Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus ja hageja nõue D P esitas Viru Maakohtule hagiavalduse A P vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et hageja peab kohtulahendi alusel maksma kostjale elatist. Nõue on täitmisel kohtutäituri A K menetluses. Kohtutäituri väljastatud tõendi kohaselt oli elatise võlgnevus seisuga 01.04.2019 summas 3 160.00 eurot. Hageja on seisukohal, et võlgnevuse suurus peab olema väiksem, kuna ta on maksnud kostjale elatist, kuid kohtutäitur sellega ei arvestanud. Hageja märkis, et tasutud elatise summa on 1 747.57 eurot. Seega peaks täitemenetluses sundtäitmisele kuuluv summa olema 1 747.57 eurot väiksem. Hageja arvates on sundtäitmine selles summas lubamatu. Kostja vastus hagile Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja selgitas, et osad summad olid tõesti kostjale laekunud, kuid neist oli kohtutäiturile teatatud ning kohtutäitur on nendega arvestanud. Hageja poolt posti teel või Western Union kaudu kantud summad on aga tõendamata, hageja ei esitanud tõendeid, et kostja oleks raha kätte saanud. Samuti leidis kostja, et kui isegi eeldada, et hageja on maksnud elatist sularahas või kostja venna A P konto kaudu, ei saa seda pidada otsuse täitmiseks. Hagejal tuli vastavalt kohtulahendile tasuda elatist kostja A P kontole. Seega pidi hageja tasuma elatist, kas kostja kontole või kohtutäituri ametikonto kaudu. Teisel viisil makstud summasid ei saa pidada elatise maksmise kohustuse täitmiseks. Seega ei vasta tõele, et kohtutäitur ei ole teatud summadega arvestanud. Hageja täiendav seisukoht Hageja tegi päringu kohtutäiturile tuvastamaks elatise võlgnevuse suurust. Kohtutäituri vastusest selgub, et täitmisavalduses märkis kostja, et perioodil 01.01.2018 - 31.12.2018 kuulus tasumisele elatis summas 2 350.00 eurot. Seega võib eeldada, et kostja on sel perioodil kätte saanud 650.00 eurot elatist. Nimetatud summaga oli seega täitur arvestanud, hageja vähendas nõuet 635.00 euro võrra. Hageja leidis ka, et ei ole õige kostja väide nagu tuleks hagejal tasuda elatist pangakontole, selline kord ei tulene 30.05.2016 kohtulahendist. Hageja vähendas hagiavalduses esitatud nõuet ning palus tunnistada sundtäitmise lubamatuks summas 1 112.57 eurot. Kostja täiendav seisukoht Kostja nõude vähendamisega nõustus. Kostja leidis ka, et kohtulahendi kohaselt oli hageja kohustatud tasuma elatist pangakontole ja seega, kui ta on tasunud elatist sularahas, ei oma see otsuse täitmise seisukohalt tähtsust. Viru Maakohtu 16.12.2014 määrusega määrati nii hagejalt välja mõistetud elatise suurus kui ka elatise tasumis kord. Hilisema 30.05.2016 otsusega tsiviilasjas 2-16-7409 oli muudetud ainult elatise suurus, mitte varem kindlaks määratud täitmise kord. Viru Maakohtu 16.12.2014 määruse p 1.2 alusel tuleb elatis maksta A P pangakontole. Kui hageja on andnud kostjale mistahes rahasummad sularahas, siis tegemist ei ole elatisega ega kohtulahendi täitmisega. 04.05.2020 teatas kohus pooltele, et lahendab asja kirjalikus menetluses ning andis täiendava tähtaja seisukohtade esitamiseks. Kohus selgitas, et hagejal oli siiski võimalik lahendit täita ka muul viisil, kui see on lahendis kirjas, kui selleks oli võlausaldaja ehk antud juhul kostja 2 (6)

nõusolek või vastav poolte kokkulepe. Kohus selgitas hagejale ka, et tal tuleb sel juhul tõendada vastava kokkuleppe või nõusoleku olemasolu. Pooled ei ole täiendavaid seisukohti esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, hinnates asjas esitatud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Puudub vaidlus, et kohus kinnitas tsiviilasjas 2-14-58538 kompromissi 16.12.2014, mille kohaselt kohustus D P tasuma A P ülalpidamiseks elatist summas 130.00 eurot kuus. Määruse resolutsiooni p 1.2 alusel tuli D P tasuda elatist igakuiselt A P pangakontole S Pangas (dtl 188-190). Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et Viru Maakohtu 30.05.2016 hagi õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas 2-16-7409 muudeti 16.12.2014 kohtumäärusega D P poolt A P ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Kohus mõistis D P A P kasuks välja elatise summas 215.00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast, alates 11.05.2016 kuni A P täisealiseks saamiseni (dlk 2324). Nimetatud otsus on täitmisel täitemenetluses XXX. Täitmisteate kohaselt (dtl 25-27) oli elatise võlgnevus perioodi 01.01.2018 - 31.12.2018 eest kokku 2 350.00 eurot, elatise võlgnevus 29.10.2019 seisuga on 4 780.00 eurot (sh A P kasuks elatise võlgnevus summas 4 480.00 eurot ja A P väljamakstud riigipoolse elatisabi tagastusnõue summas 300.00 eurot, dtl 160-161). Vaatamata sellele, et elatise suurendamise 30.05.2016 otsuses ei ole kindlaks määratud elatise tasumise korda (muudeti vaid elatise suurust), leiab kohus, hinnates tõendeid ning poolte seisukohti kogumis, et elatist tuli tasuda 16.12.2014 kinnitatud kompromissis märgitud korra järgi (s.o A P pangakontole S Pangas). Hageja on küll menetluse käigus teatanud, et selline elatise tasumise kord (tasumine kostja pangakontole) ei tulene 30.05.2016 kohtulahendist, kuid samas ei ole ta enam hiljem sellele tuginenud ega kostja vastuväidetele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul poolte vahel seega elatise tasumise korra üle sisuliselt vaidlus puudub. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et kohtulahenditega on määratud nii elatise summa kui ka lahendi täitmise kord. Hageja leiab, et ta on tasunud elatist rohkem, kui täituri poolt arvestatud. Kostja leidis, et muul viisil, kui lahendiga määratud elatise tasumist, ei saa pidada kohtulahendi nõuetekohaseks täitmiseks. Poolte vahel on seega vaidlus selles, kas hageja poolt väidetavalt sularahas, posti teel või muul viisil tasutud summad tuleb lugeda elatise tasumiseks kohtulahendi alusel ja seetõttu oleks põhjendatud vähendada sundtäitmisel olevat summat. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi,

3 (6)

mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt Riigikohtu 15.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Hageja tuginebki sellele, et pärast lahendi tegemist on ta tasunud elatise katteks summad, millega täitur ei arvestanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 3 alusel loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-3-07 otsuse 21.03.2007 p-s 12 leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kolleegium leidis, et kuigi alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, kehtib eeltoodud seisukoht ka selle seaduse kohaldamisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-15912 p 11). Eeltoodust lähtudes nõustub kohus kostja seisukohaga, et 16.12.2014 kompromissimääruse ja 30.05.2016 otsuse täitmiseks tuli hagejal maksta elatist kostja arvelduskontole, täitemenetluses on lubatud täitmine ka kohtutäituri ametikonto kaudu. Kohus on seda ka pooltele selgitanud ning palunud hagejal esitada tõendid, millest nähtuks, et ta on elatist tasunud kas kostja pangakontole või täituri ametikonto kaudu. Hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud. Kohus selgitas ka, et isegi kui eeldada, et hageja poolt väidetud summad olid tasutud, ei saa seda pidada otsuse nõuetekohaseks täitmiseks. Muul viisil kui kostja kontole tasutud summad ei oma praegusel juhul tähtsust ning neid ei saa pidada elatise kohustuse täitmiseks. Seetõttu ei oma ka tähtsust asjaolu, kas kostja vend on kostjale raha andnud või kas hageja on andnud kostjale sularaha. Kohus jätab tähelepanuta ka hageja esitatud maksekorraldused (dtl 2-8), kuna need ei tõenda, et kostja kontole oli raha laekunud. VÕS § 89 lg 1 järgi võib võlgnik kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks. Kohus selgitas ka, et põhimõtteliselt oli hagejal võimalik täita elatise maksmise kohustust ka muul viisil, kui see on kohtulahendiga ette nähtud, kuid selleks peab olema võlausaldaja nõusolek või poolte vaheline vastav kokkulepe. Kohus andis hagejale võimaluse tõendada, et poolte vahel oli kokkulepe elatise maksmiseks muul viisil kui lahendis ette nähtud või et kostja seadusliku esindaja käitumist võis tõlgendada nõusolekuna elatise maksmiseks teistsugusel viisil, kui lahendiga ette nähtud (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-177-16 p-d 11-13). Hageja ei ole sellekohaseid tõendeid esitanud. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et hageja oleks tasunud kostjale elatist vastavalt kohtulahendile ja selles märgitud viisil. Samuti ei ole tõendatud, et pooled oleksid kokku leppinud elatise maksmises muul viisil kui lahendiga ette nähtud. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et praegusel juhul puuduvad alused, mis annaksid aluse hagi

4 (6)

rahuldamiseks ja sundtäitmise täiteasjas XXX lubamatuks tunnistamiseks. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ning seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuse rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (v.a poolte riigi õigusabi kulud). TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 2, 4 ja alusel menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kostjale oli antud riigi õigusabi ja seega hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleks hagejalt kostja õigusabikulud riigituludesse välja mõista. Kohus on aga seisukohal, et see oleks praegusel juhul äärmiselt ebaõiglane, arvestades hageja majanduslikku olukorda. Samuti tuleb arvestada, et hagejal on suur elatise võlgnevus ning temalt kulude väljamõistmine paneks ka kostja halvemasse olukorda, kuna oma sissetulekust peaks hageja sel juhul tasuma nii elatise kui ka riigi kulusid. Kohus jätab seega kostja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Kuna hagejale oli 29.04.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-5805 antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja kulud, jätab kohus ka hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt, määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks muid menetluskulusid peale riigi õigusabi kulude tekkinud. Kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud seega puuduvad. Toimiku materjalidest nähtub ka, et hagejale oli antud menetlusabi riigilõivu tasumisel (dlk 42-

5 (6)

44). Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest summas 225.00 eurot kohustuseta hüvitada menetlusabikulud. Seega jätab kohus ka riigilõivu kulud riigi kanda. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.