Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XX paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tema tahte vastaselt
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.05.2020 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Sihtasutus (registrikood 90006399)
Põhja-Eesti
Regionaalhaigla
Puudutatud isik: XX (isikukood XXX, viibimiskoht Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik, Paldiski mnt 52, 10614 Tallinn), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 25.05.2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 25.05.2020 Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks.
2.Esitatud avalduse kohaselt viibib puudutatud isik SA PERH Psühhiaatriakliinikus alates 24.05.2020, kell 23.12 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Patsient ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida 4 ööpäeva vältel. Seega taotleb avaldaja rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda neljakümne päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi nelikümmend päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.
3.Psühhiaatrite KK ja AK ning arst-residendi BR arvamusest nähtub, et patsient on 39aastane mees, pärit Süüriast, kuid viimased 6 aastat on koos perega elanud Norras. Norras on tal 2 kodu - üks perekond naise ja 3 lapsega ning teine perekond tüdruksõbra ja 1 lapsega. Varasemalt on tegelenud keraamika müügiga erinevates riikides (nt Egiptus), kuid nüüd on 100% invaliidsuspensionil kroonilise somaatilise haiguse tõttu. Tööl ei käi, kuid on pika aja jooksul tegelenud loteriimängudega.
4.Patsiendi sõnul helistati talle möödunud aasta septembris Norra riiklikust loteriifirmast Y, kust küsiti, kas ta on õnnelik ning räägiti suurest võidusummast. Patsient sel hetkel nendega rääkida ei saanud ning lubas tagasi helistada. Helistades mitme päeva pärast tagasi, ei osatud patsiendi kirjeldatud kõnet ega võidusummat sealt kuidagi kommenteerida. Nüüd, rohkem kui pool aastat hiljem, hakkasid patsiendi sõnul toimuma kummalised ja ohtlikud asjad - keegi meesterahvas üritas sisse tungida tema korterisse ning maja ümber on käinud teda jälgimas autod. Arvab, et kõik see on korraldatud Y poolt, et teda mõrvata, kuna ei makstud välja loteriivõitu. Enda sõnul võttis korduvalt ühendust politseiga, kuid teda keelduti aitmast. Kui kaotas lootuse politseilt abi saamise suhtes, kolis elama Oslosse parlamendihoone kõrval asuvasse hotelli, et võimalusel kohe nendega suhtluses olla. Võttis ühendust erinevate parlamendiliikmetega ja politseipealikuga ja oli suhtluses Yga, kuid enda sõnul ei osanud keegi teda aidata. Reede, 22.05.20 varahommikul sai kokku enda sõbraga, kellega käisid rannas jalutamas. Seal olles oli patsiendil tunne, et mitmed inimesed rannas on seotud Y-ga, kes jälgivad teda ja tahavad teda tappa. Ta otsustas minna lennujaama lootuses, et turvaväravate tõttu ei kanna keegi seal relva ning saab olla ohutus kohas. Lennujaama jõudes oli tema kiireimaks sihtkohavõimaluseks Tallinn, mistõttu ostis pileti Eestisse. Ka lennukil olles oli tal tunne, et mõni reisijatest on endiselt talle ohtlik. Eestisse jõudes võeti patsient kinni, sest tal ei olnud luba siia reisimiseks. Patsient taheti tagasi saata Norrasse, kuid ta keeldus sellest ja muutus väga rahutuks, hakkas lennukis märatsema ning asju lõhkuma, mistõttu piloot keeldus patsienti lennukisse võtmast. Ta viidi arestimajja ning seejärel kiirabiga PERH EMOsse, kus somaatilist patoloogiat ei leitud. EMO-st saadeti ta psühhiaatriakliiniku valvetuppa, kus valvearst vormistas talle tahtest olenematu ravi otsuse 24.05.2020 kell 23:12.
5.Käesolevalt on patsient osakonnas rahuliku käitumisega, kuid täielikult hõivatud enda paranoilistest mõtetest. Ta on väga aktiivne ja jutukas, kõneleb monoloogina, kuhu on raske vahele sekkuda. Palub, et saaks näidata oma telefonist dokumente oma loo tõestuseks, mida lubatud, kuid sealt näitab vaid iseenda Facebooki postitusi ja kõneeristusi. Näitab, et on teinud ise Y-le pangaülekande rohkem kui 40 000 Norra
krooni väärtuses, kuid seda täpsemalt ei seleta. Tal puudub täielikult kriitika oma mõtete ja käitumise suhtes.
6.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire täpsustamata ägeda psühhootilise episoodi näol, puudub adekvaatne haiguskriitika ning haiglaravist keeldub. Puudutatud isikul esinev psüühikahäire vajab lisadiagnoosimist ning sellele vastavat ravi. Ravita jäämisel võib ta oma ebaadekvaatse käitumisega olla ohtlik eelkõige iseendale, kuid on ohustanud ka teisi inimesi. Tema seisundit ja häire iseloomu arvestades ei ole tõenäoline tema paranemine adekvaatse toimetulekuni järgnevate päevade jooksul. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohtu 25.05.2020 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutati puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse alates tema 24.05.2020 kell 23.12 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva; loeti esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 02.07.2020 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega; kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda.
8.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
9.Esitatud taotlusest ja sellele lisatud arstide arvamusest nähtub, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire täpsustamata ägeda psühhootilise episoodi näol, puudub adekvaatne haiguskriitika ning haiglaravist keeldub. Puudutatud isikul esinev psüühikahäire vajab lisadiagnoosimist ning sellele vastavat ravi. Ravita jäämisel võib ta oma ebaadekvaatse käitumisega olla ohtlik eelkõige iseendale, kuid on ohustanud ka teisi inimesi. Tema seisundit ja häire iseloomu arvestades ei ole tõenäoline tema paranemine adekvaatse toimetulekuni järgnevate päevade jooksul.
10.Ärakuulamisel avaldas arst-resident BR, et patsient elab Norras koos oma perega ja tal on seal kaks kodu. Üks on naisega ja teine on tal tüdruksõbraga. Tegeleb peamiselt loto mängimisega. Väidab, et justkui jälitatakse ja üritatakse tema korterisse sisse tungida, paranoilised mõtted inimeste suhtes. Arvab, et inimesed tahavad teda tappa, kuna ei suudetud seda võidusummat välja maksta. Norras pöördunud ametnike ja politsei poole. Tallinna lennujaamas ei võetud vastu kuna ei ole sisenemisluba ning muutus agressiivseks. Kaks korda üritati saata tagasi Norrasse, oli lennukis löönud uksi lahti ja piloot keeldus. Seejärel oli arestimajas 8 tundi ja siis EMO-st saadeti
psühhiaatriakliinikusse. Keeldub ravist ja tunnistamast, et midagi on viga. Ravimeid ei võta, loobib ära.
11.Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et tuli Eestisse, sest tahtis edasi sõita Hollandisse või Šveitsi. Kontakteerus ministrite ja ametnikega Norras. Politsei ega ametnikud ei saa teda aidata. Tuli Eestisse, sest Oslos on ta ohus. Inimesed küsivad, kuhu ta läheb ning hirmutavad teda. Tema korteri ukse taga on käidud logistamas ning hirmutatud teda. Plaan minna Eestist edasi. Norra on ohtlik, ei usu, et pere on ohus. Riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avaldaja taotlust. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
12.Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isikul esineb psüühikahäire, tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Ärakuulamisel veendus kohus, et isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, tal puudub adekvaatne haiguskriitika ja haiglaravist ta keeldub. Ravita jäämisel võib oma ebaadekvaatse käitumisega olla ohtlik eelkõige endale.
13.Isiku seisundi hinnangust ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel. Arsti hinnangul kulub seisundi stabiliseerumiseks kuu või kaks. Kohus leiab, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii patsiendile endale kui ümbritsevatele. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik pikaajalist hospitaliseerimist ja seega maksimumtähtaja kohaldamist.
14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu eelkõige teda ümbritsevaid isikuid. Seetõttu kohaldab kohus puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutab isiku kuni 40 päevaks kinnisesse asutusse.
15.Tulenevalt TsMS § 172 lg 3 sätestatust jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruskaebus
16.Puudutatud isik palub 08.06.2020 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada.
17.Puudutatud isik selgitas, et tema Eestisse tuleku põhjuseks oli hirm oma elu pärast, sest Norra valitsusele kuuluv riiklik loteriifirma Y AS saadetud isikud on teda pidevalt jälitanud ja soovivad teda tappa, et vabaneda kohustusest maksta talle välja suurt võidusummat. Kaebaja kinnitas, et on psüühiliselt täiesti terve ega mõista, miks Eesti riik, selle asemel, et teda abistada, hoiab teda psühhiaatriakliinikus. Ta tahab, et tema alusetu kinnipidamine lõpetataks ja talle antaks abi, et ta saaks lennata Šveitsi või mõnda teise riiki, mis oleks talle turvaline. Kaebaja ei oska kohalikke keeli ja seetõttu saab ta suhelda ainult oma arstiga ning sedagi enda poolt konarlikult osatavas inglise keeles. Puudutatud isik palub tühistada maakohtu määruse puudutatud isikule kui tervele inimesele mittevajaliku ravi kohaldamise kohta, et ta saaks hakata tegelema endale turvalise elupaiga otsimisega. Menetluse edasine käik
18.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et täidetud on PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-s 1 sätestatud alused puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni 40 päevani. Maakohus on selles osas oma seisukohti piisavalt põhjendanud.
22.Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire täpsustamata ägeda psühhootilise episoodi näol (F23.9.), millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Puudutatud isiku ravivajadus oli kolleegiumi hinnangul tõendatud eelkõige psühhiaatrite Kai Konsapi ja Ants Kaski arvamusega. Samuti on maakohus puudutatud isiku 25.05.2020 ära kuulanud ja veendunud, et puudutatud isik vajab ravi. Lisaks toetab puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tahtevastase ravi kohaldamist. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isiku käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud (kaebaja usub, et Norra riiklikust loteriifirmast Y saadetud isikud on teda pidevalt jälitanud ja soovivad teda tappa), mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei oma puudutatud isik piisavat arusaama ravivajadusest (haiguskriitika puudub), siis ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane ega võimalik. Puudutatud isik vajab psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaari tingimustes. Avaldaja on 10.06.2020 vastuses määruskaebusele lisaks välja toonud, et ravita jäämisel püsiks patsiendi käitumine luulust ajendatuna ebaadekvaatne, täiesti ettearvamatu ning ohtlik nii temale endale kui ümbritsevatele.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
24.Määruskaebuste menetlemisest tingitud menetluskulud jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.