Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.15.12.2019.e esitas hageja E.T Pärnu Maakohtule hagi kostja L.T vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hageja ja kostja abielust on sündinud kaks last. Poolte abielu lahutati XXXX aastal. Lapsed jäid elama kostja juurde. 02.02.2018.a. sõlmisid hageja ja kostja notaris kokkuleppe, millega hageja kohustus maksma kummagi lapse ülalpidamiseks 250 eurot kuus. XX.XX.XXXX.a. hageja abiellus ja abielust sündis poeg. Hagejal tekkis kolmas ülalpeetav. Hageja jätkas siiski 02.02.2018.a. kokkuleppe järgi maksete tasumist, kuid septembriks 2019.a. oli hagejale selge, et ta ei suuda kostja ees kohustusi täita. 30.09.2019.a pöördus hageja kostja poole ja selgitas tekkinud olukorda. Kostja ähvardas, et kui hageja kokkulepet ei täida, siis ta pöördub kohtutäituri poole sundtäitmise algatamiseks. 03.10.2019.a. esitas hageja kostjale avalduse poolte vahel sõlmitud ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemise kohta. Ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et hageja peab andma kõigile ülalpeetavatele võrdselt ülalpidamist, kuid hageja sissetulekud ei võimalda seda teha elatise alammääras. Hageja ütles poolte vahel sõlmitud lepingu üles alates 10.10.2019.a. Vastuseks ülesütlemise avaldusele pöördus kostja kohtutäituri poole ja algatati täiteasi nr 095/2019/2017. Sissenõutav summa on 600 eurot. Hageja leiab, et ülesütlemisavaldus oli esitatud seaduses sätestatud korras, mistõttu on sundtäitmine lubamatu. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja peab 02.02.2018.a. sõlmitud ülalpidamislepingut kehtivaks ja sundtäitmist lubatavaks, kuna puuduvad VÕS § 196 lg 1 ja 3 asjaolud, mis annaks aluse lepingu ülesütlemiseks. Kostja on hagejat teavitanud, et ei aktsepteeri ülesütlemist. VÕS § 196 lg 3 järgi saab lepingut üles öelda mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks oleva asjaolu teadasaamist. J.T on sündinud XX.XX.XXXX.a. Leping on ülesöeldud 03.10.2019.a so rohkem kui aasta pärast asjaolu tekkimist. Kuna hageja jätkas lepingu täitmist ka pärast kolmanda lapse sündi, siis ei pannud kolmanda lapse sünd hagejat olukorda, kus tal oleks olnud võimatu lepingut täita.
3.T.T ja A.T eest saadava peretoetuse laekumine kostja kontole, ei anna alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kuna peretoetus on kostja arvele laekunud alates laste sünnist. Lapsed ei ole kostja juures nii palju aega, et see annaks aluse ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks. Kui hagejal ei ole piisavat sissetulekut, et maksta laste kasuks miinimumelatist, siis tuleb hagejal lasta endalt välja mõista elatis, mis on väiksem kui Perekonnaseaduses sätestatud elatise alammäär.
Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et tegelikult ei ole muutunud asjaolud, millele hageja on ülesütlemisavalduses viidanud.
4.Juhul, kui kohus leiab, et ülesütlemine on kehtiv, siis on lubatav siiski sundtäitmine osas, mis hageja oli võlgu, kuna hageja ei olnud tasunud kokkulepitud elatist 2019 aasta jooksul miinimummäärast. Hageja pidi 2019.a. tasuma elatist 540 eurot kuus, kuid jätkas endiselt 500 euro tasumist. Kokku oli hagejal võlgnevus summas 360 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 reguleerib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist. Kohus jääb seisukohtade juurde, mis on käesolevas tsiviilasjas märgitud 14.04.2020.a. kohtumääruses, millega kohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna täitemenetlus on lõpetatud /tl 68-69/. TMS § 221 lg 3 järgi võib hagi esitada kuni täitemenetluse lõpuni. Täitmisteate kohaselt on täitmisavaldus esitatud 26.11.2019 ning täitemenetlus on lõpetatud 09.01.2020 /tl 5-6, 40/. Hagi on kohtule esitatud 15.12.2019.a /tl 1/. Seega TMS § 221 lg 3 nimetatud tähtajal. Hagejal on õigus kasutada TMS § 221 lg 11 nimetatud kõiki vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kui jagada kostja seisukohta, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kui kohtumenetluse kestel täitemenetlus lõpetatakse, siis tekiks olukord, kus hagi lubatavus sõltuks kohtumenetluse kiirusest, täituri toimingutest ning asjaolust, kas täitetoimingud viivad võimalikult lühikese aja jooksul nõude rahuldamiseni. Hagi lubatavus sõltuks sisuliselt toimingutest, mis ei ole menetlusosalistele ette prognoositavad. Kohtu hinnangul on seadusandja andnud TMS § 221 lg 1 1 vastuväidete esitamise võimaluse tingimusel, et hagi esitatakse enne täitemenetluse lõppu. Muid ajalisi piiranguid seadusest ei tule.
6.Kostja on seisukohal, et pärast täitemenetluse lõpetamist ei ole võimalik hagejal hagiga taotletavat eesmärki saavutada, kuna täitemenetlus on lõpetatud, seetõttu kohus ei saaks anda hinnangut täitedokumendi kehtivuse või õigusjõu kohta. Hageja tugineb asjaolule, et ta on seaduses sätestatud korras üles öelnud ülalpidamiskokkuleppe, mistõttu ei olnud kostjal õigus alustada täitemenetlust. See toob kaasa sundtäitmise lubamatuse. Kohus leiab, et tegemist on materiaalõigusliku vastuväitega, mis on lahendatav sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Tegemist on õigusliku vaidlusega. Kohus seisukohal, et hagi läbivaatamine on lubatav.
7.02.02.2018.a on hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe lastele elatise maksmiseks ja kohesele sundtäitmisele allumise kohta (edaspidi Kokkulepe) /tl 10-13/. Tegemist on täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 181 tähenduses. Hageja saab võlgnikuna tulenevalt TMS § 221 lg 1 1 järgi esitada kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
8.Kokkuleppe p 1.1. kohaselt kohustus hageja maksma laste ülalpidamiseks elatist kummagi lapse kohta 250 eurot kuus, mida korrigeeritakse kuupalga alammäära muutumisel. Töötasu alammäär alates 01. jaanuarist 2018 oli vastavalt Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrusele nr 189 500 eurot kuus ning alates 01. jaanuarist 2019 Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 kohaselt 540 eurot kuus. Vaidlust ei ole, et 2019 tasus hageja elatist igakuiselt 500 eurot. Kokkuleppe p 1.2. järgi pidi hageja tasuma elatist iga kalendrikuu 04. kuupäevaks. Esimene
tasumise tähtpäev 04.02.2018.a Nimetatud Kokkuleppe punktist tuleneb, et elatist maksti jooksva kuu eest hiljemalt 04. kuupäevaks.
9.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja poolt esitatud lepingu erakorraline ülesütlemisavaldus on kehtiv. Poolte vahel on sõlmitud kestvusleping. Kostja tugineb VÕS § 196 lg-le 3, leides, et hageja poolt esile toodud asjaoludel ei ole hageja lepingut üles öelnud mõistliku aja jooksul, kui ta asjaoludest teada sai. Pooled nõustusid, et ülesütlemise aluseks olevad asjaolud on kirjas 03.10.2019.a. avalduses kui ka 30.09.2019 elektronkirjas /tl 4, 47, 84/.
10.Kokkuleppe ülesütlemise aluseks on hagejal ülalpeetavate isikute suurenemine alaealise lapse näol, elatist saavate laste vahetu ülalpidamine, peretoetuse laekumine kostja kontole ning hageja ebapiisav sissetulek, et tasuda elatist vastavalt Kokkuleppele.
11.Hagejal on 15.09.2018.a. sündinud poeg J.T. Kohus ei nõustu kostjaga, et tuginemaks nimetatud asjaolule tulnuks hagejal Kokkulepe üles öelda vahetult pärast kolmanda lapse sündi, et oleks täidetud VÕS § 196 lg 3 nimetatud ajaline kriteerium – mõistliku aja jooksul asjaoludest teadasaamisel. Kohtu hinnangul ei pruugi lapse sünd automaatselt kaasa tuua olukorda, kus koheselt tuleks sõlmitud Kokkulepe üles öelda. Mõistlik isik vaatab esmalt, kuidas ja mil viisil lapse sünd mõjutab seniste kohustustega toime tulemist. Hagejale ei ole etteheidetav, et ta on püüdnud Kokkuleppega võetud kohustuse täitmisega hakkama saada. Kohus leiab, et alles siis, kui hageja on jõudnud veendumusele, et ühe ülalpeetava lisandumine tekitab olukorra, kus ta ei suuda enam kõiki ülalpeetavaid võrdses mahus üleval pidada, on põhjendatud ülesütlemise avalduse esitamine alates olukorra tekkimisest. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et algselt proovis ta Kokkulepet täita, kuid aja möödudes oli selge, et tal ei jätku enam raha oma kohustuste kandmiseks. Seega on kohus seisukohal, et ülesütlemise alusena viidatud ülalpeetavate isikute arvu suurenemine, on esitatud mõistliku aja jooksul VÕS § 196 lg 3 tähenduses.
12.Riigikohus on lahendi 3-2-1-101-15 punktides 17 ja 18 selgitanud, et olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kolleegiumi hinnangul võib ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud. Seega on ühe ülalpeetava lisandumine mõjuvaks põhjuseks, mille alusel on põhjendatud poolte vahel sõlmitud lepingu ülesütlemine VÕS § 196 lg 1 tähenduses.
13.Järgnevalt hindab kohus, kas laste vahetu ülalpidamine ülesütlemise alusena on esitatud mõistliku aja jooksul pärast asjaoludest teadasaamist. Kokkuleppe p 1.3. ja 1.5. reguleerivad kulude kandmist. Hageja on esile toonud, et pooled leppisid suuliselt kokku, et kostja maksab hagejale 30 eurot kuus lastega seotud kulude katteks. Kostja täitis kohustust 4 kuud. Hiljem maksed peatusid. Kostja nimetatud faktiväidet vaidlustanud ei ole. Kohtu hinnangul on tegemist poolte kokkuleppega sisustamaks Kokkuleppe punkti 1.5. Vaidlust ei ole, et lapsed viibivad hageja juures nii palju kui neil on võimalik, arvestades laste õppetööd, huvialasid ning elukohtade vahelist vahemaad. Ajal, mil lapsed viibivad hageja juures annab hageja neile
vahetut ülalpidamist. Pooled vaidlevad, kui palju lapsed hageja juures aega veedavad. Kohtu hinnangul oli hageja ja kostja vaheline kokkulepe, et kostja tasub hagejale lastega seotud kulude katteks 30 eurot kuus mõistlik ning arvestas tegelikku olukorda, kus mõnel kuul olid lapsed hageja juures rohkem, mõnel kuul vähem. Kuna kostja täitis kohustust 4 kuud, siis alates 2018 suvest oli hagejale teada, et kostja oma kohustust ei täida. Samas ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et lapsed on oluliselt rohkem hakanud hageja juures viibima. Kuna vanematel oli omavaheline kokkulepe vastavalt Kokkuleppe punktile 1.5, siis hageja ei ole mõisliku aja jooksul teatanud alates ajast, mil ta sai teada, et kostja oma kohustust ei täida, VÕS § 196 lg 3 tähenduses.
14.Vaidlust ei ole, et kostja kontole on kogu aeg alates laste sünnist laekunud peretoetused. Seega ei loe kohus nimetatud alust põhjendatuks, et öelda Kokkulepe erakorraliselt üles.
15.Hageja on ülesütlemise alusena tuginenud asjaolule, et tema sissetulek on ebapiisav täitmaks Kokkuleppes fikseeritud ülalpidamiskohustust. Erakorralise ülesütlemise ajal pidi hageja tasuma elatist 540 eurot kuus. Hageja on selgitanud, et tema sissetulek oli Kokkuleppe ülesütlemise ajal 968 eurot. Kui hageja annab ülalpidamist kõigile ülalpeetavatele 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, siis tulnuks hagejal anda laste ülalpidamiseks kokku 810 eurot ja talle endale jäänuks 158 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et tema sissetulekud ei võimalda anda lastele ülalpidamist elatise alammääras nii, et hagejale endale jääks ka oma vajaduste katmiseks mõistlik summa. 158 eurot kuus ei ole piisav hageja enda ülalpidamiseks. Seega on kohus seisukohal, et hageja on mõistlikul ajal teatanud kostjale, et sissetulekutest ei piisa kohustuse täitmiseks.
16.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagejal oli mõjuvad põhjused nii ülalpeetavate isikute ringi suurenemise kui ka sissetulekute ebapiisavuse tõttu poolte vahel sõlmitud Kokkuleppe erakorraliseks ülesütlemiseks. Seega on Kokkulepe üles öeldud seaduses sätestatud korras ja kehtiv.
17.Hageja ütles Kokkuleppe üles alates 10.10.2019.a. Täitmisteate kohaselt on nõude sisuks elatise võlgnevus summas 600 eurot perioodil jaanuar kuni november 2019 /tl 5-6/. Kohus on seisukohal, et kui Kokkulepe öeldi üles alates 10.10.2019, siis tuleb võlgnevust arvestada seisuga 09.10.2019.a. 03.10.2019 on tasutud elatis summas 540 eurot /tl 49/. Oktoobris 2019 pidi hageja tasuma elatise kuni ülesütlemiseni 9 päeva eest kokku summas 156,77 (540/31x9) eurot. Jaanuarist kuni septembrini oli tasumata elatis summas 360 (9x40) eurot. Kuni ülesütlemiseni pidi hageja tasuma nii võlgnevuse kui 9 päeva elatise kokku summas 516,77 (360+156,77) eurot. Hageja tasus 03.10.2019. a 540 eurot. Seega ülesülemise seisuga ei olnud hageja võlgnevuses. Tegelikkuses oli ettemaks 23,23 eurot. Seetõttu ei nõustu kohus kostja seisukohtadega, et hagejal oli vähemalt võlgnevus 360 eurot, mis täideti täitemenetluse käigus /tl 86/. Kuna hageja ütles kokkuleppe üles alates 10.10.2019.a. ning ülesütlemise seisuga võlgnevus puudus, siis on kohus seisukohal, et hagejal puudus kostja ees võlgnevus seisuga 26.11.2019.a. kui kostja esitas täitemenetluse algatamise avalduse. Asjaolu, et hagejal võlgnevus puudus tähendab, et sundtäitmine oli lubamatu.
18.Kohus ei nõustu kostja seisukohadega selles, et hageja saaks ise kohtusse pöörduda elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 nimetatud määra. Hageja ei saa iseenda vastu hagi
esitada. Hageja õiguskaitse vahendiks kujunenud olukorras saigi olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.
19.Kohus leiab, et isikud, kes maksavad elatist võlaõigusliku lepingu alusel ei saa ega tohi olla halvemas olukorras, kui isikud, kellelt on elatis välja mõistetud kohtulahendiga ning kellel on õigus pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 alusel.
20.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Hageja poolt esitatud erakorraline ülesütlemisavaldus on kehtiv ning hagejal puudus täitemenetluse alustamise ajal kostja ees võlgnevus, mis tähendab, et sundtäitmine oli lubamatu.
21.Tsiviilasja hind on 3 500 eurot vastavalt TsMS § 132 lg 5.
22.Menetluskulud jätab kohus täies ulatuses TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, kuna otsus on tehtud hageja kasuks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel käesolevas kohtuotsuses. Menetlusökonoomikast lähtuvalt määrab kohus kindlaks ainult hageja kulud, sest kõik kulud on jäetud kostja kanda.
23.Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 300 eurot, mis on vajalik ja põhjendatud kohtukulu vastavalt TsMS § 138 lg 2 ja 139 lg 1. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks riigilõivu summas 300 eurot.
24.Hageja õigusabikulude nõue summas 253,80 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub kostja põhjendustega, et hagejal ei ole kohtumenetluses esindajat olnud ning Riigikohtu lahendi 3-2-1-183-14 kohaselt sellisel juhul kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.