Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

kinnisasja enampakkumise teate, mille kohaselt kohtutäitur Natalja Malahhova müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel kinnistut, mis algab 09.03.2020 kell 09:00 ning vastav teade oli avaldatud seoses täiteasjade nr 042/2009/4482 ja 042/2014/1559 menetlusega. Hageja sai 03.02.2020 teada, et kohtutäitur Natalja Malahhova on välja kuulutanud kinnistu enampakkumise. Hageja pöördus 03.02.2020 kirjaliku avaldusega kohtutäitur Natalja Malahhova poole seoses täiteasja nr 042/2009/4482 menetlusega ning avaldas kohtutäiturile, et ei anna oma nõusolekut eelnimetatud kinnistu võõrandamiseks enampakkumisel ning palus tühistada välja kuulutatud enampakkumise. Hageja 03.02.2020 avaldusele oli lisatud ka 07.01.2005 sõlmitud kinnistu müügileping- ja asjaõigusleping. Kohtutäitur Natalja Malahhova, tegutsedes oma abi kaudu, teatas 18.02.2020 kirjalikult hagejale, et ei vabasta kinnistut aresti alt ning, et kinnistu osas toimuva enampakkumise vältimiseks tuleks E. I.l, kui võlgnikul, tasuda täiteasjades nr 042/2014/1559 ja 042/2009/4482 sissenõudmisel olevad summad koos täitemenetluse kuludega. Hagejale ei ole teada, millal kohtutäitur on arestinud kinnisasja ehk millal vastavalt TMS § 143 on koostatud kinnisasja arestimise akt. Arvestades asjaoluga, et kinnistu kohta avatud kinnistusraamatu registriosa III jakku on kantud keelumärge täiteasjas nr 042/2009/4482 ja TMS § 142 lg 1 järgi vara arestimisel kantakse kinnistusraamatusse keelumärge, siis kinnistu on arestitud 2009 aastal ja seda täiteasjas nr 042/2009/4482 ning täiteasjas nr 042/2014/1559 menetletava nõude ja sissenõudja isikuga seoses on kohtutäitur Natalja Malahhova täiteasja nr 042/2009/4482 vastavalt TMS § 149 teinud ühinemist lubava otsuse sissenõudja isiku osas. Hageja ei ole täiteasjades nr 042/2014/1559 ja 042/2009/4482 võlgnik. Vastavalt kohtutäituri Natalja Malahhova 18.02.2020 kirjale on selleks E. I. Kohtutäitur Natalja Malahhova ei ole hagejale teatanud, kes on sissenõudjad täiteasjades nr 042/2014/1559 ja 042/2009/4482. Nimetatud täiteasjades sissenõudjate isikud on võimalik tuletada hagejale teadaolevate tõendite põhjal. Vastavalt kohtutäitur Natalja Malahhova 26.11.2009 aasta avaldusele on täiteasjas 042/2009/4482 sissenõudjaks Eesti Vabariik Ida Politseiprefektuur kaudu ja seda 21.07.2009 väärteo otsusest tulenevas rahalises nõudes. Tulenevalt KarS § 82 lg 4 on aegunud täiteasjas 042/2009/4482 menetletud 21.07.2009 väärteo otsusest tulenevat rahalist karistust ja rahalise karistuse sissenõudmise menetlus on eeldavalt kohtutäituri Natalja Malahhova poolt TMS § 202 alusel lõpetatud. Vastavalt kohtutäitur Natalja Malahhova 18.02.2020. kirjale on täiteasjas 042/2009/4482 sissenõumisel veel nõue summas 111,78 eurot. Arvestades, et põhinõue on aegunud ja sellega seoses põhinõude sissenõudmise menetlus on lõppenud ja täitemenetluse kulude (sh. kohtutäituri tasu) sissenõudmist menetletakse samas menetluses, mis põhinõue, siis 18.02.2020 seisuga on täiteasjas 042/2009/4482 sissenõudjaks jäänud kohtutäitur Natalja Malahhova ise. Vastavalt kohtutäitur Natalja Malahhova 18.02.2020. kirjale on sissenõudjaks Vazzabi IT OÜ (kostja 3). Kohtutäitur Natalja Malahhova ei ole täpsustanud, millises täiteasjas on kostja 3 sissenõudjaks, kuid arvestades 18.02.2020. kirjas toodut, siis Vazzabi IT OÜ on sissenõudjaks täiteasjas 042/2014/1559. Kohtutäitur Natalja Malahhova oma 18.02.2020 kirjas on nimetanud ühinenud kohtutäituriks Kristel Maalman’it, kuid arvestades TMS § 149 Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-64-13 punktis 13 toodut, siis teine kohtutäitur ei muutu sissenõudjaks, vaid on isikuks, kes vahendab sissenõudja ühinemise avaldust ehk ta on menetlusökonoomia ja tõhusa täitemenetluse huve silmas pidades käsitatav üksnes avalduse tehnilise edastajana. Seega kogu hagejale teadaoleva teabe kohaselt kinnistut soovitakse enampakkumisel müüa täiteasjades nr 042/2014/1559 ja 042/2009/4482 menetletavate rahaliste nõuete sissenõudmiseks ning sissenõudjateks on kohtutäitur Natalja Malahhova ja Vazzabi IT OÜ. Hageja ja kostja 1 on abielus alates 14.07.2000 aastast ning hageja ja kostja 1 abielu ei ole lahutatud (kontrollitav rahvastikuregistrist ja eeldavalt selle väite osas puudub vaidlus). Hageja ja kostja 1 vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut ning hageja osas puuduvad abieluvararegistris kanded. Kinnistu oli omandatud 07.01.2005 sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepinguga ehk hageja ja kostja 1 abielu kestel. Kinnistu oli omandatud müügilepinguga ehk omand ei tekkinud pärimise või kinke teel. Hageja väidab, et on kinnistu omanik ning kinnistu arest ja kinnistu müük enampakkumisel rikub tema õigusi. Hageja väidab, et ta on täiteasjades nr 042/2014/1559 ja 042/2009/4482 kolmandaks isikuks ehk ei ole täiteasjades nr 042/2014/1559 ja 042/2009/4482 võlgnik. Hageja eeldab, et käesolevas kohtuasjas ei

teki vaidlust, et täiteasjades nr 042/2014/1559 ja 042/2009/4482 on võlgnikuks kostja 1 ja hageja on nende täiteasjade tähenduses kolmandaks isikuks. Hageja väidab, et tal on enampakkumisel müüdava kinnistu osas omandiõigus. Hageja väidab, et on üks kinnistu omanikest ning kinnistu näol on tegemist tema ja tema abikaasa (kostja 1) ühisomandis oleva varaga. Kinnistu osas hageja omandi tekkimise aluseks on 07.01.2005 asjaõigusleping ja 14.01.2005 kinnistusraamatu kanne ning samuti asjaolu, et kinnistu omandi tekkimisel ajal olid kostja 1 ja hageja abielus ning kinnistu oli omandatud kostja 1 ja hageja ühisvarasse. Kinnistu omand tekkis hageja ja kostja 1 abielu kestel ehk peale 14.07.2000 aastat. PKS § 24 lg 2 ja § 25 ja tulenevalt asjaolust, et kinnistu on omandatud 07.01.2005 sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepinguga, hageja ja kostja 1 vahel puudub abieluvaraleping ning kinnistu ei ole kostja 1 lahusvaraks, kuna kostja 1 ei ole seda omandanud kinke ega pärimise teel, siis kinnistu on hageja ja kostja 1 ühisvaraks. Kinnistu omaniku isiku osas on kinnistusraamatusse kantud kostja 1. Nimetatud kinnistusraamatu kanne ei tõenda, et kinnistu on kostja 1 ainuomandis. Hageja ja kostja 1 varalised suhted kinnistu osas ehk see asjaolu, et kinnistu on nende ühisvara, muudavad kinnistusraamatust nähtuvat eeldatavat kostja 1 poolselt kinnistu ainukäsutusõiguse olemasolu. Kehtiva PKS § 27 lg 6 kohaselt varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Kolmandate isikute suhtes kehtib varaeseme kuulumine abikaasa lahusvara hulka ainult käesoleva seaduse §-s 61 sätestatut järgides. Seega tulenevalt faktilistest asjaoludest (s.o. kinnistu on omandatud hageja ja kostja 1 abielu kestel nende ühisvarasse ning hageja ja kostja 1 vahel puudub abieluvaraleping) ja lähtudes PKS § 27 lg 6, § 211 lg 1 sätestatust, siis kinnistu on hageja ja kostja 1 ühisvara esemeks. Seega kinnistu omaniku isiku osas ainult kostja 1 kohta tehtud omanikukanne on väär ehk tegemist on ebaõige omanikukandega. Hagejal, kelle omandiõigust saab riivata ebaõige omanikukanne, on võimalik seda kannet parandada KRS § 631 lg 3 alusel, kuid hagejal on võimalik realiseerida oma omanikuõigusi ka ilma kinnistusraamatus omanikukannet enne enda nimele nõudmata. Kuna kinnistusraamatus kinnistu osas on avatud registriosa III jakku on tehtud keelumärke kanne, siis hetkel puudub ka hagejal võimalus parandada KRS § 631 lg 3 alusel omanikukannet. Samuti puudub hagejal vajadus hageda puudutatud isiku nõusoleku saamiseks tahteavalduse asendamist kohtulahendiga, kuna kostja 1 ei ole seadnud kahtluse alla hageja omandiõiguse olemasolu kinnistu osas ning vastavalt TMS § 222 lg 4 alusel kohtutäitur Natalja Malahhova on kohustatud kinnistu aresti alt vabastama ja esitama avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Kokkuvõtvalt - eeltoodu põhjal on hageja seisukohal, et tal on õigused kinnistu osas ning kinnistu on hageja ja kostja 1 ühisvaraks. Vaatamata asjaolule, et hageja 03.02.2020 esitatuga tõendas kohtutäiturile Natalja Malahhovale ära, et kinnistu näol on tegemist hageja ja kostja 1 ühisvaraga, siis kostja 2 ei pidanud vajalikuks järgida TMS § 14 lg 11 III lauses sätestatut ehk välja selgitada hageja, kui kostja 1 abikaasa nõusoleku saamist kinnisasjale sissenõude pööramiseks. TMS § 14 lg 1 võimaldab pöörata ka sissenõuet abikaasade ühisvarale ehk kinnistule, kuid selleks peab olema täidetud TMS § 14 lg 1 tulenev üks eeldustest, s.o: 1) hageja, kui võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või; 2) mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Kuna käesoleval juhul on täitmata TMS § 14 lg 1 tulenevad eeldused, siis ei ole lubatav sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale ehk kinnistule sissenõude pööramine. Kogu eeltoodu põhjal on hageja seisukohal, et esineb sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus ehk TMS § 222 lg 1 tähenduses on selleks hageja, täitemenetluse tähenduses kolmanda isiku, omandiõigus. Käesoleval juhul, on hageja poolseks sundtäitmist takistavaks õiguseks hageja omandiõigus kinnistule ja hageja suhtes kohustuse täitmiseks kohustava täitedokumendi puudumine või hageja nõusolek sissenõude pööramiseks kinnisasjale. Hageja ei anna nõusolekut sissenõude pööramiseks kinnisasjale. Hageja nõuab tunnistada sundtäitmine selle sissenõude pööramise teel kinnistule lubamatuks. Kokkuvõtlikult on kohtutäitur Natalja Malahhova 2009. aastal arestinud vara, mille osas on hagejal omandiõigus. Kohtutäitur Natalja Malahhova on 31.01.2020 välja kuulutanud arestitud kinnistu enampakkumise ning vaatamata hageja kirjalikule pöördumisele kinnistu enampakkumise tühistamiseks, kohtutäitur Natalja Malahhova 18.02.2020 keeldus välja kuulutatud kinnistu

enampakkumist tühistamast. Hageja ei anna nõusolekut kinnistule sissenõude pööramiseks. Hageja ei ole esitanud nõuet kinnistu aresti alt vabastamiseks ega nõua seda käesolevas hagis. Hageja nõuab tunnistada sundtäitmine selle sissenõude pööramise teel kinnistule lubamatuks. Hageja nõudeks on seega täiteasjas nr 042/2009/4482, 042/2014/1559 tunnistada kinnistu registriosa nr xxxxx (aadress xxx xx, xxx küla, xxx vald, Ida-Virumaa) osas sundtäitmine lubamatuks, mis välistaks sissenõude pööramise nimetatud kinnistule. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

ka teinud. Hageja leiab, et kostja II ei saa ennast käesolevas olukorras kaitsta TsMS § 168 lg 6 viidates, sest hageja esitas kohtule oma vastuse hagiavaldusele juba 16.03.2020, milles kostja ei väljendanud hagi õigeksvõttu, mistõttu ei saa kostja väita, et ta võttis hagi kohe õigeks. Kostjate vastused

Kohtutäitur on seisukohal, et täitemenetluse kestel tekkinud täitekulud ja menetluskulud peab kandma võlgnik (kostja I). Hageja ei näidanud üles huvi, kuidas kinnistusraamatus vormistati ühisvara. Kostja II leiab, et hageja enda tegevusetus (kinnistusraamatu kande parandamata jätmine) põhjustas kinnistule võõrandamise keelumärke seadmise. Hagejal ja kostjal I on ühine majapidamine xxx), seega tuleb menetluskulud jätta hageja ja kostja I kanda. Leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kostja leiab 05.06.2020 esitatud seisukohas täiendavalt (tl 136-141), et esitatud tõenditest järeldub selgelt, et kinnistu oli omandatud abielu ajal ja seega tegemist on ühisomandiga st, et kinnistu on ka võlgniku E. I. omandis. Kohtutäitur selgitab, et peale hageja T. I. avalduse saamist, pöördus kohtutäitur päringuga sissenõudjate poole. Kuna sissenõudjad (kohtutäitur Kristel Maalman ja Vazzabi IT OÜ) ei ole nõustunud kinnistu aresti alt vabastamise ja enampakkumise tühistamisega, siis ei saanud kohtutäitur ilma kohtumääruseta enampakkumist tühistada. Kohtutäitur edastas antud informatsiooni hagejale ning nagu hageja oma seisukohas märgib, teavitas hagejat olemasolevatest õiguskaitsevahenditest. Kohtutäitur rõhutab, et käitus antud olukorras õiguspäraselt ning vastavalt kujunenud kohtupraktikale ja seadusele. AÕS § 119 lg 2 lähtuvalt nõuab kinnisomandi üleandmine kolme komponendi esinemist: kohustustehingut, asjaõiguslepingut ja kannet kinnistusraamatus. Ühtlasi eeldatakse kinnistusraamatu andmete õigsust lähtudes AÕS § 56 lg 1. Seega kinnistu omanik vastutab selle eest, et kinnistusraamatu andmed oleksid vastavuses õigusliku olukorraga. Hageja oma seisukohas leiab, et kohtutäitur oma vastuses hagejale viitas, et hageja võiks tasuda ära võlgniku E. I. võlad. Kohtutäitur märgib, et antud hageja väide ei vasta tõele, kuna oma vastuses hagejale kohtutäitur märkis, et enampakkumise vältimiseks on võlgnikul võimalus tasuda ära oma võlgnevused ning teatas võlgniku abikaasale nõuete suurused, kuna abikaasa huvides on teada oma õigusi ja võimalusi ühisomandisse kuuluva kinnistu säilitamiseks. Nagu praegune olukord näitab, tasus võlgnik pärast enampakkumise kuulutamist ära nõude, mis oli sissenõudega ühinenud kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses, kes ei olnud enampakkumise tühistamisega nõus. Abikaasad, kes peavad üksteisest lugu lahendavad koos mitte ainult kinnisasja valitsemisega seotud küsimusi, vaid ka ühel abikaasal tekkinud võlgnevusega seotud raskusi, kui nad soovivad säilitada oma kinnisvara. Hageja ja kostja I tegevusest nähtub, et nad on huvitatud kinnistu säilitamisest ühisomandis ning seega nad soovivad hoiduda ühisvara jagamisest sissenõudjate poolt. Selle eesmärgiga on hageja ja kostja 1 tasunud kohtutäitur Kristel Maalmani nõude ning pakkunud kohtutäitur Andrei Krek`ile kompromissi võimalust. Kohtutäitur Natalja Malahhova leiab, et hagi esitamise vajadus on tekkinud just hageja ja kostja I käitumise tõttu. Täitemenetlused kostja I suhtes on algatatud aastatel 2009 ja 2014 ning selle aja jooksul ei ole võlgnik vabatahtlikult tasunud summasid nõuete katteks. Ühtlasi ei ole kostja I pöördunud kohtutäituri poole taotlusega maksegraafikute sõlmimiseks. Aastate jooksul on võlgnik töötanud mitteametlikult ning tal puudusid teised sissetulekud, millele kohtutäitur oleks saanud sissenõuet pöörata. Antud asjaolu sundis arestima võlgnikule kuuluva kinnistu ning korraldama enampakkumise. Ühtlasi kohtutäitur märgib, et kinnistu oli arestitud aastal 2016. Peale kinnistu arestimist võttis võlgnik kohtutäituriga küll ühendust, aga võlgnik ega võlgniku abikaasa ei teinud nelja aasta jooksul midagi, et lahendada tekkinud olukorda. Vastavalt TsMS § 168 lg 6 kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtutäitur on seisukohal, et täitetoimingute tegemisel tegutses kohtutäitur oma pädevuse piires ning kooskõlas väljakujunenud Riigikohtu praktikaga ja seadustega. Kostja avaldab, et võtab hagi õigeks vastavalt TsMS § 440 lg 3 ja taotleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

müüdava vara näol on tegemist abikaasade ühisvaraga. Kuivõrd Vazzabi IT OÜ on antud menetluses kostjaks ainult seetõttu, et on sundenampakkumisega liitunud sissenõudja E. I. suhtes algatatud täitemenetlustes, ei pea ta põhjendatuks, et menetluskulud jääksid ka tema kanda. Vaidlusaluse vara väärtus on üsna olematu (enampakkumise alghinnaks oli kohtutäitur märkinud 300 eurot) ning seega ka tõenäosus, et Vazzabi IT OÜ saaks oma nõude katteks vara müügi korral midagigi, sama olematu. Vazzabi IT OÜ on nõus märgitu vormistama kohtuliku kompromissina. Kompromissi korral jääksid poolte menetluskulud poolte endi kanda. Ka juhib Vazzabi IT OÜ hageja tähelepanu sellele, et kui hageja ei ole nõus vara müügiga ja ka mitte osalise hüvitamisega seetõttu, et keeldub ühisvarasse talle kuuluva osa võõrandamisest koos võlgnikule kuuluva osaga, siis see ei võta sissenõudjalt õigust nõuda kohtu kaudu abikaasade ühisvara jagamist (sest kuni käesoleva ajani teadsid kostjad 2 ja 3, et tegemist on kostjale 1 kuuluva ainuomandiga, mitte abikaasade ühisvaraga), et kasvõi osa võlgniku kohustusest saaks täidetud võlgnikule kuuluva osa võõrandamisest. Kohtuotsuse põhjendused

vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab TMS § 222 täitemenetluses mitteosalevale isikule sellesse täitemenetlusse sekkumise õiguse. Kui TMS § 222 järgse hagi esitaja kasuks oleks kinnistusraamatusse sisse kantud keelumärge, kuid see oleks sisse kantud ajaliselt hiljem kui sissenõudja kasuks seatud hüpoteek, ei takistaks selline keelumärge täitemenetlust. Kinnistu enampakkumisel müümise järel tuleks selline keelumärge TMS § 158 lg 3 alusel kinnistusraamatust kustutada (vt ka Riigikohtu 25. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-15, p 11). Sundtäitmist takistavaks õiguseks TMS § 222 lg 1 tähenduses saab mh olla kolmanda isiku omandiõigus. Iseenesest ei ole küll välistatud võlgnikule mittekuuluva asja täitemenetluses müümine, sel juhul astub kolmanda isiku omandiõiguse asemele TMS § 222 lg 5 kohaselt õigus saada hüvitist asja enampakkumisel müümisel saadud rahast. Siiski on TMS § 222 eelkirjeldatud eesmärki silmas pidades õiguslikult lubatav hagi, milles väidetakse omandiõigust sundenampakkumisel olevale esemele. Riigikohus oma 29.09.2015 lahendi nr 3-2-1-95-15 p-s 20 selgitanud, et kui mõni kolmas isik, nt võlgniku abikaasa, väidab täiturile, et vara, millele täitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama, kuulub talle (olgu ka ühisvarana), võib täitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult TMS § 77 lg 1 järgi selleks vajalikke tahteavaldusi. Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust vara arestist vabastamiseks või võlgnik ei nõustu vara arestist vabastamisega, saab võlgniku abikaasa (või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat) esitada TMS § 222 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu (vt selle kohta ka nt Riigikohtu üldkogu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 42). Ühtlasi saab ta taotleda hagi tagamiseks nt täitemenetluse peatamist, kuigi vähemasti üldjuhul mitte vara arestist vabastamist. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile.

07.01.2005 sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu alusel ning hageja ja kostja I abielu kestel, abikaasadel abieluvaralepingut sõlmitud ei ole, siis on tegemist abikaasade ühisvaraga, kuigi kinnitusraamatusse on omanikuna kantud üksnes E. I. (vt PKS § 27 lg 6, § 211 lg 1). Kostjad sellele asjaolule vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja väidab, et on kinnistu omanik ning kinnistu arest ja kinnistu müük enampakkumisel rikub tema õigusi. Hageja väidab, et ta on täiteasjades nr 042/2014/1559 ja 042/2009/4482 kolmandaks isikuks ja, et tal on enampakkumisel müüdava kinnistu osas omandiõigus. Kohtu hinnangul on hageja väited tuvastamist leidnud. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on täitemenetluses nn kolmandaks isikuks; kinnistu, mis on abikaasade ühisvara on arestitud (kinnistu on arestitud kohtutäituri poolt 19.10.2016, so kohtutäituri vastus, tl 64) ning kinnistu suhtes oli välja kuulutatud enampakkumine. Seega, on hageja täitemenetluse tähenduses kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, so omandiõigus. Hagejal, kelle omandiõigust saab riivata ebaõige omanikukanne, on võimalik seda kannet parandada KRS § 631 lg 3 alusel, kuid hagejal on võimalik realiseerida oma omanikuõigusi ka ilma kinnistusraamatus omanikukannet enne enda nimele nõudmata. Kuna kinnistusraamatus kinnistu osas on avatud registriosa III jakku on tehtud keelumärke kanne, siis puudub hagejal võimalus parandada KRS § 63 1 lg 3 alusel omanikukannet. Kohus nõustub hagejaga, et kui hagi rahuldatakse, siis on kohtutäitur kohustatud vara aresti alt vabastama ja esitama avalduse registrile keelumärke kustutamiseks (TMS § 222 lg 4). Seonduvalt hageja avaldusega kohtutäiturile enampakkumise tühistamiseks ja vara aresti alt vabastamiseks, on kohtutäitur käesolevas menetluses avaldanud, et jääb hagejale kohtuväliselt antud seisukohtade juurde (tl 65, hageja avaldus kohtutäiturile, tl 27-39, kohtutäituri vastus T. I.`le, tl 40). Nimetatud dokumentidest nähtub, et hageja on teavitanud kohtutäiturit enne enampakkumist sellest, et tegemist on abikaasade ühisvaraga ning esitanud selle asjaolu kohta tõendid. Kohtutäitur on asunud seisukohale, et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. Seda kinnitab ka TMS § 140 lg 1, mille järgi võib sissenõudja pöörata nõude täitmiseks kinnisasjale sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. See tähendab, et kui mõni kolmas isik, nt võlgniku abikaasa, väidab täiturile, et vara, millele täitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama, kuulub talle (olgu ka ühisvarana), võib täitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult TMS § 77 lg 1 järgi selleks vajalikke tahteavaldusi. Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust vara arestist vabastamiseks või võlgnik ei nõustu vara arestist vabastamisega, saab võlgniku abikaasa (või muu isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat) esitada TMS § 222 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu (vt Riigikohtu üldkogu määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 42). Ühtlasi saab ta taotleda hagi tagamiseks nt täitemenetluse peatamist, kuigi vähemasti üldjuhul mitte vara arestist vabastamist. Kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik TMS § 222 lg 5 järgi õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Vara arestist vabastamiseks ei piisa, kui abikaasad esitavad täiturile tõestamisseaduse § 372 kohase notariaalselt tõestatud tunnistuse vara kuulumise kohta ühisvara hulka. AÕS § 56 lg 1 eelduse ümberlükkamiseks tuleb muuta või parandada kinnistusraamatu kannet. Kui kolmas isik väidab arestimisel, et asi, millele soovitakse sissenõuet pöörata, kuulub talle, kantakse TMS § 73 lg 2 järgi arestimisakti märge vastuväite kohta ja kohtutäitur selgitab kolmandale isikule õigust esitada hagi asja arestist vabastamiseks.” Lähtuvalt ülaltoodust on kohtutäitur saatnud võlgniku abikaasa avalduse sissenõudjatele arvamuse esitamiseks. Ühinenud kohtutäitur Kristel Maalman teatas meile, et ta ei ole nõus kinnistu aresti alt vabastamisega.

Sissenõudja Vazzabi IT OÜ ei ole käeolevaks hetkeks avalduse kohta oma arvamust esitanud, kuid tuginedes asjaolule, et kohtutäitur Kristel Maalman ei ole nõus kinnistu aresti alt vabastamisega ning enampakkumise tühistamisega, ei saa kohtutäitur seda teha. Enampakkumise vältimiseks on võlgnikul võimalus tasuda: 1) täiteasjas nr. 042/2014/1559 kuulub tasumisele 875.82 eurot (võivad lisanduda veel täitekulud, kui võlgnik E. I. ei kinnita e-posti teel saadetud kirja kättesaamist, sõidukulud. 2) täiteasjas nr. 042/2009/4482 kuulub tasumisele 111,78 eurot. Kohus märgib siinkohal, et Riigikohus on kohtulahendites korduvalt leidnud ja asunud seisukohale, et kohtutäitur lähtub kinnistusraamatu kandest (vt 29.09.2015 lahend 3-2-1-95-15 p 20). Käesolevas asja on kohtutäitur samuti lähtunud kinnistusraamatu kandest. Tuvastatud on, et kinnistu omanikuna oli sisse kantud üksnes E. I.. AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Seega lähtus kohtutäitur õigesti kinnistusraamatu kandest. Kohtutäituril ei ole omandivaidluste lahendamise pädevust, kohtutäituri kontroll piirdub valdussuhte tuvastamisega ning avalikes registrites olevate andmete tutvumisega. Hageja ei ole kohtumenetluses kohtutäituri käsitlusega nõustunud, so eeskätt, mis puudutab TMS § 77, kuid kohtu hinnangul, ei ole see käesoleva vaidluse lahendamiseks analüüsitav säte ning kohus seetõttu hageja ja kohtutäituri erinevatel seisukohtadel ei peatu. Hageja on saanud enda rikutud õiguse realiseerida läbi hagi esitamise. Hageja poolt esile toodud asjaolud, so TMS § 14 lg 1 kohaldamise osas vaidluse lahendamiseks samuti tähtsust ei oma ning selles osas kohus enda seisukohta ei avalda.

Kohtutäitur on seisukohal, et täitetoimingute tegemisel tegutses kohtutäitur oma pädevuse piires ning kooskõlas väljakujunenud Riigikohtu praktikaga ja seadustega. Kostja avaldab, et võtab hagi õigeks vastavalt TsMS § 440 lg 3 ja taotleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja III on avaldanud, et Vazzabi IT OÜ ei ole taotlenud enampakkumist ning on sissenõudjana kohtutäitur Natalja Malahhova (kostja II) poolt algatatud sundenampakkumisega üksnes liitunud, nii nagu see täitemenetluses tavaliselt toimub, milleks ei küsita isegi sissenõudja nõusolekut, vaid lihtsalt informeeritakse. Ka ei ole keelumärge vaidlusalusele kinnistule seatud Vazzabi IT OÜ kasuks. Kehtiv keelumärge on seatud Eesti Vabariik (Ida Politseiprefektuur) kasuks. Vazzabi IT OÜ ei ole vastu enampakkumise ärajäämisele seetõttu, et müüdava vara näol on tegemist abikaasade ühisvaraga. Kuivõrd Vazzabi IT OÜ on antud menetluses kostjaks ainult seetõttu, et on sundenampakkumisega liitunud sissenõudja E. I. suhtes algatatud täitemenetlustes, ei pea ta põhjendatuks, et menetluskulud jääksid ka tema kanda.

millele lisandub käibemaks summas 77 eurot. Kokku 462 eurot. Hageja on kandnud menetluskulusid seoses kostjate vastuste osas seisukoha koostamisega 0,5 tunni ulatuses – summas 55 eurot, millele lisandub käibemaks summas 11 eurot, kokku 66 eurot. Hageja on kandnud menetluskulusid seoses sundsissenõudmisega ühinenud sissenõudjate vastu hagi esitamise vajaduse väljaselgitamisega 0,5 tunni ulatuses – summas 55 eurot, millele lisandub käibemaks summas 11 eurot, kokku 66 eurot. Lisaks on hageja kandnud menetluskulusid seoses käesoleva menetlusdokumendi koostamisega kohtule 0,5 h tunni ulatuses summas 55 eurot, millele lisandub käibemaks summas 11 eurot. Kokku 66 eurot. Hageja ei ole arvestanud menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega kohtuvälise menetluskulu hulka. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Hageja palub menetluskulud mõista välja koos käibemaksuga kuna hageja on füüsiline isik ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi küsida. Hageja taotleb välja mõista menetluskulud, samuti mõista välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. Kostjad hageja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et hageja menetluskulud esitatud suuruses on põhjendatud ja vajalikud ning mõistab hageja menetluskulud kokku 1010 eurot kostjatelt välja selliselt, et kostjal I tuleb tasuda hageja menetluskuludest 336, 67 eurot, kostjal II samuti 336, 67 eurot ja kostjal III samuti 336, 67 eurot. Menetluskulude tasumise viivitamisel tuleb tasuda menetluskuludelt ka viivis.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.