Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

1 (6)

2-19-4492 möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1.Hageja on esitanud hagiavalduse, mille kohaselt töötas ta Härma Ehitus Eesti OÜ juures ehitus abitöölisena 12. märts 2018- 05. detsember 2018.a. eelnevalt kokkulepitud tunnipalga 6€(neto) alusel. 04. detsembril 2018.a. pöördus objektijuht M.H. minu poole sõnumi teel ja vaidlustas minu poolt esitatud töötunnid 01. november 2018.a.- 30. november 2018.a. ning teatas, et ebaõigesti esitatud töötundide eest karistuseks, makstakse mulle november 2018.a. töötasu välja ainult 50-ne% ulatuses. M.H. andis saadetud sõnumis teada ka sellest, et minu järgneva kahe kuu tunnitasu langeb 5-le €, alates 05.detsembrist 2018.a. Samuti teatas M.H. selles pöördumises, et juhul kui mina ei nõustu muudetud töölepingu tingimustega, lõpetatakse minuga tööleping 05.detsember 2018.a., usalduse kaotuse tõttu. 01. november 2018.a. – 30. november 2018.a. töötasin Härma Ehitus Eesti OÜ-s 126,5 tundi, tunnihinna 6€(neto) alusel, mis kokku arvutatult teeks minu november 2018.a. töötasu suuruseks 759€. Puhkus kestis 19. november 2018- 26. november 2018.a. Kuna objektijuht M.H. suhtles minuga enamik ajast ainult telefoni teel, ise objektil mitte viibides, ei saa M.H. omada ka õiget ülevaadet minu tehtud tööaja suhtes. Muudetud lepingu tingimused mulle ei sobinud, kuna transpordile tehtavad kulutused Pärnumaalt Tallinnasse ja elamiskulud olid minu jaoks umbes 400€ kuus. Alandatud töötasuga töötamine, komandeeringu tingimustes, ei oleks minu jaoks enam tasuv olnud. Lahkusin kostja juurest töölt 05. detsember 2018.a. 07.detsember 2018.a. laekus minu pangaarvele Härma Ehitus Eesti OÜ-lt 448.70€ kokku nii november 2018.a. töötasuks, kui ka november 2018.a. puhkuse kompensatsiooniks. Töö- ja puhkusetasu summasid ei olnud eraldi välja toodud. Eelnevalt olin november 2018.a. töötasust kätte saanud 50€. Seega laekus november 2018.a. töötasu minu pangaarvele 50-ne% ulatuses. Teatan, et jään kõigi töövaidluskomisjonile asjas nr 41/2659/18 tehtud seisukohtade ja tõendite juurde ja palun töövaidluskomisjoni toimiku asja juurde võtta ja menetluskulud jätta kostja kanda.

Välja mõista Härma Ehitus OÜ-lt minu kasuks 50%

ulatuses töötasu 350 eurot.

pöördus kohtu poole avaldusega, et kohus vaataks K.P. 2 (6)

poolt

2-19-4492 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina selles osas, milles töövaidluskomisjon rahuldas K.P. avalduse. Kostja avalduse kohaselt 17.12.2018 esitas K.P. (edaspidi: hageja) töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Härma Ehitus Eesti OÜ (edaspidi: kostja) vastu, millise töövaidluskomisjon võttis menetlusse 18.12.2018 (töövaidlusasi 4-1/2659/18). Avaldaja nõudis hüvitist töölepingu ülesütlemisel vähem etteteatatud aja eest summas 3500 eurot (bruto) ning saamata jäänud töötasu summas 350 eurot (bruto). 22.02.2019 tegi töövaidluskomisjon otsuse, milles jättis rahuldamata hageja hüvitisnõude töölepingu ülesütlemisel vähem etteteatatud aja eest summas 3500 eurot (bruto) ning rahuldas hageja nõude saamata jäänud töötasu osas summas 350 eurot (bruto). Kuna töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt, siis tuginedes TvLS § 58 lõikele 4 taotleb kostja, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud osas (saamata jäänud töötasu summas 350 eurot bruto) läbi hagimenetluse korras hagina. Kostja selgitab täiendavalt töövaidlusasjas esitatule, et poolte vahel puudub vaidlus nii töötasu kui ka tööaja alguse ja lõpu kellaaegade osas, kuid kostja ei nõustu hageja esitatud tööaajaarvestusega, millises on töötunde märgitud oluliselt enam kui hageja objektil viibis. Kostja esitab oma seisukoha kinnituseks objektijuht M.H. selgituse , milles ta väidab, et seoses ilmsiks saanud pettusega tööaja ülestähendamisel jälgis objektijuht hageja tööl viibimist novembris, fikseerides töötaja reaalselt töötatud tööaja. Ühtlasi kinnitab objektijuht M.H., et ta vestles hagejaga pettuse teemal ning et hageja tunnistas tööaja enammärkimist. Samuti esitab kostja selgituse kostja ehitustöötajalt Riho Rahusaarelt, kelle töölõigus ja vahetul juhendamisel hageja abitöid teostas. Selles töötaja muuhulgas selgitab, et töötaja viibis objektil enamasti maksimaalselt pool tööpäeva ning et novembris ei viibinud hageja objektil mitte ühtegi täispikka tööpäeva. Samuti kinnitab töötaja, et kostja objektijuht viibis pidevalt objektil, jagades töötajatele tööülesandeid ja kontrollides tööaega ja tööülesanete täitmist. Hageja väide selle kohta, et objektijuht M.H. ei viibinud sageli objektil ja suhtles avaldajaga suure osas ajast telefoni teel, mistõttu ei saa tema poolt saadetud tundide arvestuse tabel õige olla, ei vasta tõele, kuna objektijuhi peamine töökohustus ongi see, et ta peab vahetult juhendama ja kontrollima töötajate tööd objektil, seega ei ole võimalik, et teda sageli objektil polnud. Seda tõendavad ka ülal juba käsitletud objektijuht M.H. ja avaldaja kaastöötaja Riho Rahusaare selgitused. Kostja on seisukohal, et tema esitatud tööajaarvestus on tõene ja täpne, mistõttu tal puudub kohustus tasuda hagejale fiktiivsete töötundide eest, st tööaja eest, mil hagejat tööandja loata objektil ei viibinud ja ta tööd ei teinud, seejuures ei ole tegemist mitte töötasu alandamisega VÕS § 101 lg 1 punkti 5 ja TLS § 73 tähenduses, vaid tasu maksmisega tehtud, mitte tegemata töö eest. Kostja on seisukohal, et VÕS §-st 101 tuleneb õiguskaitsevahendi kasutamise võimalus, mitte kohustus, samuti tuleneb nimetatud paragrahvi lõikest 2, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sh VÕS § 101 lg 1 punktist 2 ja VÕS § 111 lõikest 1 tulenevat kohustuse täitmisest keeldumist vastastikuse lepingu korral. Ülaltoodut arvestades on kostja seisukohal, et hageja tööst eemalviibimine on tõendatud tema töölviibimise aja fikseerimisega ning et eemal viibitud tööaja eest puudub kostjal kohustus hagejale töötasu maksta. Hageja töötas novembris 2018 kokku 63,5 tundi (vt töövaidlusasjas vastaspoole esitatud vastuse lisa 1: tööajatabel novembri 2018 kohta), mistõttu on tal õigus saada töötasu 381 eurot (bruto), millest netosumma on 373,92 eurot. Kuivõrd avaldaja kinnitab, et ta on saanud 350 eurot kätte, siis on vastaspool seisukohal, et ta peab avaldajale täiendavalt tasuma 23,92 eurot, mitte 350 eurot. Menetluse käik 4.Kohus määrusega 20.04.2020 andis pooltele tähtaja täienduste, tõendite ja taotluste esitamiseks, määras vastamise tähtaja ja eelmenetluse lõpptähtaja. 5.Hageja esitas täiendavad selgitused, mille kohaselt töölepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et hageja ise märgib üles töötatud tunnid ning esitab need kuu lõpus tööandjale. Seega kostja usaldas hagejat, võttes tööajaarvestuse aluseks hageja esitatud töötunnid. Kui oktoobris pisteliselt töötaja tööl viibimist kontrollides selgus, et hageja on usaldust kuritarvitanud, hakkas kostja hageja tööl viibimist

3 (6)

2-19-4492 kontrollima süstemaatiliselt, st hageja küll jätkas ise oma töötundide kirjapanemist, kuid kostja objektijuht jälgis hageja tööaega igapäevaselt terve novembri vältel ning tuvastaski olulise lahknevuse hageja koostatud tööajatabeliga, mille kohta on kostja võrdleva tabeli esitanud. Tööaega jälgis objektijuht sel viisil, et fikseeris isiklikult hommikuti kuni kl 10 tema objektile tuleku ning pärastlõunatel alates kl 16 objektilt lahkumise kellaaja. Tööle tulekud ja töölt minekud vahemikus kl 10 kuni kl 16 tuvastas kostja kaastöötajate ütluste ja valvekaamerate salvestiste põhjal. Kostja näitas kuu lõpus oma ajaarvestust hagejale ja hageja võttis omaks, et ta ei ole oma tööaega õigesti üles märkinud, kuid hiljem taandus omaksvõtust ja hakkas vaidlema. Kostja täpsustab, et ta ei heida hagejale ette mitte seda, et hageja tuli tööle ja lahkus töölt ettenähtust erinevatel aegadel, vaid seda, et hageja tahtis tööaega nö varastada, st esitas kostjale rohkem töötunde kui ta tegelikult tööl oli olnud. Hageja töötas novembris 2018 kokku 63,5 tundi, mistõttu on tal õigus saada töötasu 381 eurot, millest netosumma on 373,92 eurot. Töötasu 6 eurot ühe töötunni eest lepiti kokku brutos, seda kinnitab ka töölepingu p.4.3., mille kohaselt esitatakse töölepingujärgsed ühikhinnad brutos. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale novembrikuu eest välja maksnud töötasuna 350 eurot, mistõttu on hagejal õigus saada 373,92 eurot - 350 eurot = 23,92 eurot. Seejuures jäi kõnealune töötasu alla TLS § 29 lõikes 5 sätestatud alammäära mitte TLS § 73 alusel, vaid kokkuleppe alusel, mille sisuks oli, et kostja maksab töötajale 6 eurot töötunni eest, mis on oluliselt üle toona kehtinud tunnitasu alammäära (2,97 eurot). Nagu eelpool kirjeldatud, oli töötajal õigus ise valida töötegemise aeg, kostja tagas töö tegemise võimaluse objektil kl 8 – 20. Seega oli hageja novembri 2018 töötasu mittevastavus töötasu alammäärale tingitud mitte kostjast, vaid hagejast, kes mitte ainult ei jätnud kasutamata kostja pakutud võimalust teha tööd kuni ületundideni välja, vaid töötas omal vabal tahtel 0,36 koormusega (kokku selles kuus on 176 töötundi). TLS §-st 35 tuleneb, et tööandja ei pea töötajale maksma töötasu, kui töötaja ei tee tööd oma süül, st tööandjast mitte tingitud põhjustel. Kostja on seisukohal, et kui hageja soovib tugineda asjaolule, et töö mittetegemine oli tingitud kostjast, siis peab ta selle põhistama või tõendama, kuna kostjal ei ole võimalik negatiivset asjaolu tõendada. Ka ei viibinud hageja tööl ajavahemikul 19.-26.11.2018, mille kohta hageja esitas puhkuseavalduse viimasel tööpäeval enne puhkusele jäämist, mistõttu on see töölt puudumine käsitatav töölepingu rikkumisena, kuid kostja eesmärk ei olnud kohaldada sellise rikkumise puhuks ettenähtud õiguskaitsevahendeid ning luges selle palgata puhkuseks.

22.05.2020 kohus määras kohtuotsuse teatavakstegemise aja. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 6.Kohus tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja tõenditega ning tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

hinnates

7.TLS § 1 lg.1 järgi töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus , et hageja K.P. töötas kostja juures Härma Ehitus OÜ-s. Poolte vahel on sõlmitud tööleping 12.03.2018, mille p. 2.1 ja 2.3.1 kohaselt K.P. asub tööle ehituse abitöölise ametikohale ja töötaja töö sisuks on plaatimis ja hüdroisolatsioonitööd ja nendega kaasnevate abitööde tegemine. Töölepingu p.4.1 järgi töötasu arvestatakse vastavalt kokku lepitud ühikhindadele ja lepingu p.4.2 kohaselt iga objekti kohta koostatakse palgakokkulepe , kus on ära märgitud ühikhinnad. Lepingu p.4.3 järgi ühikhinnad on brutos. Töötasult arvestatakse sotsiaalmaks, peetakse kinni tulumaks, töötuskindlustusmaks ja pensionikindlustus vastavalt kehtivatele seadustele. (tl.33-34). Poolte vahel ei ole vaidlust, et vaidlusalusel tööobjektil novembris 2018 oli kokku lepitud ühikhind 6 eurot tund. Hageja leiab, et kokku on lepitud netotöötasu. Kostja leiab, et kokku on lepitud brutotöötasu. Vastavalt töölepingu p.4.3 on lepitakse poolte vahel kokku ühikhinnad brutos. Seega

4 (6)

2-19-4492 kohus leiab, et 6 eurot tund on brutotöötasu. Netotöötasu kokkuleppe kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud.

5 (6)

2-19-4492 arvestamata. Kohus menetluslike korralduste määruses 20.04.2020 viitas tõendite vastuolule ja selgitas, et on võimalik taotleda M.H. tunnistajana ülekuulamist. Kostja ei soovinud tunnistaja ülekuulamist. Seega jätab kohus M.H. kirjaliku seletuse tõendina arvestamata. Kostja ise täiendavas seisukohas 15.05.2020 on märkinud, et tööaega jälgib objektijuht viisil, et fikseeris isiklikult hommikuti kuni kella 10 tema objektile tuleku ning pärastlõunatel alates kell 16 objektilt lahkumise kellaaja. Tööle tulekud ja minekud ajavahemikul 10 – 16.00 tuvastas kostja kaastöötajate ütluste ja valvekaamerate salvestiste põhjal. Pooled leppisid kokku, et hageja ise fikseerib oma tööaja . Kui kostja leidis, et hageja ei fikseeri õieti tööaja algust ja lõppu oleks pidanud hagejale sellest teada andma ja korraldama koheselt tööaja fikseerimise teisiti ning sellest hagejat informeerima. Seda tööandja ei teinud. Tööandjal on väga täpselt võimalik tööaega fikseerida ja kontrollida.

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.