Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
YY määruskaebus
vastu
nõusoleku
andmiseks
Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Puudutatud isik: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Selberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13.01.2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta YY kanda.
3.Määrata XX menetluskulude suuruseks 858 eurot (käibemaksuga).
4.Välja mõista YY-lt XX kasuks menetluskulud 858 eurot (käibemaksuga). Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.XX esitas 14.05.2019 Harju Maakohtule hagi YY vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Kohus selgitas, et esitatud nõue lahendatakse hagita menetluses. 14.06.2019 esitas XX (avaldaja) avalduse YY (puudutatud isiku) vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks.
2.Avalduse kohaselt kuulus QQ ja puudutatud isiku kaasomandisse kinnistu, asukohaga Seebi tn 12, Tallinn (registriosa nr 2985501). Kummalegi kaasomanikule kuulus 1⁄2suurune mõtteline osa kaasomandist. QQ ja puudutatud isik sõlmisid 09.04.2014 kaasomanike kokkuleppe kinnistu valdamise ja kasutamise kohta (kasutuskord), mis on kantud kinnistusraamatusse. Kasutuskorra p 2.1.3.1 kohaselt jäid puudutatud isiku ainuvaldusesse ja -kasutusse lepingu lisaks nr 2 oleva elamu 1. korruse plaanil jämeda musta noolega ruuduliselt tähistatud ruumid ja elamu 1. korruselt elamu katuse korrusele viiv trepp ning kõik ülejäänud 1. korrusel asuvad ruumid jäid QQ ainukasutusse. QQ müüs 24.04.2014 oma kaasomandiosa avaldajale, kes kanti 07.05.2014 kinnistu kaasomanikuna kinnistusraamatusse. Seega alates 07.05.2014 kuulub kinnistu võrdsetes mõttelistes osades avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandisse.
3.Pärast kinnistu mõttelise osa ostu soovis avaldaja elamu osaliselt renoveerida, sest maja piirde- ja kandekonstruktsioonid on amortiseerunud ning 1. korrus, mis on kasutuskorra kokkuleppe kohaselt avaldaja kasutuses, on elamiskõlbmatu. Avaldaja tellis elamu renoveerimiseks 21.07.2014 ehitusprojekti (ehitusprojekt). Valminud ehitusprojekt saadeti 17.09.2014 puudutatud isikule tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Puudutatud isik teatas 01.10.2014, et tagastab projekti avaldajale, kuna ei ole seda tellinud ning keeldub selle järgi toimetamast. Lisaks palus puudutatud isik ennast projektiga seotud küsimustes edaspidi mitte tülitada.
4.Lisaks pöördus avaldaja puudutatud isiku poole ka elektri võrguühenduse vahetamise sooviga. Majas on 1-faasiline elektri võrguühendus, mis tuleks asendada 3-faasilise võrguühenduse vastu. Puudutatud isik oli nõus võrguühenduse vahetamisega tingimusel, et kõik vahetamisega seotud kulud jäävad avaldaja kanda. Avaldaja nõustus kõik kulud kandma. Seejärel koostas puudutatud isik lepingu, mis pidi reguleerima poolte vahelist õigussuhet seoses võrguühenduse vahetamisega. Lepingus oli punkt, mille kohaselt pidi avaldaja lisaks kõikide kulude kandmisele puudutatud isikule garanteerima, et puudutatud isiku elektriarved võrguühenduse vahetamise tõttu kunagi ei suurene. Avaldaja ei saanud endale sellist kohustust võtta, mistõttu jäi elektri võrguühenduse vahetamise osas kokkulepe saavutamata.
5.07.11.2014 esitas avaldaja ehitusprojekti Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) menetlemiseks. TLPA tegi 18.05.2015 pooltele ettekirjutuse, milles heitis mõlemale kaasomanikule ette elamu rekonstrueerimist ilma ehitusloata. TLPA kooskõlastas
24.03.2017 avaldaja tellitud ehitusprojekti ja kehtestas ehitusseadustiku (EhS) alusel täiendavad nõuded ehitamiseks, mille kohaselt on ehitustöödega alustamine lubatud kinnistu kaasomaniku, s.o puudutatud isiku nõusolekul. Puudutatud isik esitas 21.04.2017 TLPA tegevuse peale vaide, milles taotles projektile 24.03.2017 antud kooskõlastuse kehtetuks tunnistamist. Tallinna Linnavalitsus jättis 14.06.2017 korraldusega nr 955-k puudutatud isiku vaide rahuldamata. Seega on ehitusprojekt jõus.
6.Tööd, mida avaldaja elamu renoveerimiseks teha soovib, on hädavajalikud, et kaitsta maja hävinemise eest ning aidata kaasa maja säilimisele. On aja küsimus, millal elamu voodrilauad ja seinad tervikuna mädanema hakkavad. Vahetada on vaja elamu vanad puitaknad ning maja tuleb korralikult soojustada. Ehitusprojekt on koostatud vaid selliste ehitustööde tegemiseks, mis on elamu renoveerimiseks vajalikud, ühtegi toreduslikku parendust plaanitud ei ole.
7.Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku väitega, et viimase kasutuses oleva välistrepi kohal asuva varikatuse rekonstrueerimine on toreduslik parendus. Olukorras, kus korda tuleb teha kogu maja 1. korruse fassaad ning vanad aknad vahetatakse uute vastu, ei ole mõistlik ega põhjendatud jätta vana varikatus rekonstrueerimata. Kanalisatsiooni olemasolu on tänapäeval elementaarne ja vajalik. Kanalisatsioonitööde osas keeldub puudutatud isik nõusolekut andmast väites, et neid saab teha paremini, kui projekt ette näeb. Projekti kooskõlastas AS Tallinna Vesi aprillis 2007 ehk 7 aastat enne seda, kui avaldaja kinnistu kaasomanikuks sai ning puudutatud isik ei ole kanalisatsiooni projekti vaidlustanud. Avaldaja lihtsalt lisas selle ehitusprojektile.
8.Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja kohustada puudutatud isikut andma nõusolek TLPA 24.03.2017 kooskõlastatud ehitusprojekti järgsete ehitustööde tegemiseks Seebi tn 12, Tallinn kinnistul ning 1-faasilise elektri võrguühenduse asendamiseks 3-faasilise elektri võrguühendusega samal kinnistul ning asendada puudutatud isiku vastavad tahteavaldused kohtulahendiga. Puudutatud isiku seisukoht
9.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
10.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 79 lg 2 kohaselt on kaasomanike kasutuskorra kokkuleppes kokkulepitu avaldaja suhtes kohustuslik. Avaldaja alustas kasutuskorras kokkulepitut ignoreerides kinnistu müügilepingu sõlmimisele järgneval päeval, s.o 25.04.2014, kaasomaniku kooskõlastuseta, projektita ja ehitusloata fassaadikülje ühekorruselise hooneosa (veranda) ümberehitamist, lammutades selleks kogu hooneosa koos seinaga ning 30.04.2014 alustas ta 1. korruse põranda ja küttekehade lammutamist.
11.Puudutatud isik ei ole kohustatud andma nõusolekut ehitustööde tegemiseks avaldaja esitatud ehitusprojekti alusel. Avaldaja soovib ehitist ümber ehitada ehk rekonstrueerida EhS § 4 lg 3 mõistes, samuti ehitist laiendada EhS § 4 lg 2 mõistes. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja väitega, et kõik tööd, mida avaldaja teha soovib, on hädavajalikud ja elementaarsed, et kaitsta maja hävimise eest ning aidata kaasa maja säilimisele.
12.Asja säilitamiseks vajalikuks toiminguks ei ole veranda asemel kahest toast, garderoobist ja esikust koosneva 1-korruseline hooneosa ehitamine ning uue plaanilahenduse moodustamine, mille käigus liidetakse avaldaja kasutuses oleva korteriga lisaks juurdeehitusele ka 1. korruse plaanil asuv tuba nr 10 ning muudetakse
ühisosaks seni puudutatud isiku kasutuses olnud keldriruum. Kasutuskorra järgi jäi ühe kaasomaniku kasutusse veranda ja teise kasutustusse kuur, mis olid mõlemad võrdse pinnaga mitteeluruumid, kuna eelmine omanik kasutas verandat kuurina. Kui avaldaja ehitab veranda ümber eluruumiks, siis ei kuulu kaasomanikele enam eluruumipinda võrdselt. Projektist võib välja lugeda, et avaldaja eesmärgiks on kaasomandis oleva elamu jagamine korteriomanditeks. Elamu ehitusprojekti järgsete tööde tegemisel ehitatakse kahe korteriga elamu ning tekib reaalselt olukord, et tulevikus kaasomandis oleva elamu jagamisel korteriomanditeks on seda võimalik jagada ainult nii, et avaldaja saab endale suurema korteriomandi ehk suurema osa asjast, kui tal oleks AÕS § 71 lg 1 kohaselt õigus oleks.
13.Hoone välisilme muutmine, mille käigus mh paigutatakse ümber maja fassaadil asuv ümmargune aken juurdeehitatavale osale, ei ole käsitletav asja säilitamiseks vajaliku toiminguna AÕS § 72 lg 4 mõttes.
14.Lisaks selgub projekti seletuskirja arhitektuursest üldlahendusest, et moodustatakse hoone uus plaanilahendus. Puudutatud isiku kasutuses oleva eluruumi osas on ümberehitusena projekteeritud välistrepi kohal asuv valtsplekist varikatus. Kogu maja kaetakse väljastpoolt tuuletõkkeplaadiga, paigaldatakse puitroovid ja roovide vahele soojustuseks mineraalvill ning välisviimistluseks on vertikaalne voodrilaud. Välisviimistlus ei ole puudutatud isiku arvates kaunis ja eelnevalt oli hoonel horisontaalsetest laudadest välisvooder.
15.Veevarustuse ja kanalisatsiooniga liitumine plasttorustiku kulgemise läbi puudutatud isiku ainuvalduses oleva krundi osa, kus maa sees on tugev paekivi, ei ole samuti käsitletav asja säilitamiseks vajaliku toiminguna AÕS § 72 lg 4 mõttes. Puudutatud isiku hinnangul oleks säästlikum vee ja kanalisatsiooniga liitumine teha maja eest, siis ei ole vaja paepinnast üles kaevata ja saaksid säästetud suured puud. Puudutatud isik ei ole kunagi vastu olnud veevarustuse ja kanalisatsiooniga liitumisele, kuid leiab, et seda tuleks teha parimal võimalikul viisil.
16.Puudutatud isik ei ole kunagi 3-faasilisele võrguühendusele ülemineku vastu olnud. Arusaamatused avaldajaga tekkisid liitumispunkti väljaehitamise kulude osas. Maakohtu määrus
17.Maakohus rahuldas 13.01.2020 määrusega avaldaja avalduse ja kohustas puudutatud isikut andma nõusolek TLPA 24.03.2017 kooskõlastatud ehitusprojekti, mis on käesoleva kohtulahendi lahutamatuks lisa, järgsete ehitustööde tegemiseks Seebi tn 12, Tallinn kinnistul, ning 1-faasilise elektri võrguühenduse asendamiseks 3-faasilise elektri võrguühendusega Seebi tn 12, Tallinn kinnistul. Puudutatud isiku tahteavaldused asendatakse kohtulahendiga. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
18.Avaldaja nõude alus on AÕS § 72 lg 5 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5. Tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-155-14 väljendatud seisukohast esineb alus avaldaja nõude rahuldamiseks juhul, kui leiab tuvastamist, et ehitusprojektis ettenähtud tööd ei kahjusta puudutatud isiku õiguseid või huve. Avaldaja selgitas, et kinnistul tehakse fassaadi rekonstrueerimine koos soojustamisega, kande- ja
jäigastavate konstruktsioonide muutmine või asendamine, välimiste avatäidete asendamine, küttesüsteemi muutmine ja kanalisatsioonisüsteemi muutmine.
19.Kohus ei nõustunud puudutatud isiku vastuväidetega ja selgitas, et ehitusprojektile heakskiidu andmise raames ei toimu elamu jagamist korteriomanditeks, samuti ei muutu avaldajale ja puudutatud isikule kuuluvate mõtteliste osade suurused. Ehitusprojektis nimetatud tööde teostamise järgselt jääksid kaasomanike kasutusse elamust samad alad, mida nad on seni kasutanud ning mis on kasutuskorra kokkuleppe järgi nende ainukasutusse ette nähtud. Olukorras, kus kasutuskorra kokkuleppes on elamus asuvate ruumide jaotus vastavalt jagatud, ei ole põhjendatud puudutatud isiku väide, et pärast renoveerimistöid peaks puudutatud isiku kasutusse täiendavalt jääma 1. korrusel asuv ruum nr 10. Tegemist on kinnistusraamatusse kantud kasutuskorra kokkuleppega, mistõttu kasutuskorra muutmiseks peaks puudutatud isik tooma kohtu ette mõjuva põhjuse. Selliseid asjaolusid puudutatud isik välja ei toonud. Asjaolu, et 1. korrusel asunud verandat kasutati varasemalt panipaigana, kuid avaldaja ehitab vastava majaosa enda kulul elamiseks kasutuskõlbulikuks, ei ole mõjuv põhjus, mis tingiks puudutatud isik valdusesse täiendavate ruumide andmise.
20.Seoses puudutatud isiku väitega, et avaldaja ei ole puudutatud isikut kaasanud ehitusprojekti koostamisel, märkis kohus, et avaldaja esitatud tõenditest nähtuvalt on avaldaja teinud mõistlikke pingutusi puudutatud isiku kaasamiseks, kuid puudutatud isik ise on sellest keeldunud. Juhul, kui puudutatud isik oleks soovinud, et ehitusprojektis oleks lähtutud enam puudutatud isiku ettepanekutest, oli puudutatud isikule tagatud võimalus oma seisukohtade esitamiseks ning koostööks, kuid puudutatud isik ei ole seda soovinud.
21.Kohus leidis, et kuigi asendiplaanil on kirjas märge „projekteeritud laiendus“, nähtub asendiplaanist täiendavalt, et n-ö laiendus kattub alaga, mis on tähistatud tingmärgiga „olemasolev rekonstrueeritav hoone“. Seega ei ehitata ehitusprojekti järgi alale, mis varasemalt ei oleks juba ajalooliselt hoone alla kuulunud, mistõttu puudutatud isiku vastuväide oli põhjendamatu. Täiendavalt märkis kohus, et isegi, kui ehitusprojekti realiseerimise raames peaks avaldaja kasutuses oleva veranda alune pindala osutuma mõne ruutmeetri võrra suuremaks, kui see oli enne veranda lammutamist, ei kahjusta see puudutatud isiku huve, kuna nii avaldaja kui puudutatud isiku omandis olevate mõtteliste osade suurus jääb samaks.
22.Seoses puudutatud isiku vastuväitega, et talle ei meeldi hoone katmine vertikaalse laudisega, välistrepi kohal asuva varikatuse rekonstrueerimine ega ümmarguse akna veidi teise asukohta ümbertõstmine ning et tegemist ei ole hoone säilimiseks tarvilise töödega AÕS § 72 lg 4 ja TsÜS § 63 p 1 mõttes, märkis maakohus, et nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et kõigi nende tööde puhul ei pruugi tegemist olla muudatustega, mis on vajalikud hoone säilitamiseks, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist ka muutustega, mis puudutatud isiku huve või õigusi kahjustaksid. Kohus võttis arvesse asjaolusid, et avaldaja esitas tõenditena fotod, millest ilmneb, et maja fassaadi olukord on kehv, mis tähendab, et fassaadi renoveerimine on põhjendatud. Vertikaalne fassaadilaudis oleks kooskõlas elamu esialgse 1930-ndatest pärit projektiga, mida tõendab projektis kajastatud elamu välisvaade. Lisaks nähtub täiendavatest elamust tehtud fotodest, et hoone on juba praegu osaliselt kaetud vertikaalse laudisega.
Kohus nõustus avaldaja väitega, et maja fassaadi ei ole esteetilistel kaalutlustel põhjendatud renoveerida üksnes osaliselt. Varikatuse parendamine üldise renoveerimise käigus on mõistlik eelkõige lähtuvalt esteetilistest kaalutlusest ning puudutatud isik ei ole välja toonud ühtegi põhjust, millest ilmneks, et see tema huve või õiguseid kuidagi kahjustaks. Ka avaldaja kasutuses olevates ruumides akna asukoha muutmine mõne meetri võrra ei riku kohtu hinnangul kuidagi puudutatud isiku huve. Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isiku nõusolekut vastavateks toiminguteks, kuna need ei kahjusta puudutatud isikut.
23.Puudutatud isiku vastuväide kanalisatsioonisüsteemi muutmisele on paljasõnaline, kuna puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et praeguses projektis ettenähtud kanalisatsioonisüsteem oleks ebaotstarbekas või ülemäära kuluka lahendusega. Kohus võttis arvesse, et projektis ettenähud kanalisatsioonisüsteemi on kavandanud oma ala spetsialist ning eelduslikult on lähtutud parimast võimalikust lahendusest. Puudutatud isik ei esitanud ühtegi tõendit, mis eelnimetatud seisukoha ümber lükkaks ning puudutatud isiku enda väiteid kinnitaks.
24.Kokkuvõttes leidis maakohus, et puudutatud isiku vastuväited ehitusprojektile on põhjendamatud.
25.Kohus asus seisukohale, et puudutatud isikul ei esine alust, mis võimaldaks tal avaldajalt elektri võrguühenduse asendamiseks nõuda garantii andmist, et liitumispunkti väljaehitamisega seotud tööd ei kahjusta puudutatud isiku elektrienergia tarbimise tingimusi ega tekita mingeid rahalisi kulutusi. Kohus leidis, et olukorras, kus ka avaldaja soovib tulevikus kaasomandis olevasse hoonesse elama asuda ning samuti elektrit tarbida, on avaldaja nõue 3-faasilisele elektriühendusele üleminekuks põhjendatud. Kohus võttis arvesse ka asjaolu, et puudutatud isik avaldas 05.11.2019 istungil, et ta on uue elektrisüsteemiga liitumisega nõus. Määruskaebus
26.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi uueks lahendamiseks Harju Maakohtule.
27.Maakohus rikkus määruse tegemisel menetlusõigust, kui luges mitmeid asjaolusid tõendatuks ja/või tegi ebaõigeid ning tõenditel ja tegelikkusel mitterajanevaid järeldusi ning rikkus põhjendamise kohustust.
28.Põhjendamatu ja väär on maakohtu järeldus, et ehitusprojekti järgi ei ehitata alale, mis varasemalt ei oleks juba ajalooliselt hoone alla kuulunud. Ehitusprojekt näeb ette kogu elamu rekonstrueerimise ja laiendamise ning hoone uue plaanilahenduse moodustamise. Kohus tõlgendas valesti ehitusprojekti tingmärke. Asendiplaanilt on näha, kus on olemasolev rekonstrueeritav hoone viirutamata alana ja eraldi projekteeritud laiendus viirutatud alana. Projekteeritud hooneosa on suurem ja teistsugune, kui see oli enne lammutamist. Ehitusprojekti realiseerimise raames suureneb avaldaja kasutuses oleva juurdeehitatava hooneosa pind mitte mõne ruutmeetri võrra, nagu kohus meelevaldselt märgib, vaid 10m2 võrra.
29.Maakohus jättis tähelepanuta, et AÕS § 79 lg 2 kohaselt on kaasomanike kokkuleppes kokkulepitu poolte suhtes kohustuslik. Kohus jättis analüüsimata kasutuskorra kokkuleppe p-d 2.7, 2.8, 2.9 ja 2.11, millele puudutatud isik tugines. Kohus jättis
arvestamata, et määruses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-155-14 p-st 13 tulenevalt annab ehitusluba loa ehitamiseks, kuid see ei asenda kaasomanike nõusolekut AÕS § 74 mõttes.
30.Ekslik on maakohtu järeldus, et avaldaja on teinud mõistlikke pingutusi puudutatud isiku kaasamiseks. Puudutatud isik selgitas, et kuivõrd avaldaja puudutatud isikuga eelnevalt projekteerimisega seonduvalt ei suhelnud, tõi see kaasa avaldaja keskse projekteerimise lähteülesande andmise projekti koostajale. Puudutatud isik selgitas avaldajale, et Seebi tn 12 saab ehitada kaks võrdse pinnaga korterit või ka kolm korterit ning kanalisatsiooni on võimalik välja ehitada teisiti. Puudutatud isik ei olnud nõus elamu välisilme muutmisega, mh varikatuse ümberprojekteerimisega ja välisfassaadi muutmisega, et talle ei meeldi vertikaalne laudis ja ovaalse akna teise kohta paigutamine ning kulud on täielikult kokku leppimata. Puudutatud isik tegi muu hulgas avaldajale ettepaneku muuta kasutuskorda. Avaldaja ignoreeris neid ettepanekuid. Avaldaja esitas puudutatud isikule valmis ehitusprojekti ja taotles puudutatud isiku volikirja, seepärast puudutatud isik keelduski. Pärast TLPA ettekirjutusi ei tutvustanud avaldaja puudutatud isikule parandatud ehitusprojekti, rääkimata kooskõlastamisest, samuti ei arutatud kulude küsimust. Puudutatud isik sai informatsiooni ainult TLPA-st.
31.Puudutatud isik ei ole väitnud, et ehitusprojektile heakskiidu andmise raames toimub elamu jagamine korteriomanditeks, vaid puudutatud isik selgitas, et ehitusprojekti realiseerimine, mille käigus toimub vastavalt ehitusprojektile kahe korteri väljaehitamine nelja korteri asemel, mh püsiva seina ehitamine korterite vahele, ruumi nr 10 püsivaks liitmiseks avaldaja ainukasutuses oleva korteriga, kahele korterile vastava elektrilahenduse teostamine, tuletõkkesektsioonide moodustamine kahe korteri kaupa jne, annab avaldajale võimaluse lõpetada kaasomand korteriomanditeks jagamise teel, saades suurema korteriomandi omanikuks, kui talle seaduse järgi kuuluks ning võtab puudutatud isikult võimaluse saada avaldajaga enam-vähem võrdse suurusega korteriomand tulevikus. Puudutatud isik tõi esile, et projekteeritud korteritel on mitte ainult suuruse vahe, vaid ka oluline kvalitatiivne erinevus. Kui puudutatud isiku planeeritava korteri pinnast 68m2 lahutada ainult abiruumina kasutatava trepikoja pind 12,1m2 (puudutatud isiku korterisse on elamispinnana arvestatud ka trepikoda 6,7 m2 trepihalli nimetuse all ja 5,4m2 esiku nimetuse all, kokku 12,1m2), jääks korteri suuruseks 55,9m2. Tegemist on asja majandusliku otstarbe olulise muutmisega, mis oleks eeldanud kaasomanike kokkulepet. Kasutuskorra kokkulepe annab küll avaldajale õiguse ruumi nr 10 kasutamiseks, kuid mitte ehituslikult selle alaliseks liitmiseks avaldaja ainukasutuses oleva korteriga.
32.Puudutatud isik ei nõustu kohtu hinnanguga, mille kohaselt ei ole puudutatud isik toonud esile mõjuvat põhjust kasutuskorra kokkuleppe muutmiseks. Mõjuvaks põhjuseks on vajadus saavutada ehitamisel ligilähedane võrdsus elamispinna osas, sest poolte osad ühises asjas on võrdsed. Kehtiv kasutuskord, mille järgi ühe kaasomaniku kasutusse on antud oluline osa elamispinnast ning see suureneb veelgi ja teisele kaasomanikule on jäetud trepikoda ja kuur, ei ole ehitusprojekti elluviimisel õiglane ja kahjustab puudutatud isiku huve.
33.Kohus leidis, et maja fassaadi ei ole esteetilistel kaalutlustel põhjendatud renoveerida üksnes osaliselt, mistõttu on mõistlik rekonstrueerida ka varikatus. Ilumeel on vaieldav.
Kohus ei saa esteetilistele kaalutlustele tugineda, kohus peab olema erapooletu, lähtuma seadusest ning käesoleval juhul mõlema kaasomaniku huvidest. Enne projekteerimist oleks tulnud kokku leppida, kas paigaldada horisontaalne või vertikaalne laudis. Kohus ei arvestanud puudutatud isiku selgitusega, et tema on enda kasutuses olevat elamu osa hoidnud korras, sealhulgas ka laudist, mis ei vaja väljavahetamist.
34.Kohus jättis tähelepanuta, et unikaalse ümmarguse akna asukoha muutmine rikub puudutatud isiku huve just seetõttu, et see paigutatakse olemasolevalt hooneosalt ümber juurdeehitatavale osale. Puudutatud isikule on arusaamatu, kuidas kohus leidis, et akna asukoht muutub mõne meetri võrra – aken paigutatakse ümber juurdeehitatavale osale ja selle asukoht muutub vähemalt 5 meetri võrra, mida ei saa kuidagi nimetada mõneks meetriks.
35.Olukorras, kus avaldaja ja puudutatud isiku vahel puudub elektri võrguühenduse vahetamise küsimuses vaidlus ning avaldaja ja puudutatud isik käisid 12.11.2019 AS-s Elektrilevi ja esitasid ühise avalduse kolmefaasilisele voolule üleminekuks, ei ole põhjendatud kohustada puudutatud isikut andma nõusolek 1-faasilise võrguühenduse asendamiseks 3-faasilise elektri võrguühendusega ning asendada puudutatud isiku tahteavalduse kohtulahendiga. Menetluse edasine käik
36.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
37.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
38.Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
39.Puudutatud isik tugineb määruskaebuses sellele, et maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõigust, kui luges mitmeid asjaolusid tõendatuks ja/või tegi ebaõigeid ning tõenditel ja tegelikkusel mitterajanevaid järeldusi ning rikkus põhjendamise kohustust. Määruskaebuses kordab puudutatud isik peamiselt maakohtus esitatud seisukohti, leides kokkuvõtvalt, et avaldaja soovitud ehitustööd ei ole kas elamu säilimiseks vajalikud või rikuvad puudutatud isiku huve. Vastuseks puudutatud isiku määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus lühidalt järgmist.
40.Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu lahendi põhjal kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist. Erinevalt puudutatud isikust on kolleegium seisukohal, et maakohus on andnud poolte esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu. Maakohus on teinud tuvastatud asjaolude pinnalt õige järelduse, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isiku nõusolekut ehitusprojektis toodud ehitustööde tegemiseks ja elektrisüsteemi vahetuseks. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Puudutatud isiku mittenõustumine
maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks määruse tühistamise aluseks.
41.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuigi kõigi ehitustööde näol ei ole tõenäoliselt tegemist asja säilitamiseks hädavajalike töödega, ei ole tegemist ka selliste muutustega, mis puudutatud isiku huve või õigusi kahjustaksid, mistõttu on arvestades elamu kehva seisukorda kõik planeeritavad ehitustööd kokkuvõttes mõistlikud ja kaasomanike huvides.
42.Seoses puudutatud isiku väitega, et maakohus tõlgendas ebaõigesti ehitusprojekti ja andis tegelikkusele vastuolus oleva hinnangu planeeritavale elamu laiendusele, selgitab ringkonnakohus järgmist. Asja mõtteline osa on TsÜS § 56 järgi tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust määratletakse murdosana asjast. Kaasomandis olevale elamule juurdeehitamine, samuti selle parendamine ei muuda mõttelise osa suurust. Avaldaja planeeritud veranda ümberehitamine ei muuda iseenesest avaldaja mõttelise osa suurust, kuid selle tulemusel saab avaldaja oma valdusse ja kasutusse ruutmeetritelt mõnevõrra suurema pinna elamust kui seni tema kasutuses oli. Seega ringkonnakohus möönab, et kuigi projektile heakskiidu andmisega ei muutu kaasomanikele kuuluvad kinnistu mõtteliste osade suurused, on puudutatud isiku seisukoht õige selles osas, et ehitustööde tegemise järgselt hakkab avaldaja ainukasutuses olema senisest suurem eluruumi pind, mis iseenesest võib tulevikus mõjutada kaasomanike proportsioone hoone korteriomanditeks jagamisel. Kuigi praegusel juhul ei ole vaidluse all hüvitise küsimus, märgib kolleegium selgituseks, et olukorras, kus ühe isiku ainukasutusse jääb suurem osa kaasomandi esemest kui tema kaasomandi osa, võib tulla kõne alla teisele kaasomanikule hüvitise (kasutuseelise) maksmine tingimusel, et see ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Eeltoodu ei mõjuta siiski järeldust, et antud juhul on põhjendatud kohustada puudutatud isikut ehitustöödeks nõusolekut andma.
43.Põhjendamatu on puudutatud isiku etteheide, mille kohaselt jättis maakohus analüüsimata kasutuskorra kokkuleppe ja selles sisalduva kooskõlastamise tingimuse. Kaasomanike kasutuskord on pooltele kohustuslik, kuid ei saa eeldada, et kaasomanikud suudavad igas olukorras jõuda täielikule üksmeelele. Kui kaasomanikud mingites küsimustes kokkulepet ei saavuta, ei saa see viia olukorrani, kus remonti vajav elamu jääb kaasomanike erimeelsuste tõttu renoveerimata. Planeeritud ehitustöödeks on AÕS § 74 lg 1 järgi vaja kõigi kaasomanike nõusolekut. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega, olgugi, et kaasomanikud on kokku leppinud ehitustööde eelneva kooskõlastamise tingimuse ja selline nõue tuleneb ka seadusest, võivad teised kaasomanikud olla kohustatud nõusolekut andma juhul, kui asja oluline muutmine ei riku teiste kaasomanike õigusi või huve. Kuna maakohus tuvastas, et avaldaja planeeritud ehitusööd ei kahjusta puudutatud isiku huve ega õigusi, siis on puudutatud isik kohustatud avaldajale andma nõusoleku ehitustööde tegemiseks vastavalt projektile. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks pikemalt analüüsida määruskaebuse väidet võimaliku kasutuskorra kokkuleppe muutmise kohta, kuivõrd sellist nõuet ei ole käesolevas asjas esitatud.
44.Vastupidiselt määruskaebuses toodule nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et avaldaja on teinud mõistlikke pingutusi puudutatud isiku kaasamiseks. Asjaolu, et puudutatud isik on järjepidevalt avaldaja ettepanekutele vastu vaielnud, näitab iseenesest, et avaldaja on puudutatud isikut planeeritavatest töödest teavitanud. Ringkonnakohus märgib, et üksnes kaasomaniku esitatud ehitusprojektile vastu vaidlemine ja omalt poolt pelgalt teoreetiliste ettepanekute või nõudmiste esitamine, ei vii konstruktiivse lahenduseni.
45.Seoses elamu välisilme muutmisega, s.o fassaadilaudise vahetamine, varikatuse rekonstrueerimine ja akna ümberpaigutamine, märgib kolleegium järgmist. Kui kaks kaasomanikku on konkreetses küsimuses eri meelt, siis ei saa eeldada, et nad saavutavad enne projekteerimist kokkuleppe, kas paigaldada horisontaalne või vertikaalne laudis. Sellisel juhul saabki kohus hinnata, kas see on selline muudatus, mis annab alust jätta projekt realiseerimata. Kohus saab otsustada, milline on antud juhul mõistlik lahendus. Maakohus tuvastas, et vertikaalne fassaadilaudis on kooskõlas elamu ajaloolise projektiga. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et ehitusprojekt on kooskõlastatud ja kehtiv, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega fassaadilaudise osas. Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt ka selles, et elamu fassaadi ei ole põhjendatud renoveerida üksnes osaliselt, mistõttu on mõistlik rekonstrueerida ka halvas seisus varikatus. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist toredusliku parendusega, nagu puudutatud isik leiab. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik toonud määruskaebuses esile, kuidas unikaalse ümmarguse akna asukoha muutmine rikub puudutatud isiku huve just seetõttu, et see paigutatakse olemasolevalt hooneosalt ümber juurdeehitatavale osale.
46.Puudutatud isik leiab, et maakohus kohustas teda ebaõigesti andma nõusolekut võrguühenduse asendamiseks, kuna ta on andnud oma nõusoleku vabatahtlikult enne kohtumenetlust. Kuna avaldaja vastusest määruskaebusele nähtub, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel on endiselt lahkheli elektri võrguühenduse vahetamise ja vastavate seadmete ehitamise küsimuses, kohustas maakohus põhjendatult puudutatud isikut andma nõusoleku 1-faasilise võrguühenduse asendamiseks 3-faasilise elektri võrguühendusega ning asendas puudutatud isiku tahteavalduse kohtulahendiga.
47.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda.
48.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
49.Avaldaja esitas 25.06.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tekkisid tal menetluskulud seoses õigusabi osutamisega 715 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi seisnes maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumises ning sellele vastuse koostamises (5h 30min). Puudutatud isik vastuväiteid avaldaja menetluskuludele ei esitanud, kuid palus kohtul kontrollida menetluskulude põhjendatust.
50.Kolleegiumi hinnangul on avaldaja esiletoodud toimingud vajalikud ja ajakulu, arvestades määruskaebuse ja selle vastuse sisu ja mahtu, mõistlik. Esindaja teenuse tunnihinna osas leiab kolleegium, et põhjendatuks ja õigusteenuse turuhinnale vastavaks saab pidada 130 eurot (käibemaksuta). Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna kokku 858 eurot (5,5 x 130 x 20%).
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.