K Si avaldus I R vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: K S (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ene Mõtte (Advokaadibüroo REMO’s, e-post [email protected]); Puudutatud isik: I R (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eve Selberg (Advokaadibüroo Clarus, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
05.11.2019 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Avaldaja K S, avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte, puudutatud isik I R, puudutatud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Selberg
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K Si avaldus I R vastu nõusoleku andmiseks kohustamiseks.
2.Kohustada I Ru andma nõusolek Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 24.03.2017 kooskõlastatud ehitusprojekti, mis on käesoleva kohtulahendi lahutamatuks lisa, järgsete ehitustööde tegemiseks xxxx (registriosa number xxxx) kinnistul ning asendada I R (isikukood xxxx) tahteavaldus käesoleva kohtulahendiga.
3.Kohustada I Ru andma nõusolek 1-faasilise elektri võrguühenduse asendamiseks 3faasilise elektri võrguühendusega xxxx (registriosa number xxxx) kinnistul ning asendada I R (isikukood xxxx) tahteavaldus käesoleva kohtulahendiga. Menetluskulud
4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.M R ja I R kaasomandisse kuulus kinnistu asukohaga xxxx. Kummalegi kaasomanikule kuulus 1⁄2 suurune mõtteline osa kaasomandist. M R ja I R sõlmisid 09.04.2014 kaasomanike kokkuleppe kinnistu valdamise ja kasutamise kohta. Antud kokkuleppe p 2.1.3.1 kohaselt jäi I R ainuvaldusesse ja kasutusse lepingu lisaks nr 2 oleva elamu 1 korruse plaanil jämeda musta noolega ruuduliselt tähistatud ruumid ja elamu 1. korruselt elamu katuse korrusele viiv trepp ning kõik ülejäänud 1. korrusel asuvad ruumid jäid M R ainukaustusse. Kokkulepe kinnistu valdamise ja kasutamise kohta (kinnistu kasutuskord) on kantud kinnistusraamatusse. M R müüs 24.04.2014 oma kaasomandi osa K Sile, kes kanti 07.05.2014 kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. Seega kuulub alates 07.05.2014 xxxx kinnistu K Si (avaldaja) ja I R (puudutatud isik) kaasomandisse. Kummalegi kaasomanikule kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa kaasomandist.
2.Peale kinnistu osa ostu soovis avaldaja maja osaliselt renoveerida, sest maja piirde- ja kandekonstruktsioonid on amortiseerunud ning esimene korrus, mis on kasutuskorra kokkuleppe kohaselt avaldaja kasutuses, on elamiskõlbmatu. Avaldaja tellis elamu renoveerimiseks 21.07.2014 ehitusprojekti. Valminud ehitusprojekt saadeti 17.09.2014 puudutatud isikule tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Puudutatud isik teatas 01.10.2014, et tagastab projekti avaldajale, kuna pole seda tellinud ning keeldub selle järgi toimetamast. Lisaks palus puudutatud isik ennast ehitusprojektiga seotud küsimustes edaspidi mitte tülitada.
3.Lisaks ehitusprojektiga seotud küsimustele pöördus avaldaja puudutatud isiku poole ka elektri võrguühenduse vahetamise sooviga. Nimelt on majas hetkel 1-faasiline elektri võrguühendus, mis tuleks asendada 3-faasilise võrguühenduse vastu. Puudutatud isik oli nõus võrguühenduse vahetamisega tingimusel, et kõik vahetamisega seotud kulud jäävad avaldaja kanda. Avaldaja nõustus kõik kulud kandma. Seejärel koostas puudutatud isik lepingu, mis pidi reguleerima poolte vahelist õigussuhet seoses võrguühenduse vahetamisega. Nimetatud lepingus oli sees punkt, mille kohaselt pidi avaldaja lisaks kõikide kulude kandmisele ka puudutatud isikule garanteerima, et puudutatud isiku elektriarved võrguühenduse vahetamise tõttu kunagi ei suurene. Avaldaja ei saanud endale sellist kohustust võtta, mistõttu jäi elektri võrguühenduse vahetamise osas kokkuleppe saavutamata.
4.Avaldaja esitas 07.11.2014 kinnistu ehitusprojekti Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetlemiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi 18.05.2015 pooltele ettekirjutuse, milles heitis mõlemale kaasomanikule ette elamu rekonstrueerimist ilma ehitusloata. Tallinna Linnaplaneerimise Amet kooskõlastas 24.03.2017 avaldaja poolt tellitud ehitusprojekti ja kehtestas ehitusseadustiku alusel täiendavad nõuded ehitamiseks, mille kohaselt on ehitustöödega alustamine lubatud kinnistu kaasomaniku, s.o puudutatud isiku nõusolekul. Puudutatud isik esitas 21.04.2017 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse peale vaide, milles taotles 24.03.2017 ehitusprojektile antud kooskõlastuse kehtetuks tunnistamist. Tallinna Linnavalitsus jättis 14.06.2017 korraldusega nr 955-k puudutatud isiku vaide rahuldamata. Seega on kinnistu ehitusprojekt jõus ning kehtiv.
5.Avaldaja selgitab, et tööd, mida avaldaja maja renoveerimiseks teostada soovib, on hädavajalikud, et kaitsta maja hävinemise eest ning aidata kaasa maja säilimisele. On vaid aja küsimus, millal maja voodrilaud ja seinad tervikuna mädanema hakkavad. Vahetamist vajavad maja vanad puitaknad ning maja tuleb korralikult soojustada. Avaldaja rõhutab, et
ehitusprojekt on koostatud vaid selliste ehitustööde tegemiseks, mis on elamu renoveerimiseks vajalikud, ühtegi toreduslikku parendust plaanitud pole.
6.Puudutatud isik on toonud esile, et tema kasutuses oleva välistrepi kohal asuva varikatuse rekonstrueerimine on selgelt torenduslik parendus. Avaldaja selle väitega ei nõustu. Nimelt on avaldaja arvamusel, et olukorras, kus korda tuleb teha kogu maja 1. korruse fassaad ning vahetatud saavad vanad aknad uute vastu, pole mõistlik ega põhjendatud jätta vana varikatust rekonstrueerimata. Avaldaja leiab, et kanalisatsiooni olemasolu on tänasel päeval elementaarne ning vajalik. Kanalisatsiooni tööde osas keeldub puudutatud isik nõusolekut andmast väites, et neid saab teha paremini, kui projekt ette näeb. Antud projekt on Tallinna Vee poolt kooskõlastatud 2007. aasta aprillis ehk 7 aastat enne seda, kui avaldaja vaidlusaluse kinnistu kaasomaniks sai ning puudutatud isik pole kanalisatsiooni projekti vaidlustanud. Avaldaja on selle lihtsalt lisanud elamu rekonstrueerimise projektile.
7.Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut andma nõusolek Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 24.03.2017 kooskõlastatud ehitusprojekti, mis on käesoleva kohtulahendi lahutamatuks lisaks, järgsete ehitustööde tegemiseks xxxx (registriosa number xxxx) kinnistul ning asendada puudutatud isik I R (isikukood xxxx) tahteavaldus kohtulahendiga. Kohustada puudutatud isikut andma nõusolek 1-faasilise elektri võrguühenduse asendamiseks 3-faasilise elektri võrguühendusega xxxx (registriosa number xxxx) kinnistul ning asendada puudutatud isik I R (isikukood xxxx) tahteavaldus kohtulahendiga. Puudutatud isiku seisukoht
8.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Kinnistusraamatusse on kantud märkus kaasomanike kokkulepe kinnistu valdamise ja kasutamise korra kohta, seega on AÕS § 79 lg 2 kohaselt kaasomanike kokkuleppes kokkulepitu avaldaja suhtes kohustuslik.
9.Avaldaja alustas kasutuskorras kokkulepitut ignoreerides juba kinnistu müügilepingu sõlmimisele järgneval päeval, 25.04.2014 kaasomaniku kooskõlastuseta, projektita ja ehitusloata fassaadikülje ühekorruselise hooneosa (veranda) ümberehitamist, lammutades selleks kogu hooneosa koos seinaga ning 30.04.2014 alustas ta esimese korruse põranda ja küttekehade lammutamist.
10.Avaldaja oli tellinud ja saatis puudutatud isikule 17.09.2014 tutvumiseks OÜ xxxx poolt koostatud töö nr 457 xxxx elamu rekonstrueerimise projekti. Projekti seletuskirja kohaselt ehitatakse varasema veranda asemel kahest toast, garderoobist ja esikust koosnev 1korruseline hooneosa. Lisaks selgub projekti seletuskirja arhitektuursest üldlahendusest, et moodustatakse hoone uus plaanilahendus. Puudutatud isiku kasutuses oleva eluruumi osas on ümberehitusena projekteeritud välistrepi kohal asuv valtsplekist varikatus. Kogu maja, ka olemasolev osa, kaetakse väljastpoolt tuuletõkkeplaadiga, puitroovid, roovide vahele paigaldatakse soojustuseks mineraalvill ning välisviimistluseks paigaldatakse vertikaalne voodrilaud. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga liitumisprojekt näeb ette plasttorustiku kulgemise läbi puudutatud isiku ainuvalduses oleva krundi osa.
11.27.12.2018 esitas avaldaja puudutatud isikule nõude 1-faasilise elektri võrguühenduse asendamiseks 3-faasilise võrguühendusega nõusoleku saamiseks. Puudutatud isik ei ole kunagi 3-faasilisele võrguühendusele ülemineku vastu olnud. Arusaamatused avaldajaga tekkisid liitumispunkti väljaehitamise kulude osas.
12.Puudutatud isik leiab, et ta ei ole kohustatud andma nõusolekut ehitustööde tegemiseks OÜ xxxx poolt koostatud töö nr 457 xxxx elamu rekonstrueerimise projekti alusel. Avaldaja soovib OÜ xxxx poolt koostatud töö nr 457 xxxx elamu rekonstrueerimise projekti alusel xxxx ehitist ümber ehitada ehk rekonstrueerida EhS § 4 lg 3 mõistes, samuti ehitist laiendada EhS § 4 lg 2 mõistes. Avaldaja väidab, et kõik tööd, mida avaldaja teha soovib, on hädavajalikud ja elementaarsed, et kaitsta maja hävimise eest ning aidata kaasa maja säilimisele, kuid puudutatud isik sellega ei nõustu.
13.Avaldaja poolt soovitavate tööde näol on tegemist mastaapsete töödega, terve xxxx kinnistul asuva hoone rekonstrueerimise ja laiendamisega. Asja säilitamiseks vajalikuks toiminguks ei ole kindlasti varasema veranda asemel kahest toast, garderoobist ja esikust koosneva 13
korruseline hooneosa ehitamine ning uue plaanilahenduse moodustamine, mille käigus liidetakse avaldaja kasutuses oleva korteriga lisaks juurdeehitusele ka 1. korruse plaanil asuv tuba nr xxxx ning muudetakse ühisosaks seni puudutatud isiku kasutuses olnud keldriruum. Hoone välisilme muutmine, mille käigus mh paigutatakse ümber maja fassaadil asuv ümmargune aken juurdeehitatavale osale, ei ole käsitletav asja säilitamiseks vajaliku toiminguna AÕS § 72 lg 4 mõttes.
14.Veevarustuse ja kanalisatsiooniga liitumine plasttorustiku kulgemise läbi puudutatud isiku ainuvalduses oleva krundi osa, kus maa sees on tugev paekivi, ei ole samuti käsitletav asja säilitamiseks vajaliku toiminguna AÕS § 72 lg 4 mõttes, mida on vaja kohe ette võtta. Puudutatud isiku hinnangul oleks säästlikum vee ja kanalisatsiooniga liitumine teha maja eest, siis ei ole vaja paepinnast üles kaevata ja saaksid säästetud suured puud. Puudutatud isik ei ole kunagi vastu olnud veevarustuse ja kanalisatsiooniga liitumisele, kuid leiab, et seda tuleks teha parimal võimalikul viisil.
15.Projektist võib välja lugeda seda, et avaldaja eesmärgiks on kaasomandis oleva elamu jagamine korteriomanditeks. OÜ xxxx poolt koostatud töö nr 457 xxxx elamu rekonstrueerimise projekti järgsete ehitustööde teostamisel, milleks avaldaja praegu palub kohtul kohustada puudutatud isikut nõusolekut andma, ehitatakse kahe korteriga elamu ning tekib reaalselt olukord, milles tulevikus kaasomandis oleva elamu jagamisel korteriomanditeks on seda võimalik jagada ainult nii, et avaldaja saab endale suurema korteriomandi ehk suurema osa asjast, kui tal oleks AÕS § 71 lg 1 kohaselt õigus oleks. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtumääruse põhjendused
16.Kohus, olles tutvunud esitatud avalduse ja puudutatud isiku vastusega ning kuulanud menetlusosalised kohtuistungil ära, on seisukohal, et esitatud avaldus tuleb rahuldada.
17.TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Võttes arvesse, et avaldaja on esitanud nõude, mis puudutab kaasomandisse kuuluvat kinnistut, lahendab kohus käesoleva asja eelviidatud sätete alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
18.Antud juhul puudub vaidlus küsimustes, et avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandis on kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx), mida kinnitab kinnistusraamatu väljavõte (tlk 17). Nii avaldajale kui puudutatud isikule kuulub kinnisasjast 1⁄2 mõttelist osa. Menetlusosaliste kaasomandisse kuuluva kinnistu suhtes on kinnistusraamatusse kantud märkus kasutuskorra kohta, mille kohaselt on 09.04.2014 sõlmitud kasutuskorra kokkulepe (tlk 4-11). 09.04.2014 sõlmitud kasutuskorra kokkuleppega on kokku lepitud kinnistu ja sellel asuva elamu kasutamine. Avaldaja sai xxxx 1⁄2 mõttelise osa omanikuks 07.05.2014.
19.Avaldaja selgituste kohaselt on avaldaja soovinud pärast kinnistu mõttelise osa omandamist asuda elamut renoveerima ning avaldaja on tellinud selle tarbeks ehitusprojekti (tlk 18-61). Avaldaja palub kohustada puudutatud isikut andma nõusolek Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 24.03.2017 kooskõlastatud ehitusprojekti järgsete ehitustööde tegemiseks xxxx (registriosa number xxxx) kinnistul ning asendada puudutatud isiku tahteavaldus
kohtulahendiga. Samuti kohustada puudutatud isikut andma nõusolek 1-faasilise elektri võrguühenduse asendamiseks 3-faasilise elektri võrguühendusega xxxx (registriosa number xxxx) kinnistul ning asendada puudutatud isiku tahteavaldus kohtulahendiga. Puudutatud isik vaidleb avaldaja nõuetele vastu põhjendusel, et puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja nõuded kooskõlas puudutatud isiku huvidega.
20.Kohus on seisukohal, et avaldaja nõude alus saab olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. TsÜS § 68 lg-st 5 tulenevalt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-155-14 p-s 15 selgitanud, et kaasomanik, kes soovib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ja vajab selleks kõiki kaasomanike nõusolekut, võib sellist nõusolekut tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel teistelt kaasomanikelt hageda juhul, kui teised kaasomanikud on selleks kohustatud. AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi peavad kaasomanikud on üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega võivad teised kaasomanikud olla kohustatud nõusolekut andma ka juhul, kui asja oluline muutmine ei riku teiste kaasomanike õigusi või huve.
21.Antud juhul soovib avaldaja, et kohus kohustaks puudutatud isikut andma nõusolek TLPA poolt 24.03.2017 kooskõlastatud ehitusprojekti järgsete ehitustööde tegemiseks. Kohus leiab, et tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-155-14 väljendatud seisukohast esineb alus avaldaja nõude rahuldamiseks juhul, kui leiab tuvastamist, et ehitusprojektis ettenähtud tööd ei kahjusta puudutatud isiku õiguseid või huve. Avaldaja on selgitanud, et kinnistul teostataks fassaadi rekonstrueerimine koos soojustamisega, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine või asendamine, välimiste avatäidete asendamine, küttesüsteemi muutmine ja kanalisatsioonisüsteemi muutmine.
22.Puudutatud isik leiab, et ehitusprojektijärgsete tööde teostamine kahjustaks puudutatud isiku huve eelkõige lähtuvalt asjaolust, et ehitusregistri andmetel on elamus praegu 4 eluruumi, ehitusprojekti kohaselt moodustataks aga kaks eluruumi, mis viitab avaldaja soovile jagada elamu korteriomanditeks. Olukorras, kus elamu korteriomanditeks jagamine toimuks pärast ehitusprojektijärgseid ehitustöid, saaks avaldaja endale suurema osa kui see, mis vastab avaldajale kuuluvale mõttelisele osale. Puudutatud isik leiab, et puudutatud isik peaks saama täiendavalt enda kasutusse 1. korrusel asuva ruumi nr 10.
23.Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku vastuväited on põhjendamatud. Kohus selgitab, et ehitusprojektile heakskiidu andmise raames ei toimu elamu jagamist korteriomanditeks, samuti ei muutu avaldajale ja puudutatud isikule kuuluvate mõtteliste osade suurused. Kohus märgib, et nähtuvalt 09.04.2014 sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe punktist 2.1.3.1 (tlk 8) on puudutatud isiku ainuvalduses ja kasutuses lepingu lisaks nr 2 oleva elamu 1 korruse plaanil jämeda musta noolega ruuduliselt tähistatud ruumid ja elamu (1.) korruselt elamu katuse korrusele viiv trepp ning kõik ülejäänud (1.) korrusel asuvad ruumid on avaldaja ainukasutuses. Ehitusprojektis nimetatud tööde teostamise järgselt jääksid kaasomanike kasutusse elamust samad alad, mida nad on seni kasutanud ning mis on 09.04.2014 sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe järgi nende ainukasutusse ettenähtud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kasutuskorra kokkuleppes on elamus asuvate ruumide jaotus vastavalt jagatud, ei ole põhjendatud puudutatud isiku väide, et pärast renoveerimistöid peaks puudutatud isiku kasutusse täiendavalt jääma 1. korrusel asuv ruum nr xxxx. Tegemist on kinnistusraamatusse
kantud kasutuskorra kokkuleppega, mistõttu kasutuskorra muutmiseks peaks puudutatud isik tooma kohtu ette mõjuva põhjuse. Sellised asjaolusid puudutatud isik aga kohtu hinnangul välja ei ole toonud. Kohus leiab, et asjaolu, et 1. korrusel asunud verandat kasutati varasemalt panipaigana, kuid avaldaja ehitab vastava majaosa enda kulul elamiseks kasutuskõlbulikuks, ei ole mõjuv põhjus, mis tingiks puudutatud isik valdusesse täiendavate ruumide andmise.
24.Seoses puudutatud isiku väitega, et avaldaja ei ole puudutatud isikut kaasanud ehitusprojekti koostamisel, märgib kohus, et nähtuvalt avaldaja esitatud tõenditest on avaldaja teinud mõistlikke pingutusi puudutatud isiku kaasamiseks, kuid puudutatud isik ise on sellest keeldunud. Nimelt on puudutatud isik avaldajale edastanud pärast esialgse ehitusprojekti kättesaamist 01.10.2014 teate (tlk 64), milles on avaldanud, et tema ei ole seda projekti tellinud ning palub ennast projektiga rohkem mitte tülitada. Täiendavalt on puudutatud isik esitanud seisukoha (tlk 63), milles avaldab, et lähtuda tuleks kasutuskorra kokkuleppes kehtestatud piiridest ning avaldaja peaks tegelema üksnes talle kuuluva majaosa projekteerimise ja renoveerimisega. Puudutatud isik rõhutab, et juurdeehitusteks ei ole tema nõusolekut andnud. Kohus leiab, et juhul, kui puudutatud isik oleks soovinud, et ehitusprojektis oleks lähtutud enam puudutatud isiku ettepanekutest, oli puudutatud isikule tagatud võimalus oma seisukohtade esitamiseks ning koostööks, kuid puudutatud isik ei ole seda soovinud.
25.Puudutatud isik on välja toonud, et ehitusprojekti järgimise raames toimikuks avaldaja kasutuses olevate ruumide pinna suurenemine, mis kahjustaks puudutatud isiku huve. Puudutatud isik on viidanud ehitusprojekti osaks olevale asendiplaanile (tlk 19), millel on kajastatud muuhulgas tingmärk „projekteeritud laiendus“. Kohus leiab, et kuigi asendiplaanil on kirjas märgis „projekteeritud laiendus“, nähtub asendiplaanist täiendavalt, et n-ö laiendus kattub alaga, mis on tähistatud tingmärgiga „olemasolev rekonstrueeritav hoone“. Seega on kohus seisukohal, et ehitusprojekti järgi ei ehitata alale, mis varasemalt poleks juba ajalooliselt hoone alla kuulnud, mistõttu on puudutatud isiku vastuväide kohtu hinnangul põhjendamatu. Täiendavalt märgib kohus, et isegi, kui ehitusprojekti realiseerimise raames peaks avaldaja kasutuses oleva veranda alune pindala osutuma mõne ruutmeetri võrra suuremaks kui see oli enne veranda lammutamist, ei kahjusta see puudutatud isiku huve, kuna nii avaldaja kui puudutatud isiku omandis olevate mõtteliste osade suurus jääb samaks.
26.Puudutatud isik on esitanud ka vastuväited, et talle ei meeldi hoone katmine vertikaalse laudisega, välistrepi kohal asuva varikatuse rekonstrueerimine ega ümmarguse akna veidi teise asukohta ümbertõstmine. Puudutatud isik on rõhutanud, et tegemist ei ole hoone säilimiseks tarviline töödega AÕS § 72 lg 4 ja TsÜS § 63 p 1 mõttes. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et kõigi nende tööde puhul ei pruugi tegemist olla muudatustega, mis on vajalikud hoone säilitamiseks, kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist ka muutustega, mis puudutatud isiku huve või õiguseid kahjustaksid. Kohus võtab arvesse asjaolusid, et avaldaja on esitanud tõenditena fotod (tlk 133-134), millest ilmneb, et maja fassaadi olukord on kehv, mis tähendab, et fassaadi renoveerimine on põhjendatud. Vertikaalne fassaadilaudis oleks kooskõlas elamu esialge 1930ndatest pärit projektiga, mida tõendab projektis kajastatud elamu välisvaade (tlk 172 pöördel). Lisaks nähtub täiendavatest elamu osas tehtud fotodest (tlk 83-84), et hoone on juba praegu osaliselt kaetud vertikaalse laudisega. Kohus nõustub avaldaja väitega, et maja fassaadi ei ole esteetilistel kaalutlustel põhjendatud renoveerida üksnes osaliselt. Seoses varikatuse rekonstrueerimisega märgib kohus, et ka nimetatud hooneosa parendamine üldise renoveerimise käigus on mõistlik eelkõige lähtuvalt esteetilistest kaalutlusest ning puudutatud isik ei ole välja toonud ühtegi põhjust, millest ilmneks, et see tema huve või õiguseid kuidagi kahjustaks. Ka avaldaja kasutuses olevates ruumides akna asukoha muutmine mõne meetri võrra ei riku kohtu hinnangul kuidagi puudutatud isiku huve. Seega on kohus seisukohal, et koostoimes Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-155-14 on avaldajal õigus nõuda puudutatud isiku nõusolekut vastavateks toiminguteks, kuna need ei kahjusta puudutatud isikut.
27.Puudutatud isik on esitanud vastuväited kanalisatsioonisüsteemi muutmisele, kuna puudutatud isiku hinnangul saaks kanalisatsiooni ümber rajada paremini, kui see praeguses projektis ette on nähtud. Kohus leiab, et puudutatud isiku vastuväide on paljasõnaline, kuna puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et praeguses projektis ettenähtud kanalisatsioonisüsteem on ebaotstarbekas või ülemäära kuluka lahendusega. Kohus võtab arvesse, et projektis ettenähud kanalisatsioonisüsteemi on kavandanud oma ala spetsialist ning eelduslikult on lähtutud parimast võimalikust lahendusest. Puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis eelnimetatud seisukoha ümber lükkaks ning puudutatud isiku enda väiteid kinnitaks. Kokkuvõttes leiab kohus, et puudutatud isiku vastuväited ehitusprojektile on põhjendamatud.
28.Järgnevalt analüüsib kohus avaldaja nõuet kohustada puudutatud isikut andma nõusolek 1faasilise elektri võrguühenduse asendamiseks 3-faasilise võrguühendusega. Avaldaja selgituste kohaselt on kaasomandis olev kinnistu käesoleval hetkel varustatud 1-faasilise elektriühendusega, kuid juhul, kui ka avaldaja peaks asuma elamut kasutama, ei ole 1-faasiline elektriühendus enam piisav. Puudutatud isik leiab, et ta ei ole kunagi 3-faasilisele elektriühendusele vastu olnud, kuid küsimus on liitumispunkti kulude väljaehitamises. Nähtuvalt esitatud tõenditest soovis puudutatud isik, et avaldaja oleks allkirjastanud 29.07.2014 kokkuleppe (tlk 158 pöördel), mille punkti 2 kohaselt oleks avaldaja pidanud garanteerima, et liitumispunkti väljaehitamisega seotud tööd ei kahjusta puudutatud isiku elektrienergia tarbimise tingimusi ega tekita mingeid rahalisi kulutusi. Vastasel korral on avaldaja kohustatud need kulutused hüvitama.
29.Kohus on seisukohal, et puudutatud isikul ei esine alust, mis võimaldaks tal avaldajalt vastava garantii andmist nõuda ning vastasel korral 3-faasilisele elektriühendusele üleminekule nõusoleku andmisest keelduda. Kohus leiab, et olukorras, kus ka avaldaja soovib tulevikus kaasomandis olevasse hoonesse elama asuda ning samuti elektrit tarbida, on avaldaja nõue 3faasilisele elektriühendusele üleminekuks põhjendatud. Kohus võtab arvasse ka asjaolu, et puudutatud isik on 05.11.2019 istungil avaldanud, et ta on uue elektrisüsteemiga liitumisega nõus (tlk 187).
30.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja nõue kuulub TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS § 72 lg 5 alusel rahuldamisele ning kohus kohustab puudutatud isikut andma nõusolek Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 24.03.2017 kooskõlastatud ehitusprojekti, mis on käesoleva kohtulahendi lahutamatuks lisa, järgsete ehitustööde tegemiseks xxxx (registriosa number xxxx) kinnistul ning asendab puudutatud isiku tahteavalduse kohtulahendiga. Kohus kohustab puudutatud isikut andma ka nõusolek 1-faasilise elektri võrguühenduse asendamiseks 3faasilise elektri võrguühendusega xxxx (registriosa number xxxx) kinnistul ning asendab puudutatud isiku tahteavalduse kohtulahendiga.
31.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1 järgi 7000 eurot.
Menetluskulud
32.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et olukorras, kus käesolev menetlus toimus küll avaldaja huvides, kuid avaldus kuulus rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.