Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

2-20-514 kostja ei ole võlatunnistuses kokku lepitud võlgnevuse ajatamise kokkulepet üles öelnud, mistõttu puudus alus täitemenetluses sellises ulatuses põhinõude esitamiseks. Kuivõrd hageja on seisukohal, et sissenõudjal puudub alus hageja suhtes täitemenetluse läbiviimiseks või alternatiivselt, täitemenetlus ei ole õigustatud täiteavalduse lisas ega jaotuskavas toodud nõude ulatuses, siis esitab hageja hagi kõnealuses täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Enne kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist kostja hagejaga sõlmitud kokkulepet erakorraliselt üles ei öelnud ega ka tühistanud. Võlatunnistuses ei ole näidatud mis alustel saab kokkuleppe üles öelda. Sundtäitmine täiteasjas xxxx on lubamatu, sest puuduvad tõendid selle kohta, et laenuleping on üles öeldud kõiki VÕS § 416 lg 1 nõudeid järgides. Sellest tulenevalt tuleb laenuleping lugeda kehtivaks ja kostjal puudub õigus nõuda kogu laenulepingu ühekorraga täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on oma olemuselt tarbijakrediidileping (VÕS § 402 lg 1 ja 2). Hagejal puuduvad dokumendid laenulepingu ülesütlemise kohta, samuti et laenuandja andis temale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Samuti ei ole tõendatud, et hageja vastavad avaldused ka reaalselt kätte sai. Juhul, kui kostja tõendab, et antud juhul on laenuleping kõiki VÕS § 416 lg 1 nõudeid järgides kehtivalt üles öeldud märgib hageja, et käesolevas täiteasjas läbi viidud sundtäitmine oli lubamatu ka seetõttu, et kostja ei ole tõendanud oma täitmiseks esitatud nõuete suurust. Kostja peab selgitama ja tõendama, millises ulatuses ta nõuab hagejalt põhinõude, laenuintressi ja teiste täitemenetluses esitatud nõude osade täitmist ja millisele õigusakti sättele või kokkuleppele tuginedes ning millise arvutuse tulemusel ta sellise nõude summani jõudis. Hageja on esitanud arvestused, millest nähtub, et põhinõue on tegelikult tasutud ja seda koos intressidega, seega jääb hagejale arusaamatuks, mille alusel kostja üldse täitemenetluse alustamiseks avalduse esitas. Viivise suurus on ebamõistlikult suur, ei ole selge viivise arvestus. Pole selge millistelt summadelt ja millises määras soovib kostja esitatud võlanõudele viivist juurde arvestada. Isegi kui viivist arvestataks ainult võla põhiosalt, on põhjendatud põhiosa suurus eelpool toodud põhjustel kaheldav. Vale põhiosa suurus aga põhjustab nii intressi kui viivisearvestuse ebaõige tulemuse. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele on seaduslik viivisemäär (euribor + 8%) ja kolmandale lausele on lepingulise intressiga seotud viivisemäär, täitmisavaldusest ei selgu, millist neist määradest soovib kostja kohaldada. Vastavalt VÕS § 113 lg 8 on viivise maksmiseks kohustatud isikul õigus nõuda viivise vähendamist. Juhul, kui käesoleva asja lahendamisel jõuab kohus tulemuseni, et hagejal on kohustus tasuda kostjale viivist, palub hageja kohtul tasumisele kuuluvat viivist võimalikult suures ulatuses vähendada. Hageja põhjendab oma taotlust äärmiselt raske majandusliku seisukorraga. Hageja on võlgu mitmetele võlausaldajatele, ega ole suuteline nende ees oma kohustusi täitma. Kostja ei ole hagejale laenu andes täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Juhul, kui kostja ei tõenda, et on hagejaga laenulepingu sõlmimisel täitnud VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi, tuleb laenulepingus sätestatud intressimäär lugeda VÕS § 4034 lg 7 alusel tühiseks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes VÕS § 94 sätestatud intressimääras. Kostjal puudub sellisel juhul ka muude tasude nõudeõigus. Hageja on seisukohal, et kostja poolt täitemenetluse alustamine ei olnud käesoleval juhul piisavalt põhjendatud, kostja nõuded ei ole tõendatud ega hagejale arusaadavad ning kostja ei ole hagejale laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu tuleb kostja poolt hageja suhtes alustatud täitemenetlus lugeda alusetuks. Hageja palub tunnistada täiteasjas nr xxxx sundtäitmine lubamatuks. 18.03.2020 menetlusdokumendis hageja selgitab, et tasus osaliselt kostjale ja osaliselt kohtutäiturile kokku 1290,75 eurot järgmiselt:

2-20-514 -kohtutäituri arvele 1179,75 eurot: 20.09.2016 122,50 eurot; 21.09.2016 175,90 eurot; 06.10.2016 65 eurot; 07.10.2016 180 eurot; 30.11.2016 166 eurot; 07.12.2016 40 eurot; 04.03.2017 152 eurot; 06.06 2017 38,35 eurot; 13.06.2017 190 eurot; 05.03 2018 50 eurot. -Investõigus OÜ arvele 111 eurot: 19.01.2016 25,50 eurot; 18.02 2016 25,50 eurot; 10.07.2016 30 eurot; 21.07 2016 30 eurot. Seega on hageja tasunud tsiviilasjas nr 2-16-107316 kohtumäärusega välja mõistetud summa 1021,12 eurot. Lisaks eeltoodule müüs kohtutäitur enampakkumisel 7500 euro eest hagejale kuulunud kinnisasi aadressiga xxxx. Seega on hageja võlgnevus kostja ees tasutud juba mitmekordselt. Seetõttu on sissenõudja nõue ebaselge ning täitemenetlus antud asjas peaks olema lõppenud. Hageja on seisukohal, et antud nõue on õigustühine ning hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxxx lubamatuks. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuse kohaselt, Harju Maakohus on 30.05.2016 kinnitanud hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi (tsiviilasi nr 2-16-107316), millise hageja on 06.06.2016 kätte saanud AET-i vahendusel. Hageja ei ole kompromissi vaidlustanud ning 30.05.2016 tehtud määrus on jõustunud 22.06.2016. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 on antud määruse näol tegemist kehtiva täitedokumendiga. Sõlmitud kompromissiga võimaldatakse hagejale maksegraafik ning esimene makse peab laekuma 20.06.2016, kuid selleks kuupäevaks hageja kompromissis kokkulepitud 30 euro suurust makset ei sooritanud. Makse mittesooritamisega rikub hageja kompromissi. Kompromissi punktis 1.4. on sätestatud, et ükskõik millise tsiviilasjas nr 2-16-107316 tehtud kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2. nimetatud makse hilinemise korral loetakse kõikide osamaksete maksetähtpäev saabunuks. Kompromissis kokkulepitud kuupäevaks (so 20.06.2016) hageja kokkulepitud makset ei soorita ehk paneb toime lepingurikkumise, mistõttu loeb kostja lähtudes kompromissi punktist 1.4. kõikide osamaksete tähtaja saabunuks. Sellest tulenevalt saabub kõikide osamaksete tähtaeg 21.06.2016 ja kogu kompromissi punktis 1.1 märgitud nõue summas 1021,12 eurot muutubki sissenõutavaks alates 21.06.2016 ja sellele lisanduvad viivised vastavalt tsiviilasjas nr 2-16107316 tehtud kohtumäärusele. Kostja on seisukohal, et kuna kompromiss juba sisaldab kokkuleppeid juhtudeks kui üks kompromissi osapool (antud juhul hageja) ei peaks kompromissi tingimusi täitma, siis antud juhul eraldi maksegraafiku ülesütlemist toimuma ei pidanudki, kuna see sisaldus juba kompromissi punktis 1.4. Hageja leiab hagiavalduses ekslikult, et tema poolt 19.01.2016 summas 25,50 eurot ja 18.92.2016.a (kostja usub, et tegemist on näpuveaga ja hageja soovis tegelikult viidata kuupäevale 18.02.2016) summas 25,59 eurot [(tegelikult teostas makse summas 25,50 eurot. Makse tõendamiseks esitab kostja maksekorralduse koopia hageja maksest] teostatud maksed on tehtud kompromissiga lõppenud vaidluse raames. Maksekäsu kiirmenetluses esitab kostja hageja vastu kohtusse avalduse alles 05.04.2016 ja hagiavaldusega pöördub kostja kohtusse alles 09.05.2016. Sellest tulenevalt ei saa kostja nõustuda hageja arusaamaga, et eelmainitud hageja poolt teostatud maksed oleksid sooritatud kompromissiga lõppenud nõude katteks. Alates 21.06.2016 on kostja nõue hageja vastu kogu kompromissis märgitud summas muutunud sissenõutavaks ja kostjal tekib kohtumääruse kohaselt õigus nõuda ka viiviseid. Kostja pöördub 27.06.2016 kohtutäituri poole, et algatada hageja suhtes täitemenetlus. Kohtutäituri poole pöördumise hetkeks on kostja nõue hageja vastu sissenõutavaks muutunud, hageja ei ole teinud nõude katteks makseid ning kostjal on nõuetekohane ja kehtiv täitedokument, mis vastab TMS § 2 lg 1 p 1. Hageja märgib hagiavalduses, et ta on teinud kostja arveldusarvele makseid 16.07.2016 summas 30 eurot (tegelikult tegi hageja makse 10.07.2016, kostja esitab koopia hageja poolt sooritatud maksest) ja 21.07.2016 summas 30 eurot. Mõlema makse laekumisest on kostja teavitanud kohtutäiturit ja palunud nimetatud maksetega täitemenetluses arvestada. Samuti on kostja koheselt informeerinud hagejat, et hagejal tuleks

2-20-514 makseid teha kohtutäituri ametikonto vahendusel. Vastavalt TMS § 221 lg 1 võib võlgnik sissenõudja vastu esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on lahendis nr 216-17776 jõudnud seisukohale, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Kostja on seisukohal, et hageja poolt käesoleva menetluse aluseks olevas hagiavalduses toodud vastuväited ja nende põhjendused ei saa olla tekkinud peale kohtulahendi jõustumist, vaid pidid olema olemas juba enne tsiviilasja nr 2-16-107316 menetlemise algust, kuid hageja ei pidanud vajalikuks neid tsiviilasja nr 2-16-107316 raames esitada, vaid soovis asja lahendada kompromissiga, mida talle ka võimaldati. Hageja käesoleva menetluse raames esitatud vastuväidetest jääb mulje, et hageja soovib hagiavalduse esitamisega hakata tegelikult vaidlustama tsiviilasja nr 2-16-107316 sisulisi asjaolusid, milliste vaidlustamise tähtaeg möödus juba 2016.aastal. Samuti ei ole hageja oma käesolevas menetluses esitatud hagiavalduses kordagi tuginenud näiteks kohtulahendi tühisusele vms, vaid käsitlenud ainult asjaolusid, milliste esitamise ja kohtu ette toomise õigus möödus juba aastal 2016. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11-15 leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiavalduses on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kostja hinnangul ei ole hageja selliseid faktilisi asjaolusid käesoleva menetluse raames esitatud hagiavalduses ära toonud. Sellest tulenevalt leiab kostja, et käesoleva menetluse raames hageja poolt kohtu ette toodud vastuväited ei anna alust täiteasjas nr 008/2016/1151 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtu seisukoht Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud ning lg 2 kohaselt lg 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxxx lubamatuks. Hageja poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on pooled 16.12.2015 sõlminud võlatunnistuse, mille kohaselt hageja kohustus tasuma kostjale võlgnevuse, mille suuruseks kokkuleppe sõlmimise seisuga oli 526 eurot. Võlatunnistuse kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale võlgnevuse igakuiste

2-20-514 maksetena graafiku alusel, kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni 25 eurot kuus, iga kuu 10. kuupäevaks alates 10.01.2016. Samuti leppisid hageja ja kostja kokku, et kokkuleppe tingimustest mitte kinnipidamisel on kostjal õigus sisse nõuda kogu võlgnevuse summa 526 eurot korraga ning õigus nõuda viivist 1% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest ja õigus nõuda leppetrahvi summas 94 eurot. Kostja pöördus 09.05.2016 hagiavaldusega hageja vastu kohtusse ja Harju Maakohtu 30.05.2016 määrusega tsiviilasjas nr 216-107316 kinnitati poolte vahel kompromiss, määrus on jõustunud 22.06.2016. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tsiviilasjas nr 2-16-107316 esitatud nõude aluseks oli poolte vahel 16.12.2015 sõlminud võlatunnistusest tulenev hageja täitmata rahaline kohustus kostja ees. Kompromissi kohaselt pidi kostja tasuma hagejale kompromissina 1021,12 eurot vastavalt maksegraafikule alates 20.06.2016 igakuiste 30 euro suuruste osamaksetena kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Samuti tuleneb kompromissist, et juhul kui kostja ei täida kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2 nimetatud osamaksete tasumise kohustust nõuetekohaselt, on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 1% päevas tähtaegselt tasumata võlasummalt. Ükskõik millise resolutsiooni punktis 1.2 nimetatud makse hilinemise korral loetakse kõikide osamaksete maksetähtpäev saabunuks. Nimetatud asjaolude üle ei ole poolel vaidlust. Hagiavalduse lisadest nähtub, et täiteasjas nr xxxx on täitemenetlus algatatud sissenõudja Investõigus Osaühingu avalduse ja Harju Maakohtu 30.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-16-107316 alusel. Seega on täiteasjas nr xxxx täitedokumendiks Harju Maakohtu 30.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16107316, millega kinnitati kompromiss ja mitte poolte vahel 16.12.2015 sõlminud võlatunnistus. TsMS § 432 teise lause kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Tulenevalt TMS § 221 lg 11 ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada vastuväiteid kohtulahendist kui täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 221 lg 2 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada vastuväiteid siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Lähtudes eeltoodust ei ole asjakohased hageja esitatud vastuväited 16.12.2015 sõlmitud võlatunnistusele ja võlatunnistusele eelnenud laenulepingule ja nimetatud vastuväidete alusel ei ole põhjendatud sundtäitmist täiteasjas nr xxxx lubamatuks tunnistada. Kohus leiab, et kohus ei ole kompromissi kinnitamisel rikkunud TsMS-st tulenevaid kontrollikohustusi. Täitmisavalduses esitatud nõue on koostatud kooskõlas kohtuliku kompromissiga Avalduses märgitu ei tingi kompromissi tühisust ega tühistamist. Käesoleval ajal vaidleb hageja kinnitatud kompromissile vastu asjaoludel, milliseid ta menetluses esitatud teabe kohaselt kompromissiga lõppenud hagimenetluses ei esitanud, millest tulenevalt ei saanud ega pidanud kohus nimetatud asjaolusid kompromissi kinnitamisel arvesse võtma. Kohus ei saa selgituskohustust täita asjaolude põhjal, mida pooled pole esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei anna hagiavalduses märgitud asjaolud ning põhjendused alust jõustunud kohtulahendi tühistamiseks. Hagiavalduses hageja kinnitab, et hageja ei tasunud kostjale kõiki makseid õigeaegselt ja et kostja poolt täitemenetluse algatamise seisuga oli hagejal võlgnevus kostja ees. Menetluses esitatud teabega on tõendatud, et kompromissis kokkulepitud kuupäevaks, so 20.06.2016 hageja kokkulepitud makset ei sooritanud, mistõttu oli kostjal õigus lähtudes kompromissi punktist 1.4 lugeda kõikide osamaksete tähtaja saabunuks. Kohus nõustub kostjaga selles, et kogu kompromissi punktis 1.1 märgitud nõue summas 1021,12 eurot muutus sissenõutavaks alates 21.06.2016 ja sellele lisanduvad viivised vastavalt 30.05.2016 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 216-107316. Kuna kompromiss sisaldab kokkuleppeid juhtudeks kui üks kompromissi osapool ei peaks kompromissi tingimusi täitma, siis eraldi maksegraafiku üles ütlema ei pidanud, kuna see sisaldus juba kompromissi punktis 1.4. Kostja tegi 27.06.2016 kohtutäiturile avalduse hageja suhtes täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäitur esitas hagejale 27.06.2016 täitmisteate täiteasjas

2-20-514 nr xxxx, milles anti hagejale tähtaeg vabatahtlikuks täitmiseks summas 1196,28 ja tähtaja möödumisel summas 1350,18 eurot. 05.09.2016 esitas kohtutäitur hagejale vara arestimise akti täiteasjas nr xxxx, millega arestiti hagejale kuuluv kinnisasi aadressil xxxx (registriosa nr xxxx). Ajavahemikul 18.12.2019-30.12.2019 toimunud kordusenampakkumisel müüs kohtutäitur hageja omandis oleva korteriomandi hinnaga 7500 eurot. Hageja hinnangul on temalt sisse nõutava viivise määr liiga kõrge. VÕS § 578 lg 1 kohaselt kompromissilepinguga muudetakse õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama sätte kohaselt loetakse ebaselgeks nõudeks ka ebakindlust nõude sisse nõutavuse suhtes ning lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt Harju Maakohtu 30.05.2016 määrusele tsiviilasjas nr 2-16-107316 on pooled teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja pooled määruskaebust kompromissi kinnitanud määrusele ei esitanud. Riigikohus on märkinud lahendites 3-2-1-64-09 ja 3-2-1-64-17, et TMS § 221 alusel võib esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav. Käesoleval juhul on täitedokumendiks oleva kohtulahendi järgi viivise suurus välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast). See, et väljamõistetud viivis on pärast kohtuotsuse jõustumist täitemenetluse ajaks ületanud põhinõude, ei ole asjaoluks, mis oleks tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-134-07 leidnud, et juhul kui täitedokumendiks on kohtulahend, tuleb arvestada TMS § 221 lg 2 sätestatud piiranguga. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vahelise vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluse käigus piiratud. Tegemist on erineva olukorraga võrreldes sellega, kui täitedokumendiks on muu dokument kui kohtulahend, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning võlgnik vajab seetõttu efektiivsemat õiguskaitset. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus kostja (käesolevas menetluses hageja), on pidanud kompromissi heade kommetega vastuolus olevaks üksnes kõrge intressimäära tõttu, käesoleval juhul viivisemäära tõttu, ei saa ainuüksi kõrge intressimäär kui soorituse eest makstav tasu (vastusooritus) olla aluseks lepingu tühiseks lugemisele heade kommete vastasuse tõttu (3-2-1-108-02, p 10). Samuti on Riigikohus märkinud, et viivise rakendamine sõltub põhimõtteliselt võlgnikust endast ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Eeltoodust tulenevalt ei ole ainuüksi kompromissis kokkulepitud viivisemäär olukorras, kus hageja enda kohustust ei täida, kompromissi tühisust tingivaks asjaoluks. Seega ei ole põhjendatud täiteasjas nr xxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamine viivise määra suuruse tõttu. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt oli 27.06.2016, täitemenetluse algatamise seisuga hageja põhivõlgnevus kostja ees 1021,12 eurot ja viivisenõue (7 päeva x 10,21€) 71,47 eurot. Koos kohtutäituri tasuga oli kostjal rahaline kohustus kokku 1350,18 eurot. Kuna täiteasjas nr xxxx on täitemenetlus algatatud sissenõudja Investõigus Osaühingu avalduse ja Harju Maakohtu 30.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-16-107316 alusel, siis on tõendatud, et täitmiseks esitatud nõude suurus oli vastavalt kompromissile 1021,12 eurot, millele lisandus viivis. TMS § 38 lg 1 kohaselt, täitekulud kannab võlgnik. Seega oli hagejal kohustus tasuda ka täitekulud. Kooskõlas TMS § 56 lg 2 loetakse täitemenetlusest saadud raha jaotamisel esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid. Hageja poolt esitatud 22.11.2019 kohtutäituri dokumendi täiteasjas nr xxxx täitetoimingust teatamine kohaselt oli nõude suurus 520,92 eurot, millele lisandub viivis. Täitedokumendiks oleva kohtumääruse kohaselt oli viivise suurus 1% päevas tähtaegselt

2-20-514 tasumata võlasummalt. Kohtutäituri 08.01.2020 täitekulu väljamõistmise otsuste kohaselt on kohtutäituri lisatasu 270 eurot ja täitekulud 480 eurot ja 28,18 eurot. Kostja ei ole vastuses hagile märkinud, kui suur oli täitmisel olev nõue koos viivisega hagile vastamise ajal. Hageja tõendite kohaselt on viimane makse kohtutäiturile tehtud 05.03.2018 summas 50 eurot. Kohtule on esitatud elektroonilise enampakkumise akt, mille kohaselt on 02.01.2020 müüdud hagejale kuuluv kinnistu hinnaga 7500 eurot. TMS § 56 lg 3 kohaselt, viivist arvestatakse kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani või sundvalitsemise lõppemiseni. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud viivist arvestada kuni 02.01.2020. Seega on viivise suurus ajavahemiku 22.11.2019-02.01.2020 eest 428,87 eurot (42 p x 10,21). Kohtu hinnangul oli 02.01.2020 seisuga hageja võlgnevus kostja ees vähemalt 949,79 eurot ja kohtutäituri lisatasu ja kulud 778,18 eurot. TMS § 57 kohaselt, täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa tagastatakse võlgnikule viie tööpäeva jooksul alates raha jaotamisest. Kohus on seisukohal, et hagi täiteasjas nr xxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 386 lg 4 kohaselt, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus 04.02.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades hageja majanduslikku seisundit, oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik jätta kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Harju Maakohtu 14.01.2020 määrusega on määratud anda hagejale riigi õigusabi tsiviilasja nr 220-514 kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 04.02.2020 kohtumäärusega on hagejale antud menetlusabi ja vabastatud hagilt riigilõivu tasumisest summas 300 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt hageja majanduslikust seisundist peab kohus põhjendatuks vabastada hageja riigilõivu 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest ja jätta riigilõiv riigituludesse välja mõistmata. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.