Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-12064
Tsiviilasi
XX kaebus Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti 01.08.2019 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 031/2014/65 ning kohtutäituri kohustamiseks vaadata tema 12.07.2019 kaebus uuesti läbi Avaldaja – XX (isikukood XXXXXXXXXXX); lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Puudutatud isik 1 – Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet Puudutatud isik 2 – Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479) Harju Maakohtu 16. augusti 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX määruskaebus.
Tühistada Harju Maakohtu 16. augusti 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-12064 ja saata määrus samale maakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1 ja § 372 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
XX (võlgnik; kohtumenetluses avaldaja) suhtes on algatatud täiteasi nr 031/2014/65.
XX esitas 12.07.2019 Tallinna kohtutäitur Katrin Velletile (kohtutäitur) kaebuse, milles palus tagastada arestitud töövõimetoetuse 39,65 eurot, muuta arestimisakti, arvestades võlgniku kulusid ja majanduslikku olukorda ning mitte arestida töövõimetoetust.
3.Kohtutäitur jättis 01.08.2019 otsusega täiteasjas nr 031/2014/65 avaldaja kaebuse täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 218 tuginedes aluse puudumise tõttu rahuldamata. Kohtutäitur oli seisukohal, et võlgnik on esitanud samasisulise kaebuse 10.06.2019, mille osas tegi kohtutäitur otsuse 03.07.2019. Kaebused erinevad vaid kinnipeetavate summade suuruse osas, mille tagastamist taotletakse. Võlgniku 12.07.2019 kaebus ei sisalda uusi asjaolusid, põhjendusi ega tõendeid, mille alusel oleks kohtutäituril võimalik jõuda teistsugusele seisukohale, kui on väljendatud 03.07.2019 otsuses. Kuna võlgniku töövõimetoetuse arestimise asjaolud ei ole muutunud, siis on kohtutäituri 03.07.2019 otsuse põhjendused kehtivad ka käesoleva otsuse tegemisel.
4.Avaldaja esitas 12.08.2019 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 01.08.2019 otsus ja kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja 12.07.2019 kaebus uuesti läbi. Kohtutäitur põhjendas otsust sellega, et kohtutäitur on kaebuses toodud asjaolude osas juba väljendanud oma seisukohta 03.07.2019 otsuses. Sellega jättis kohtutäitur otsuse põhjendamata. Kohtutäitur tegi tõesti 03.07.2019 otsuse, millega lahendas avaldaja 10.06.2019 kaebuse, kuid 03.07.2019 otsus ei ole jõustunud. Avaldaja esitas 03.07.2019 otsusele kaebuse Harju Maakohtule (tsiviilasi nr 2-19-10607). Seega ei saa kohtutäitur põhjendada kaebuse rahuldamata jätmist sellega, et ta tegi juba 03.07.2019 otsuse samasisulise kaebuse kohta. Oluline on ka see, et 03.07.2019 otsuses toodud faktilised asjaolud on teistsugused, kuna kohtutäitur tegi selle otsuse avaldaja 10.06.2019 kaebuse kohta, milles avaldaja palus tagastada arestitud töövõimetoetuse 42,41 eurot (arestitud juuni 2019). Kohtutäitur ei ole 03.07.2019 otsuses hinnanud avaldaja tulusid ja kulusid, muu hulgas seda, kas töövõimetoetuse maksimaalses määras arestimisel on tagatud avaldaja toimetulek minimaalselt vajalikus määras.
5.Harju Maakohus keeldus 16.08.2019 määrusega TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel kaebuse menetlusse võtmisest (resolutsiooni p 1) ning jättis menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni p 2). Kohtute infosüsteemi kohaselt on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-19-2517, milles avaldaja vaidlustab kohtutäituri poolt töövõimetoetuse arestimist 2019. a jaanuari osas. Kuna kohtu menetluses on juba sama vaidlus (tsiviilasi 2-19-2517), tuleb jätta avaldus menetlusse võtmata. Kohtutäitur saab võlgniku töövõimetoetuse arestida arestimisakti alusel. Kui võlgnik soovib arestimist vaidlustada, siis on võlgnikul võimalus seda teha, esitades kaebuse arestimisaktile. Pärast esialgse arestimise vaidlustamist saab võlgnik edaspidi vaidlustada arestimist üksnes juhul, kui arestimise määra otsustamisel aluseks võetavad asjaolud on muutunud, võlgnik on muutunud asjaoludest kohtutäiturit teavitanud, kohtutäitur on jätnud määra muutmata ning selle otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata. Arvestades menetlusökonoomia põhimõtet, ei saa pidada õigeks avaldaja seisukohta, et kui toetuse summa ja vastavalt arestitud rahasumma muutub kuude lõikes, siis peaks kohtutäitur ja kohus menetlema igakuiselt sama arestimisotsuse vaidlustamist. Seetõttu ei ole asjaolu, et arestitud summa on kuude lõikes muutuv, piisav, et eristada käesolevat tsiviilasja tsiviilasjast nr 2192517.
2(4)
2-19-12064 Kuna avaldaja pöördus kohtusse, siis oli menetlus tema huvides ning menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 1). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
6.Avaldaja esitas 02.09.2019 määruskaebuse maakohtu määruse peale. Harju Maakohus ei pidanud määruskaebuse rahuldamist põhjendatuks ja edastas selle 02.06.2020 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus küsis 09.06.2020 puudutatud isikute seisukohta määruskaebusele (TsMS § 664 lg 1).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Avaldaja palub määruskaebuses Harju Maakohtu 16.08.2019 määrus tühistada ja saata asi maakohtule menetlemiseks tagasi. Maakohus on ebaõigesti keeldunud TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel kaebuse menetlusse võtmisest. Avaldaja vaidlustas tsiviilasjas nr 2-19-2517 kohtutäituri 05.02.2019 otsust, millega kohtutäitur keeldus avaldajale töövõimetoetuse 35,78 eurot tagastamisest, mis arestiti 08.01.2019. Käesolevas asjas on vaidlustatud kohtutäituri 01.08.2019 otsus, millega kohtutäitur keeldus avaldajale töövõimetoetuse 39,65 eurot tagastamisest. Seega on kohtutäituri toimingud erinevad. Avaldaja on kohtutäituri poolt süstemaatilise ebaseadusliku töövõimetoetuse arestimise tõttu sunnitud esitama igakuiselt kaebusi toetuse tagastamiseks. TMS kohaselt saab avaldaja vaidlustada kohtutäituri õigusvastase toimingu kohtus 10 päeva jooksul ja kui avaldaja seda ei tee, ei saa ta töövõimetoetuse tagastamist enam nõuda. Seega on kaebuse esitamine põhjendatud. Tsiviilasja nr 2-19-2517 ja käesoleva asja esemed ja asjaolud on erinevad, sest vaidlustatud on erinevaid kohtutäituri otsuseid. Lisaks on avaldaja käesolevas asjas esitanud kohtutäiturile kaebuses ka nõude muuta töövõimetoetuse arestimisakti, mida ei ole esitatud tsiviilasjas nr 2-19-2517. Maakohtu määrus on ebaõige ka seetõttu, et maakohus ei ole tsiviilasjas nr 2-19-2517 lahendit teinud, see asi on alles maakohtu menetluses.
8.Kohtutäitur palub 15.06.2020 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Käesolevas asjas ja tsiviilasjas nr 2-19-2517 esitatud kaebused on sisu poolest samasugused, neil on sama alus ja sama eesmärk. Sisuliselt ei ole tegemist kahe erineva toiminguga, vaid toiming on üks ja sama, kuid perioodiline. Kohtutäitur nõustub, et iga kinnipidamist on võlgnikul võimalik vaidlustada ning taotleda raha tagastamist, kuid kinnipidamise vaidlustamine igakuiselt samadel alustel ei teeni eesmärki. Igakuiselt kaebuste esitamise kaudu ei ole kaebajal võimalik taotleda väidetavalt ebaseaduslikult kinnipeetud raha tagastamist.
9.Aktiva Finants OÜ palub 16.06.2020 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kuivõrd avaldaja on vaidlustanud juba kohtutäituri poolt töövõimetoetuse arestimist 2019. aasta jaanuari kuu osas, siis saab võlgnik edaspidi vaidlustada arestimist üksnes siis, kui arestimise määra otsustamisel aluseks võetavad asjaolud on muutunud. Seega ei pea kohus ega kohtutäitur menetlema igakuiselt arestimisotsust, kuivõrd tegemist on samasisulise vaidlusega. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja kaebust ei saa menetlusse võtta.
3(4)
2-19-12064
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on asi samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Hagi ese on TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt hageja selgelt väljendatud nõue. Hagi aluse moodustavad TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt nõude aluseks olevad faktilised asjaolud.
12.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohtu 30.08.2019 määrusega jäetud tsiviilasjas nr 2-19-2517 läbi vaatamata XX avaldus kohtutäitur Katrin Velleti 05.02.2019 otsuse tühistamiseks. Praeguses asjas on avaldaja esitanud maakohtule kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti 01.08.2019 otsuse peale. Tegemist on sama täiteasjaga, mille pooled on samad, kuid vaidlustatud on erinevaid kohtutäituri otsuseid. Seega ei olnud kaebuste esemed kattuvad ning maakohus ei saanud kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel keelduda.
13.Maakohus on õigesti selgitanud, et igakuised kinnipidamised toimuvad arestimisakti alusel. TMS § 134 lg 1 sätestab, et kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel. Sellise taotluse esitamise eelduseks on sissetuleku arestimise aluseks olevate asjaolude muutumine. Ringkonnakohus nõustub, et arestimisakti alusel igakuiste summade kinnipidamise vaidlustamine juhul, kui arestimise aluseks olevad asjaolud ei ole muutunud, koormab kohtutäiturit (ja kohut) ebaproportsionaalselt ning takistab menetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist. Samas ei saa see siiski olla aluseks kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel. Kohtutäitur teeb ühes täitemenetluses üldjuhul mitmeid erinevaid toiminguid ja otsuseid, mille vaidlustamise õigus on võlgnikul seadusest tulenevalt. Kohtutäitur on vastuses määruskaebusele märkinud, et tänaseks on avaldaja igakuiste kaebuste esitamise lõpetanud.
14.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab tsiviilasja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada (TsMS § 173 lg 3 ls 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.