Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

Jätta avaldaja ja XXX valla menetluskulud nende endi kanda ning Kairi Sirendi menetluskulud avaldaja kanda.

Määrata Kairi Sirendi menetluskulude suuruseks 744 eurot

ASJAOLUD

02.07.2019 esitatud ja 09.07.2019 täiendatud avalduses esitas Tarmo Pütsepp (avaldaja) kohtule taotluse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks. Avaldajale kuulub KKK kinnistu registriosa numbriga XXX asukohaga XXX vald, XXX alevik, Tartumaa. Nimetatud kinnistu on jagatud kaheks katastriüksuseks: KKK katastritunnusega XXX ja NNN katastritunnusega XXX . Esitatud avalduse kohaselt ei piirne kinnistu mitte üheski kohas avalikult kasutatava teega, seega puudub kinnistul vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kinnistut soovib avaldaja kasutada aastaringselt mahepõllumajanduslikul eesmärgil (maasikakasvatus) ja puhkamistegevusteks (kalastamine jne). Esialgses avalduses esitas avaldaja viis alternatiivset juurdepääsu, sh ka üle kinnistute OOO ja PPP , kuid sellest alternatiivist avaldaja menetluse kestel loobus, kuna juurdepääsu rajamine nende kinnistute kaudu oleks kõige keerulisem ja ebamõistlikum (tlk 109). Sellise põhjendusega nõustus ka XXX vald. Asja arutamisel käsitleti järgmisi nelja võimalikku juurdepääsuteed. Tee nr 1 kulgeks mööda RRR kinnistut 313 m ulatuses. Avaldaja ei soovi seda võimalust kasutada, kuna juurdepääsutee läbiks RRR kinnistut keskelt ja teele jääksid ette kasvuhoone ja

kõrvalhoone, mis tuleks lammutada. Tee nr 2 kulgeks 60 m ulatuses mööda SSS kinnistut (katastritunnus XXX) ja edasi mööda RRR kinnistut (katastritunnus XXX) 135 m ulatuses. Sellise juurdepääsu rajamine tähendaks SSS kinnistul haritud põllumaa vähenemist ning kinnistule RRR rajatud vaarikaistanduse ja kasemetsa osalist väljajuurimist. Tee nr 3, mis oleks ka avaldaja eelistuseks, kulgeks 92 m mööda munitsipaalomandis (XXX vald) olevat elamumaad MMM (katastritunnus XXX), millel paikneb lagunenud hoone. Edasi kulgeks tee 142 m mööda munitsipaalomandis (XXX vald) olevat üldkasutatavat maad LLL (katastritunnus XXX). Tee rajamiseks tuleks puhastada võsastunud KKK otsad ja paigaldada 5 teetruupi. Tegemist on heinamaaga, mida niidetakse paar korda aastas. Avaldaja soovib tee rajamiseks servituuti mõlema kinnistu servast 10 meetrit, kuna tee rajamiseks tuleb rajada ka mõlemale poole teed kraav. Sõidutee laius oleks sellisel juhul 4-5 m. Teed kasutatakse aastaringselt ning ööpäevaringselt jalgsi ja sõidukitega registrimassiga kuni 3,5 tonni. Mootorsõidukiga juurdepääs on avaldaja kinnisasja kasutamise otstarvet silmas pidades eluliselt vajalik, kuna juurdepääs on vajalik põllumajanduslikul eesmärgil (tuleb tagada põllumajandustehnika juurdepääs) ja puhketegevuse eesmärgil (juurdepääs tuleb tagada sõiduautodele nt paadi transportimiseks veekogu äärde jne) ning kinnistu korrashoiuks (niitmiseks). Servituut oleks tähtajatu ja tasuline. Avaldaja on valmis talumistasuna maksma juurdepääsu eest aastas 100 eurot MMM kinnistu omanikule ja 200 eurot LLL kinnistu omanikule. Juurdepääsu rajamine ja tee hooldamine jääb KKK kinnistu omaniku kanda. Lõplikes seisukohtades on avaldaja möönnud, et pakutud talumistasud on siiski liiga suured ning palub kohtul talumistasu kindlaks määrata vastavalt kehtivale kohtupraktikale. Avaldaja soovib vastava märkuse sissekandmist kinnistusraamatusse. Tee nr 4 kulgeks 113 m ulatuses mööda olemasolevat teed munitsipaalomandis (XXX vald) olevat üldkasutatavat maad TTT (katastritunnus XXX) ja 20 meetrit teed tuleks teed rajada ka heinamaale. Edasi kulgeks tee 325 m mööda munitsipaalomandis (XXX vald) olevat üldkasutatavat maad LLL (katastritunnus XXX). KKK kinnistule saamiseks tuleks paigaldada 1 teetruup.

XXX vald (puudutatud isik) on kirjalikus vastuses (tlk 75-83) selgitanud, et KKK kinnistu asub XXX valla üldplaneeringu kohaselt väärtuslikul maastikul. Alternatiivide hindamisel on XXX vald lähtunud avaldaja poolt märgitud kinnistu tulevasest kasutusotstarbest, milleks avalduse kohaselt on nii maasikakasvatus, SPA rajamine, puhkamisega seotud tegevused (kalastamine, paadirent jne). XXX vald soovib rõhutada, et avaldaja poolt märgitud soovitav teemaa laiusega 10 meetrit on ebamõistlikult lai. Ehitatava tee näol ei ole tegemist avaliku teega, mistõttu juurdepääsutee, mis muuhulgas avaldaja nägemuse kohaselt hõlmaks ka kõnniteid, ei oleks arvestades soovitavat kasutust (maasikakasvatus ja kalastus) vajalik ega mõistlik. XXX vald toetab juurdepääsu määramist mööda RRR kinnistut (tee nr 1), kus tee kulgeks 313 meetrit mööda hoonestatud maatulundusmaad, kuna nimetatud kinnistu läänepoolses osas on juba rajatud pinnasetee, mistõttu on nimetatud asukohast juurdepääs kõige lühem ja osaliselt juba loodud. Samuti ei ole tee pikkus 313 meetrit, vaid arvestada tuleks ka seda, et tee on osaliselt juba valmis ehitatud (ca 100m). Samas nähtub, et tee ei jookseks elamu kõrvalt, vaid ligikaudu 40 m kauguselt, mistõttu on omanike võimalik omandiõiguse riive väiksem. Arvestades soovitavat kasutust on tee kasutus vähe intensiivne. Nimelt on avaldaja soovitatavad ja planeeritavad tegevused hooajalised, mistõttu on kinnistu omandiõiguse riive väike. Nimetatud juhul ei ole vajalik ka ületada mitmeid kraave nagu MMM kinnistu puhul. Ilmselgelt eeldab iga KKK ületus ka teetruubi ületust ning täiendavat kulu. Tee nr 2 puhul üle SSS ja RRR kinnistu ei ole tegemist sobivaima alternatiiviga. Olukorras, kus tee kulgeb mööda elamumaa krunti SSS (kasutuses põllumajanduses, suurusega 34,5 ha, pikkus ca 56 m) ning seejärel mööda RRR kinnistut (kasutuses maatulundusmaana, suurusega 47,3 ha, pikkus ca 170 m) ei taga juurdepääsu avaldaja

omandis olevale NNN katastriüksusele, mistõttu tekitaks nimetatud viisil juurdepääsu määramine võimaluse, et NNN katastriüksuse võõrandamise puhul, tuleb ikkagi tagada ka juurdepääs NNN katastriüksusele, mis võib eeldada ka vajadust uue õigusvaidluse järgi. SSS krundilt on olemas mahasõit ja tee (Lisa 5 ja Lisa 5-1 fotod SSS mahasõidust), kuid seonduvalt tee ehitusliku olukorraga on tegemist kuluka lahendusega. Nimelt tuleb ületada 6 kuivendus KKK , mis tähendab 6 teetruubi ehitamist ning RRR kinnistu jääb osaliselt maaparandussüsteemi alasse ning kõik ehitustegevused (tee ehitamine) tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Juurdepääs (tee nr 3) läbi MMM (elamumaa) ja LLL , ei ole XXX valla hinnangul mõistlik. Nimelt tuleb paigaldada 5 teetruupi, mis teeb tee ehitamise oluliselt kallimaks. MMM on elamumaa, millisel asuvast elamust planeeritav tee liiga lähedalt mööduks, s.o 15-20 m kauguselt. MMM majas ei ole hetkel küll elanikke, kuid nimetatud asjaolu ei tähenda seda, et juurdepääsu planeerides peaks nimetatud asjaolu tähelepanuta jätma. Samuti on avaldaja ise välja toonud, et tee rajamiseks tuleb täiendavalt rajada kraave ning süvendada, mistõttu ei ole selge, kas nimetatud tegevused on üleüldse täna lubatavad. Tee ehitamine on keerukuse ja maksumuse osas võrreldav juurdepääsuga SSS kaudu, truupe on küll 5, kuid ületada tuleb peakraav KKK kinnistule saamiseks. Samuti ei ole liiklusohutuse kohaselt tegemist kõige ohutuma mahasõiduga. Vasakpöörde sooritamine jääks UUU kõige kitsamale alale (KKK teetruup) ning antud lõik on tähistatud ka vastava liiklusmärgiga nr 231 „ (Lisa 8 – foto märgist) „Vastassuuna eesõigus“. Märk kohustab juhti andma teed vastassuunas sõitvale juhile, kes on jõudnud teekitsendile või selle juurde. Tuleb välistada liiklusohtlikke olukordi ning mahasõitu käänulisele ja kitsale teelõigule ei saa liiklusohutuse mõistes rajada. Siin tuleb arvestada ka LLL kinnistu piirangutega ning asjaoluga, et LLL jääb maaparandussüsteemi alasse ning kõik ehitustegevused (tee ehitamine) tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Tee nr 4 määramine üle TTT ja LLL ei ole samuti puudutatud isiku arvates mõistlik. Tartu maavanema XX.XX.XXXX korraldusega nr XXX anti LLL maaüksus XXX valla munitsipaalomandisse sihtotstarbega sotsiaalmaa, alaliigiga üldkasutatav maa. Maaüksuse arendamist piiravad Emajõe kaitseks seatud piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndid. XXX vald soovib LLL maaüksust tulevikus kasutusele võtta sportimiseks, vabaaja veetmiseks ja puhkamiseks mõeldud rajatiste jaoks. Käesoleval ajahetkel on XXX aleviku puhkeala koos sadama-alaga välja arendamisel ja XXX vald soovib tulevikus LLL maaüksuse siduda arendatava puhkealaga terviseradade, puhkekohtade jms näol. Kuna puhkeala terviklik lahendus ja see kuidas LLL maaüksus puhkealaga seotakse selgub hiljem, ei ole LLL maaüksusele kavandatavad objektid ning nende asukohad XXX vallale veel teada. Sellest tulenevalt ei ole mõistlik LLL maaüksusele täiendava piirangu seadmine tee servituudi seadmisega, sest sellega luuakse täiendavad kitsendused maa kasutamiseks. Maakorraldusseaduse §5 lg 2 sätestab maakorralduse nõuded. LLL kinnisasjale juurdepääsutee rajamine võib takistada kinnisasja otstarbekat ja sihtotstarbelist kasutamist, kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju ning terve elukeskkonna tagamist. Samuti peab maakorraldust läbi viies olema tagatud maaparandussüsteemide otstarbekas rajamine ja kasutamine. XXX aleviku puhkeala ja selle kasutamine on mõeldud laiemale avalikkusele, erakinnistu jaoks rajatav tee ning sellest tulenevate täiendavate kitsenduste lisandumine LLL kinnisasjale ei ole mõistlik ja otstarbekas. Puhkeala ja transpordimaa on oma maakasutuselt erinevate eesmärkidega ning transpordimaa lisandumine puhkealale võib tekitada tulevikus liiklusohtlikke olukordasid ja õnnetusjuhtumeid (konfliktne

maakasutus ja on selgusetu kui suur liikluskoormus rajataval teel olema hakkab).

Kairi Sirendi (RRR omanik) ei nõustu juurdepääsu määramisega üle RRR kinnistu. Avaldaja oli juba enne maa ostu teadlik, et puudutatud isik ei soovi servituudi seadmist. RRR on Kairi Sirendi ja tema perekonna kodu. Nende kinnistu läbimine raskendaks oluliselt puudutatud isiku pere eraelu ja liikumisvabadust krundil ning tükeldaks kinnistu ebaloogiliselt kaheks osaks. Juurdepääsu rajamine läbi elamumaa oleks suur oht pere lastele, kes on koduhoovis harjunud igapäevaselt mängima. Avaldaja poolt soetatud KKK ja NNN maaüksused on kaetud enamuses ehituspiirangutega ning avaldaja ei pea autoga antud maatükkidele ligi pääsema. Oma kinnistule saab avaldaja juurde pääseda ka jalgsi üle XXX vallale kuuluva LLL kinnistu. XXX vald on andnud avaldajale ka võimaluse paar-kolm korda aastas sealt masinaga üle sõita, et oma maad hooldada. Osa ajast aastas on avaldajale kuuluvad maatükid üle ujutatud ja vee all ning seega ka kasutuskõlbmatud. Avaldaja poolt soovitud maasika kasvatamine antud maa-alal on võimatu ja ebareaalne, sest suurvesi hävitaks kevadel taimed. Puudutatud isik ei nõustu XXX valla seisukohaga, et ainult läbi RRR asuva kinnistu on kõige mõistlikum avaldajale juurdepääsuteed tagada. XXX vald viitab oma 11.10.2019 vastuses, et RRR kinnistul asub 100 m valmis ehitatud teed. Reaalsuses mingit teed ei eksisteeri. Autodega sõidetakse hoonete juurde nende teenindamiseks, mitte läbi kinnistu avaldaja kinnistuni. RRR kinnistu sissesõidetud rada ei kannataks igapäevast sõitmist, sest on kaetud muruga, mida mööda sõitmine muudaks sissesõidetava raja õige ruttu läbimatuks porimülkaks. Soovitatud tee asukoht asub ka kuuri ja kasvuhoone vahel, mis teeb igapäevase elu väga ebamugavaks ja ohtlikuks kõigile pereliikmetele. Samuti viitab vald, et RRR kinnistult pääseb NNN maaüksusele, mis ei vasta tõele. NNN ja KKK maaüksust eraldab lai kraav. NNN maaüksusele pääsemiseks on vaja ületada VVV või WWW kinnistu. Lisaks ei ole teada ka tegelik teekasutuse maht. Avaldaja on viidanud võimalikule maasikakasvatusele, seejärel kalastus- ja puhkekoha rajamisele, siis SPA rajamisele. Puudutatud isik ei ole kindel, et tema hoovi ei hakka läbima ohtlikud veosed, suured autod või liialt tihe turistide vool SPA-sse, mis puudutatud isiku igapäeva elu segama ei hakka. Seega on arusaamatud ja ebamõistlikud valla põhjendused, miks ei ole võimalik juurdepääsu tagada üle munitsipaalmaa. Selline juurdepääs ei rikuks ühegi valla elaniku omandiõigust ega riivaks nende privaatsust. Avaldaja on kirjeldanud 10 meetrise tee rajamist. Vajadus sellise laiusega tee jaoks puudub. Lisaks 313 m pikkuse tee korral, rööviks see alusetult puudutatud isiku kinnistust 3130 m2 väärtuslikku pinda, mida ta ei saa elatusallikana kasutada ning vähendaks ka oluliselt kinnisasja väärtust. Oma põllulapil on puudutatud isikul kavas laiendada juba olemasolevat vaarikaistandust, millest saadav tulu oleks pere sissetulekuks. Seega leiab puudutatud isik, et see oleks väga suur rahaline kaotus, kui ta ei saaks üle 3000 m2 maad kasutada. Oma kinnistul kasvatab puudutatud isik ka mesilasi ja ehitatav tee häiriks nende elu ja saagi korjet ning taas kannaks pere materiaalset kahju. Teise võimaliku alternatiivi korral peaks minema tee läbi SSS ning seejärel mööda RRR kinnistu piiri, kuhu on juba rajatud perekondlikult olulised, väärtuslikud ja sentimentaalse väärtusega kolm kasemetsa (nende seas ka väärispuud Betula pendula var. Carelica istandus), mis on istutatud perepoegade sünni puhul ja neile pärandamiseks. Puudutatud isik ei ole nõus metsa ja pärandit hävitama tee rajamise nimel, kuna kogu pere kannataks nii varalist kui emotsionaalset kahju. Puudutatud isik on nõus avaldaja poolt välja pakutud tee võimalustega nr 3 ja 4, mis riivab kõige vähem osapoolte huve, kasutades ligipääsuks LLL ja MMM kinnistuid. Selliselt määratud juurdepääsutee ei läbiks kellegi koduõue ega häiriks kellegi privaatsust.

Kohus tuvastas, et KKK kinnistule ei ole juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt teelt. Kohus vaatles kõiki nelja juurdepääsuteed, s.o läbi kinnistute RRR , SSS , MMM , TTT ja LLL .

Avaldaja selgitas, et soovib KKK kinnistule rajada avalikku puhkekohta, kus oleksid varjualused, pingid, lõkke tegemise koht, suitsuahi ja võimalused grillimiseks. Avaldaja korraldaks paadi- ja haagissuvilate renti ja paadimatkasid. Seetõttu on vajalik juurdepääs kinnistule sõiduautodega. Läbitavuse mahuks peab avaldaja ca 20 autot päevas. Suuremate sõidukitega ta juurdepääsu ei vaja (nt prügiautod). Ta kinnitab, et panustab ise tee ehitusse ja hooldamisse. Juurdepääsu rajamist läbi RRR ei pea avaldaja mõistlikuks, kuna see poolitaks olemasolevat elamukrunti ning tee tõstmisel tuleks elamu lammutada. Juurdepääsu läbi SSS ja RRR krundi peab avaldaja kõige kallimaks lahenduseks. Avaldajal tuleks ehitada 6,5 teetruupi, samuti kaasneks kinnistute omanikele ulatuslik omandiõiguse riive, kuna SSS kinnistul jääks vähemaks haritavat põllumaad ning RRR kinnistult tuleks välja juurida vaarikaistandus ja kasemets. Juurdepääsutee rajamine üle MMM ja LLL on avaldaja arvates kõige kohasem. Seal tuleks rajada 5 teetruupi. Tee rajamisel läbi pakutud kinnistute oleks omandiõiguse riive väiksem kui tee rajamisel läbi SSS ja RRR kinnistute. MMM kinnistul on lagunenud maja, mida taastama kindlasti ei hakata ning lisaks on tegemist munitsipaalmaaga. Kõige odavam juurdepääs avaldaja jaoks oleks läbi TTT ja LLL kinnistute, kuid üldplaneeringu muutmine oleks vallale kulukas. LLL kinnistu on üldkasutatav maa, seda kinnistut mööda saab käesoleval ajal avaldaja oma kinnistule. Lisaks kaasneks LLL kinnistu poolitamisega olukord, kus tekiks kaks iseseisvat maaüksust, milledele oleks rakenduse leidmine keeruline. Avaldaja selgitab, et tema kinnistul ei ole looduskaitse all olevaid taimi ning tal ei ole kohustust oma kinnistut niita.

XXX vald on seisukohal, et juurdepääs läbi SSS ja RRR kinnistute on kõige lühem ja omandiõiguse riive kõige väiksem. Tee rajamisel läbi MMM ja LLL on omandiõiguse riive suur, sest tee rajatakse elamu lähedale. Samuti ei ole teada kas Põllumajandusamet ja Keskkonnaamet lubaksid sinna teed rajada. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist ehituskeeluvööndiga. Kõikide rajatiste tegemiseks on vaja algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering. Vald ei saa tagada, et sellise juurdepääsu tegemiseks antakse luba. LLL puhul on tegemist maareformi käigus tagastatud maaga, mille sihtotstarve oli üldkasutatav maa. Riik peaks siis andma nõusoleku sihtotstarbe muutmiseks. Sellist nõusolekut täna ei ole. Vald on andnud nõusoleku, et avaldaja saab mööda jõe äärt minna määratlemata arv kordi traktori või mõne muu vahendiga ilma teed ehitamata oma kinnistule. On aastaid, kui avaldajale kuuluvad kinnisasjad on mingi aja vee all.

Kairi Sirendi on seisukohal, et juurdepääsu rajamine üle RRR kinnistu ei ole võimalik, kuna tee nr 1 puhul poolitaks see elamukrunti ning tekitab suure liiklusohtliku olukorra, kuna tee läheks elumaja kõrvalt. Tee nr 2 puhul viiks see istutatud kasemetsa väljajuurimiseni, mis on põhjendamatu ja millest tekiks suur kahju omanikele.

Heli Paal ei nõustu samuti juurdepääsu rajamisega üle SSS kinnistu, sest kinnistut ostes ei olnud neile teada, et üle nende maa soovitakse juurdepääsu rajama hakata.

KOHTU SEISUKOHT

juurdepääsu loomisega väga suured kulutused. Ka Riigikohtu otsuse 3-2-1-14-06 punkti 28 kohaselt tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja puudutatud isikut kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Seejuures on kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Õigustatud kinnisasja omanik ei pea leppima naabrite jaoks kõige vähem koormava lahendusega, kui see ei tagaks õigustatud kinnisasja omanikule kinnisasja kohase majandamise võimalust. Nii õigustatud kui ka kohustatud kinnisasja omanike huvide arvestamise nõue välistab selle, et kord juba määratletud juurdepääs jääb sellisel kujul igavesti kehtima, sest olude muutumise korral võib kohustatud kinnisasja omanik nõuda, et juurdepääs määrataks läbi teise kinnisasja. Selle jaoks peab ta ära näitama, et mujalt kulgev juurdepääs oleks vastava kinnisasja omaniku jaoks vähem koormavam.

Tee nr 2 ja 3 rajamine on avaldajale kulukad, kuid avaldaja on kinnitanud, et juurdepääsu rajamise rahaline kulu ei ole juurdepääsutee rajamist takistav faktor. Avaldaja on esitanud kohtule Põllumajandusameti vastuse (I kd, tlk 148) avaldaja kirjale (I kd, tlk 146-147), millest nähtub, et Põllumajandusametil ei ole vastuväiteid ühegi avaldaja poolt pakutud kolmest variandist juurdepääsutee rajamiseks. Küll on viidatud, et truupide rajamiseks eesvooluKKK dele pääsuks LLL kinnistult KKK kinnistule ja KKK katastriüksuselt NNN katastriüksusele tuleb Põllumajandusametilt taotleda projekteerimistingimused. KuivendusKKK dele truupide rajamine tuleb kooskõlastada kinnistu omanikega. Samuti on avaldaja esitanud Keskkonnaameti vastuse (I kd, tlk 162), millest nähtub, et ühelgi võimalikul teetrassi asukohas ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitstavate liikide elupaiku. MaaparandusKKK d, millest üle tuleb rajada tee, on alla 10 km2 valgalaga, mistõttu alates 01.10.2019 ei kehti neile enam ehituskeeluvööndit. Seega pole Keskkonnaametil vastuväiteid ükskõik millise teetrassi kasutamiseks. Eeltooduga on tuvastatud, et juurdepääsude rajamine üle MMM , LLL (tee nr 3) ja SSS , RRR (tee nr 2) kinnistute on võimalik. Käsitlemist vajab ka avalikult kasutatavalt teelt mahasõidu küsimus. XXX vald on viidanud, et teelt mahasõit SSS kinnistule on juba olemas, kuid MMM kinnistule tuleks mahasõit rajada. Rajatav mahasõit jääks aga UUU a kõige kitsamale alale, ning antud lõik on tähistatud ka vastava liiklusmärgiga „Vastassuuna eesõigus“. Kuna liiklusohtlikke olukordi ja mahasõitu käänuliselt ja kitsalt teelõigult ei tohiks lubada, ei ole liiklusohutust arvesse võttes võimalik mahasõitu MMM kinnistule rajada. Avaldaja on aga seisukohal, et pealesõidul MMM krundilt UUU ale on mõlemas suunas nähtavus ca 200, mis annab võimaluse hinnata läheneva auto kiirust ja otsustada kas ületada parempöörde korras teekitsend enne või pärast vasakult või paremalt lähenevat autot (I kd, tlk 169). Antud teelõigul on lubatud kiirus 30 km/h ning liiklus ei ole eriti tihe. Piisaks „Peatee“ või „Peatu ja anna teed“ liiklusmärgi paigaldamisest loodavasse teede ristumiskohta. Kuna UUU XXX alevikus on munitsipaalomandis (I kd, tlk 173), siis Maanteeametilt ei ole vaja taotleda õigust tee ühendamiseks olemasoleva riigiteega. Munitsipaalomandis oleva tee korral peab nõusoleku andma XXX vald. XXX vald on vastavasisulise nõusoleku andmisest keeldunud. Kohus tuvastas paikvaatluse käigus (I kd, tlk 135), et ristmik on piisavalt hea nähtavusega ning liiklusmärkide abil on võimalik reguleerida liikluskorraldust nii, et liiklusohtlikkus viiakse minimaalsele tasemele. Samuti peab kohus oluliseks viidata, et XXX vald on korduvalt viidanud SSS mahasõidule, mis on XXX valla poolt aktsepteeritav mahasõit, kuigi see paikneb mõned meetrit kaugemal kui rajatav mahasõit MMM kinnistule. Kohus ei pea käesoleval juhul XXX valla poolset keeldumist põhjendatuks, kuna eeltooduga on tuvastatud, et UUU tänaval XXX alevikus ei ole liikluskoormus väga suur ning liiklusohutuse suurendamiseks saab paigaldada loodavale teede ristumiskohale liiklusmärke. Tee nr 4 osas üle TTT ja LLL on kohus seisukohal, et juurdepääs ei ole maakorralduslikult võimalik, kuna XXX valla kehtiva detailplaneeringu „XXX Jõesadama puhkeala II etapp“ kohaselt ei ole TTT kinnistul teed enam olemas ning üle LLL ei saaks teed rajada. Samuti ei oleks mõeldav LLL maaüksuse poolitamine teega, kuna erinevate maatükkide rakendamiseks on vähe võimalusi ning see vajaks detailplaneeringu muutmist.

maatulundusmaa. Mis tahes avaliku teenuse osutamiseks tehtavad hooned või rajatised eeldavad kinnistu sihtotstarbe muutmist (ärimaa vmt), mis samas ei ole üldplaneeringu kohaselt võimalik. Kuna tegemist on ehituskeeluvööndiga, siis ilma üldplaneeringut muutmata ei oleks võimalik, et kinnistule ehitusõigusi oleks võimalik määrata ning avaldajal neid realiseerida. Asja menetluse käigus on tuvastatud, et käesoleval ajal on kinnistu hoonestamata ning ei ole teada, kuidas avaldaja oma kinnistut tulevikus kasutama hakkab. Kuna tegemist on maatulundusmaaga, siis tõenäoline on mahepõllumajandusega tegelemine. Võimalused puhketegevuse arendamiseks on asjas kogutud andmete alusel piiratud, kuna maaüksusel puudub ehitusõigus ning üldplaneering seda ette ka ei näe. Samas ei sõltu juurdepääsu määramine sellest, millise maaüksusega on tegemist ja mis on selle sihtotstarve. Küll saab kohus neid asjaolusid arvestada juurdepääsuõiguse sisu määramisel. Kohus on eelpoolmotiveerinud, et juurdepääsu rajamine läbi RRR kinnistu ei ole mõistlik ja otstarbekas ning piiraks väga suures ulatuses kinnistu omanike privaatsust. Ka neljas variant juurdepääsutee rajamiseks ei olnud võimalik (vt määruse p 16). Kohus on seisukohal, et võrreldes kõrvuti asuvate kinnistute (MMM , LLL ja SSS , RRR ) huve juurdepääsu rajamisel, on selge, et tee nr 2 rajamine üle SSS ja RRR kinnistute riivaks olulisel määral eraisikute põhiõigusi, kuna kinnistute ostmisel ei olnud ettenähtav (jõeäärsed kinnistud ei ole üldplaneeringu kohaselt elamumaa otstarbega, seal ei ela käesoleva ajani ühtegi inimest ega ole ehitatud ühtegi elamut, tegemist on ehituskeeluvööndiga), et läbi nende kinnistute soovitakse tulevikus juurdepääsuteed rajama hakata. Samuti väheneks juurdepääsutee rajamisel SSS haritav põllumaa ning RRR kinnistul tuleks välja juurida kasemetsa ja vaarikaistandust. Kuna MMM on aga munitsipaalomandis olev elamumaa, kinnistul olev elamu ei ole elamiskõlblik, seal ei ela käesoleval ajal ühtegi inimest ning planeeritav juurdepääs kulgeks mööda kinnistu serva, st elamust ca 20 m kaugemal, ei ole sellise juurdepääsu rajamise korral põhiõiguste riive nii suur. Samuti on LLL maaüksuse puhul tegemist XXX valla munitsipaalomandis oleva maaüksusega - sihtotstarbega sotsiaalmaa, alaliigiga üldkasutatav maa. Käesoleval ajal on tegemist nö heinamaaga ning rajatav juurdepääs kulgeks mööda kinnistu piiri. Seega on kohus seisukohal, et avaldaja huvi juurdepääsu vastu KKK kinnistult üle LLL ja MMM avalikult kasutatavale teele on menetluses kindlaks tehtud asjaoludel ülekaalukam võrreldes puudutatud isikule – MMM ja LLL kinnistute omanikule tekkivate kitsendustega (rajatava tee algus ja tee ise jääb eemale MMM kinnistul asuvast hoonest ning LLL kinnistut läbiv osa asub inimtegevusest asustamata piirkonnas). Seega on XXX vald kohustatud taluma juurdepääsu avaldaja kinnistule üle oma kinnistute ning vastav kitsendus tuleb seada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt KKK kinnistule üle MMM ja LLL kinnistute. Seega on kohtu hinnangul nimetatud juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse tehtav märkus KKK kinnistu igakordse omaniku kasuks kõige vähem mõlema poole huve rikkuv lahendus. Avaldaja on küll taotlenud servituudi seadmist, kuid kohus viitab, et reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 173). AÕS § 141 lõike 3 kohaselt kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. AÕS § 63 lg 1 p 4 sätestab, et kinnistusraamatusse võib kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). Eeltoodust tulenevalt tuleb kinnistusraamatusse kanda märkus juurdepääsu kohta.

jalgsi kui ka põllutöömasinatega, kuna ta soovib tegeleda mahepõllumajandusega (maasikakasvatusega). Samuti tuleks võimaldada juurdepääsu ka mootorsõidukiga, et tagada avaldajale õigus kasutada oma kinnistut hobitegevusega seonduvalt (kalastamiseks). Loetletud juhtudel ligipääsu võimaldamisele ei ole XXX vald ka vastu vaielnud. On alust eeldada, et neil juhtudel ei ole sekkumine puudutatud isiku kinnisomandi teostamisse igapäevane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on anda KKK kinnistule tähtajatu juurdepääs jalgsi ja mootorsõidukitega vastavalt KKK kinnistu kasutusotstarbele.

Kohtupraktikas ja erialakirjanduses (P. Pärna. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2004) on asutud seisukohale, et reeglina on hüvitis tee talumise eest iga-aastane rahaline makse, kuigi tasu maksmine võib piirduda ka tee korrashoiukohustuse kandmisega juurdepääsuõiguse kasutaja poolt. Tasu maksmise kohustuse puhul ei ole tegemist kahju hüvitamise kohustusega. Tasu peaks heastama juurdepääsutee tõttu koormatud kinnisasja omaniku jaoks ära jääva või väheneva kinnisasja kasutusvõimaluse. Tasu suuruse kujunemisel on määravaks koormatud kinnisasja kahjustamise ulatus. Tasu suuruse määramisel võib lähtuda juurdepääsutee alla jääva maa-ala üüritasu suurusest, millest tuleks maha arvata need kulutused, mida üürileandja tavaolukorras kinnisasja välja üürides kinnisasjale teeks. Neid asjaolusid, et kui palju on kinnisasja väärtus (müügihind) juurdepääsu talumise kohustuse tõttu väiksem, ei peeta tasu arvestamise alusena kohaseks. Samas tuleb tasu suuruse määramisel lähtuda ka juurdepääsuõiguse omaja huvidest, st, et selle õiguse kasutamine ei saa olla talle majanduslikult ebamõistlikult koormav. Avaldaja omandab juurdepääsuõigusega siiski üksnes õiguse läbida XXX vallale kuuluvaid kinnistuid. Puudutatud isiku kinnistud jäävad terviklikuks ning jätkuvalt tema omandisse.

keskkonnanõunik, planeeringutenõunik ning vallasekretär. Kohtu hinnangul puudus vallal vajadus täiendava õigusabi küsimiseks, kuivõrd puudutatud isiku ülesandeks oli antud menetluses seisukoha avaldamine võimaliku tee rajamise asukoha osas ning selles küsimuses oli vallal vajalik spetsialiteet olemas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.