Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XX paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.04.2020 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Sihtasutus (registrikood 90006399)
Põhja-Eesti
Regionaalhaigla
Puudutatud isik: XX (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.04.2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 17.04.2020 Harju Maakohtule taotluse, millega taotleb XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamist ja tema paigutamist psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni.
2.Esitatud avalduse kohaselt viibib puudutatud isik SA PERH Psühhiaatriakliinikus alates 16.04.2020, kell 21.33 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Patsient ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida 4 ööpäeva vältel. Arvestades eeltoodut taotleb avaldaja rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda neljakümne päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi nelikümmend päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.
3.Psühhiaatrite KI ja KT 17.04.2020 arvamuse kohaselt on patsient varasemalt viibinud psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil 3 korda mõnepäevaste vahedega 2012. aasta lõpus, esmakordselt 18.10.2012. Patsiendil diagnoositi äge polümorfne psühhoos. Haiglaravile eelnevalt saanud ambulatoorselt antidepressiivset ravi, tegeles meditatsiooniga, mille käigus tarvitas kanepit ja hallutsinogeenseid seeni. Kanepit on tarvitanud regulaarselt 16.-ndast eluaastast. Raviga psühhoosi sümptomid taandusid ja patsient lubati kodusele ravile, kuid mõne päeva pärast saabus omal soovil tagasi haiglasse. Teistkordse haiglasviibimise ajal lahkus pärast jalutuskäiku ravilt omavoliliselt, jätkas esoteeriliste tegevustega, narkootikumide tarvitamisega. Antipsühhootilist ravi jätkanud ei ole, raviarsti ambulatoorsele vastuvõtule ei ilmunud.
4.Alates 2017. aastast on patsient käinud Raplas psühhiaatri vastuvõtul, kus diagnoositud paranoidne skisofreenia. Patsient on kaevanud kehatajumeelepetteid, mille käigus talle tundub, et üle keha on erinevates kohtades krambid ja valud. Nende leevendamiseks teeb patsient spetsiaalseid liigutusi ja hingamisharjutusi. 2018. aasta jaanuaris pöördus patsient ambulatoorselt oma psühhiaatri poole sooviga saada erinevaid rahusteid, antipsühhootilisest ravist patsient jätkuvalt keeldus.
5.Viimati viibis patsient haiglaravil 31.10-09.12.2019 psühhoosi ägenemise tõttu. Lisaks psühhoosile on diagnoositud ka mitme psühhotroopse aine kuritarvitamist. Haiglas tehtud uriinitestis olid positiivsed ecstasy ja opiaadid. Patsient tunnistas ka raviarstile, et üritas kodus eraldada paratsetamooli ja kodeiini tabletist kodeiini ja tarbis seda.
6.Pärast viimast statsionaarset ravi on patsient pöördunud psühhiaatri vastuvõtule ainult kahel korral; mõlemal korral sooviga saada rahustite retsepti. Antipsühhootilist toetusravi patsient ei tarvitanud. Patsiendi ema sõnul on patsiendi seisund halvenenud viimase 4 kuu jooksul; esinevad nn passiivsusepisoodid, kus patsient ei söö, mediteerib terve päev ning ei käi väljas. Samuti esinevad aktiivsusperioodid, kui patsient on terve päev kadunud, käib talvel meres ujumas. Patsiendi emal on tekkinud ka kahtlus, et patsient ei pea kinni eriolukorra reeglitest ning muretseb kodus elava vanavanema pärast.
7.Käesolevalt saabus patsient ise eelneva kokkuleppeta mitme suure kotiga psühhiaatriakliiniku valvetuppa sooviga saada hospitaliseeritud. Ta rääkis segaselt erineva modaalsusega psühhootilistest elamustest (luulumõtted mõjutusest, suurusluulumõtted, kuulmismeelepetted, telepaatia võime jm), tema mõttekäik oli laialivalguv, ebaloogiline, kiirenenud. Ebaadekvaatse ja täielikult psühhoosist mõjutatud käitumise tõttu vormistas valvearst dr O. D talle tahtest olenematu ravi otsuse kell 16.04.2020 kell 21.33.
8.Käesolevaks ajaks ei ole patsiendi käitumine oluliselt muutunud: ta korraldab enda sõnul astraalrännakuid, näeb enda silme ees mustreid, kuuleb inimhääli ja -häälitsusi. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire ägeda psühhoosi näol (F23), kaasuvana mitme psühhotroopse aine kuritarvitamine (F19.1). Tal puudub haiguskriitika ning sellest tulenevalt võime adekvaatselt hinnata ravi vajadust. Patsiendi käitumine on ebaadekvaatne ning täielikult mõjutatud temal olevast psühhoosist, mistõttu võib osutuda ohtlikuks nii temale endale kui ka ümbritsevatele inimestele (nt meres talvel ujumine, eriolukorra reeglitest mitte kinni pidamine, näljutamine). Varasematest haiguslugudest selgub ka, et patsient on teinud ravimitega eksperimente ning neid suvalistes kogustes sisse võtnud, vahetanud sõpradega ravimeid. Ravita jäämisel võib patsient oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Psühhiaatrite hinnangul ei ole patsiendi seisundist lähtuvalt alust prognoosida seisundi paranemist 4 ööpäeva vältel. Esimese astme kohtu määrus
9.Harju Maakohtu 17.04.2020 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 16.04.2020 kuni 20.04.2020; pikendati puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani; paigutati puudutatud isik psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 16.04.2020 kuni 26.05.2020 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks; kohaldati puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sh vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
10.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
11.Esitatud avalduse ja psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ägeda psühhoosi näol (F23), kaasuvana mitme psühhotroopse aine kuritarvitamine (F19.1). Puudutatud isik võib olla oma seisundist tingituna ja ravita jäämisel ohtlik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega endale, aga ka teistele. Puudutatud isiku seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline tajuma ravivajadust. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole ta võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Seetõttu kohaldab kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutab isiku neljaks päevaks kinnisesse asutusse alates 16.04.2020 kuni 20.04.2020.
12.17.04.2020 ärakuulamisel jäi raviarst jäi oma kirjaliku arvamuse juurde ning märkis, et patsient on korduvalt haiglas olnud. Tal on pidevad psühhootilised elamused peas. Kodustes tingimustes patsient ravi ei võta, samuti katsetab ravimitega ja vahetab sõpradega ravimeid. Patsient on olnud päevad läbi kadunud ja pärast on selgunud, et
käis meres talvisel ajal ujumas. Patsient ei pea kinni ka karantiini reeglitest. Patsient on ohtlik nii endale kui ka teistele. Ta käitumine on otseselt seotud sellega, mis hääled talle ütlevad. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et on psühhiaatriakliinikus, kuna kodune olukord muudab teda väga närviliseks. Puudutatud isik avaldas, et on tundlik inimene ja tunneb enda kehas, kui perel on probleemid. Puudutatud isik märkis, et tal on mõningad närvivalud ja ta võtab ravimeid. Arsti poolt välja kirjutatud ravimeid võtab ta korrapäraselt, kuid üks neist tegi teda uimaseks. Seda ei tahtnud enam võtta. Puudutatud isik rääkis, et saab enda nägemustega hakkama. Need on tal juba 19aastasest. Puudutatud isik leidis, et tal on mõistlik jääda haiglasse, kuna ta ei saa olla pere juures, sest nad ei mõista teda. Määratud esindaja toetab tahtevastase ravi kohaldamise avaldust. Kohus ei kuulanud ära puudutatud isiku pereliikmeid ega kohalikku omavalitsust, sest nende poolt avaldatu ei aita kaasa asja lahendamisele.
13.Kohus leidis, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Tema käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta olla väljaspool haiglat oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik iseendale, aga ka teistele. Puudutatud isiku käitumine on juhitud haiguslikust seisundist ning seetõttu kontrollimatu ja ettearvamatu. Endale ohtlikkus seisneb kohtu hinnangul selles, et isik võib asetada ennast haiguslikust seisundist tulenevalt elu ja tervist ohustavasse olukorda (haiguslikust seisundist tulenevalt eksperimenteerib ravimitega ja kuritarvitab psühhotroopseid aineid, käib talvisel ajal meres ujumas ja näljutab ennast). Teistele ohtlikkus seisneb kohtu hinnangul selles, et isik võib kujutada otsest ohtu oma ettearvamatu käitumisega. Puudutatud isiku käitumine on otseselt seotud sellega, mida hääled talle ütlevad. Sõltuvalt oma seisundist on puudutatud isik võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel.
14.Lähtudes puudutatud isiku psüühikahäirest, vajab ta pikemaajalist psühhiaatrilist ravi statsionaarsetes tingimustes ning on vähetõenäoline, et tema seisund võiks paraneda nelja ööpäeva jooksul. Puudutatud isik võib muutuda äärmiselt ettearvamatult, tema käitumine on juhitud psühhoosist, mis võib kujutada ohtu nii talle kui ka teda ümbritsevatele. Seega esineb alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks. Seetõttu määrab kohus pikendada rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani alates haiglasse saabumisest ja tahtest olenematu ravi alustamisest.
15.Puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma puudutatud isik piisavat arusaama ravivajadusest. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik oma seisundist tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sealhulgas ravimite võtmise osas. Kohus määrab seetõttu puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamise, sealhulgas vajadusel tahtevastase ravimite manustamise.
16.Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Määruskaebus
17.Puudutatud isik palub 24.04.2020 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.
18.Kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtus kaebaja raviarsti dr. Valvuri ja kaebajaga psühhiaatriahaiglas 22.04.2020. Raviarst oli vestluses esindajaga seisukohal, et kaebajal esineva häire tõttu vajab ta täiendavat ravi. Kodustest tingimustes või isiku enda nõusolekul ravi kohaldamisel kaebaja ilmselt katkestab koheselt ravi või asub taaskord ise ravimitega katsetama, jälgimata arsti juhiseid ja siis võib tekkida analoogne olukord, milline oli enne kaebaja suhtes ravi alustamist.
19.Kaebaja oli kohtumisel esindajaga rahulik ja kinnitas, et on nõus arstide seisukohaga, et ta vajab ravi, kuid ta ei ole nõus raviga kohtumääruse alusel. Kaebaja kinnitas, et tuli ise haiglasse ja soovis ravi saada ja ta ei ole nõus, et tema vaimse tervise häire vajaks tahtevastase ravi kohaldamist. Kaebaja ei eitanud seda, et tal on vaimse tervise probleemid ja perioodiliselt esineb haiguse ägenemist. Antud juhul tekkis probleem sellest, et eriolukorra piirangute tõtu pidi kogu kaebaja pere viibima samal elamispinnal ja sellest tekkisid ka pinged ja kaebaja terviseprobleemid. Pereliikmed on hinnanud kaebaja seisundit ebaõigesti, Kaebaja ei ole vägivaldne isik ja ta ei ole teinud ka enda elu ja tervise suhtes midagi lubamatut. Kaebaja ei ole ohtlik ei endale ega teistele. Kaebaja on nõus tegema raviarstiga koostööd ja manustama ravimeid mõistlikus koguses, samas arvestades sealjuures ravimite kõrvaltoimeid, Kohtumäärus ravi kohaldamiseks ei ole põhjendatud.
20.Kaebaja hinnangul ei ole täidetud isiku tahte vastaselt kinnisesse asutusse paigutamise eeldused. Tuvastatud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et ta on ohtlik iseendale või teistele. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et kuna kinnisesse asutusse paigutamisel piiratakse oluliselt isiku põhiõigusi, eeldab paigutamine, et isik võib olla tegelikult ohtlik endale või teistele. Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm nr 3-2-1-145-06, 3-2-1-151-16). Isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning tuvastada tuleb ohtlikkus lähituleviku mõttes väga piiratud ajalise distantsiga (RKTKm nr 3-2-1-83-07, 3-2-1-44-13). Menetluse edasine käik
21.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
23.20.05.2020 teatas avaldaja, et seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega lõpetatud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus 19.05.2020. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
25.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud on PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-s 1 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Maakohus on selles osas oma seisukohti piisavalt põhjendanud.
26.Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire ägeda psühhoosi näol (F23) ja kaasuvana mitme psühhotroopse aine kuritarvitamine (F19.1), millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Puudutatud isiku ravivajadus oli kolleegiumi hinnangul tõendatud eelkõige psühhiaatrite KI ja KT arvamusega. Samuti on maakohus puudutatud isiku 17.04.2020 ära kuulanud ja veendunud, et puudutatud isik vajab ravi. Lisaks toetab kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja tahtevastase ravi kohaldamist. Ka kaebaja ise on riigi õigusabi korras määratud esindajale kinnitanud, et
on nõus arstide seisukohaga, et ta vajab ravi, tal on vaimse tervise probleemid ja perioodiliselt esineb haiguse ägenemist, kuid ta ei ole nõus raviga kohtumääruse alusel.
27.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et asjas tuvastatud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et puudutatud isik on ohtlik iseendale või teistele. Toimiku materjalide ja ärakuulamisel tuvastatu pinnalt on maakohus teinud õige järelduse, et haiglaravita jätmisel võib puudutatud isik psüühikahäire tõttu ohustada iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut. Maakohus on oma seisukohta selles osas piisavalt põhjendanud. Maakohus tõi välja, et puudutatud isik on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta olla väljaspool haiglat oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik iseendale ja ka teistele. Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isik võib muutuda äärmiselt ettearvamatult, tema käitumine on juhitud psühhoosist, mis võib kujutada ohtu nii talle kui ka teda ümbritsevatele. 17.04.2020 ärakuulamisel on puudutatud isiku raviarst avaldanud, et puudutatud isiku käitumine on otseselt seotud sellega, mis hääled talle ütlevad. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei oma puudutatud isik piisavat arusaama ravivajadusest, kodustes tingimustes ravi ei võta, samuti katsetab ravimitega ja vahetab sõpradega ravimeid, siis ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane. Puudutatud isik vajab psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaari tingimustes.
28.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
29.Määruskaebuste menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.