Marek Kangur hagi OÜ Basero vastu saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise ja hüvitise väljamõistmiseks OÜ Basero vastuhagi Marek Kangur vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu korraliselt lõppenuks lugemiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
Hagi hind 5 793,93 eurot; vastuhagi hind 480 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja/vastuhagis kostja Marek Kangur, isikukood XXX; esindajad lepinguline esindaja Sergeri Desjatnikov; Kostja/vastuhagis hageja OÜ Basero, registrikood 11500832; lepinguline esindaja Kristjan Okas. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Marek Kangur hagi OÜ Basero vastu.
2.Välja mõista OÜ-lt Basero Marek Kanguri kasuks töötasu summas XXX eurot (brutosumma).
3.Välja mõista OÜ-lt Basero Marek Kanguri kasuks puhkusehüvitis summas XXX eurot (brutosumma).
4.Välja mõista OÜ-lt Basero Marek Kanguri kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas XXX eurot (brutosumma).
Brutosummadelt peab tööandja kinni pidama seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
6.Jätta OÜ Basero vastuhagi Marek Kanguri rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud OÜ Basero kanda.
8.Marek Kangur ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Otsus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
1.Marek Kangur (töötaja, hageja, vastuhagis kostja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse OÜ Basero (tööandja, kostja, vastuhagis hageja) vastu saamata jäänud töötasu nõudes summas XXX eurot (bruto), puhkusehüvitise nõudes summas XXX eurot (bruto) ning hüvitise nõudes töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel summas XXX eurot (bruto).
2.OÜ Basero esitas TVK-le töövaidlusavalduse töötaja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes, töölepingu korraliselt TLS § 85 lg 4 alusel lõppenuks lugemise taotluses ning kahju hüvitamise nõudes summas 480 eurot.
3.TVK liitis avaldused ühte menetlusse. TVK jättis XX.XX.XXXX otsusega tööandja avalduse rahuldamata ja rahuldas töötaja avalduse osaliselt, mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu summas XXX eurot (bruto) ja puhkusehüvitise XXX eurot ning hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas XXX eurot (bruto). Töötaja töötasu nõue summas XXX eurot (bruto) jäeti rahuldamata. Töövaidluskomisjon luges tuvastatuks, et töötaja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 2 alusel XX.XX.XXXX ei ole tühine ja jättis OÜ Basero töölepingu korraliselt TLS § 85 lg 4 alusel lõppenuks lugemise taotluse rahuldamata.
4.Tööandja esitas 21.10.2019 kohtule taotluse liitjuhtumi läbivaatamiseks kohtus.
5.Kohus nõudis töövaidluskomisjonilt välja töövaidlusasja lahendamise materjalid ja võttis need toimikusse (töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 6).
6.Kohus leidis, et M. Kanguri poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus on võimalik menetlusse võtta M. Kanguri hagina. Töötaja hagiavalduse kohaselt asus töötaja tööandja juurde tööle XX.XX.XXXX sõlmitud töölepingu alusel XXX. Töötaja töötasu suuruseks oli vähemalt XXX eurot (neto) kuus või XXX eurot (neto) tunnis. 2019. a jaanuaris töötas töötaja XXX tundi, 2019. a veebruaris XXX tundi, 2019. a märtsis XXX tundi, 2019. a aprillis XXX tundi, 2019. a mais XXX tundi ning 2019. a juunis XXX tundi. Töötaja arvestuse kohaselt jättis tööandja talle välja maksmata jaanuarist maikuuni töötasu kokku summas XXX eurot (bruto). XX.XX.XXXX esitas töötaja tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Tööandja jättis töötajale välja maksmata töötasu summas XXX eurot (bruto), puhkusehüvitise summas XXX eurot (bruto) ning hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas XXX eurot (bruto). Töötaja väitis, et ei ole saanud tööandjalt ettemaksuna XXX eurot.
7.Tööandja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tööandja vastuse kohaselt ei ole võimalik töötaja ülesütlemisavaldusest aru saada, kas see on üles öeldud korraliselt või erakorraliselt. Töötaja oleks pidanud tööandjat enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hoiatama. Mõistlik aeg töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on töötaja jaoks möödunud. Töötasu on tööandja arvestuse kohaselt töötajale nõuetekohaselt välja makstud: 2019. a jaanuaris XXX
eurot, veebruaris XXX eurot, märtsis XXX eurot, aprillis XXX eurot, mais XXX eurot, juunis XXX eurot ja lõpparve XXX eurot.
8.Tööandja esitatud vastuhagi kohaselt põhjustas töötaja tööandjale kahju 480 eurot sellega, et kahjustas töösõiduki käigukasti. Tööandja väite kohaselt tegi tööandja töötajale enne töösuhte algust ettemakseid summas XXX eurot, mille tasaarvestas töötaja puhkusehüvitise nõudega. Hagejal on kahjustatud sõiduki tõttu nõue kostja vastu 480 eurot. Tulenevalt sellest, et sõiduk oli kostja ainukasutuses ning kahjustused sõidukile tekkisid kostja tegevuse tõttu, lahutab hageja kostjale tasumata puhkusetasu nõude XXX eurot sõidukile tekitatud kahju summast 480 eurot ning nõuab kostjalt jäägi summas 468,35 eurot hüvitamist. Tööandja nõuab vastuhagis töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu korraliselt töölepinguseaduse (TLS) § 85 lg 4 alusel lõppenuks lugemist ning kahju hüvitamist 480 eurot.
9.Vastuhagis kostja palus vastuhagi rahuldamata jätta. Tööandja kahju hüvitamise nõue on tõendamata ning töötaja ei ole kahjuga seotud. Puudub põhjuslik seos töötaja väidetava õigusvastase käitumise ning kahju vahel. Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue on töötaja hinnangul põhjendamatu. Töötaja töötas tööandja juures täistööajaga ning pidi saama töötasu päevas vähemalt XXX eurot (neto), kuid ei saanud seda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.TvLS § 58 lg 4 järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. TvLS § 58 lg 5 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. TvLS § 59 lg 1 teise lause kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega menetleb kohus hageja nõudeid osas, milles töövaidluskomisjon need rahuldas. Kohus menetleb hageja nõuet mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu XXX eurot (bruto) ja puhkusehüvitis XXX eurot ning hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas XXX eurot (bruto).
11.Kohus leiab, et Marek Kanguri hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning OÜ Basero vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Töötasu nõue
12.Töötaja esitas tööandja vastu saamata jäänud töötasu nõude. TLS § 1 lg 1 kohaselt teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et poolte vahel oli XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX töösuhe. Lähtuvalt eeltoodust on töötajal tekkinud õiguspärane ootus töötasu saamiseks tööandja juures töötatud aja eest.
13.TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab tööandja kohustuse maksta töötajale töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töötaja väitel oli tema töötasu suuruseks vähemalt XXX eurot (neto) kuus või XXX eurot (neto) tunnis. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 3.1. kohaselt töötaja töötasu arvestati töötunni alusel, milleks on XXX eurot (neto) tunnis, kuid ühes kuus mitte vähem kui Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääras.
14.Kohus on seisukohal, et poolte vaheline töötasu kokkulepe sisaldus töölepingu punktis nr 3.1. Nimetatud punkti teise lause järgi on töötunni tasu fikseeritud, kuid töötasu ühes kuus on mitte vähem kui Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
töötasu alammäär. Seega kohustus tööandja maksma töötajale töötasu Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära ulatuses. Juhul, kui töötaja tööaja põhiselt arvestatud töötasu suurus ületas töötasu alammäära, siis kohustus tööandja maksma töötajale tööajapõhiselt välja teenitud töötasu, mitte töötasu alammäära.
15.Töötasu kujunemise kohta arvestuse pidamine on TLS § 28 lg 2 p 4 järgi tööandaja kohustus. Töötaja väitel töötas ta tööandja juures 2019.a jaanuaris XXX tundi, 2019.a veebruaris XXX tundi, 2019.a märtsis XXX tundi, 2019.a aprillis XXX tundi, 2019.a mais XXX tundi ning 2019.a juunis XXX tundi. Kohus on seisukohal, et tööandja poolt esitatud palgalehed ning kassa väljamineku orderid ei kajasta töötaja töötundide mahtu. Arvestades, et tööandja ei ole omapoolset töötaja tööaja arvestust esitanud, siis lähtub kohus töötaja poolt esitatud töötatud töötundide mahust.
16.2019. a jaanuaris teenis töötaja kohtu arvestuse kohaselt välja töötasu kokku summas XXX eurot (neto; XXX). Töötaja on kinnitanud, et on 2019. a jaanuari töötasust kätte saanud XXX eurot (neto). Järelikult on tööandja poolt töötajale 2019. a jaanuari eest välja maksmata töötasu XXX eurot (neto).
17.Töötaja arvestuste kohaselt teenis 2019.a veebruaris töötades välja töötasu kokku summas XXX eurot (neto; XXX). Tööandja esitatud 01.03.2019 ja 15.03.2019 kassa väljamineku orderite ja 16.03.2019 arvelduskonto väljavõttega on tõendatud, et tööandja on töötajale 2019.a veebruari töötasust välja maksnud XXX eurot (neto). Järelikult on tööandja poolt töötajale 2019. a veebruari eest välja maksmata töötasu XXX eurot (neto).
18.2019. a märtsis teenis töötaja välja töötasu kokku summas XXX eurot (neto; XXX). Töötaja on kinnitanud, et on 2019.a märtsi töötasust kätte saanud XXX eurot (neto). Järelikult on tööandja poolt töötajale 2019. a märtsi eest välja maksmata töötasu XXX eurot (neto).
19.2019. a mais teenis töötaja välja töötasu kokku summas XXX 2019. a aprillis teenis töötaja välja töötasu kokku summas XXX eurot (neto; XXX). Töötaja on kinnitanud, et on 2019.a aprilli töötasust kätte saanud XXX eurot (neto). Järelikult on tööandja poolt töötajale 2019. a aprilli eest välja maksmata töötasu XXX eurot (neto).
20.eurot (neto; XXX). Tööandja on tõendanud 15.06.2019 kassa välja mineku orderiga, et tööandja on teinud töötajale sularahas töötasu väljamakse 15.06.2019 summas XXX eurot. Kohus leiab, et see väljamakse tehti 2019.a mais töötatud aja eest. Järelikult on tööandja poolt töötajale 2019. a mai eest välja maksmata töötasu XXX eurot (neto).
21.Seega on tööandja jätnud töötajale välja maksmata töötasu jaanuarist maikuuni 2019.a netosummas XXX eurot (XXX) ehk brutosummas XXX eurot.
22.TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et töösuhe lõppes XX.XX.XXXX. Tööandja oli kohustatud töötajale saamata jäänud töötasu välja maksma hiljemalt töösuhte viimasel päeval ehk XX.XX.XXXX. Tööandja ei ole tõendanud, et ta oleks töötajale töötasu summas XXX eurot (bruto) välja maksnud. Eeltoodust tulenevalt on töötaja töötasu nõuet summas XXX eurot (bruto) põhjendatud ning see tuleb rahuldada.
23.Kohus leiab, et paljasõnaline on tööandja väide töötaja omavoliliselt töölt puudumise kohta osadel päevadel. Tööandaja ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Ka ei ole tööandja töötajapoolsele väidetavale omavolilisele töölt puudumisele
reageerinud, mistõttu asub kohus seisukohale, et töötaja omavoliliselt töölt puudunud ei ole. Puhkusehüvitise nõue
24.Töötaja esitas tööandja vastu puhkusehüvitise nõude summas XXX eurot (bruto). TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus). Töölepingu punkti 4.1. kohaselt oli töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuseks 28 kalendripäeva. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. Töötaja töötas tööandja juures alates XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. Tööandja väide, et töötaja puudus osadel päevadel omavoliliselt töölt, on jäänud paljasõnaliseks, sest tööandja ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et tööandja oleks pöördunud töötaja poole seoses töötajapoolse omavoliliselt töölt puudumisega. Kuivõrd töösuhe kestis XX.XX.XXXX -XX.XX.XXXX , siis teenis töötaja seeläbi välja põhipuhkuse kokku XXX kalendripäeva ulatuses (2018. a eest 1,45 kalendripäeva (XXX) ning 2019. a eest 13,42 kalendripäeva, (XXX).
25.TLS § 29 lg 8 ja Vabariigi Valitsuse määrusest nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 4 kohaselt arvutatakse keskmist kalendripäevatasu kalendripäevapõhiste puhkusetasude maksmisel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspühi ega riigipühi. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Kuna töösuhe lõppes XX.XX.XXXX , siis on puhkusehüvitise arvutamise vajaduse tekke kuuks 2019.a juuni. Nimetatud kuule eelnenud viie kalendrikuu (2018.a detsembri töötasu andmeid ei ole esitatud, mistõttu see kuu on jäetud arvestusest välja) jooksul muutus töötaja töötasu sissenõutavaks kokku XXX euro (neto) ulatuses (2019.a mais XXX eurot ulatuses, 2019.a aprillis XXX euro ulatuses, 2019.a märtsis XXX euro ulatuses, 2019.a veebruaris XXX euro ulatuses, 2019.a jaanuaris XXX euro ulatuses). Kalendripäevi (v.a rahvuspühad ning riigipühad) nimetatud ajavahemikus (01.01.2019 kuni 31.05.2019) oli kokku XXX. Seega on töötaja keskmiseks kalendripäevatasu suuruseks XXX eurot (neto; XXX) ning välja teenitud puhkuse rahaliseks väärtuseks XXX eurot (neto; XXX).
26.TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Tööandja oleks pidanud töötajale puhkusehüvitise välja maksma hiljemalt töösuhte viimasel päeval ehk XX.XX.XXXX . Puhkusehüvitis on jäetud tööandja poolt töötajale välja maksmata. Kuigi kohtu arvestuse kohaselt oleks töötajal olnud õigus saada puhkusehüvitist suuremas summas, kui töötaja tööandjalt nõuab, on kohus seotud nõude piiridega (TsMS § 439). Kohus leiab, et töötaja puhkusehüvitise nõue XXX eurot (bruto) on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
27.Tööandja väitel on Evar Dubolazov teinud enne töösuhte algust töötajale ettemakseid XXX euro ulatuses ning tasaarvestanud tehtud ettemaksed töötaja puhkusehüvitise nõudega. Tööandja on esitanud tõendina Evar Dubolazovi konto väljavõtte. Arvestades, et vaidlus puudutab XX.XX.XXXX töölepingust tulenevaid suhted OÜ Basero ja Marek Kanguri vahel, ei saa vaidluse asjaoludega siduda hageja juhatuse liikme eraisiku kontolt Marek Kanguri kontole tehtud makseid enne
töölepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud ülekanne töölepingu alusel tehtud makset. Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu TLS § 85 lg 4 alusel korraliselt lõppenuks lugemise nõue
28.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolude üle, et töötaja esitas tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse, märkides töösuhte viimaseks päevaks XX.XX.XXXX ning et tööandja sai töötajapoolse ülesütlemisavalduse kätte XX.XX.XXXX . Pooled vaidlevad selle üle, kas töötajapoolse ülesütlemisavalduse puhul oli tegemist korralise- või erakorralise ülesütlemisega ning juhul, kui tegemist oli erakorralise ülesütlemisega, siis kas see on tühine või mitte.
29.Töötaja XX.XX.XXXX avalduse kohaselt soovib töötaja töölepingu korraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tööandjapoolse olulise viivitamise tõttu töötasu maksmisega XX.XX.XXXX . Tööandja hinnangul ei ole võimalik töötajapoolsest töölepingu ülesütlemise avaldusest aru saada, kas see on tehtud korraliselt või erakorraliselt.
30.Töölepingu ülesütlemise puhul on tegemist kindlale isikule suunatud tahteavaldusega. TSÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma.
31.Kohus leiab, et töötajapoolses töölepingu ülesütlemise avalduses välja toodud põhjendusest on välja loetav töötaja tahe öelda tööleping üles erakorraliselt. Lisaks viitab töötaja tahtele öelda tööleping üles erakorraliselt asjaolu, et töötaja ütles töölepingu üles ilma etteteatamistähtaega järgimata. Kohus loeb tuvastatuks, et töötaja ütles tööandjaga sõlmitud töölepingu üles erakorraliselt, tuginedes TLS § 91 lg 2 p-le 2.
32.Selleks et töölepingu erakorraline ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud ülesütlemise formaal- ja materiaalõiguslikud nõuded. Ülesütlemine peab tuginema ülesütlemisalusele ja vastama seaduse formaalsetele nõuetele. Näiteks ei tohi ülesütlemisavaldus olla tingimuslik ja see peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui töölepingu ülesütlemine ei vasta eelnimetatud tingimustele ehk puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või ülesütlemisel on menetlusreegleid oluliselt rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega. Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine.
33.TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Käesoleval juhul on töötajapoolne töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus koostatud kirjalikult paberkandjal. Ülesütlemisavaldus ei ole esitatud tingimuslikult.
34.TLS § 95 lg 2 kohaselt töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Käesoleval juhul on töötaja töölepingu erakorralist ülesütlemist põhjendanud sellega, et tööandja on töötasu maksmisega oluliselt viivitanud.
35.Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et töötaja on tööandjaga sõlmitud töölepingut erakorraliselt üles öeldes järginud TLS-s kehtestatud formaalseid nõudeid.
36.Kohus kontrollib, kas esinevad ülesütlemist õigustavad asjaolud. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest nähtuvalt ütles töötaja tööandjaga sõlmitud töölepingu üles erakorraliselt TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise
rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tööandja on jätnud töötajale töösuhte kestel välja maksmata töötasu viiel järjestikusel kuul. Arvestades, et tööandja on jätnud töötajale töötasu järjepidevalt nõuetekohaselt välja maksmata, siis on tööandja töötasu maksmise kohustust oluliselt rikkunud.
37.Kohus märgib, et tööandja väitel, et töötaja oleks pidanud teda enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hoiatama, puudub õiguslik alus. TLS § 91 lg 2 p 2 ei näe töötajale ette kohustust tööandjat enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hoiatada. Tööandja peab ise olema teadlik oma kohustusest maksta töötajale töötasu, mistõttu ei saa tööandja eeldada töötajalt, et viimane talle läbi hoiatuse vastavat kohustust meelde tuletaks.
38.TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt saab töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olla üksnes tööandjapoolne kohustuse oluline rikkumine. Kohus on seisukohal, et tööandjapoolne töölepingu oluline rikkumine seisneb eelkõige selles, et rahaliste kohustuste rikkumine oli korduv ja järjepidev. Kohus leiab, et töötaja ütles tööandjaga sõlmitud töölepingu üles mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai ülesütlemise aluseks olnud asjaolust (tööandjapoolsest olulisest töölepingu rikkumisest) teada.
39.Kohus leiab, et töötajal esines TLS § 91 lg 2 p-st 2 tulenev alus tööandjaga sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 91 lg 2 p 2 alusel kehtiv. Kohus tuvastab, et töötaja poolne töötaja ning tööandja vahel XX.XX.XXXX sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 2 alusel XX.XX.XXXX ei ole tühine. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata tööandja taotlus lugeda tööleping TLS § 85 lg 4 alusel korraliselt lõppenuks. TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise nõue
40.Töötaja esitas tööandja vastu hüvitise nõude TLS § 100 lg 4 alusel summas XXX eurot (bruto). TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise väljamõistmisel peab arvestama mõlema poole huve, väljamõistetud hüvitis peab olema õiglane. Kohus on tuvastanud, et poolte vaheline töösuhe lõppes tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumisega TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Seega on täidetud tingimused töötaja poolt hüvitise saamiseks TLS § 100 lg 4 alusel. Kohus leiab, et taotletud hüvitise suurus ca kolme kuu keskmise töötasu ulatuses on õiglane, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid (tööandja poolne järjepidev töötasu osaline maksmata jätmine) ning mõlema poole huvisid. Kohus rahuldab töötaja hüvitise nõue TLS § 100 lg 4 alusel summas XXX eurot (bruto). Vastuhagi kahju hüvitamise nõue
41.Tööandja esitas töötaja vastu kahju hüvitamise nõude summas 480 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolude üle, et tööandja andis töötaja kasutusse sõiduki Peugeot Partner (XXX) ja 20.06.2019 avastas tööandja sõiduki käigukastil rikke. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas töötaja on sõiduki käigukasti rikkes süüdi või mitte. Tööandja väitel on töötaja süülise käitumise tõttu tekkinud kahju seoses sõiduki käigukasti parandamisega summas 480 eurot.
42.Tööandja nõude rahuldamiseks tuleb tuvastada, kas töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust, mille tagajärjel tekkis tööandjale kahju ning kui töötaja on töölepingust tulenevat kohustust rikkunud, siis saab tööandja kasutada võlaõigusseaduse ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi (TLS § 72) ehk kui töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2, TLS § 74 lg-d 1 ja 2). Töölepingu p 2.6. kohaselt kohustus töötaja hoiduma tööülesannete täitmisel tegevustest, mis võisid tekitada tööandjale varalist kahju. Vaidlus puudub selles, et tööandja sõidutas ka tööandja juhatuse liiget ning tööandja töötaja sõiduoskuste ning sõiduki käsitlemise kohta varasemalt etteheiteid teinud ei ole. Tööandja esitatud foto ei tõenda töötaja ebaõigeid autojuhtimisvõtteid. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tõendatud tööandja väide, et töötaja käsitles sõidukit ebakorrektselt. Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et sõiduki rikked olid põhjustatud selle loomulikust kulumise astmest. Kohus tuvastab, et töötaja ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi süüliselt rikkunud. Kuna töötaja süüline käitumine tuvastamist leidnud ei ole, siis ei saa kohus tööandja kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks pidada. Kohus loeb tööandja poolt töötaja vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet summas 480 eurot põhjendamatuks ning jätab selle rahuldamata. Menetluskulud
43.TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist ja vastuhagi rahuldamata jätmist arvestades jätab kohus kõik menetluskulud OÜ Basero kanda. Kohus on andnud hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid hageja ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.