Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Siiri Malmberg 19. juuni 2020. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli kohtumaja kantselei kaudu 2-20-3593 R.K. hagiavaldus Menzi Muck OÜ vastu hüvitise väljamõistmiseks 2474,80 eurot Hageja: R.K., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxx Kostja: Menzi Muck Eesti OÜ, registrikood 12051876, aadress Kõlli, Tarva küla, Põhja-Pärnumaa vald
2.Mõista Menzi Muck Eesti OÜ-lt (registrikood 12051876) R.K. kasuks TLS § 100 lg 4 alusel välja 1856,10 eurot.
3.Jätta 75% menetluskulusid Menzi Muck Eesti OÜ kanda ja 25% menetluskulusid R.K. kanda. Määrata Menzi Muck Eesti OÜ menetluskulud kindlaks summas 250 eurot, s.o asjas tasutud riigilõiv. R.K. menetluskulusid mitte kindlaks määrata, kuna R.K. ei esitanud menetluskulude nimekirja.
4.Mõista R.K.lt Menzi Muck Eesti OÜ kasuks välja asjas tasutud riigilõiv summas 62,50 eurot.
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse
2-20-3593 avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
KIRJELDAV OSA
Töövaidluskomisjoni 31.01.2020 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2869/19 mõistis töövaidluskomisjon kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitise nõude summas 726,59 eurot (neto) ja töölepingu erakorralisel ülesütlemisel maksmisele kuuluva hüvitise summas 2474,80 eurot. 05.03.2020 esitas kostja Pärnu Maakohtule taotluse vaadata hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses. Kostja väitel sai ta otsuse kätte 04.02.2020. 23.03.2020 kohtumäärusega võttis kohus kostja avalduse menetlusse ja luges hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud otsuse hagiavalduseks ning kostja poolt kohtule esitatud avalduse vastuseks hagiavaldusele. 21.04.2020 määras kohus vaadata asi läbi kirjalikus menetluses, tõendamiskoormust ja õiguse kohaldamist, Samuti teatas otsuse tegemise aja.
selgitas
pooltele
Hageja seisukohad:
1.Hageja töötas kostja juures tähtajatu suulise töölepingu alusel alates 01.08.2018 06.11.2019, viimase ametikohana metsamasina operaator (tl 14-15).
kuni
2.Hageja ütles töölepingu üles TLS § 91 lg 1 alusel 04.11.2019 avaldusega (tl 13), millele eelnes hageja poolt 29.10.2019 hoiatus, mis on kostjale saadetud e-kirja teel (tl 12).
3.Hageja ütles töölepingu üles, kuna palgamaksed on viibinud, laekuvad mitmes osas, korduva küsimise peale ja on kantud üle ka eraisiku arvelt. Sotsiaalmaks on tasumata enamiku töötatud kuude ulatuses. Palgalehed ja palgaarvestus on hagejale esitamata ka korduvate küsimiste peale. Hageja on pidanud töövahendeid ostma isiklikest vahenditest ja tagasikanded on viibinud. Kostja on töölepingut korduvalt ühepoolselt muutnud (tl 12).
4.Kostja ei vaidlustanud töölepingu ülesütlemise avaldust ja see on jõustunud. Seega on kostja tunnistanud, et tööleping lõppes kostja poolse töölepingu olulise rikkumise tõttu.
5.TLS § 100 lg 4 ei näe ette hüvitise maksmisest täieliku loobumise võimalust. Seega on kostja taotlus hüvitist mitte määrata seadusega vastuolus. Kostja ei ole esitanud tõendeid selleks, et õigustada hüvitise osalist või täielikku vähendamist.
6.Kostja ei ole eitanud sotsiaalmaksu tasumata jätmist (tl 18), mis nii hageja kui ka töövaidluskomisjoni hinnangul on piisavalt tõsine rikkumine, et tööleping erakorraliselt üles öelda.
7.Töötasu pidi laekuma igakuiselt ja korraga. Pooltel oli kokkulepe, et tasu makstakse iga kuu
15.– 16. kuupäeval. Maksed viibisid mitmel korral. Nt 15.02.2019 kanti hagejale töötasu üle 1000 eurot ja teine osa summas 367 eurot alles 22.02.2019. 16.03.2019 kanti üle 500 eurot ja
2-20-3593 alles 20.03.2019 kanti üle 517 eurot. Kostja tasus töötasu ka eraisiku arvelt, mille tulemusena ei saanud hageja pangast laenu. (tl 16-17) Hageja keskmine töötasu oli 1237,40 eurot (neto).
8.Hageja on palgalehti küsinud, kuid ühelgi korral ei ole palgalehti hagejale esitatud.
9.Pooltel ei olnud kokkulepet selle kohta, et hageja pidi oma vahenditest ostma kütust ja tasuma arveid. Näiteks 12.10.2019 tankis hageja kütust 521,91 euro eest. 13.10.2019 küsis hageja kostjalt hüvitist ja laekumine toimus alles 15.10.2019. 26.08.2019 tankis hageja kütust 626 euro eest ja saatis kostjale tšeki. Samal päeval küsis hageja kostjalt tagasikannet, mis toimus alles 27.08.2019 (tl 16 – 17). Kostja põhjendas tekkinud olukorda sellega, et Olerex pani hageja kütusekaardi kinni.
10.Kostja muutis ühepoolselt töölepingu tingimusi, kui kostja pani hageja väljavedaja ametikohalt harvesteri operaatoriks. Sellega muutusid hagejale ebasobivaks nii töögraafik kui ka töötingimused, samuti vähenes töötasu. Hageja esitas selle kohta kostjale pretensioonid, kuid midagi ei muudetud (tl 50-51). Kostja seisukohad:
11.Vaidlus puudub selles, et kostja ei vaidlustanud töölepingu ülesütlemise avaldust TLS § 104 lg 1 ja TLS § 105 lg 1 sätestatud korras. Samas ei tulene sellest, et kostja oleks tunnistanud, et tööleping öeldi üles kostja-poolsete rikkumiste tõttu, kuna kostja poolset vaikimist ei saa lugeda tahteavalduseks TsÜS § 68 lg 4 alusel.
12.Kostja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemise aluseks olevad asjaolud on tõendamata ja neid ei ole toimunud. Samuti ei ole need asjaolud piisavalt kaalukad selleks, et töölepingut erakorraliselt üles öelda, millest tulenevalt tuleks jätta TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitis välja mõistmata või seda tuleks vähendada kuni nullini või 1-euroni.
13.Poolte vahel oli kokkulepe selle kohta, et töötasu tuli hagejale tasuda iga kuu 15. – 16. kuupäeval. Hageja poolt esitatud konto väljavõttelt nähtub, et kostja on kokkuleppest kinni pidanud. Ainult mõnel üksikul juhul osa palgast makstud väikese hilinemisega ja hilinemised on olnud 2019.a alguses. Kuna töötasu on tasutud kokkulepitud ajal või äärmisel juhul väikese hilinemisega, nt septembrikuu töötasu laekus 17.10.2019, siis ei ole tegemist olulise rikkumisega. Samuti oleks sellisel juhul töölepingu ülesütlemine vastuolus TLS § 91 lg-ga 4.
14.Asjaolu, et töötasu on tasutud mitmes osas, ei ole töölepingu rikkumine, vähemalt mitte oluline ega anna seetõttu alust töölepingu ülesütlemiseks.
15.Kostja ei eita, et töötasu on makstud ka kostja juhatuse liikme pangakontolt, täpsemalt on seda tehtud 17.10.2019 ja 15.11.2019. Töötasu maksmine kolmanda isiku kontolt ei ole käsitletav töölepingu rikkumisena. Kostja ei vaidlusta hageja väidet, et tema keskmine töötasu oli 1237,40 eurot (neto).
16.Hageja möönab, et sotsiaalmaks on osaliselt tasumata, kuna hagejal olid makseraskused. Samas ei ole sotsiaalmaksu maksmise kohustus töölepingu tingimus, millest tulenevalt ei saa selle maksmata jätmist käsitleda töölepingu rikkumisena. Kostja on sotsiaalmaksu deklareerinud. Sotsiaalmaksu deklareerimine, kuid tasumata jätmine, ei too kostjale kaasa negatiivseid tagajärgi.
2-20-3593
17.Hageja ei ole küsinud palgalehti ega palgaarvestust. Isegi, kui palgalehed oleksid esitamata, siis ei oleks tegemist kostja-poolse olulise rikkumisega. Tegemist on otsitud põhjusega ja see on esimest korda välja toodud alles 29.10.2019 hageja e-kirjas kostjale.
18.Pooltel oli kokkulepe, et hageja ostab vajaliku kütuse omadest vahenditest ja pärast kviitungite esitamist hüvitatakse kulu hagejale. Pooled on selliselt toiminud alates 18.08.2018 – 30.10.2019 kokku 59 korral ja hageja ei ole kordagi selle kohta pretensioone esitanud.
19.Kostja ei ole muutnud ühepoolselt hageja töötingimusi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Töövaidluskomisjon rahuldas oma 31.01.2020 otsusega hageja TLS § 100 lg 4 aluse hüvitisnõude osaliselt, vähendades hüvitist kahe kuu keskmise töötasu suuruseni, s.o 2474,80 eurole (tl 9 – 11). Hageja ei esitanud TvLS § 58 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul hagi TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise saamiseks ulatuses, milles töövaidluskomisjon oli jätnud avalduse rahuldamata. Seetõttu on töövaidluskomisjoni otsus ülesütlemishüvitise rahuldamata jätmise osas jõustunud (TvLS § 59 lg 1).
21.Kohus tuvastab, et: 21.1.poolte vahel oli sõlmitud suulises vormis tähtajatu tööleping, mis lõppes 06.11.2019. Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle (tl 3); 21.2.hageja ütles töölepingu üles TLS § 91 lg 2 alusel 04.11.2019 e-kirjaga. Kostja töölepingu ülesütlemist tähtaegselt ei vaidlustanud. Nimetatud asjaolude üle pooled ei vaidle (tl 4). 21.3.hageja keskmine töötasu oli 1237,40 eurot neto. Kostja on nimetatud asjaolu omaks võtnud (tl 41); 21.4.töötasu tuli hagejale tasuda iga kuu 15. – 16. kuupäeval. Pooltel puudub nimetatud asjaolu üle vaidlus; 21.5.kostja on hageja eest sotsiaalmaksu deklareerinud, kuid jätnud selle osaliselt tasumata. Pooltel puudub nimetatud asjaolu üle vaidlus.
22.Kohus on seisukohal, et hageja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine tuleb lugeda algusest peale kehtivaks TLS § 105 lg 2 alusel, mis sätestab, et kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval.
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses esineb alus TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise vähendamiseks alla töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud summa. Kostja hinnangul esinevad alused hüvitise vähendamiseks nullini, kuna tegelikult puudusid alused töötaja poolt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei vaidlustanud töölepingu erakorralist ülesütlemisavaldust, siis on hagejal õigus saada kostjalt TLS § 100 lg 4 järgi hüvitist hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Sama säte annab töövaidlusorganile õiguse hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, mille tegemisel saab kohus mh arvestada neid asjaolusid ja põhjendusi, milledel hageja töölepingu üles ütles.
24.TLS § 91 lg 2 p-i 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandja poolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega.
2-20-3593
25.Kohus tuvastab, et kostja deklareeris hageja pealt sotsiaalmaksu, kuid on jätnud selle tasumata 2018 septembri – novembri eest, kokku 1873,93 eurot ja 2019 jaanuar – veebruar ning mai – novembri eest, kokku 4739,60 eurot (tl 18). Vastavalt TLS § 5 lg 1 p-le 5 peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma mh tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Töötasu ja selle maksmise tingimused on seega töölepingu oluline tingimus. TLS seletuskirja kohaselt kannab nimetatud kohustus endas informatiivset iseloomu1. SMS § 1 kohaselt on sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. SMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt. SMS § 5 kohaselt on kindlustatav SMS tähenduses SMS § 2 lg-s 1 nimetatud tasu, tulu või hüvitist saanud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest ise maksab sotsiaalmaksu, samuti SMS § 6 ja 61 nimetatud isik. Nii RakS § 5 lg 1, RPKS § 12 lg 2 p 1 alusel sõltub ravikindlustuse ja pensionikindlustatu kindlustusosak sellest, kas isiku eest on arvestatud sotsiaalmaksu, mitte sellest, kas sotsiaalmaks ka reaalselt tasutud on. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, et ta oleks sotsiaalmaksu tasumata jäämisest pidanud taluma negatiivseid tagajärgi.
26.TLS § 33 lg 1 sätestab, et tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et võlgnik peab täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastab hageja pangakonto väljavõtte alusel (tl 16-17), et kostja tasus hagejale kahes osas töötasu oktoobris 2018, millest üks osa laekus 1-päevase hilinemisega, kolmes osas detsembris 2018, millest viimane osa maksti 3-päevase hilinemisega, s.o 19.12.2018, kahes osas veebruaris 2019, millest üks osa maksti 6-päevase hilinemisega, s.o 22.02.2019, kahes osas märtsis 2019, millest viimane osa tasuti 4-päevase hilinemisega, mais 2019 (tasutud on kokkulepitud aja jooksul, s.t 15.05.2019 ja 16.05.2019). Samuti on töötasu maksmisega 1 päeva võrra viivitatud oktoobris 2019 väljamakstud töötasuga. Kohus on seisukohal, et tegemist on kostja poolt töölepingu rikkumistega. Kohus nõustub, et tegemist on hilinemistega vähesel määral, kuid rikkumised on korduvad.
27.Kohus tuvastab hageja pangakonto alusel, et kahel korral, s.o oktoobris 2019 ja novembris 2019 tasuti hagejale töötasu A.E.i, s.o kolmanda isiku kontolt. Mõlemal juhul oli maksekorralduse selgitusse märgitud, et tegemist on kostja poolt tasutava töötasuga ja vastavalt septembri ja oktoobri eest. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole töölepingu rikkumisega. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. TLS ei sätesta, et töötasu ei võiks kohustatud isiku eest tasuda kolmas isik. Kohus ei tuvasta kolmanda isiku poolt töötasu maksmisel kostja lepingurikkumist.
28.TLS § 28 lg 2 p 12 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi. Kohus tuvastab, et 29.10.2019 saatis hageja kostjale e-kirja, milles nõudis palgalehtede ja palgaarvestuse esitamist ja andis selleks kostjale tähtaja kuni 03.11.2019 ja hoiatas, et kohustuse täitmata jätmisel on hagejal õigus tööleping üles öelda. TLS seletuskiri kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/92c984a5-95ab-8584-38cd05fc754e99c4.
2-20-3593 Kostja ei ole esitanud asjaolusid selle kohta, et ta esitas nõutud dokumendid hagejale hiljemalt 03.11.2019. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist on kostja-poolse töölepingu rikkumisega, kuid mitte olulisega.
29.TLS ei sätesta kohustuslikku töölepingu tingimust töö tegemiseks vajalike vahendite soetamise kohta. Vastavalt VÕS § 23 lg 1 p-le 2 võivad lepingupoolte kohustused tuleneda ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast. Kohus tuvastab hageja pangakonto väljavõtte alusel, et alates 15.08.2018 kuni töölepingu lõpetamiseni on kostja igakuiselt hüvitanud kulusid, s.o praamipiletid, Hydroscand arve 1233305 ja kõige suuremas osas kütust. Hageja on avaldanud, et eraldi kokkulepet kostjaga töövahendite ostmiseks ei olnud, kuid tegemist oli kostja juures levinud praktikaga („oma arvelt kütust ja varuosi ostsid kõik teised töölised samuti.“, tl 45). Järelikult hageja tolereeris ja seega aktsepteeris kostja juures levinud praktikat ja seda üle aasta aja enne töölepingu lõpetamist. Kohus on seisukohal, et tegemist on piisavalt pika ajaga, et järeldada, et tegemist oli hageja ja kostja vahel väljakujunenud praktikaga, mis oli muutunud pooltele kohustuslikust vastavalt VÕS § 23 lg 1 p-s 2 sätestatule. TLS § 40 lg 1 sätestab, et töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude hüvitamist vastavalt VÕS § 628 lõigetele 2–4. VÕS § 628 lg 2 sätestab, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et käsundisaaja võib enne käsundi täitmisele asumist nõuda käsundiandjalt mõistlikus ulatuses ettemakset tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude eest. Hageja pangakonto väljavõtte alusel tuvastab kohus, et enamik tagasimakseid on tehtud kulu tekkimisega samal päeval, kahel korral on tagasimakse tehtud järgmisel päeval, s.o 26.08.2019 ostetud kütus hüvitati 27.08.2019 ja 09.10.2019 ostetud kütus hüvitati 10.10.2019. Hageja pangakonto väljavõtte ja hageja väite alusel, mida kostja ei ole vaidlustanud, hüvitati kütus neli päeva hiljem, s.o 11.10.2019 ostetud kütus hüvitati 15.10.2019. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et poolte vahel oli väljakujunenud ja VÕS § 23 lg 1 p-i 2 alusel kohustuslikuks muutunud praktika, et tagasikanded tehakse kulu tekkimisega samal päeval. Kohus on seisukohal, et taoline praktika on ka mõistlik, sest olukorras, kus töötaja peab kuu jooksul tegema tööandja huvides kulusid, mis moodustavad ca 40% (kõige suurem kulu on tehtud 09.10.2019, kus hageja ostis kütust 776,84 euro eest, mis moodustab 62,78% tema keskmisest netopalgast!) tema netopalgast, ei ole mõistlikult võimalik eeldada, et töötaja peab tagasikandeid ootama kauem. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja rikkus kolmel korral töölepingut hageja tehtud kulude hüvitamisel. Kuigi hilinetud on vähesel määral, on tegemist hageja jaoks suurte summadega, arvestades hageja igakuise töötasu suurust ja rikkumised on korduvad.
30.Vastavalt TLS §-le 12 saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu osaks on ka töö tegemise aeg, töötamise koht, ametikoht jne. Poolte vahel puudub kirjalik leping. Hageja on esitanud asjaolud ja tõendid selle kohta, et ta töötas algselt veduki peal ja viidi siis üle harvesterile, millega muutus ka töö tegemise graafik (tl 50 – 51). Nimetatud tõendid (smsid hagejalt kostjale) on hageja esitanud juba töövaidluskomisjonile koos sinna esitatud avaldusega, millest tulenevalt ei ole korrektne kostja väide, et hageja ei ole konkretiseerinud, milliste töölepingu tingimuste muutmist hageja talle ette heidab ja kostjal oli võimalik tõendada, et ta ei ole töölepingut ühepoolselt muutnud. Kohus on seisukohal, et töölepingu ja selle muutmise kokkulepete vormistamata jätmise riisikot kannab eelkõige tööandja. Nimetatu tuleneb juba TLS §-st 5, mis sätestab tööandja kohustuse teavitada töötajat
2-20-3593 töölepingu kirjalikus dokumendis TLS § 5 lg 1 p-s 1 – 12 sisalduvad tingimused. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 esitatakse andmete muudatused töötajale kirjalikult ühe kuu jooksul muudatuste tegemisest, arvestades TLS § 5 lg-tes 2 ja 3 sätestatut. Kohus on seisukohal, et kostja on töölepingut rikkunud.
31.Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ei pea kohus võimalikuks vähendada TLS § 100 lg 4 kohast hüvitist kostja taotletud ulatuseni. Kohus võtab lisaks arvesse, et kostja-poolseid töölepingu rikkumisi on mitu ja need olnud korduvad. Kogumis ei võimalda need järeldada, et tegemist oleks olnud rikkumistega ebaolulises ulatuses (isegi, kui üksikult võttes need seda oleksid). Kohus arvestab mh, et esitatud asjaoludel kehtis tööleping vaid natuke üle aasta (tegemist ei olnud pikaajalise töötamisega), töötasu ja kulude hüvitamisega hilineti korduvalt, kuid maksti täies ulatuses siiski igakuiselt välja, kahes aspektis, mida hageja pidas töölepingu rikkumiseks, kohus rikkumist ei tuvastanud. Kohus peab põhjendatuks mõista TLS § 100 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja 1856,10 eurot, s.o 1,5 töötasu ühes kuus. Menetluskulud
32.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
33.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jaotab kohus menetluskulud proportsionaalselt rahuldatud hagi osaga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus 75% menetluskuludest kostja kanda ja 25% hageja kanda. Kumbki menetlusosalistest ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud menetluskulude nimekirja. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kostja tasus avalduse esitamiselt riigilõivu 250 eurot. Kuna kohus jättis 75% menetluskuludest kostja kanda ja 25% hageja kanda, siis tuleb hagejal kostjale hüvitada riigilõiv 62,50 eurot, mille kohus hagejalt kostja kasuks välja mõistab.