Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
19.06.2020, Rakvere kohtumaja.
Tsiviilasja number
2-18-12838
Tsiviilasi
Viru-Nigula vald, Aseri alevik Kooli 5 korteriühistu avaldus korteriomandist loobumise tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks.
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Viru-Nigula vald, Aseri alevik Kooli 5 korteriühistu, rk 80158637, esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko
Viru Maakohtu 18.03.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-12838 oli rahuldatud Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 5 korteriühistu avaldus I G vara suhtes hoiumeetmete rakendamiseks ja hooldaja määramiseks. Vara hooldajaks oli nimetatud Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 5 korteriühistu.
Kohus määras (kohtumääruse resolutsiooni p. 9) kohustada vara hooldajat esitama kohtule aruanne (koos asjakohaste dokumentide lisamisega) oma tegevuse ning varaga seotud kulude ja tulude kohta, iga kolme kuu tagant alates määruse hooldajale kättetoimetamisest kuni hooldaja poolt hooldusmeetmete kohaldamise aluse äralangemisest teatamiseni. Vara hooldaja kohustuse täitmiseks esitas Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 5 korteriühistu (edaspidi ka vara hooldaja) kohtule aruande vara valitsemise kohta. Korteriühistu poolt oli tuvastatud, et korter on väga kehvas seisundis ning elada nimetatud korteris on võimatu. Arvestades korteri seisundit on võimatu anda korter üürile ilma suuremahulise ja täieliku remondita. Avaldajal on küll luba korteriomandit turuhinnaga võõrandada, kuid korterile ei ole ostjat leitud isegi sümboolse hinnana 100-200 euro eest. Kinnisvaramaakleriga ei olnud lepingut sõlmitud, kuna korteri väärtusest ei ole võimalik maakleri teenuseid katta. Korteriomaniku võlgnevus kasvab igakuiselt ning seisuga 31.05.2020 oli see juba 3 346,52 eurot. Korter on väga kehvas seisukorras ja leida ostjat on praktiliselt võimatu. Võlgnevus korteriomandi majandamise eest aga kasvab igakuiselt ning see ei ole korteriomaniku ega võlausaldaja (korteriühistu) huvides. Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 5 korteriühistu on I G võlausaldajana nõus sellega, et tema ei saa mitte midagi korteriomandi võõrandamisest võlgnevuse katteks. Tulenevalt eeltoodust palub avaldaja anda Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 5 korteriühistule luba kinnisasjast (s.o korteriomand asukohaga Lääne-Viru maakond, Viru Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 5 korter xxxx (registriosa nr xxxx)) loobuda (aluseks on AÕS § 126).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 4 kohaselt on tegemist äraolija varale hoolduse seadmisest tuleva nõudega nõusoleku andmiseks varaga tehingu tegemiseks. TsÜS § 18 lg 3 kohaselt võib vara hooldaja teadmata kadunud isiku vara vallata, kasutada ja käsutada kohtu määratud tingimustel. Kohus on kontrollinud avalduses kajastatud asjaolusid ja leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Taotletav tehing ei riku korteriomaniku ega ka võlausaldaja huve. Võlausaldajale on kahjustavam võlgade suurenemine olukorras, kus puudub selle eest reaalne vastutaja. Korteriomanik pole aastate jooksul enda omandi vastu huvi tundnud, avaldaja on tõendanud omanikuga suhtlemise tulemusetust. Korteriomand on kinnisomand. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 126 sätestab kinnisasja omaniku õiguse kinnisomandist loobuda. Loobumiseks peab korteriomandi omanik tegema notariaalselt tõestatud avalduse, mille alusel korteriomandist loobumine kantakse kinnistusraamatusse. Vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse lõpeb loobunud omaniku omand korterile. Omandist loobumise korral kinnisasja koormavad õigused nagu hüpoteegid, reaalkoormatised jms jäävad püsima ning kinnisasi vastutab jätkuvalt koormavate õiguste eest, samas endine korteriomanik vabaneb kohustusest kanda alates loobumisest tekkivaid korteriomandi omamisest tulenevaid kulusid.
AÕS § 126 lõike 3 kohaselt kinnisasja, millest on loobutud, hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kuna riigi nõusolek korteriomandist loobumisel riigi kasuks ei ole vajalik, siis puudub ka vajadus riigi esindajat käesolevasse menetlusse kaasata. Korteriomanikule tekib loobumisega seoses riigilõivu ja notaritasu kulu. Kuna antud asjas ei toimu loobumist omaniku enda vaid omandit käsutama õigustatud volitatud hooldaja poolt, siis on põhjendatud jätta tehinguga kaasnevad kulud hooldaja kanda. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus teeb lahendi avaldaja huvides ja jätab seega ka menetluskulud avaldaja kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.