XX, OO, NN ja YY avaldus Tallinn, Sõle tn 45 KÜ (täiendav nimi KÜ LAINE) vastu alusetult saadud raha tagastamise nõudes
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 20. märtsi 2020 määrus
Kaebuste esitajad ja liigid
Puudutatud isikute 31. märtsi 2020 määruskaebus ja avaldajate 8. aprilli 2020 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldajad: XX, OO, NN ja YY, ühine lepinguline esindaja Irina Reva Puudutatud isikud: Tallinn, Sõle tn 45 KÜ (täiendav nimi KÜ LAINE) ja LL, ühised lepingulised esindajad advokaadid Olavi-Jüri Luik ja Kadi Saluste
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20. märtsi 2020 määrus jätta menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas muutmata.
2.Ülejäänud osas on punktis 1 nimetatud määrus edasi kaebamata jõustunud.
3.Jätta rahuldamata puudutatud isikute 9. aprilli 2020 taotlus sama kuupäeva vastusele lisatud dokumendi vastuvõtmiseks.
Jätta rahuldamata avaldajate 8. aprilli 2020 taotlus määruse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks.
5.Jätta rahuldamata avaldaja OO 24. aprilli 2020 taotlus tema menetlusest eemaldamiseks.
6.Määruskaebused jätta rahuldamata.
7.Määruskaebustega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja I), OO (avaldaja II), NN (avaldaja III) ja YY (avaldaja IV, koos: avaldajad) esitasid 29. detsembril 2018 Harju Maakohtule hagiavalduse mitme nõudega Tallinn, Sõle tn 45 KÜ (täiendav nimi KÜ LAINE, kohtumenetluses puudutatud isik I, edaspidi ka: ühistu) ja LL (kohtumenetluses puudutatud isik II, edaspidi ka: juhataja; koos: puudutatud isikud) vastu. Avaldajad täiendasid avaldust 10. ja 26. veebruaril 2019.
2.Maakohus tegi 6. märtsil 2019 kaks määrust, millest ühega keeldus menetlemast
26.veebruari 2019 täiendatud avalduse taotluste p-des 2–5 esitatud tuvastusnõudeid ja teisega võttis ülejäänud osas avalduse menetlusse hagita asjana. Avalduse osaliselt menetlusse võtmise keeldumise määrus jõustus ilma edasi kaebamata.
3.Kokkuvõtvalt soovisid avaldaja korteriomanike ja ühistu liikmetena, et ühistu tagastaks neile raha, mille ühistu neilt kogus ja mille arvelt tegi alusetuid väljamakseid juhatajale. Avaldajad leidsid, et tasu maksmisel aluseks olnud ühistu üldkoosolekute otsused ei kehti.
4.Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus tegi 20. märtsi 2020 määrusena (vaidlustatud määrus) lõpplahendi, millega: -
-
-
võttis vastu loobumised rahalistest nõuetest avaldaja I osas 126,69 euro ulatuses, avaldaja II osas 97,35 euro ulatuses, avaldaja III osas 89,85 euro ulatuses ja avaldaja IV osas 90,91 euro ulatuses ning lõpetas nende nõuete osas menetluse; jättis rahuldamata avalduse mõista ühistult välja avaldaja I kasuks 259,43 eurot, avaldaja II kasuks 199,36 eurot, avaldaja III kasuks 184,04 eurot ja avaldaja IV kasuks 186,16 eurot; jättis menetluskulud avaldajate kanda ja määras need rahaliselt kindlaks nii, et mõistis välja: o avaldajalt I ühistu kasuks 890,98 eurot ja juhataja kasuks 634,84 eurot; o avaldajalt II ühistu kasuks 684,82 eurot ja juhataja kasuks 488,58 eurot; o avaldajalt III ühistu kasuks 632,15 eurot ja juhataja kasuks 450,99 eurot; o avaldajalt IV ühistu kasuks 637,84 eurot ja juhataja kasuks 455,06 eurot; o loetletud summadelt viivise alates lahendi jõustumisest.
5.1.Manetluse kestel esialgsete summade asemel väiksemate nõudmist käsitles maakohus avaldusest osalise loobumisena ja võttis selle vastu.
5.2.Avaldajate nõude õiguslikuks aluseks kvalifitseeris maakohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud avaldajad esile ega tõendanud sel alusel nõude rahuldamise eelduseid. Eelkõige ei tuvastanud kohus, et ühistu otsused, mille alusel juhatajale tasu maksti, poleks kehtivad. Samuti on ühistu liikmed koosolekutel heaks kiitnud juhatajaga lepingu sõlmimise ja talle makstava tasu suuruse. Neil kaalutlustel jäi avaldus rahuldamata.
5.3.Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 7 alusel ning jättis need avaldajate kanda. Siinjuures võttis kohus arvesse avaldusest osaliselt loobumist. Avaldajad ei esitanud puudutatud isikute vastu solidaarset nõuet, vaid iga avaldaja esitas eraldiseisva ja konkreetse rahalise nõude. Seega tuleb menetluskulude avaldajate kanda jätmisel arvestada nende nõuete ulatust. 2 (6)
5.4.Kulude rahalisel kindlaksmääramisel juhindus maakohus TsMS § 175 lg-test1–31. Kõige olulisem kriteerium on kulude vajalikkus ja põhjendatus, samuti on kohane arvestada hagita asja iseloomu. Puudutatud isikud palusid mõista avaldajatelt ühistu kasuks menetluskuludena välja 7014,18 eurot ja juhataja kasuks 2328 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 170 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isikud ei saa õigusabiteenuse käibemaksu tagasi. Avaldajad pidasid ühistu menetluskulusid põhjendatuks kõige enam 16 t 3 min ulatuses summas 3399,99 eurot. Lisaks märkisid avaldajad, et väljamõistetav kulu ei peaks ületama tsiviilasja hinda. Tsiviilasjas oli algne nõue 1233,79 eurot ja täpsustatud nõue 828,99 eurot. Puudutatud isikute esindaja tunnitasu määr on kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega. Ühistu esindamisel põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hindas maakohus 13 t 57,5 min ja juhataja osas 9 t 55,5 min. Seega tuleb ühistule kokku hüvitada 2847,50 eurot (= 13 t 57,5 min × 170 + 20%) ja juhatajale 2031,50 eurot (=9 t 55,5 min × 170 + 20%). Need summad jagunevad avaldajate vahel vastavalt nõuete suurusele (31,29%, 24,05%, 22,2% ja 22,4 %). Puudutatud isikute taotluse põhjal märkis maakohus, et avaldajad peavad hüvitatavatelt kuludelt maksma viivist.
MÄÄRUSKAEBUSED
6.Puudutatud isikud esitasid 31. märtsil 2020 määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada osas, milles nende taotlused menetluskulude hüvitamiseks jäid rahuldamata. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
ühistu kulude osas nõustusid avaldajad, et 3399,99 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, st maakohus ei oleks tohtinud sellest väiksemas ulatuses kulude hüvitamise taotlust rahuldada. Sel viisil siiski toimides ületas maakohus diskretsioonipiire; maakohus ei hinnanud kõiki puudutatud isikute esindajate toiminguid ja ajakulu.
7.Avaldajad esitasid 8. aprilli 2020 määruskaebuse, milles paluvad vähendada neilt välja mõistetud menetluskulusid summani 1233,79 eurot. Kaebuses tuginevad avaldajad järgnevale: -
puudutatud isikute esindaja tunnitasu ei ole nii kõrges määras põhjendatud; väljamõistetav menetluskulu ei tohiks rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda;
Kuigi kaebuse sõnastuse järgi soovisid avaldajad vaidlustada ka kulude jaotust, siis sellekohaseid väiteid kaebus ei sisalda. Avaldajad paluvad määrata menetluskulude hüvitamise osas kindlaks määruse täitmise kord, mille järgi tuleb puudutatud isikute menetluskulud hüvitada kaheksa kuu jooksul võrdsete osadena.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja määras tähtaja neile vastamiseks.. Avaldajad puudutatud isikute kaebusele ei vastanud. Puudutatud isikud vaidlesid avaldajate kaebusele vastu, sh ka taotlusele määruse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Nad esitasid koos 9. aprilli 2020 vastusega taotlused kontrollida avaldaja II esindaja volitusi, võtta vastu avaldaja II ja tema esindaja teade tsiviilasjas nr 2-1813438 ning kui kohus leiab, et avaldajate esindajal avaldaja II esindusõigus puudub, siis jätta tema määruskaebus läbi vaatamata. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need 22. aprilli 2020 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 27. aprillil 2020. Avaldaja II edastas 24. aprillil 2020 teate, et soovib astuda menetlusest tagasi. Ta selgitas, et pole soovinud menetluses osaleda ja võimalik, et avaldaja I võltsis dokumente. 3 (6)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määruskaebused ja nende menetlemisel esitatud taotlused jäävad rahuldamata.
10.Kaebuste sisuline ulatus piirdub menetluskulude rahalise kindlaksmääramisega.
10.1.Maakohus otsustas vaidlustatud määrusega avaldusest osaliselt loobumise vastuvõtmise, avalduse ülejäänud osas rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse – neid otsustusi ei ole avaldajad ega puudutatud isikud oma kaebustes sisuliselt vaidlustanud. Järelikult on vastavas osas maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 esimese lause ja TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
10.2.TsMS § 659 kaudu kohalduva TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, st käesoleval juhul menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Täpsemalt on avaldajad vaidlustanud neilt kokku suurema summa kui 1233,79 eurot väljamõistmise ja puudutatud isikud soovivad hüvitist lisaks selle summa ulatuses, milles maakohus jättis neist kummagi taotluse rahuldamata.
11.Ringkonnakohus käsitleb esmalt menetluslikke taotlusi.
11.1.Puudutatud isikud palusid kontrollida avaldaja II esindamise õigust ja selle puudumise korral jätta tema osas määruskaebus läbi vaatamata. TsMS § 226 lg 1 teise lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Algse hagiavalduse lisa nr 14 sisaldab mh avaldaja II nimel väljastatud volikirja. Esindajale antud volitus ei ole ajaliselt piiratud. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtub, et hagiavaldus ja selle lisad on avaldajale II nähtavad alates
29.detsembrist 2018. Volituse tagasivõtmise avaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 126 lg 1 ja TsMS § 225 lg 1 tähenduses pole avaldaja II kohtule esitanud, seda ei sisaldu ka
24.aprilli 2020 avalduses. Pealegi ei oleks pärast määruskaebuse esitamist volituse tagasivõtmisel sellist toimet, et tähtaegselt ja esindusõiguse kehtivuse ajal esitatud kaebus jääks läbi vaatamata. Seega puudub alus jätta avaldaja II kaebus läbi vaatamata. Kuna nii esindusõigust kui ka kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel, siis ei tule puudutatud isikute taotlusi lahendada resolutsiooniga.
11.2.Puudutatud isikute 9. aprilli 2020 taotlus vastusele lisatud dokumendi vastuvõtmiseks jääb rahuldamata, sest sellel puudub seos käesoleva kohtuasjaga.
11.3.Avaldaja II esitas 24. aprillil 2020 avalduse, milles sisuliselt taotles enda menetlusest eemaldamist. TsMS § 198 lg 3 esimesed kaks lauset sätestavad, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel, kusjuures eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Ringkonnakohus lahendab menetlusosaliste määruskaebusi mh osas, mis mõjutavad avaldaja II õigusi, st talle peab TsMS § 696 lg 1 esimese lause esimese poole järgi olema tagatud kaebeõigus, kui muud kaebuse esitamise eeldused on täidetud. Kuna ainuüksi neil kaalutlustel ei saa avaldajat II praegu menetlusest eemaldada, siis ole vaja käsitleda teisi sellekohaseid väiteid ja aluseid.
11.4.Määruse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse saab lahendada pärast vaidlustatud määruse sisulist kontrollimist kaebustega hõlmatud osas (vt järgnevas p 15).
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg 1. Maakohtu järeldus puudutatud isikute vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb neile osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu 4 (6)
kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus puudutatud isikute lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
13.Vastuseks puudutatud isikute kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.1.Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine toimub TsMS § 174 lg 8 järgi hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades sama seadustiku 18. ptk 5. jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses kehtib uurimisprintsiip ja kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele omal algatusel (TsMS § 477 lg‐d 5 ja 7). Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole seetõttu oluline, kas kulude hüvitamiseks kohustatud isik esitas vastuväite menetluskulude suurusele (Riigikohtu 8. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Käesoleval juhul ei olnud maakohus seotud nende piiridega, mis tulenesid avaldajate vastuväidetest puudutatud isikute menetluskuludele.
13.2.Maakohus on menetluskulude osalist hüvitamist piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt rühmitas kohus puudutatud isikute esindajate toimingud ja neile vastava ajakulu tsiviilasja menetlustoimingute kaupa. Selline käsitlus on loogiline, arusaadav ja jälgitav. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis, vaid võib toiminguid rühmitada. Nii on maakohus käesoleval juhul talitanud ja see jääb eespool p-s 12 kirjeldatud kohtu diskretsiooni piiridesse. Maakohus lähtus õigesti sellest, et hagita menetluses võibki kulude hüvitamine olla piiratum, sest kohtu aktiivne roll ja eluliste vaidlusküsimuste ülekaal vähendavad vajadust kvalifitseeritud õigusabi järgi. Puudutatud isikute määruskaebuses viidatud toimingud (ühistu dokumentide läbitöötamine, korteriomanikega suhtlemine, faktiväidete kontrollimine) on just sellised, mille tegemist saab eeldada ühistult endalt ja selleks ei ole vaja õigusteadmistega esindajat.
14.Vastuseks avaldajate kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.1.Esindaja tasumäära hindamine moodustab osa eespool p-s 12 kirjeldatud kohtu diskretsioonist. Maakohus põhjendas, miks ta nõustus taotluses märgitud tunnitasuga. Ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale. Lisaks nähtub vaidlustatud määrusest tervikuna, et maakohus aktsepteeris küllaltki kõrget tunnitasu, aga hindas kriitiliselt esindajate ajakulu. Selline lähenemine on üks võimalus kohtu diskretsiooni teostamisel.
14.2.Menetluskulude hüvitis ei ole alati piiratud tsiviilasja hinnaga. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Seda on maakohus asjakohaselt teinud. Õige on avaldajate arusaam, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaks olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu 6. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14 teine lõik). Käesoleval juhul on avaldajad oma seisukohtade korduva muutmise ja väga ebaülevaatliku esitamisega ise põhjustanud olukorra, kus küllaltki väikese rahasumma üle peetud vaidlus paisus mahukaks ja aeganõudvaks. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlus tervikuna ületanud selle mõistlikkuse piiri, mille puhul tuleks eelmises lõigus märgitud põhimõtete järgi piirata 5 (6)
menetluskulude hüvitist tsiviilasja hinnaga. Seega võis maakohus määrata puudutatud isikutele hüvitatava summa kindlaks suuremana asja hinnast.
15.Avaldajad palusid määruskaebuses määrata kindlaks menetluskulude hüvitamise osas määruse täitmise tähtaeg ja määrata selleks kaheksa kuud. Ringkonnakohus jätab selle taotluse rahuldamata järgmistel kaalutlustel.
15.1.TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab mh, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise tähtaja. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut. Ringkonnakohus peab põhimõtteliselt lubatavaks, et lahendi täitmise tähtaja kindlaksmääramise taotlus esitatakse alles määruskaebuses (vrd Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 22).
15.2.Lahendi täitmise tähtaja määramisel teeb kohus kaalutlusotsuse. Käesoleval juhul tähendab see, et ühelt poolt tuleb kaaluda puudutatud isikute huvi saada oma põhjendatud ja vajalike menetluskulude eest hüvitis mõistliku aja jooksul ning teiselt poolt avaldajate huvi täita kohustus viisil, mis neid oluliselt ei kahjusta. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikute vastuväitega, et avaldajatele oli kulude hüvitamise kohustus ettenähtav alates kohtusse pöördumisest, st alates 2018. aasta lõpust. Menetluse kestel, täpsemalt 27. novembri 2019 istungil avaldas puudutatud isikute esindaja, et asjas on tekkinud märkimisväärses ulatuses menetluskulusid. Avaldajatel oli piisvalt aega valmistuda menetluskulude hüvitamiseks. Väljamõistetud menetluskulude hüvitised ei ole sedavõrd suured, et saaks eeldada nende tasumise olulist raskendavat mõju avaldajate toimetulekule. Järelikult puudub vastava kohustuse täitmise ajatamiseks mõjuv põhjus.
16.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
17.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.