Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma, Kaire Pikamäe 30.06.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-5972
Tsiviilasi
Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus võlgnik XX õiguste peatamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Avaldaja – Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik (võlgnik) – XX (isikukood XXXXXXXXX), esindaja Henno Nurmsalu Puudutatud isikud (sissenõudjad) – HH (isikukood
XXXXXXXXXXX),
RR (isikukood
XXXXXXXXXXX)
ja NN (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja CC Harju Maakohtu 20.05.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Kohus Kohtukoosseis
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX taotlus asja arutamiseks kohtuistungil.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 20.05.2020 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Teistel menetlusosalistel ei ole määruskaebemenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 696 lg 1 ja § 698 lg 2; TMS § 1774 lg 6). Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-20-5972 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus mõistis 05.02.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-24559 XX-lt (isa, võlgnik) oma laste DD, HH, RR ja NN kasuks välja igakuise elatise igaühele alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) kuni sissenõudjate täisealiseks saamiseni. Elatise summa tuleb tasuda iga kuu eest ette.
2.Kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur, avaldaja) esitas 22.04.2020 Harju Maakohtule avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja juhtimisõiguse andmise keelamiseks. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused nr 022/2013/5292, 022/2013/5293 ja 022/2013/5294 igakuise elatise sissenõudmiseks. Täitemenetluste algatamise aluseks on Tartu Maakohtu 05.02.2013 lahend tsiviilasjas nr 2-12-24559 ning HH, RR ja NN (sissenõudjad) täitmisavaldused. Täitmisteadetes märgitud nõuete vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. Kohtutäitur on algatanud täitemenetlused tekkinud elatisvõlgnevuste sissenõudmiseks, kuid kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ei ole laekumisi toimunud. 04.02.2020 esitas sissenõudjate seaduslik esindaja kohtutäiturile avalduse, milles andis nõusoleku hoiatuse tegemiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg-s 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning kohtule avalduse esitamiseks. Kohtutäitur on tuvastanud, et võlgnikul on Bkategooria juhtimisõigus kehtivusega kuni 28.01.2023. Kohtutäitur edastas võlgnikule 25.02.2020 TMS § 1771 lg 1 alusel hoiatuse, mille võlgnik sai kätte e-posti teel 22.03.2020. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Täitemenetluses on kohtutäitur arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul alates 01.07.2016 kehtiv tööleping X OÜ-ga, kuid puudub teave väljamaksete suuruse kohta. Võlgnik on X OÜ osanik ja juhatuse liige. Kohtutäitur püüdis võlgnikule kuuluvat osaühingu osa müüa enampakkumisel, kuid enampakkumised nurjusid osalejate puudumise tõttu. Kohtutäituri andmetel puudub võlgnikul muu vara, mille arvelt oleks võimalik elatise nõuet rahuldada.
3.XX selgitas 13.05.2020 vastuses kohtule, et ei hoidu tahtlikult kõrvale laste toetamisest. Võlgnik on teinud lastele ülekandeid oma elukaaslase pangakontolt, kuna tema enda kontod on arestitud. Samuti on võlgnik andnud sularaha, ostnud lastele asju (riided, jalanõud, jalgratas) ning laste emale vajalikku kodutehnikat, kuid pole kõiki ostutšekke alles hoidnud. Ema koos lastega ja võlgnik elavad Eesti eri otstes (võlgnik Tallinnas ja lapsed Võru maakonnas) ning laste transportimise kulud võlgniku juurde on enamasti kandnud võlgnik. Juhtimisõiguse äravõtmise korral võetakse võlgnikult võimalus töötada ja lapsi toetada.
4.CC (ema, sissenõudjate seaduslik esindaja) märkis 15.05.2020 seisukohas, et võlgnik ei täida elatise väljamõistmise otsust. Võlgnik töötab X OÜ-s, kuid varjab oma tulusid. Hoolimata sellest, et võlgnikul on seni olnud juhtimisõigus ja võimalus tööd teha, ei ole ta elatist maksnud. Võlgnik on oma elukaaslase kontolt teinud ülekandeid laste kontodele nende palvel väljasõitude, sünnipäevade, kino, riiete jms jaoks. Neid ülekandeid ei saa lugeda elatise tasumiseks, kuivõrd need pole tehtud kohtulahendiga määratud suuruses ega ole regulaarsed. Elatis tuleb maksta lapsevanema kontole; muule kontole tehtud maksed saab lugeda elatise
2(7)
2-20-5972 tasumiseks vaid vanemate kokkuleppel. Ka asjade soetamise saab elatise tasumiseks lugeda vaid vanemate kokkuleppel. Selline kokkulepe praegusel juhul puudub. Võlgnik käib mitu korda aastas välisreisil, võttes ka osa lastest kaasa. Seega on võlgnikul raha, kuid elatise tasumise asemel kulutab ta selle reisimisele. Samal ajal puudub emal lastega kindlus, kuidas leida raha vajalike kulutuste tegemiseks; selleks on abi palutud ka kohalikult omavalitsuselt.
5.Harju Maakohus rahuldas 20.05.2020 (määruse sissejuhatavas osas ilmse ebatäpsusena märgitud 20.05.2019) määrusega avalduse, peatas tähtajatult võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse alates määruse jõustumisest ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Elatis on välja mõistetud 05.02.2013 kohtuotsusega ning täitmisteated on võlgnikule kätte toimetatud 2013. a augustis. Sissenõudjate seaduslik esindaja palus kohtutäituril 04.02.2020 algatada juhtimisõiguse äravõtmise menetlus. Kohtutäitur edastas võlgnikule hoiatuse 04.02.2020 ja 25.02.2020. Võlgnik vastas hoiatusele 22.03.2020. Võlgnik pole viidanud ühegi sellise asjaolu esinemisele, mis annaks aluse keelduda avalduse rahuldamisest. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et võlgnik oleks elatist maksnud pärast 22.04.2020. Võlgniku väide selle kohta, et juhtimisõiguse äravõtmine välistab tema võimalused töö tegemiseks ja laste toetamiseks, on paljasõnaline. Võlgniku õiguste peatamine on sanktsiooni iseloomuga meede, mille eesmärk on võlgniku tavalise elukorralduse piiramise kaudu sundida teda täitma lapse ülalpidamiskohustust. On loomulik, et sellise piirangu kohaldamine põhjustab ebamugavust ja vajadust oma tavalises elukorralduses muudatusi teha. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBEMENETLUSES
6.XX palub määruskaebuses tühistada maakohtu 20.05.2020 määrus. Kohus on ebaõigesti leidnud, et võlgnik pole tuginenud ühelegi TMS § 1774 lg-s 2 nimetatud alusele. Kuna võlgnik polnud teadlik kohtumenetluse käigust, ei osanud ta kohe kõiki vastuväiteid esitada. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta võlgniku esitatud tõendid, mille kohaselt on ta regulaarselt toetanud H ja DD. 2019. a jooksul tasus määruskaebuse esitaja nimetatud laste kontodele kokku üle 3000 euro. Makseid on tehtud vastavalt määruskaebuse esitaja võimalustele. Määruskaebuse esitaja on X OÜ juhatuse liige ja ainuosanik, kuid samas tuleb arvestada asjaoluga, et 2020. a kevadel on seoses eriolukorraga sissetuleku saamine muutunud praktiliselt võimatuks. Juba varasemalt ei ole ettevõtte majandustulemused võimaldanud määruskaebuse esitajal regulaarset sissetulekut omada. Sellele vaatamata on määruskaebuse esitaja toetanud mais 2020 DD pangaülekandega (50 eurot). Laste ema ajas DD kodunt välja ning ta pidi tulema isa juurde elama; samaaegselt tuli isa juurde ka HH. Mõlemad lapsed olid sellega seoses isa ülalpidamisel, kes ostis neile ka tagasisõidupiletid ja andis kaasa sularaha. 01.06.2020 tuli DD taas isa juurde, kuna ema oli ta uuesti kodust välja visanud. X OÜ tegutseb ehitusvaldkonnas. Tööd teeb võlgnik kui juhatuse liige isiklikult, muid töötajaid ettevõttel ei ole. Määruskaebuse esitaja vajab töö tegemiseks sõiduki kasutamise õigust; muude transpordivahendite kasutamine pole võimalik. Juhtimisõiguse piiramise tulemusel ei ole määruskaebuse esitajal võimalik oma lapsi edaspidi rahaliselt toetada.
Kohtutäitur Elin Vilippus palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. 3(7)
2-20-5972 Kuna DD ei ole sissenõudjaks, ei oma temale tehtud maksed praeguses asjas tähtsust. Võlgniku esitatud väljavõtete järgi on ta teinud osaliselt makseid HH-le, kuid R ja NN-le pole võlgnik regulaarseid makseid teinud. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid sissetulekute suuruse kohta, mistõttu on väited elatise tasumise võimatuse kohta paljasõnalised. Krediidiinfo andmetel oli perioodil 01.12.2019‒29.02.2020 X OÜ maksustatav käive 9677 eurot. Kuivõrd võlgnik on enda kinnitusel X OÜ ainuke töötaja, on vähetõenäoline, et tema tegelik sissetulek ei võimalda täita täitedokumendist tulenevat nõuet või sõlmida elatise tasumiseks kokkulepet.
CC palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
Sissenõudjad on R, H ja NN; DD on täisealine ning tema ei kuulu sissenõudjate hulka. Elatist makstakse rahas ning seda tuleb tasuda kindlaksmääratud summas lapsevanema kontole regulaarselt. Lapse kontole kantud summasid saab lugeda elatiseks vaid vanemate vastava kokkuleppe olemasolul. Praegusel juhul selline kokkulepe puudub. Seega ei saa võlgniku tehtud ülekandeid lugeda elatise tasumiseks. Võlgnik on (elukaaslase kontot kasutades) HH kontole 2019. aastal kandnud enamasti väiksemaid summasid, mis on mõeldud lapsele taskurahaks, v.a suuremad summad, mis olid mõeldud lapse reisiks Inglismaale. 2020. aastal ei ole võlgnik sissenõudjatele ülekandeid teinud. Lapsed elavad ema juures ja viibivad isa juures harva. Isa külastavad peamiselt vanemad lapsed, nooremad kardavad isa tema verbaalselt agressiivse suhtlusmaneeri tõttu, ning on seda tunnistanud ka psühhiaatrile, arstile ja isa elukaaslasele. Määruskaebuse esitaja ei ole huvitatud lastega kohtumisest ja nendega lähedussuhete loomisest. DD lahkus kodust isa juurde seoses gümnaasiumi lõpetamisega, kuivõrd koolitöö tegemine kodus ei edenenud. DD viibis isa juures 14.05.‒22.05.2020 ning HH 14.05.‒18.05.2020. Selliseid lühiajalisi külaskäike ei saa nimetada isa juures elamiseks. On loomulik, et ajal, mil lapsed viibivad isa juures, siis ta ka toidab ja katab neid. HH sai isalt sularaha 20 eurot, mis on taskuraha lapsele, mitte elatis. Asjaolu, et DD läks 01.06.2020 tagasi Tallinnasse isa juurde, ei saa lugeda lapse ülalpidamiseks. DD võib täisealise inimesena ise valida, kus ta elab. Eriolukorra ajal saadeti sissenõudjate ema palgata puhkusele, peale mida lõpeb tema tähtajaline tööleping. Seega kaotab ema oma töötasu, mis seab tema ja lapsed rahaliselt veelgi pingelisemasse olukorda. Määruskaebuse esitaja on teinud riigilõivu ülekande X OÜ pangakontolt, mis näitab, et määruskaebuse esitaja kasutab ettevõtet oma arvete tasumiseks.
9.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
11.Võlgnik on määruskaebuses märkinud, et soovib osaleda asja arutamisel kohtuistungil, millest saab järeldada, et võlgnik soovib määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Ringkonnakohus ei pea taotlust põhjendatuks. TsMS § 667 lg 3 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebus on võimalik lahendada toimiku materjalide pinnalt, mistõttu puudub vajadus 4(7)
2-20-5972 korraldada kohtuistung, et koguda täiendavaid tõendeid või selgitada välja asjaolusid. 12. TMS § 1771 lg 1 sätestab, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku TMS § 1772 lg-s 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. TMS § 1772 lg 1 p 2 järgi võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, peatada määrusega tähtajatult võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvel. Seega saab kohus peatada võlgniku juhtimisõiguse üksnes siis, kui kohtutäitur on eelnevalt võlgnikku hoiatanud ja sissenõudja on juhtimisõiguse peatamisega nõustunud ning kohus tuvastab, et võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kolme kuu jooksul tasunud korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda võlgniku vara arvel sisse nõuda.
13.Puudub vaidlus, et kohtutäitur on võlgnikule teinud TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud hoiatuse ning võlgnik on selle kätte saanud. Samuti pole vaidlust selles, et võlgniku pangakontod on arestitud ning samuti on kohtutäitur püüdnud enampakkumisel müüa võlgnikule kuuluvat X OÜ osa, kuid toimingute tulemusel pole elatist laekunud; võlgnikul puudub ka muu vara, mille arvelt saaks elatist sisse nõuda. Võlgnik väidab, et on lapsi toetanud vastavalt võimalustele, sealhulgas ostnud neile vajalikke asju ja andnud sularaha. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku esitatud pangakonto väljavõtted, millelt nähtuvad ülekanded DD kontole, ei tõenda elatise maksmist praeguses asjas, kuivõrd DD on alates 14.04.2018 täisealine ega kuulu enam sissenõudjate hulka. Võlgnik pole väitnud ega tõendanud, et tal oleks laste emaga kokkulepe elatise tasumise kohta DD või teiste laste kontodele. Lisaks on võlgnik esitanud järgmised tõendid: pangakonto väljavõte vahemikus 06.11.2017– 13.12.2018 HH kontole tehtud 20–250 euro suuruste ülekannete kohta; pangakonto väljavõte, millelt nähtuvad muu hulgas 5–200 euro suurused ülekanded HH-le vahemikus 11.02.2019– 25.11.2019; O OÜ 09.08.2018 arve NN-le osutatud lapsehoiuteenuse kohta vahemikus 05.08– 09.08.2018 (224 eurot); T AS 10.01.2019 arve pesukuivati soetuse kohta (893,98 eurot). Võlgniku esitatud tõenditest nähtub, et HH-le on viimati kantud raha 2019. a novembris kokku 80 eurot (11.11.2019 ja 25.11.2019 laekumised). 2019. a jooksul on HH kontole kantud kokku 730 eurot. Arvestades, et elatise miinimummäär 2019. aastal oli 270 eurot kuus, moodustavad HH-le 2019. aastal tehtud ülekanded kokku ühe lapse 2,7 kuu elatise summa. Seega, isegi kui HH kontole tehtud ülekanded lugeda elatise osaliseks tasumiseks, on sellegipoolest sissenõudjatele elatis 2019. a eest suuresti tasumata. Elatise maksmise kohta 2020. aastal, sh võlgniku hoiatamisele järgnenud perioodil, tõendid puuduvad. Ringkonnakohus leiab, et kahte arvet ning lastele väiksemates summades antud sularaha (nn taskuraha) ei saa lugeda elatise tasumise kohustuse täitmiseks, kui vanematel puudub kokkulepe elatise tasumiseks sellisel viisil ning pole ka tõendeid selle kohta, kellele, millal ja millises summas on raha antud. Tartu Maakohtu 05.02.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-24559 kohustati võlgnikku tasuma igale lapsele elatist miinimummääras iga kalendrikuu eest ette. Tartu Maakohtu määruse kohaselt ei 5(7)
2-20-5972 tõendanud võlgnik asjaolusid, mis annaks alust mõista elatis välja seaduses sätestatud miinimumist madalamas määras, ega esitanud ühtegi konkreetset viisi, kuidas ta võiks anda ülalpidamist muul moel kui raha perioodilise maksmisega. Võlgnik ei saa ühepoolselt otsustada, millisel viisil, mis ajaks ja millistes summades elatist tasuda, vaid peab järgima täitedokumenti. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et võlgnik oleks esitanud hagi temalt kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Vaidlust ei ole selles, et sissenõudjad elavad ema juures. Ringkonnakohtule ei nähtu asjas esitatud väidetest ja tõenditest, et sissenõudjad oleksid viibinud olulise osa ajast isa juures ja tema ülalpidamisel. Võlgnik on nimetanud vaid ühe konkreetse (lühiajalise) perioodi 2020. aasta mais, mil HH viibis tema juures. Eelneva põhjal saab lugeda täidetuks TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud eelduse, et võlgnik ei ole täitemenetluse ajal vähemalt kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt.
14.TMS § 1772 lg 3 teise lause järgi võtab kohus õiguse ja loa kehtivuse peatamisel ning nende andmise keelamisel arvesse TMS § 1774 lg-s 2 sätestatut. TMS § 1774 lg 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist: asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise (p 1); sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise (p 2); põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut (p 3). Määruskaebuse väidetest ja võlgniku esitatud tõenditest ei nähtu, et esineksid TMS § 1774 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul ka TMS § 1774 lg 2 p-s 3 sätestatud asjaolusid. Võlgniku väitel pole tal olnud piisavalt vahendeid elatise tasumiseks ning keeruline majandusolukord, eelkõige eriolukord 2020. aasta kevadel, on muutnud sissetulekute saamise peaaegu võimatuks. Ringkonnakohus märgib esiteks, et kui X OÜ-st saadav sissetulek pole ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisav, peab võlgnik pingutama, et leida suurema ja stabiilse sissetulekuga uus töökoht (vt nt Riigikohtu 09.11.2017 määrus asjas nr 2-16-12071, p 14.2). Võlgnik, kelle elukoht on Tallinnas, pole näidanud, et ta on üritanud teist tööd leida, kuid see pole hoolimata mõistlikest pingutustest õnnestunud. Teiseks nähtub äriregistri teabesüsteemist kättesaadavast X OÜ 2018. a majandusaasta aruandest, mille võlgnik on ise allkirjastanud, et ettevõtte aruandeperioodi müügitulu oli 44 371 eurot ja kasum 3478 eurot ning jaotamata kasum koos varasemate perioodide jaotamata kasumiga kokku 30 344 eurot. Avalikest andmetest nähtub ühtlasi, et alates 2017. aastast on ettevõte stabiilselt deklareerinud maksustatavat käivet1, mis perioodil 01.12.2019–29.02.2020 oli 9677 eurot2 (väljavõtted lisatud digitaalsesse toimikusse). Järelikult on X OÜ vähemalt kuni 2020. a veebruarini olnud kasumlikult tegutsev ettevõte. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus veenvaks võlgniku väidet, et ettevõtte majandustulemused pole võimaldanud talle regulaarset tasu maksta. Võlgnikul on X OÜ ainuosaniku ning ainsa juhatuse liikme ja töötajana võimalik maksta endale nii töötasu kui ka dividende. Tasu saamine sõltub üksnes võlgniku otsusest. Võlgnik pole esitanud tõendeid selle kohta, et X OÜ käive vähenes eriolukorra ajal oluliselt. Isegi kui see nii oleks olnud, ei selgitaks see, miks pole võlgnik juba pikemat aega sissenõudjatele korrapäraselt elatist maksnud. Ka
2-20-5972 asjaolu, et võlgnik on leidnud vahendeid (oma elukaaslase konto kaudu) DD-le sagedaste ülekannete tegemiseks, annab tunnistust sellest, et võlgnikul on olemas sissetulek(ud), mida ta kohtutäituri eest varjab. Võlgnikul on põhiseaduse § 27 lg-st 3 ja perekonnaseaduse §-st 96 tulenevalt kohustus oma alaealiste laste eest hoolitseda ja neile ülalpidamist anda (vt ka Riigikohtu 04.10.2017 määrus asjas nr 2-1614071, p 16), kuid võlgnik eelistab ülal pidada oma täisealist poega, jättes samal ajal alaealised tütred elatiseta. On usutav, et juhtimisõiguse puudumine muudab võlgniku jaoks keeruliseks – kuigi mitte täiesti võimatuks – ehitusvaldkonnas tegutsemise. Samas on võlgnikul juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku teenimise võimalustest hoolimata tekkinud suur elatise võlg ‒ 04.02.2020 hoiatuse järgi 18 407,28 eurot – ning võlgnik pole avaldanud valmisolekut ka edaspidi sissenõudjatele korrapäraselt elatist maksta. Kuivõrd praegusel juhul on alust arvata, et võlgnikul on võimalik elatist maksta, kuid ta ei tee seda ilma mõjuva põhjuseta, motiveerib juhtimisõiguse peatamine ringkonnakohtu hinnangul võlgnikku elatist maksma. Võlgnikul on võimalik taotleda juhtimisõiguse taastamist TMS § 1775 alusel, kui ta on asunud nõutavas määras elatist tasuma.
15.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Kohtutäituril ja sissenõudjatel ei ole määruskaebuse menetlemisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.