosneb lepingulise esindaja kuludest 4095 eurot ja hagiavalduselt tasutud riigilõivust 350 eurot. Täpsemalt tegi hageja lepinguline esindaja tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuga) hagejat esindades kokku toiminguid 22 tunni 45 minuti ulatuses.
4.Hageja esitas 10. novembril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 1719 eurot (käibemaksuga), mis koosneb üksnes lepingulise esindaja kuludest. Täpsemalt tegi hageja lepinguline esindaja tunnitasuga 180 eurot (käibemaksuga) hagejat esindades kokku toiminguid 9 tunni 33 minuti ulatuses. Hageja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 24. jaanuari 2022. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras hageja menetluskulude suuruseks 5934 eurot ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5934 eurot koos kohustusega tasuda sellelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras viivist mitte rohkem kui 5934 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 230 euro 60 sendi ulatuses ning jättis kindlaks määramata hageja kassatsiooniastme menetluskulud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab asja sisu ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades pidada hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 180 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud on olnud vajalikud ja nende tegemine põhjendatud, kuid neile kulunud aeg on osaliselt ebavajalik ja põhjendamatu. Hageja lepingulisel esindajal kulus 17. aprilli 2020. a menetlusdokumendi koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks 6 tundi 30 minutit, millest menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et hageja lepinguline esindaja pidi olema eelnevalt asja materjalidega põhjalikult tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud, arvestades saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks 6 tundi. Hagejal kulus 11. detsembri 2020. a kohtuistungiks valmistumisele 2 tundi, millest saab mõistlikuks pidada 1 tundi 30 minutit, arvestades, et hageja oli eelnevalt asja materjalidega põhjalikult tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud. Hageja pidi hagiavalduselt hagihinda arvestades tasuma riigilõivu 300 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 5934 eurot, s.o lepingulise esindaja 31 tunnile 18 minutile ajakulule vastav kulu 5634 eurot ning riigilõiv 300 eurot. Kuna hageja ei osalenud kassatsiooniastme menetluses, ei tule kindlaks määrata hageja kassatsiooniastme menetluskulude suurust.
2-19-15767 Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 4080 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 3780 eurot lepingulise esindaja kulud. Määruskaebuse väidete kohaselt ei pöördunud hageja enne hagi esitamist oma nõuetega kostja poole, kuigi tal oli selleks võimalus ja sellega saanuks kulusid vältida. Kostja ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ning võttis hagi osaliselt kohe, s.o 9. märtsi 2020. a eelistungil, õigeks. Selles osas ei ole hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud, sest põhjendatud ja vajalikud ei saa olla sellised menetluskulud, mille tekkimist oli võimalik vältida. Asja keerukust arvestades saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada 21 tundi, millele vastab 3780 eurot. Sellele lisandub veel riigilõiv 300 eurot, seega kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 4080 eurot.
7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Hageja esindaja ja W järelpärija Ü võtsid kostjaga enne kohtusse pöördumist telefoni teel ühendust ja soovisid hageja nõude tunnustamist, mida on kinnitanud ka kostja. Hageja pöördus kohtusse seetõttu, et kostja keeldus nõuet tunnustamast. Hageja kohtusse pöördumine on seega olnud hädavajalik. Lisaks vaidles kostja hagivastuses hagile tervikuna vastu. Kostja teatas küll eelistungil, et võtab hagi ühte kinnistut puudutavas osas õigeks, kuid ta vaidlustas maakohtu otsust ka hagi osalisel õigeksvõtul põhinevas osas, väites, et ta ei ole hagi osaliselt õigeks võtnud. Vaidluse põhimaht ei lähtunud mitte üksikute varade eripärast, vaid abikaasade abielusuhte lõppemise aja kindlakstegemisest ja õiguse kohaldamisest, mistõttu ei vähendanud hageja lepingulise esindaja kulusid see, et kostja ei vaielnud ühe kinnistuga seotud nõudele aktiivsemalt vastu. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
10.Kolleegium kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kuigi kostja palub maakohtu määruse tühistada, on tema ülejäänud taotlusest ja määruskaebuse põhjendustest võimalik aru saada, et ta vaidlustab maakohtu määrust osaliselt hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas, täpsemalt 3780 eurot ületavate lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.
2-19-15767
11.Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 14; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kaalumispiiridest väljunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
12.Maakohus ei pidanud hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel arvestama sellega, kas hageja pöördus enne hagi esitamist kostja poole vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, kas kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks ega ka hagi osalise õigeksvõtmisega kostja poolt. Neid asjaolusid arvestab kohus menetluskulude jaotamisel. Täpsemalt võimaldab TsMS § 168 lg 6 jätta menetluskulud hageja kanda, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Siinsel juhul jäid menetluskulud kõigis kohtuastmetes kostja kanda, mis näitab, et TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks ei olnud alust. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei saa aga kohus TsMS § 168 lg 6 kohaldamise aluseks olevate asjaoludega arvestada. Kolleegium lisab sellegipoolest, et kostja ei võtnud hagi kohe osaliselt õigeks, vaid vaidles sellele 13. novembri 2019. a hagivastuses vastu ja palus jätta hagi tervikuna rahuldamata. Lisaks palus kostja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada mh osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Kolleegiumile jääb seega arusaamatuks, kuidas oleks hageja saanud menetluskulude tekkimist vältida.
13.Kostja on määruskaebuses üldsõnaliselt väitnud, et asja keerukust arvestades saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada 21 tundi, millele vastab 3780 eurot. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei saa maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda ainuüksi sellise üldise väite alusel. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Kuivõrd kostja ei ole seda teinud, ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu kindlaksmääratud hageja lepingulise esindaja kulude suurust.
14.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
15.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.