Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09. detsembri 2019 määrus esialgse õiguskaitse rakendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399) esindajad ringkonnakohtus
Regionaalhaigla
Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09. detsembri 2019 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei
peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 09.12.2019 Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tema paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Avaldaja taotles puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist, selle pikendamist 40 päevani ning luba kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva vältel arvestades tahtest olenematu ravi otsusest. Isiku suhtes alustati tahtest olenematut ravi alates 07.12.2019 kell 16:40.
2.Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire, äge psühhootiline episood (F23), tema reaalsustaju, mõttetegevus ja käitumine on igakülgselt psühhoosist lähtuv, ebaadekvaatne, ettearvamatu. Puudutatud isik on oma naabrite suhtes luululiselt vaenulik ning on veendunud, et naaber jälitab teda autoga ja turvakaamerast tulev info läheb otse naabri sülearvutisse. Puudutatud isikul tekkis konflikt naabriga, mistõttu toodi ta politsei ja kiirabi saatel psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Puudutatud isik ähvardas naabrit raudkangiga. Puudutatud isik on ohtlik teistele ja ka iseendale, kuna ei ole psühhootilisest seisundist lähtuvalt mõistma oma ravivajadust ja kontrollima oma käitumist.
3.Kohus andis puudutatud isikule riigi õigusabi ning kuulas puudutatud isiku ja tema raviarsti 09.12.2019 ära. Raviarsti hinnangul on puudutatud isik luulude tõttu naabrite suhtes väga vaenulik. Puudutatud isikule määratud esindaja ei vaielnud vastu puudutatud isiku paigutamisele kinnisesse asutusse esialgse õiguskaitse korras.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus rakendas 09.12.2019 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 07.12.2019 kuni 11.12.2019, pikendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega kuni 16.01.2020 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Lisaks kohaldas maakohus puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.
5.Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lõigetele 1 ja 2, tsiviilkohtumenetluse seadusitku (TsMS) § 531 lg-le 1, § 534 lg-le 5. Maakohus jõudis järeldusele, et kohtule esitatud arsti arvamusest nähtub, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire ägeda psühhootilise episoodi (F23) näol, tema reaalsustaju, mõttetegevus ja käitumine on igakülgselt psühhoosist lähtuv, tal puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Puudutatud isik on oma seisundist tingituna ja ravita jäämisel ohtlik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega nii endale kui ka teda ümbritsevatele. Puudutatud isiku seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline tajuma ravivajadust. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise
kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seisukohal, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire ning haiglaravita jätmisel võib puudutatud isik psüühikahäire tõttu ohustada nii enda kui teda ümbritsevate elu, tervist ning julgeolekut. Seetõttu kohaldas maakohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku neljaks päevaks kinnisesse asutusse alates 07.12.2019 kuni 11.12.2019.
6.Maakohus selgitas, et puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma puudutatud isik piisavat arusaama ravivajadusest. Maakohtu hinnangul ei olnud puudutatud isik oma seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, seehulgas ravimite võtmisest keeldumise osas. Maakohus määras seetõttu puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamise, sealhulgas vajadusel tahtevastase ravimite manustamise.
7.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära. Puudutatud isik oma ravivajadust ei mõistnud. Puudutatud isiku raviarsti hinnangul on vajalik haiglaravi kestusega kuni 40 päeva. Maakohtu hinnangul nähtus vajadus pikemaajaliseks haiglas viibimiseks sellest, et puudutatud isik võib oma psüühilise seisundi tõttu käituda nii enda kui teda ümbritsevate elu ja tervise suhtes ettearvamatult. Puudutatud isik on psühhoosist tulenevalt luululine ja agressiivne naabrite suhtes (ähvardas naabrit raudkangiga). Ilma adekvaatse ravita võib tema seisund halveneda, toimetulematus süveneda. Oma seisundist lähtuvalt pole ta võimeline kontrollima oma käitumist. Seega esines alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks ning maakohus määras pikendada rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu maakohtu määruse peale 16.12.2019 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles isiku suhtes kohaldatakse esialgset õiguskaitset alates 09.12.2019 ning lõpetada viivitamatult tahtevastane ravi ja vabastada puudutatud isik haiglast.
9.Määruskaebuse kohaselt ei esine puudutatud isiku puhul ühtegi seaduses sätestatud eeldust tahtevastase ravi kohaldamiseks, isikul puudub raske psüühikahäire, ta pole enesele ega teistele ohtlik ning seetõttu ei vaja ta ka ravi. Sündmused, mis viisid tema haiglasse toimetamiseni, olid tingitud naabri ähvardavast käitumisest. Puudutatud isik tegutses enesekaitseks.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
10.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et täidetud on PsAS §-s 11 sätestatu, puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, äge psühhootiline episood (F23), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseennast ja ümbritsevaid.
11.Avaldaja andis 09.01.2020 kohtule teada, et seoses puudutatud isiku seisundi paranemisega on lõpetatud tema tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus 08.01.2020.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
12.Maakohus jättis määruskaebuse 10.01.2020 rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 ei pea vajalikuks neid korrata.
14.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esines puudutatud isikul raske psüühikahäire, äge psühhootilise episood (F23). Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isiku reaalsustaju, mõttetegevus ja käitumine oli igakülgselt psühhoosist lähtuv, ebaadekvaatne ja ettearvamatu. Ta ei olnud võimeline mõistma oma ravivajadust ja kontrollima oma käitumist. Puudutatud isik oli luululistel ajenditel ähvardanud raudkangiga oma naabrit, mistõttu oli ta ohtlik nii teistele kui iseendale. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võis puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele.
15.Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isiku suhtes ei olnud muu psühhiaatriline ravi võimalik. Puudutatud isik ei olnud oma seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi osas. Psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt ei olnud puudutatud isik võimeline mõistma ravivajadust. Seda kinnitab ka asjaolu, et määruskaebuses leidis puudutatud isik, et tal puudub raske psüühikahäire ning seetõttu ei vaja ta ka ravi. Seega on maakohtu järeldused põhjendatud ja kolleegiumi hinnangul olid praegusel juhul täidetud ka TsMS § 534 lg 5 teises lauses sätestatud eeldused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Kohtule esitatud materjalist nähtub, et puudutatud isiku suhtes lõpetati tema seisundi paranemise tõttu tahtest olenematu ravi 08.01.2020.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
17.Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).
18.TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.